Tuleva üks asutaja ja ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp kirjutas Õhtulehte arvamusloo, mille avaldame nüüd ka Tuleva blogis.
LHV otsus lõpetada aprillist kaubanduskeskustes pensionifondide müük on aastaid oodatud positiivne muutus. Selline agressiivne müük on aidanud kaasa, et lausa kaks kolmandikku Eesti inimestest kogub kõrge tasuga pensionifondis, mis röövivad aastate peale kogujalt tasudena vähemalt uue pereauto väärtuses summa.
Pole siis juhus, et inimene lõpuks pettub ja võtab teise samba sootuks välja. Ent kurjajuur ei peitu teises sambas kui sellises. Asi on lihtsalt kehvas pensionifondi valikus. Kõrge tasuga fondid on kasulikud eelkõige pankade kasumile ja müügimeeste komisjonitasudele, mitte koguja säästupuhvrile. Just seetõttu on neid kaubanduskeskustes agressiivselt müüdud.
Kuidas on inimesi trikitatud?
Võib tekkida küsimus: kuidas on võimalik, et eestlased, kes juba niisama lihtsalt endale midagi “pähe määrida” ei lase, on olnud pensionimüüjatest nii suures osas mõjutatud? Sest paljud ei ole teinud iseseisvalt teadlikku otsust, vaid on lasknud tüütust müügimehest lahti saamiseks teha kiirelt tema soovitatud valiku ära. „Küll hiljem vaatan asja ise üle…,” on ilmselt paljudel peast läbi käinud mõte.
Müügimehed ju teavad, kuidas inimesi mõjutada. Küll räägitakse veendunult, et just nende fond on pikaajaliselt saavutanud stabiilselt häid tulemusi (täpsustamata, mida see tegelikult tähendab ning jättes sageli võrdlusest välja kaasaegsed madala tasuga indeksfondid). Või hirmutatakse turu langusega, et kasutada ära inimeste ebakindlust.
Veelgi häbiväärsem on see, et osava müügitöö asemel on mõned müügimehed kasutanud ka alatuid võtteid või suisa kelmust. Alles hiljuti tuli päevavalgele lugu, kuidas panga müügimees küsis inimese PIN-koode ettekäändel lihtsalt vaadata tema pensionivara seis üle. Paar kuud hiljem avastas koguja pooljuhuslikult, et müügimees oli tegelikult tema vara teise fondi liigutanud.
Paraku sellised juhtumid aina korduvad. Kuna kaubanduskeskus müügile ei tehta samalaadset järelevalvet kui muule finantsteenuste reklaamile (näiteks digireklaamile), on üsna lihtne kogujaid trikitada. See tõestab, miks LHV otsus lõpetada kaubanduskeskustes müük on samm õiges suunas. Kahju ainult, et Luminor sama eeskuju ei kavatse järgida ja süstemaatilist probleemi ei tunnista.
Inimesed maksavad teadmatusest kuni viis korda rohkem
Olen veendunud, et suurim probleem pole tegelikult mitte kaheldavad müügivõtted, vaid see, et inimesi eksitatakse, mitte ei aidata neil teha teadlikke otsuseid. Kuigi juba peagi meid ühe panga müügimehed poetiirul ei tülita, siis iseseisvalt paremat otsust tegemata jääb paljude inimeste vara ikkagi kogunema kallitesse fondidesse.
See võib tähendada, et inimene maksab aastate jooksul kümneid tuhandeid eurosid lihtsalt tasudeks. Kuidas? Kallimate pensionifondide tasud ulatuvad kuni 1,48%-ni aastas, samal ajal kui indeksfondide tasud on 0,3% juures. Kuigi protsendid tunduvad imepisikesed, on see ligi viiekordne vahe!
Kui inimesel on II sambasse kogunenud 10 000 eurot, säästab ta kõrge tasuga fondi madala tasuga fondi vastu vahetades juba ühes aastas ligi 70 eurot. Tasu arvutatakse inimese kogutud vara mahust, mis aastatega aina kasvab. Seega: mida varem valida madala tasuga fond, seda rohkem vara peab maksma tasudeks ja jääb kogujale endale alles. Sest tasudeks makstud raha ei kogune inimese tuleviku heaks – see jääb pangale.
Mida tark pensionikoguja teeb? Kõigepealt vaatab üle, kui kõrge tasuga fondis ta kogub ja millist tootlust on tema kogumisaastate jooksul raha teeninud. Madala tasuga indeksfondid on täna 0,3% ümber ning üle 0,5% ei ole mõistlik teenustasudeks maksta. Kui sa tulemusega rahul pole, siis vali endale soblikum fond enne 31. märtsi. Seejärel jätka rahulikult kogumist, mitte ära lase müügimeestel end fondist-fondi liigutada.
