Vaatasin läbi mitme Tuleva liikme näited nende III samba kindlustuslepingutest ja mulle avanes üsna nukker vaatepilt. Inimesed on 20 või enam aastat kogunud garanteeritud 4% tootlusega, aga tegelik tulemus on sellest oluliselt kehvem. Ma kahtlustan, et kindlustuslepingus kogujatel jäi eelmisel aastal saamata mitu miljonit eurot kasumit, mida kindlustusselts oli neile justkui garanteerinud.
Iga valdkonna toodete ja teenuste kohta kehtib sama tõsiasi: kui tasu pole selgelt näha, on see tõenäoliselt kõrge. Kindlustuslepingute tingimused pole avalikud, need on keerulised ning neid on aegade jooksul sõlmitud väga erisuguseid
Mida kõrgem on tasu, seda kehvem on tulemus – seda näitab maailma finantsturgude statistika. See pole juhus, sest iga euro, mida lõpuks tasudeks maksad, vähendab sinu kasumit.
Veel mõned aastad tagasi oli täpselt sama lugu pensionifondidega – fondivalitsejad küsisid igasuguseid tasusid, ent täielik teave nende kohta oli veebilehel kajastatud vaid osaliselt või oli tasude info peidetud prospekti. Seepärast pole imestada, miks Eesti pankade pensionifondid olid aastaid arenenud riikide ühed kallimad ja samal ajal kehvemad. Tuleva eestvedamisel keelas seaduseandja selle lõpuks ära ja pensionifondide tasud on nüüd kõigile lihtsalt näha.
Kindlustused ei ole garanteeritud tootlust tegelikult maksnud
Võibolla mõtled: „Hea küll, ma ei tea, mis need tasud täpselt on, aga mul on hea diil, sest kindlustus on mulle garanteerinud 4% intressi.” Kahjuks ei ole ükski koguja sellist lubatud tootlust saanud.
Tuleva liikmed saatsid selle artikli tarbeks mulle mitu näidet oma Compensa või SEB Elukindlustusega sõlmitud III samba lepingust, kuhu nad juba 20 või enam aastat on 4% garanteeritud intressiga kogunud. Kui panin koguja tehtud maksed kuupäevade kaupa Excelisse ning lõpptulemuseks lisasin tänaseks kogunenud kindlustusreservi summa, avanes nukker vaatepilt. (1)
Näiteks on Kadri teinud 22 aasta jooksul sissemakseid Compensaga sõlmitud III samba kindlustuslepingusse kokku 48 000 euro väärtuses. 2023. aasta lõpuks oli talle kindlustusreservi kogunenud 53 500 eurot. Kasum seega 5500 eurot. Kui Kadri sissemaksed oleks talle 4% teeninud, oleks kasum pidanud olema üle 11 000 euro. Tuleb välja, et Kadri tegelik tootlus on olnud hoopis napilt 2% aastas, mitte 4% nagu lubatud. (2)
Kindlustuslepingus kogujatel jäi eelmisel aastal saamata mitu miljonit eurot tootlust, mida kindlustusselts oli neile justkui garanteerinud
Jaani tulemus SEB Elukindlustuse lepinguga oli veelgi kehvem. Ta on 22 aastat järjest maksnud iga kuu 14,8 eurot III samba kindlustuslepingusse. Kuigi kindlustusselts on Jaanile lepingus lubanud 4% intressi, on tal tegelikult kogunenud vara 200 eurot vähem, kui tema enda tehtud sissemakseid.
Kui Jaan oleks tegelikult ka saanud oma sissemaksetelt 4%, nagu SEB Elukindlustus lubas, oleks tal tänaseks teenitud juba pea 2500 eurot kasumit. Otsekui irvitusena näitab kindlustusselts väljavõttes, et kui Jaan tahab reservi täna pensionifondi üle kanda, siis võtab selts veel 5% kogunenud reservist endale.
Kadri ja Jaan pole ainukesed, kes on valinud kogumiseks justkui turvalise ja stabiilse kindlustuslepingu, aga tegelikult saanud petta. Ka teistes mulle saadetud näidetes jäi kindlustuse reaalne tulemus oluliselt alla 4% lubatud tootlusmäära.
Garanteeritud tootlus peab olema tõepoolest garanteeritud
Tähelepanelikult lepingu tingimusi lugedes võib leida põhjuse, mis on tinginud lubaduse ja reaalsuse erinevuse. Kindlustus on küll lisanud kogunenud kindlustusreservile 4% intressi, aga teise käega võtnud igal aastal teenustasuna maha näiteks 10% koguja sissemaksest. (3) See kõik on tingimustes ilusasti peenes kirjas olemas ja seega justkui seaduslik?
Näiteks, kui pank lubaks mulle tähtajalise hoiuse eest maksta 4% aastas, aga peenes kirjas oleks lepingule lisatud, et selle hooldustasu on 2% aastas, ei läheks vist kaua aega, kui finantsjärelevalve sellise eksitava tegevuse ära keelaks. Pankade veebilehti sirvides tundub, et näiteks Swedbank ja SEB on ka tänaseks aru saanud, et nii kaheldava eetilisusega toodet ei sobi enam kogujatele pakkuda.
Kahjuks ei aita see neid inimesi, kes on kunagi varem hakanud oma vara III samba kindlustuslepingus koguma. Neid on üle 30 000 ja eelmisel aastal tegid nad sissemakseid 22 miljoni euro eest. (4) Kokku on neil lepingutesse kogunenud üle 230 miljoni euro. (5)
Kellelgi pole võimalik öelda, kui suur on olnud nende inimeste III samba tegelik tootlus, sest lepinguga seotud info pole avalik. Mul on põhjust arvata, et kindlustuslepingus kogujatel jäi eelmisel aastal saamata mitu miljonit eurot tootlust, mida kindlustusselts oli neile “garanteerinud”.
Keegi ei tohi sind kindlustuslepingus kinni hoida
Nii Jaan kui ka Kadri tunnistavad, et hea meelega lõpetaks nad kohe oma III samba kindlustuslepingu ära, aga neile tundub, et lepingu tingimused seda ei luba või kaasneks lepingu lõpetamisega suur trahv. Õnneks ei ole see päris tõsi.
Seadus ütleb konkreetselt: III samba kindlustuslepingusse kogunenud vara peab saama koguja soovil nii välja võtta kui ka pensionifondi üle kanda. Kindlustused on appi võtnud klassikalised viivitamis- ja hämamistaktikad, et kogujaid kinni hoida või kasseerida neilt veel raha leppetrahvide või lisatasudena.
Kogujad jagasid minuga eksitavaid infokilde, mida neile on väidetud, kui nad on avaldanud soovi oma kindlustuslepingu vara viia üle pensionifondi. Lükkan need kohe ka ümber:
- „tuleb tasuda tulumaks” – ei tule, sest sa ei võta ju raha III sambast välja;
- „jääd ilma kindlustuskaitsest surmajuhtumi korral” – ei jää, sest III samba kindlustussumma on täpselt sama suur kui sinu kogunenud vara;
- „pead edastama kindlustusseltsile kontonumbri, kuhu raha kanda” – ei pea, sest kindlustusseltsil on leping Pensionikeskusega, mis ütleb täpselt, kuhu nad raha peavad kandma.
Tegelikult näeb seadus ette, et kindlustusselts võib võtta kogunenud reservist maha lepingu lõpetamise kulud “vastavalt hinnakirjale”. Swedbanki või SEB veebilehelt ei õnnestunud mul neid hinnakirju küll leida, kuid enamik neid lepinguid, mida kogujad mulle saatsid, ei sisaldanud lepingu lõpetamise tasusid, kui kogutud oli vähemalt 15 aastat.
Küll aga on kindlustusseltsid kasutanud võtet, kus nad jätavad kliendile mulje, et kui nad täna lahkuvad, siis nad saavad vähem raha võrreldes sellega, kui nad koguksid lepingu algse lõpptähtajani. Muidugi on summa väiksem, sest see kasvaks ju sinu igakuiste uute sissemaksete tõttu. Kui sa enam sinna lepingusse sissemakseid ei tee, siis sa ju sellest rahast ka ilma ei saa jääda.
Kogumine on parem kui mittekogumine
Kui tootlus pole see, mida lubati, siis kas need inimesed on teinud vea, kogudes oma III sammast kindlustuslepingus? Mina arvan, et ei ole. Nad on ära kasutanud III samba maksueelise ja regulaarselt väikseid summasid kõrvale pannes kogunud kehvast tootlusest hoolimata märkimisväärsed summad. See annab järjekordse tõestuse, et tuleviku-mina eest hoolitsemiseks on kesksel kohal järjepidev säästmisharjumus.
Probleem on olnud lihtsalt kehvas kogumistootes. Mina küll ei jääks tulevikus sellise teenusepakkuja juurde, kes ei näita selgelt tasusid ja kes püüab takistada mu lahkumist. Õnneks on valik olemas madalate tasudega pensionifondide seas.
Sestap, jätka kogumist, sest sul on igal juhul parem siis, kui oled tulevikuks kapitali kogunud. III sammas on üks väheseid kohti, kust üldse veel maksusoodustust saab. Aga selleks, et rohkem raha jääks sulle, mitte vahendajatele, vali kogumiseks mõni madalate tasudega III samba fond. Lisaks Tulevale on neid nüüd ka pankade valikus.
- Tegime Exceli tööriista, kuidas saad ka ise arvutada oma kindlustuslepingu tegeliku tootluse.
- Kadri nimi on muudetud ja lepingu sissemakse ja kogunenud reservi väärtus konstandiga läbi korrutatud. Inimesed ei taha suurte finantsettevõtetega tüli kiskuda ja seepärast me pärisnimesid ei kasuta. Kasutatud kontoväljavõtted on meil kindlas kohas turvaliselt talletatud.
- See on näide ühest Compensaga sõlmitud lepingust. Tegelikkuses on igal kindlustusseltsil käibes mitmeid eri versioone lepingutest, milles tasude loetelu ja arvestus erinevad.
- Info sissemaksete kohta küsisin Eesti Kindlustusseltside Liidult.
- Kui pensionifondidesse kogumise mahtudest ja tulemustest saab igaüks põhjaliku ülevaate pensionikeskuse statistikast, siis kindlustuslepingute kohta on viimased napid andmed pärit 2021. aastast. Siin toodud numbrid on pärit Rahandusministeeriumi 2023. aasta statistika ülevaatest.
Loe lisaks:
