Kas II sambas kogumine ikka tasub end ära? Mõned väidavad ju, et I sammas on kasulikum, ja mõned lausa hoiatavad, et II sambasse kogumine on kahjulik. Kuidas siis ikkagi tegelikult on?
Enamiku inimeste jaoks II sambasse kogumine kasulik, sest:
- II sammas on sinu enda vara, mille kasutamise üle saad ise otsustada;
- II sambal on olulised maksusoodustused;
- II samba vara saab vajadusel pärandada;
- II sammas on automaatne viis kogumiseks.
Vahel kirjutatakse, et „väiksema palga saajatele on teine sammas kahjulik”. II sambas kogumine tõesti vähendab I samba pensionit. Ent II sambas kogudes võidab iga palgataseme juures siiski rohkem. Selgitan allpool, miks see nii on. Esmalt aga võrdlen I ja II samba reegleid.
I sammast maksab riik, II sammast kogud riigi toel iseendale
Selles seisnebki I ja II samba peamine vahe.
I sammast ehk riiklikku vanaduspensioni rahastatakse riigieelarvest. Töötavad inimesed maksavad iga kuu oma palgast 33 protsenti sotsiaalmaksuks. Sellest 13 protsenti suunatakse ravikindlustuseks ning 20 protsenti tänastele pensionäridele pensionide maksmiseks. Vastutasuks tekib inimestel ravikindlustus ning õigus saada ka ise tulevikus pensioni.
Makstava I samba pensioni suurus sõltub kolmest osast:
- Baasosa – see on kõikidel vanaduspensionäridel ühesuurune. Baasosa suuruse määrab riik ära seaduses.
- Igaühe väljateenitud pensioniosakutest – need sõltuvad praegu 50 protsendi osas sinu tööstaažist ja 50 protsendi osas sinu palgast. Lisaks on võimalik teenida pensioniosakuid näiteks lapse kasvatamise eest.
- Pensioniindeks – see osa tõstab pensionite suurust igal aastal, et need hoiaksid hinnatõusuga sammu. Pensioniindeksist 80 protsenti sõltub riigile sotsiaalmaksu laekumisest ja 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest.
II sambas kogume iseenda ja oma lähedaste tuleviku kindlustamiseks. Kui kogud II sambas, on sul isiklik pensionikonto, kuhu laekuvad sinu palgast iga kuu sissemaksed. Pensionile jäädes saad võtta kogutud vara kasutusele.
II samba pension sõltub samuti kolmest osast:
- Sissemaksed – sul on võimalus ise valida, kas sinu brutopalgast läheb II sambasse kasvama 2, 4 või 6 protsenti. Oma sissemakse suurust saad muuta kord aastas. Lisaks sinu oma panusele kannab riik sinu II sambasse 4 protsenti sotsiaalmaksust juurde.
- Pensionifondi tootlus – mida suuremat tootlust valitud II samba fond sinu tööajal teenib, seda suuremat pensioni tulevikus saad.
- Fondi tasud – fondid võtavad sinu raha investeerimise eest tasu. Mida madalamad on tasud, seda rohkem koguneb sulle tulevikuks.
Kuidas mõjutab II sambaga liitumine I sammast?
Kui kogud II sambas, suunab riik sinu II samba kontole omalt poolt sotsiaalmaksust juurde 4 protsenti. Samuti lisandub tulumaksust veel 0,44 protsenti. Näiteks: kui teenid 2000 eurot kuus, suunatakse sinu II sambasse maksudest igas kuus 2000 eurot × 4,44 protsenti = 88,8 eurot. Aastaga koguneb maksude arvelt II sambasse 1065 eurot.
Kuna osa sotsiaalmaksust laekub II sambasse, teenid aga välja pisut vähem I samba osakuid. Kui teenid 2000 eurot kuus, siis võrreldava aasta jooksul teenid välja 2 eurot väiksema pensioni kui muidu. (1)
Kas kasulikum on koguda kokku 1065 eurot või teenida välja õigus 2 eurot suuremale pensionile? Tootlust arvesse võtmata saaks 1065 euro arvelt maksta 2 euro suurust I samba pensionilisa umbes 44 aastat. Seega oleks I sammas kasulikum, kui elaksid 109-aastaseks või vanemaks. Paraku on enamiku inimeste pensionipõlv lühem. (2)
Kuna I sammas on ümberjaotav ja II sammas pole, on seda kasulikum koguda II sambas, mida kõrgem on palk. Samas on ka madalamat palka teenivatel inimestel kasulikum koguda II sambas.
Siin on meie arvutused:
| Brutopalk kuus | 1000 € | 1500 € | 2000 € | 3000 € | 4000 € |
|---|---|---|---|---|---|
| I samba vähenemine aastas | 1,5 € | 1,75 € | 2 € | 2,5 € | 3 € |
| II sambasse kogutav summa aastas | 533 € | 799 € | 1065 € | 1598 € | 2131 € |
| Kui pika pensionipõlvega muutuks I sammas kasulikumaks? | 29 a | 38 a | 44 a | 53 a | 59 a |
Kumma tootlus on kõrgem: I või II samba oma?
Eelnev arvutus ei võtnud arvesse I samba indekseerimist ega II samba tootlust, vaid on tänases rahas. Tegelikult tõstetakse I samba pensione igal aastal 1. aprillil vastavalt pensioniindeksile. See sõltub 80 protsendi ulatuses riigile sotsiaalmaksu laekumisest ning 20 protsendi osas inflatsioonist. Pensionifondid teenivad aga tootlust.
Vahel väidetakse, et inflatsioon ja pensioniindeks ületavad pensionifondide tootlust. (3) Mina ei tea, kas tulevikus kasvab pensioniindeks kiiremini kui fondide tootlus või vastupidi. Ajalooliselt on aga maailma aktsiaturgude tootlus ületanud inflatsiooni. Mitte igal aastal, aga pika aja jooksul. Seetõttu on üks kõige mõistlikumaid viise oma vara inflatsiooni vastu kaitsta suunata igal kuul tükike oma palgast pensionifondi, et sellega omandada osalus ettevõtetes.
Näen seda ka oma II samba kontol, sest minu II sammas on kasvanud kiiremini kui inflatsioon. (4) Seda hoolimata asjaolust, et 2022. aastal kasvasid hinnad 19,4 protsenti.
Samas on oluline mõista, et minevik ei pruugi ennustada tulevikku. Ühelt poolt ei pruugi aktsiaturgude kiire kasv samamoodi tulevikus jätkuda. Teisalt ei pruugi ka I samba pensionid tulevikus senises tempos kasvada. Näiteks prognoosib rahandusministeerium, et järgmisel 25 aastal jääb pensioniindeksi kasv senisest kaks korda väiksemaks: 3,6 protsendi peale. (5)
Viimaks on oluline teada, et ka I samba indekseerimine lähtub solidaarsuse põhimõttest. Pensioniindeks mõjutab rohkem baasosa kui igaühe väljateenitud pensioniosakuid. Näiteks kui pensioniindeks on 10 protsenti, siis kasvab pensioni baasosa 11 protsendi võrra ja pensioniosakutest tulenev osa 9 protsendi võrra. Kuna II sambas kogumine mõjutab igaühe väljateenitud osakuid mitte baasosa, peaks I sammast tootlusega II samba võitmiseks kasvama veel kiiremini.
Kokkuvõtteks, mina ei julge öelda, kas I või II samba tootlus on tulevikus kõrgem. Mul ei ole klaaskuuli, millega tulevikku ennustada. Samas julgen sügavalt kahelda kindlameelsetes väidetes, et tulevikus ületab I samba kasv II samba oma. Seda väidet ei toeta minevik, ekspertide arvamused ega ka I samba reeglid. Parimate tänaste teadmiste juures on II sambas kogumine inimesele kasulikum kui vaid I sambas olemine.
Liiatigi on II sammas sinu enda vara, I sammas aga tulevikuks antud lubadus.
- II sambasse kogudes teenid igal aastal 20 protsenti vähem pensioniosakuid kui muidu. Vähendamine ei puuduta aga pensioni baasosa. Pensionile minnes arvestatakse sinu teenitud osakute arv kokku – neid loetakse aastahinnetes – ja see määrab, kui suurt pensioni hakkad saama. 2025. aastal oli ühe aastahinde rahaline väärtus 10 eurot, seega väheneb 2000 eurot teeniva inimese pension 2 euro võrra iga II sambas kogumise aasta kohta.
- 2024. aastal oli oodatav eluiga pensionilemineku hetkel 19,2 aastat.
- Näiteks kirjutab BigBanki peaökonomist Raul Eamets: „Arvamus, et teine sammas tagab tänastele noortele või keskealistele muretu toimetuleku tulevikus, on majanduse vaates kirjaoskamatu, sest elame olukorras, kus inflatsioon lööb pikas vaates pensionisammaste tootlikkust või on sellega võrdne. Keskmine palk kasvab koos inflatsiooniga ja sellega kasvab ka esimese samba «tootlikkus» kiiremini kui teise samba oma.”
- Kõigil pensionikogujatel pole nii hästi läinud. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi oli aastatel 2002.–2023. aasta pensionifondide keskmine reaaltootlus 0,1 protsenti. See tähendab, et pensionifondide tootlus ületas napilt inflatsiooni. Samas ei ole II samba mineviku tootlus kuigi hea võrdlus, sest süsteem on oluliselt muutunud. Esialgu oli pensionifondides aktsiate osakaal piiratud (alguses kuni 50, siis kuni 75 protsenti), aga enam seda piirangut pole. Alates aastast 2017 on Eestis kättesaadavad ka madala tasuga indeksfondid. Seetõttu on parim ajalooline võrdlus minu meelest hoopis maailma aktsiaturgude indeks.
- Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni aastani 2070 (16.04.2025)
Foto autor: Timo Arbeiter
