Me kogume raha, et minna tulevikule vastu kindlama sammuga. Pensionifondi kogunenud vara aitab meil tulla kenasti toime siis, kui me enam täiel määral tööl käia ei saa või ei taha. Geopoliitiline risk on pannud paljusid muretsema oma tuleviku pärast. See on Eestis alati olemas olnud, aga Venemaa agressioon Ukrainas on seda riski varasemast rohkem esile tõstnud. Kas ja mida peaksin tegema, et oma pensionivara geopoliitilise riski eest kaitsta?
Mistahes rasketes olukordades on parem, kui sul on kogutud tagavara. Paljude inimeste peamised säästud on kogutud teise ja kolmandasse sambasse. Mõned aga kaaluvad edaspidi koguda kuhugi mujale, sest arvavad, et Hispaanias asuv kinnisvara või välismaine pangakonto on Eesti vastu suunatud agressiooni eest paremini kaitstud.
Kas kogutud vara tasub pensionifondides edasi hoida? Jah, minu arvates on küll.
Ära unusta äärmuslikule mõeldes peamist riski
Me oleme inimesed, mitte kalkuleerivad robotid ja kipume tihti keskenduma mõnele äärmuslikule ja väga suure mõjuga stsenaariumile. Nii jätame tähelepanu alt välja olukorrad, millest ajalehe esikülje uudist ei saa, aga mille juhtumise tõenäosus on väga suur. Mina ei tea, kas Eestit tabab lähiajal sõda või mitte, aga ma tean, et väga suure tõenäosusega saan ma ühel päeval nii vanaks, et ei saa ega taha enam tööl käia ja siis on mul vaja sissetulekut.
Geopoliitiline risk on vaid üks paljudest riskidest. Võimalik, et igaks erijuhtumiks on olemas mingi kaitse, mis töötab paremini kui teised. Aga nii, nagu ei ole mõistlik osta igale koduseadmele lisakindlustust, ei ole mõistlik koguda eraldi tagavarasid iga elujuhtumi jaoks, mis sind tulevikus võivad tabada. See on lihtsalt liiga kallis.
Seepärast on pensionivara hea viis tuleviku kindlustamiseks: kui läheb väga hästi ja saad ning tahad põneval ja tasuval tööl käia kõrge vanuseni, siis võid pärandada selle lastele. Kui läheb plaanipäraselt, võtad ise tulevikus kasutusele. Kui läheb halvemini, saad vajadusel ka varem müüa fondiosakuid hädavajalike kulude katteks.
Kas saan pensionivara kasutada sõja korral?
Geopoliitiline risk ei ole must-valge. Sõda ei tähenda enam üksnes lahingutegevust, vaid ka hübriidrünnakuid. Sõja korral võib vaenlane korraldada küberrünnaku mõne Eesti riigiasutuse vastu, märkida ümber merepiiri, püüda katkestada sidet, rünnata mõnda Eesti piirkonda, okupeerida mõne piiriala või püüda okupeerida suisa kogu riigi.
See, kas saad oma pensionivara kasutada, sõltub sõja mõjudest.
Kehtiv investeerimisfondide seadus lubab fondivalitsejal pensionifondi osakute lunastamist ajutiselt peatada ainult Finantsinspektsiooni loal. Seaduses on kirjas, et seda tohib teha juhul, kui fondi varasid pole võimalik lunastamise katteks müüa või kui fondi osaku puhasväärtust pole võimalik arvutada. Kui pensionifondi varad on väljaspool Eestit ja maailmas arvutid ikka veel töötavad, pole pensionifondil väljamaksete peatamiseks otseselt põhjust.
Aga eriolukord võib riiki sundida ka uusi seadusi või korraldusi tegema. Näiteks limiteeris (aga ei peatanud) Ukraina valitsus Venemaa agressiooni järel pankadest sularaha väljavõtmist ja tehinguid välisvaluutaga. Sama tegi 2015. aastal Kreeka valitsus riiki tabanud finantskriisi ajal.
Sõbralikud riigid võivad ajutiselt külmutada okupeeritud riigi varad selleks, et takistada agressoril nende kasutamist. Näiteks tegid nii lääneriigid Kuveidi riigi ja tema pankade varadega 1990. aasta Iraagi okupatsiooni ajal. Pärast olukorra normaliseerumist said kodanikud oma varale vaba ligipääsu jälle tagasi. Ukrainas pole paraku olukord veel normaliseerunud ja näiteks päevane sularaha väljavõtmise limiit on ikka veel alles, kuigi see on juba üsna kõrgele tõstetud (2000 eurot päevas).
Ka Eesti pensionifondide vara asub valdavas enamuses välismaal, mille omandi üle peavad arvet suured lääne pangad või depositooriumid (nt Tuleva pensionifondide vara on eraldi kontol JP Morgan panga peetavas registris). NATO ja EU liikmena on meil hea põhjus eeldada, et need institutsioonid teevad koostööd meie liitlaste valitsustega selleks, et takistada võõrvõimul varadele ligipääsu, aga ka selleks, et säilitada õigetele omanikele varale ligipääs.
Mida saad sina teha geopoliitilise riski maandamiseks?
Pensionifondi valimisel saad mõelda läbi, kuidas mõjutab geopoliitiline risk sinu pensionivara.
Eesti Panga värske statistika järgi on Eestisse investeeritud kõikidest teise samba varadest 14% ja kolmanda samba varadest 5%. Kuigi fondijuhil ja poliitikutel võib olla tore Eesti investeeringutega uhkeldada, aitab teise ja kolmanda samba vara hoidmine väljaspool koduregiooni hajutada meie riske. Muideks, ka Rootsi riik soovitab oma kodanikel hoiduda pensionivara liigselt Rootsi investeeringutesse paigutamisest (1).
Pensionivara hoidmine väljaspool koduregiooni aitab hajutada riske
Tüüpilise indeksfondi portfell, nagu ka Tuleva oma, koosneb umbes 3000 maailma suurima börsiettevõtte osalustest. Need tegutsevad edasi isegi väga halva ja vähetõenäolise stsenaariumi korral, kui Eestit peaks tabama Ukrainaga sarnane löök.
(1) Nobeli preemia laureaat Richard Thaler ja Henrik Cronqvist, kes nõustasid Rootsit pensionifondide süsteemi loomisel leiavad oma 2004. aastal avaldatud artiklis, et Rootsi riik püüab oma riikliku fondi AP7 abil muuhulgas vähendada nn “kodu eelistust” (home bias) investeerimisel.
