Alates 2. septembrist kaob LHV Roheline Pensionifond ja see liidetakse LHV Pensionifondiga XL. Muuhulgas oli ajendiks, et LHV ei tohi enam sõna „roheline” fondi nimes kasutada. Mida üldse fondi nimest saab ja ei saa välja lugeda ning miks peaks riik nende kasutamist reguleerima?
Investeerimisfondi nimi võib olla väga erineva kaaluga. Mõne sõna kasutamine on seadusega määratletud ja tähendab midagi konkreetset. Teised on lihtsalt kõlavad omadussõnad – sisuliselt turundusterminid. Et paremini orienteeruda, võib fondinimedes kasutatavad sõnad jagada kolme rühma:
Terminid, millele seadus annab konkreetse tähenduse fondide kontekstis, näiteks:
- Pensionifond – seda sõna võivad kasutada (ja ka peavad kasutama) kõik fondid, mis on kogujatele kättesaadavad II ja III samba süsteemi kaudu.
- Indeksfond – seda sõna võivad kasutada (aga ei pea kasutama) fondid, mis järgivad üht kindlat ja mõõdetavat finantsindeksit ehk nimekirja konkreetsetest väärtpaberitest (näiteks Tuleva aktsiafondid järgivad MSCI ACWI indeksit) (1).
- Konservatiivne – seda sõna võivad kasutada fondid, mis investeerivad enamuse rahast madala riskiga (ehk investeerimisjärgu) võlakirjadesse ehk varadesse, mille kõikumise risk on väike ja seetõttu ka oodatav tootlus väike.
- Roheline – hiljuti kehtima hakanud Euroopa Liidu nõuete (2) kohaselt võib seda nimetust kasutada ainult juhul, kui fond järgib konkreetseid jätkusuutlikkuse nõudeid.
Üheselt mõistetavad nimetused, mis ei ole küll seadusega määratletud, aga mille tähendus on üldiselt üheselt arusaadav:
- Eesti fond – keskendub valdavalt Eesti varadele.
- Maailma aktsiate fond – investeerib üleilmsetesse aktsiatesse.
- Kinnisvarafond – investeerib kinnisvarasse.
Turunduslikud ja mittemidagiütlevad nimed, mis on „tundepõhised” ja millel enamasti ei ole otsest seost fondi investeeringutega:
- „Kasvu-”, „progressiivsed”, „ettevõtlikud”, „dünaamilised” fondid, mis kõlavad hästi, aga ei ütle midagi konkreetset fondi riskitaseme, varajaotuse või kulude kohta.
- Elutsüklifondid, mille nimedes kasutatakse näiteks „1970–79 sündinutele” või „55+” viitavad sihtrühmale, aga mitte fondi tegelikule strateegiale. Kaks sarnase nimega fondi võivad olla sisu poolest täiesti erinevad.
Nimi ei ütle seda, mis on tegelikult tähtis
Fondi pikaajalise edu määravad kõige rohkem kaks asja: kuhu fond investeerib ja kui palju see kogujale maksab.
Nime järgi ei saa sageli teada, milline on fondi varade jaotus: kas investeeritakse valdavalt aktsiatesse, mis võivad anda kõrgemat tootlust, või hoopis võlakirjadesse, mis on stabiilsemad, aga madalama tootlusega. Samuti ei selgu nimetusest fondi tasud, kuigi just tasud on pika aja jooksul üks suurimaid tootlust mõjutavaid tegureid.
Kui „kasvufondis” on vähem kui pool varast aktsiates või peitub „rohelises fondis” kallis aktiivne strateegia, siis loob nimi lihtsalt illusiooni.
Või hoopis näide, kus Luminor 16–50 Pensionifond investeerib väga sarnaselt Luminor Indeks Pensionifondiga, ent küsib selle eest üle nelja korra kõrgemat tasu. Puhtalt turunduslik nimevalik võib tekitada kogujas tunde, et just kallim fond on tema jaoks sobivam. Suurim osa Luminori klientidest on just selle kõige kallimas fondis.
Kui nimi ja tegelikkus ei lähe kokku
Mõnikord on fondi nimi ja sisu ka päriselt konfliktis. Eesti pensionifondide turult võib leida mitu sellist näidet:
LHV fondi nimi oli “Roheline”. Paljud fondi investeeringud olid otseses konfliktis fondi nimega, mis tõenäoliselt ei kutsu esile ettekujutust segipööratud maast, mida portfellis domineerinud kaevandusettevõtted jätavad. EL reeglid tõid selle vastuolu esile ning LHV otsustas lõpuks fondi tegevuse lõpetada (3).
SEB Progressiivne pensionifond kõlas nagu riskialtim kasvule orienteeritud valik. Tegelikult aga investeeris fond oma varast alla poole aktsiatesse. Tulemusena on kogujate vara kasv selles fondis jäänud aastate vältel alla nii teistele fondidele kui inflatsioonile. Täna kannab see fond nime SEB Pensionifond 55+ (4).
Ära vali fondi üksnes nime järgi
Kui valid II või III samba fondi, siis ära lase end nimest mõjutada. See on sageli turunduslik, mitte sisuline. Selle asemel küsi:
- Kuhu fond investeerib? Kas aktsiate osakaal on sobiv minu pikaajalise eesmärgiga? Esimene koht vaatamiseks on näiteks pensionikeskuse lehel olev fondi infoleht.
- Kui palju see maksab? Hea ülevaate II samba fondide tasudest leiad pensionikeskuse statistika lehel. Mõistlik on valida fond, mille jooksev tasu aastas jääb alla 0,5%.
Kui vastuseid nendele küsimustele on raske leida või need on peidetud keerulise sõnastuse taha, siis võib-olla ei ole see fond üldse sinu jaoks sobiv.
Õnneks on halba valikut lihtne vältida: kogudes järjekindlalt nii II kui ka III sambasse madala tasuga aktsiatesse investeerivas indeksfondis, saad olla kindel, et sinu vara käib käsikäes maailmajanduse kasvuga. Pensionikeskuse lehel saad ühe linnukesega indeksfondid teiste fondide seast välja filtreerida. Teine võimalus on siseneda oma pensionikontole Tuleva veebis (saad seda teha ka siis, kui sa Tulevas ei kogu), kus näed märget, kas sinu praegune fondi valik on kõrge tasuga akiivne fond või madala tasuga indeksfond:
(1) Muideks, Eesti pensionifondid ei kasuta nimes sõna „indeksfond”. Peamiseks põhjuseks on lihtne seadusenõue: II ja III samba fondi nimes peab sisalduma sõna „pensionifond”. Seetõttu kõlaks näiteks „Tuleva Pensionifond Indeksfond” üsna kohmakalt. Mõned fondivalitsejad kasutavad nimedes lühemat vormi „indeks”, kuid Tuleva fondide loomisel ei pidanud me seda vajalikuks – kõik meie fondid on indeksfondid.
Mitme fondi puhul on põhjus ka sisuline. II sambas on kättesaadavad näiteks Swedbanki ja SEB fondid, mis kasutavad nimes sõna “indeks” ja mis on täiesti head globaalselt hajutatud ning madala kuluga indeksfondid. Millegipärast ei ole fondivalitsejad siiski pidanud vajalikuks selle indeksi nime kirja panna, mida need fondid järgivad.
(2) SFDR (ingl k Sustainable Finance Disclosure Regulation) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtestatud jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus.
(3) Viimase aastaaruande järgi olid LHV Roheline Pensionifond suurimate investeeringute seas Global X Copper Miners ETF ja Global X Lithium & Battery Tech ETF, mille suuremateks investeeringuteks on Hiina kaevandusettevõtted. Tõenäoliselt need ettevõtted võidavad roheenergia edenemisest, aga päris traditsioonilises mõttes neid “rohelisteks” nimetada oleks keeruline.
(4) Kasutasin kogumise tulemuse hindamiseks Tuleva veebirakenduse tootluse kalkulaatorit (seisuga 01.07.2025). See näitab, et kui ma oleksin alates 2003. aastast kogunud oma II sammast SEB Progressiivses (ehk 55+) pensionifondis, oleks mu vara kasvanud keskmiselt 4,1% aastas. Samal ajal oli inflatsioon keskmiselt 4,7% aastas ning ka Eesti pensionifondide keskmine tootlus 4,7% aastas. Maailmaturu keskmine tootlus sel perioodil oli 8,8% aastas.
Tuleva veebi kaudu oma pensionikonto vaatamist saab kasutada igaüks, sõltumata sellest, kas kogud meil või mitte. Sinu tulemus võib minu omast veidi erineda, sest sinu rahavood II sambasse toimusid tõenäoliselt erineval ajal.
