Eile hommikul arvutit äratades tervitas mind üleeile õhtul lahti jäänud pealkiri: “Aktsiaturud kukuvad paanikas, nafta hind on vabalangemises.” Värskendasin brauserit ja ekraanile hüppas uus pealkiri: “Aktsia- ja naftaturud stabiliseerumas, hinnad tõusevad”.
Keegi olla kord küsinud John D. Rockefellerilt, mida turud tema arvates lähiajal teevad. Too võtnud pika mõttepausi ja öelnud: “Ma usun, et nad kõiguvad”.
Viimased paar nädalat on Rockefelleri ennustust taaskord kinnitanud.
LHV finantsportaalis on ülevaade lähiajaloo viiruspuhangute mõjust aktsiaturgudele. Mis sellest selgub?
SARSi, Ebola ja seagripi leviku ajal käitusid turud iga kord isemoodi. Pole kindlat mustrit, mis võimaldaks andmete põhjal ette näha, kas nüüd, koroonaviirusest ajendatud turbulentsis on põhi juba käes või hullem alles ees. Teisest küljest on muster ju olemas: varem või hiljem läheb turg ikka tõusu järel langusse. Ja langusele järgneb taastumine.
Tagantjärgi tark olles näib see ilmselge. Täna seevastu jälgime taaskord turgude rappumist ja tulevik paistab ohte ja võimalusi täis. Jagan sellega seoses paari mõtet.
1. Kahjuks ei suuda me päris kõiki Tulevas kogujaid tüüpiliste vigade eest kaitsta
Aktsiahindade ja nendega koos pensionifondi osaku hinna kõikumine turutsüklites ei ole pikaajalisele investorile probleem. Ohtlikumad on vead, mida inimesed oma investeeringute väärtuse kahanemist märgates tegema kipuvad.
Mis need vead on?
Mõnel kogujal tekib kiusatus indeksifondi osakud konservatiivsema fondi osakute vastu vahetada. See näib justkui äreval ajal turvalisem samm, aga toob sulle pikas plaanis tõenäoliselt kahju. Kui kinnisvara hinnad on kukkunud, kas sa soovitaksid siis sõbral korterit müüma asuda või pigem kaaluda võimalust soodsalt tasemelt osta?
Teine müüb võimaluse tekkides pensonifondide osakud üldse maha, maksab riigile tulumaksu ära ja lõpetab pettunult raha kogumise. Indeksifondis kogudes kasvab järkjärgult sinu kaudne osalus maailma suurimates ettevõtetes. Kui sa oma osaluse maha müüd, siis aktsiahindade kõikumised rasketel aegadel sind tõesti enam ei kurvasta. Palju suurem mõju on see, et nõnda tegutsedes jääd ilma omanikutulust, mida need ettevõtted maailma majandust vedades oma aktsionäridele teenivad.
Üks hiljuti Tulevas kolmandasse sambasse kogumist alustanud inimene tunnistas, et nüüd, kus tootlus negatiivne, ei oska ta muud ette võtta, kui mõneks ajaks kogumisse paus teha. Sellest on mul tõsiselt kahju.
Kui teed sissemakseid fondi ainult siis, kui aktsiate hinnad rõõmsasti tõusevad ja languse perioodil maksed peatad, jääb sinu vara pikaajaline tootlus tõenäoliselt turgude keskmisele alla. Indeksifond tagab ostude ajas hajutamise – paraku ainult neile, kes järjekindlalt kogumist jätkavad.
2. Õnneks ei luba meie fondide reeglid mul kiusatustele järgi anda.
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi varast on täna veel veidi üle viiendiku investeeritud võlakirjadesse.
Möödunud aastal kadus piirang, mis ei lubanud teise samba fondil üle 75% varast aktsiatesse paigutada. Meie otsustasime ülemineku ajas hajutada – liigume 100% aktsiatesse vähehaaval kolme aasta jooksul. Mitme pensionifondi valitsejad otsustasid kohe võlakirjad maha müüa ja aktsiad asemele osta. Nende fondide osaku väärtus kasvas turgude tõusu ajal kiiremini kui Tuleval ja nüüd kukub ka kiiremini.
Viimastel päevadel on minus kripeldanud kiusatus “soodusmüügist” kiiremini aktsiaid juurde osta. Aga õnneks ma ei saa – meie fondi tingimused seavad väga selged reeglid, kuidas ma fondijuhina tohin kogujate vara kasutada. See on hea, sest tegelikult ei tea mina ega keegi teine, kas ja millal turg põhja on saavutanud.
Maailmas ei ole tõestust selle kohta, et ka kõige andekamad fondijuhid suudaks oste-müüke oma kõhutunde või põhjaliku analüüsi järgi ajastades head tulemust saavutada. Enamasti viivad katsed turgu üle kavaldada hoopis kehvema tulemuseni.
Targem on näpud eemale hoida, tuletavad mulle meelde ka hoiatava näitena silma jäänud Swedbanki aktiivselt juhitud fondid. Pole kahtlust, et Swedis on tööl professionaalsed ja intelligentsed fondijuhid. Neil on ligipääs maailma parimale analüüsile. Ometi on neil viimase kahe aastaga õnnestunud Swedbank Pensionifond K100 osaku hinda kukutada, samal ajal kui reeglite alusel järjekindlalt tegutsevad indeksifondid on aasta lõikes hoolimata viimase nädala raputusest paari protsendiga plussis. (1)
3. Kas on ikka kindel, et turud taastuvad?
Viimased paarsada aastat on aktsiaturud näidanud, et tõusudele järgneb langus ja langustele tõus. Need, kes on kõigele vaatamata järjekindlalt vähehaaval juurde investeerinud, on reeglina saavutanud parema tulemuse kui need, kes turu kõikumisi ette aimata püüdes tihti oma plaane muudavad.
Võib arvata, et see on ka tulevikus nii. Kindel see pole.
Ajaloos on ka näiteid turgudest, kus hinnad polegi pärast kriisi taastunud. Venemaa aktsiaturg lõpetas 1918. aasta 100%-lise miinusega. Hiinas juhtus sama 1949. aastal. Börsi-investorid kaotasid riigikorra muutuse tagajärjel kõik. Jaapani aktsiaturul kaubeldakse aktsiatega ikka veel umbes 50% madalamal tasemel võrreldes sellega, kuhu hinnad 1989. aasta börsimulli tipuks jõudnud olid.
Need juhtumid meenutavad, et riskantne on panustada üksikule eriti perspektiivikana näivale piirkonnale või majandussektorile. Mõistlikum on hoolitseda, et sinu raha oleks jagatud kogu maailma ettevõtete aktsiate vahel.
Neile, kes mõtisklevad, kuidas oleks mõistlik käituda, et me ise tahtmatult koroonaviiruse levitajateks ei saaks, on minu meelest hea tasakaalukas inglisekeelne ülevaade siin.
Kui küsid, kas peaks nüüd, keerulisel ajal, midagi oma raha kogumise strateegias muutma, vastan: mina ei muudaks midagi. Rockefelleri täiuslikult eksimatu ennustus, et hinnad kõiguvad, polegi nii kasutu kui esmapilgul näib. Lepi selle kõikumisega ja ära rapsi. Muidugi eeldusel, et kogud juba madalate kuludega indeksifondides, mis investeerivad enamuse rahast aktsiatesse.
(1) Allikas: pensionikeskus, Kogumispensionide päevastatistika, 10. märts .2018 kuni 10. märts .2020.
