Tuleva otsib audiitorit 2018. majandusaasta auditiks

Kogenud audiitor! Aita tagada, et meie aruanded kajastaksid Tuleva tegevust täpselt, läbipaistvalt ja arusaadavalt. Palume osalemissoovist märku anda 18. maiks ja pakkumisi ootame hiljemalt 25. maiks.

Tulundusühistu Tuleva on inimestele kuuluv varahaldusettevõte. Meie eesmärk on kasvatada oma liikmete vara, tehes kättesaadavaks paremad pikaajalise investeerimise tooted. Alustasime sellest, et käivitasime edukalt teise samba pensionifondid. Meil pole eemalseisvaid omanikke, kelle huvid võiksid sattuda klientide omadega vastuollu. Kõik, mida teeme, on Tuleva liikmete ja laiemalt kõigi Eesti inimeste jaoks, kes oma tuleviku jaoks regulaarselt säästes raha koguvad.

2017. aastal alustas tegevust ühistule kuuluv fondivalitseja Tuleva Fondid AS, kes käivitas kaasaegsed, madala tasuga II samba pensionifondid – Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond. Nendes fondides kogub oma II samba pensionit juba üle 6000 inimese. Seega võib tänaseks täie kindlusega öelda, et paar aastat tagasi 22 asutaja idee – kui piisav hulk inimesi kokku tuleb, saame teha ilma kõrget lõivu küsivate vahemeeste abita just sellise pensionifondi, kus ise koguda tahame – on reaalsuseks saanud.

Tuleva on läbinud käivitusperioodi ning selleks, et meie liikmed saaksid tagada endale piisava sissetuleku pensionipõlveks, ei piisa teise samba fondidest. Ühistu on juba alustanud ettevalmistusi täiendavate kogumisvõimaluste loomiseks.

Tuleva erinevus tavalistest äriettevõtetest peegeldub ka meie aruandluses. Meil on 3700 võrdset liiget, kes on panustanud ühistu tegevusse erineval viisil – tuues oma vara ühistu pensionifondi, panustades ühistu fondivalitseja aktsiakapitali ning tehes ühistu heaks palgata tööd. Need panused määravad ära, kuidas ühistu jagab kasumit ning kuidas jaguneb ühistu kapital. Meil on abiks suurepärased raamatupidajad DStream Accounting OÜ-st ning rahvusvaheline audiitorfirma PricewaterhouseCoopers, kes aitasid meie tavapärasest pisut erineva aruandluse kokku panna ja vajalikke raamatupidamisreegleid arvestades võimalikult arusaadavaks teha.

Kutsume ka sel aastal osalema auditi pakkumises audiitoreid, kellele on südamelähedane ühistuline tegevus ning kes aitaks kaasa mõelda, kuidas meie tegevust ja aruandeid liikmetele lihtsalt, läbipaistvalt ja arusaadavalt esitada.

Lisaks väga headele erialastele teadmistele ootame audiitorilt:
  • meie ettevõttest arusaamist;
  • oluliste küsimuste lahendamist varajases auditi staadiumis;
  • sujuvat ja õigeaegset kommunikatsiooni;
  • kokku lepitud tähtaegadest kinnipidamist.
Auditi ajakava:
  • Vaheaudit novembris 2018
  • Lõppaudit 21.01 – 8.02.2019
  • Järeldusotsuste tähtaeg 8. veebruar 2019
Auditeeritavad aruanded:
  • TÜ Tuleva – väikeettevõtja aruanne, RTJ
  • Tuleva Fondid AS (fondivalitseja) – väikeettevõtja aruanne, RTJ*
  • Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond – IFRS aruanne*
  • Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond – IFRS aruanne*
  • Lisaks tuleb audiitoril koostada ja esitada Finantsinspektsioonile aruanne vastavalt Investeerimisfondide seaduse § 371 lõige 2 nõuetele.

Teata pakkumises osalemise soovist ja küsimustest hiljemalt 18. maiks aadressil mari.kuhi@tuleva.ee. Lõplikke hinnapakkumisi ootame samale meiliaadressile hiljemalt 25. maiks .

* – 2017 auditeeritud aruanded leiab lehelt tuleva.ee

Kuidas minu rahal pensionifondis läinud on ja miks ma nüüd Tulevas kogun?

Kuni kevadeni kogusin omale teise sambasse pensionivara SEB Progressiivses Pensionifondis. See oli omal ajal suhteliselt juhuslik valik: kui kogumispension ehk II sammas käivitus, valisin SEB kliendina nende fondi ja rohkem sel teemal ei mõelnud.

Esimest korda tuli pension uuesti meelde siis, kui Tuleva oma ideega 2016. aasta aprillis välja tuli. See tuletas meelde, et teise sambasse koguneb mul elu jooksul väga suur summa ja raha kogumine peaks olema läbimõeldud valik. Uurisin asja ja jõudsin kolmele järeldusele:

Esiteks, pole mõtet maksta kohustusliku pensionisamba eest rohkem: enamus pankade fondide valitsemistasust läheb niikuinii müügi- ja turunduskuludeks ning panga kasumiks. Raha, neville hoian valitsemistasudelt kokku, jääb mulle alles ja teenib mulle aastate jooksul tulu. Teiseks, pole mõtet loota fondijuhtide geniaalsusele – tegelikud andmed räägivad, et ilma aktiivse sekkumiseta ostusid ajas hajutades on paremad eeldused pikas plaanis hea tulemus saavutada. Kolmandaks, Tuleva ütles kohe ausalt välja nii oma valitsemistasu kui ka kogukulu – seega oli minu jaoks võrreldes pankade pensionifondidega läbipaistvam ja arusaadavam.

Kokkuvõttes: niipea kui Tuleva fondid loodi, tõin oma vana fondi osakud üle ja suunasin Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ka edasised maksed.

Sel suvel sai minust ka Tuleva tiimi liige – asusin tööle kontrollerina. Sisse elamiseks arvutasin välja, kuidas minu rahal oli seni SEB fondis läinud ja kuidas mu rahal oleks läinud, kui oleksin algusest peale oma kogumispensionit kasvatanud Tulevaga võrreldavas indeksifondis.

Niisiis, kuidas minu rahal SEB pensionifondis läks?

Eesti pensionikogujal pole lihtne oma vara käekäiku maailma keskmisega võrrelda. Selleks tuleb üksjagu arvutada.

Esmalt võtsin pensionikeskusest oma teise samba pensionikonto väljavõtte ehk kõik igakuised sissemaksed pensionifondi alates 2005. aastast kuni 2016. aasta juuni keskpaigani. Seejärel arvutasin, mitu osakut oleksin sama raha eest saanud maailmaturgu katvates indeksfondides*. Arvestasin välja, kui palju kasvas iga minu sisse makstud 1000 eurot SEB pensionifondis ja kui palju oleks sama raha kasvanud, kui oleksin algusest peale oma raha investeerinud indeksifondidesse, mis oleksid ju võinud olla Eesti pensionikogujale algusest peale kättesaadavad.

pension 1
Allikas: autori arvutused

 

Minu isiklikuks tootluseks (arvestades 11 aasta jooksul tehtud igakuiseid sissemakseid) tuli SEB progressiivses fondis 1,1% aastas – palju vähem kui inflatsioon ehk elukalliduse tõus. Indeksfondides oleks tootluseks tulnud aga 6,5% aastas. 11 aasta jooksul on iga 1000 eurot, mis mina olen oma palgast pensionifondi sisse maksnud, teeninud kokku ainult 62 eurot. Indeksifondides oleks sama raha sama ajaga teeninud mulle 477 eurot.**

Aga kuidas mu rahal poole aastaga Tuleva pensionifondis läinud on?

Tõin oma fondiosakud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi esimesel võimalusel.  Minu esimesed maksed läksid uude fondi aprillis 2017. Varem kogutud fondiosakud tulid Tulevasse üle mais 2017 (Eesti seadus on selline, et vana fondi osakuid uue vastu saab vahetada kolm korda aastas). Selleks, et näha, kuidas on minu rahal kuue kuu jooksul Tulevas läinud, võrdlesin oma Tuleva pensionifondi osakute tootlusmäära Eesti pensionifondide indeksi (EPI 75) ning Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi võrdlusindeksi tootlusmääraga. Nagu ennegi, arvutasin välja, kui palju on iga sisse makstud 1000 eurot mulle kuue kuu jooksul teeninud.

Tulemus: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osakud on iga 1000 euro kohta teeninud mulle 12 eurot ning sama tulemuse oleksin saanud ka võrdlusindeksis. Eesti pensionifondide keskmisega oleksin aga kuue kuu jooksul iga 1000 euro kohta teeninud 24 eurot. Seega Tuleva esimese kuue tegutsemiskuu tootlus jääb Eesti pensionifondi indeksi kuue kuu tootlusele alla, aga on sarnane võrdlusindeksi tootlusega.

pension 2
Allikas: autori arvutused

 

Hmhh… Kuue kuu tulemuste põhjal tunduks nagu, et Tuleva tuli küll heade kavatsustega, aga pole veel suutnud ennast tõestada?

Tegelikult vastupidi. Minu vara käekäik näitab, et Tuleva on suutnud teha täpselt seda, mida lootsin. Minu rahal on Tuleva pensionifondis esimese poole aastaga läinud täpselt nii nagu lubatud: tootlus on samas suurusjärgus, mis Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi võrdlusindeksil (ehk maailmaturul keskmiselt). Tuleva investeerimisreeglid tagavad, et ka tulevikus ei jää minu pensionifondi tootlus kaugele maha maailmaturu keskmisest. Ja maailmaturu keskmine tootlus on seni osutunud pikas perspektiivis kordades paremaks kui Eesti pensionifondide tootlus – vaata graafikut.

pension 3
* Tuleva Maailma Aktsiaturu võrldusindeks on 73% MSCI ACWI (kasutame seda järgiva indeksifondi ACWI:FP andmeid) ja 27% Bloomberg Barclays Global Aggregate (EUR). Arvutused: Swedbank, ** Võrreldavad Eesti pensionifondid on agressiivse strateegia fondid (EPI-75).

 

Nüüd Tuleva töötajana näen ka ise seestpoolt, et asutajate idee teha maailma pensionikogujatele edu toonud Vanguard-i eeskujul meie oma madalate kuludega fondid ongi reaalsuses teostunud. Meie fondid on jätkusuutlikud ning nende investeerimisreeglid on lihtsad ja selged – neist arusaamiseks ei pea olema aastakümneid pangas töötanud.

Miks ma julgeksin Tuleva pensionifonde ka sõpradele soovitada?

Pensioniks kogumisel on kõige tähtsam keskenduda pikaajalistele tulemustele. Maailma ja ka Eesti statistika näitab, et lühematel perioodidel läheb paremini kord ühel, kord teisel fondijuhil. Ainus garantii, mida turud siin pakuvad, on see, et nad kõiguvad üles-alla.

Pikas plaanis näitab aga statistika ühte: mida madalamad on fondi kulud, seda paremad on eeldused hea tulemuse saavutamiseks. Tuleva passiivne investeerimisstrateegia võimaldab hajutada riske väga madalate kuludega – vaja on lihtsalt kannatlikkust.

Fondi kulude mõju on lihtne alahinnata, sest see hiilib ja võimendub aastate jooksul. Esmapilgul näib tasude erinevus tilluke, aga need eurod, mis ma seni olen fondivalitsejale tasuks maksnud, ei teeni mulle tulevikus tulu. Tuleva avalehe kalkulaator aitab ka sinul hetkega arvutada, kui palju väiksemaks sinu pensionivara elu jooksul fondivalitsejale makstud tasude tõttu jääda võib.

Kui sa pole veel jõudnud oma pensionivara madalate kuludega indeksifondi üle tuua, ära lükka otsustamist edasi – raha, mille sa iga kuu vanas, kõrge tasuga fondis pangale maksad, ei teeni sulle tulevikus tulu. Kui tekib küsimusi, kirjuta mulle mari.kuhi@tuleva.ee. 

Juhend: kuidas vahetada pensionifondi

Mari Kuhi on Tuleva Fondid AS juhatuse liige. Varem töötas Mari audiitorfirmas PricewaterhouseCoopers finantsauditi projektijuhina. Arvutused tegi Mari oma isikliku pensionikonto andmete põhjal. Pea meeles, et minevik pole tuleviku garantiiks – keegi ei saa sulle lubada, milliseks kujuneb turgude tootlus järgmistel kümnenditel. Loe lähemalt siin

* Kasutasin võrdluseks 75% ulatuses Vanguard Global Stock Index Fund’i (siin) ja 25% ulatuses Vanguard Euro Government Bond Index Fund’i (siin). Need on Euroopa jaeinvestorile kättesaadavad fondid, mille ajalugu mulle kevadel arvutuse tegemise hetkel kättesaadav oli. Tulevas kasutame täna võrlduseks 73% ACWI.FP-indeksifondi ja 27% ulatuses Bloomberg Barclays Global Aggregate indeksit. Pensionifondi käekäigu võrdluses oleks need üsna sarnaste tulemustega.

** Vara kasvu pensionifondis väljendab liittulu, mis kujuneb sarnaselt näiteks laenumakse liitintressiga. Loe lähemalt Investopediast.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.