Jätkusuutlikkus on algusest peale üks Tuleva põhiväärtusi. Kas Eestis saab pakkuda pensionifondi, kus inimeste vara kasv kõrgete tasude tõttu maailma keskmisest kaugele maha ei jää? Pankade fondijuhid ütlesid, et ei. Tuleva liikmed uskusid, et jah.

Tänaseks oleme tõestanud, et saab küll. Meie ühised fondid on edukad. Tuleva ärimudel on jätkusuutlik. Aga millist mõju avaldavad meie investeeringud maailmale? See on küsimus, kus lihtsaid vastuseid pole.

Tuleva tiimiga oleme põhjalikult analüüsinud, mida ja miks meil on täna siin mõistlik teha. Rakendame jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid 1. septembrist.

Siin on kolm asja, mida seejuures tähtsaks peame:

• Astume väikese, aga kaugelt mitte tühise sammu. Me vähendame oma investeeringute süsinikuintensiivsust 15-20% võrra ja jätame portfellist välja ligikaudu 200 ettevõtet, mis ekspertide hinnangul selgelt vastutustundliku juhtimise põhimõtete vastu eksivad.
• Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine ei too kaasa tasude tõusu. Tuleva keskne, passiivne investeerimisstrateegia jääb püsima. Kasvatame ka edaspidi järjepidevalt oma osalust kogu maailma majanduses, sest see loob tõestatult parimad eeldused pikas plaanis hea tootluse saavutamiseks.
• Kõik Tulevas kogujad teavad, milline on nende investeeringute süsinikuintensiivsus – see on levinuim kliimajalajälje mõõdik. Ükski teine pensionifondide valitseja Eestis seda oma kõigi fondide kohta veel avaldanud pole. Loodame, et Tuleva eeskuju aitab ka teistel oma tegevust siin läbipaistvamaks muuta nagu tasude puhulgi. (1)

Eelistad vaadata ja kuulata? Siin salvestuses räägib Tuleva juht Tõnu Pekk:

Mida jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine praktikas Tulevale tähendab?

Me ei teeskle, et oleme selles vallas eksperdid. Rakendame maailmas laialt tunnustatud standardit – ESG filtrit, mis arvestab ettevõtete tegevuse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisaspekte (environmental, social, governance). See tähendab, et sõelume Tuleva pensionifondide aktsiaportfellist välja ettevõtted, mille käibest vähemalt 5% tuleb

• energeetilise söe või õliliiva kaevandamisest või sellel põhinevast energiatootmisest,
• tuumarelvade tootmisest,
• klaster-lõhkerelvade tootmisest,
• tubakatoodete tootmisest või
  lahingrelvade müügist tsiviilelanikkonnale.

Samuti jäävad välja ettevõtted, kes muul moel rikuvad UN Global Compact kokkuleppe tingimusi (näiteks tekitavad olulist keskkonnakahju, rikuvad inimõigusi või on seotud korruptsiooniga).

Mis muutub?

Meie portfellis on täna ligikaudu 3000 maailma suurema ettevõtte aktsiaid. Pärast ESG filtri rakendamist jäävad neist umbes 200 välja ja nende asemel suureneb ülejäänute osakaal.
Praktikas on see Tuleva jaoks väga lihtne. Me lihtsalt asendame BlackRocki indeksifondid, millest meie portfell täna koosneb, BlackRocki ESG filtriga indeksifondidega.

Mida me sellega saavutada tahame?

1. Meie pensionifondide tootlus on jätkuvalt väga lähedal maailmaturu keskmisele ja meie kulud on madalad.
2. Iga meie pensionifondis investeeritud euro kliimajalajälg (mõõdetuna süsinikuintensiivsuses) langeb 15-20%.
3. Tulevas kogujad saavad järjest paremini aru, mis on objektiivsed mõõdikud investeeringute jätkusuutlikkuse hindamiseks. Nad teevad otsuseid faktide põhjal ega liiguta oma vara ühest fondist teise sellepärast, et fondi nimes kõlab “roheline” või “jätkusuutlik”.

Kuidas mõjutab jätkutuutlikkuse põhimõtete rakendamine Tuleva fondide tootlust?

Väga vähe.

Miks me ütleme, et mõju (positiivne või negatiivne) on minimaalne? Nagu öeldud, ESG filtri rakendamine mõjutab vaid väikest osa meie portfellist: asendame paarsada ettevõtet oma portfellis teistega. Ülejäänud 2800 ettevõtet see ei puuduta.

Maailma aktsiaturgude viimase paarikümne aasta ajaloost näeme, et ESG filtri rakendamisest tulenev mõju indeksifondide tootlusele on seni jäänud +/- 0,5% piiresse aastas (2). Mõju on seejuures olnud kord kergelt negatiivne, siis jälle positiivne.

Kas see toob kaasa suuremaid kulusid?

Ei too.

See on muidugi põhjendatud küsimus, sest paljud finantsvahendajad armastavad tõesti vähimagi jätkusuutlikkuse maiguga fondide eest kõrgeid tasusid küsida – see oleks justkui mingi “südamerahu” maks.

Tuleva portfelli kulud ei muutu. Tänu kokkuleppele BlackRockiga ei lähe ESG filtriga fondid meile kallimaks maksma. Mahtude kasvades langetame tasusid järk-järgult ka edaspidi.

Kas ESG filtri rakendamine ei ole vastuolus Tuleva investeerimisstrateegia peamise lubadusega: investeerime passiivselt maailma kõigisse suurematesse ettevõtetesse ega tee aktiivseid valikuid?

Meie eesmärk on saavutada oma investeeringutele maailmaturu keskmisele väga lähedane tootlus. See eesmärk ei muutu.
Selleks ostame täna ja tulevikus enamiku maailma suurimate ettevõtete aktsiaid vastavalt nende osakaalule maailmaturu väärtusest. Ka see ei muutu.

Passiivne investeerimisstrateegia pole loodusseadus, mis toimib iseenesest. Kõik indeksifondid teevad teatud valikuid. Need valikud on selgelt ja üheselt fondi tingimustes kirjas. Tuleva tänased valikud lähtuvad seaduse piirangutest ja sellest, millised investeerimisfondid meile mõistliku kuluga kättesaadavad on. Need aitavad meil hoida operatsioonid lihtsana ja kulud madalal. Need ei takista meil koostamast madala kuluga maailmaturu portfelli.

Sama põhimõte kehtib nüüd: me oleme veendunud, et ESG kriteeriumi rakendamine ei takista laiapõhjalise maailmaturu portfelli koostamist ega maailmaturu keskmisele tootlusele väga lähedase tulemuse saavutamist.

Kas Tuleva ei võiks teha olemasolevate kõrvale üht või mitut uut fondi, mis arvestavad vastutustundliku investeerimise põhimõtteid?

Esiteks: me Tuleva tiimis oleme veendunud, et vastutustundlik investeerimine on väärtus, mida oleks küüniline rakendada valikuliselt.

Tundub ju kummaline osta seda ühte “fair trade” sildiga kohvi puhvetist, kus on müügil ka kümme “tavalist” sorti – kas need on siis orjatööga valmistatud? Sama kummaline oleks pakkuda suurte fondide kõrval väikest “rohefondi”. See, et suur osa fondivalitsejatest just niiviisi käitubki, pole meile õigustus.

Teiseks: Tuleva sündis leppest, millega tuhanded liikmed panid oma teise samba vara kokku selleks, et ühiselt lahendada oma isiklik raha kogumise probleem paremini kui iga inimene seda omaette teha saaks.

Meile kõigile läheb ühel või teisel moel korda, kuidas meie investeeringud maailma mõjutavad. Ja meil kõigil on kahtlemata rohkem või vähem erinev arusaam jätkusuutlikust ja vastutustundlikust investeerimisest. Me võiksime otsida vastuseid igaüks eraldi, aga kui tahame teha midagi mõistlikku, peame tegutsema koos. Iga uus pisike fondike tähendaks lisakulusid selles fondis kogujatele ja annaks pisikeste mahtude juures üsna olematu mõju.

Koos tegutsemine tähendab paraku seda, et mõnede liikmete jaoks on meie tänane samm liiga väike ja teiste jaoks liiga suur. Oluliste otsuste puhul on see minu meelest hea märk. Väärtus peitub ju Tulevas kogujate ühisosas – mida rohkem inimesi koos kogub, seda paremad tingimused saame me kõik.

Kas jätkusuutlikkuse kriteeriumide rakendamisest tegelikult üldse kasu on? Kas see pole üksnes moodne platseebo või rohepesu?

Ükski energiatootja ei pane oma söekaevandusi kinni sellepärast, et Tuleva aktsiad maha müüb. Kui meie saame müüa, on alati keegi, kes ostab.

Kui aga järjest suurem osa investoritest müüb, hakkab ettevõtte väärtus langema, uute investorite leidmiseks tuleb vastata järjest ebamugavamatele küsimustele jne. Ühel hetkel peab ettevõtte juhtkond kaaluma, kas söetööstuse laiendamine on ikka mõistlik või oleks kasulikum panna rohkem rõhku taastuva energia võimaluste uurimisele.

80. ja 90. aastatel domineeris finantsmaailmas Milton Friedmani sõnastatud põhimõte, et ettevõtte ainus eesmärk on aktsionäride kasumi maksimeerimine. Täna on maailm muutunud: ettevõtete turuväärtuse kujunemisel on rohkem tahke (3).

Ei tasu alahinnata sõna jõudu maailma muutvates protsessides. Juba see, et nii ettevõtted kui ka investeerimisfondid peavad nüüd avalikustama teatud jätkusuutlikkuse näitajaid, muudab vähehaaval käitumist.

Sellepärast oleme otsustanud siin eeskuju näidata. Meie kodulehel on nüüd regulaarselt uuendatud info iga fondi kliimajalajälje kohta. Enamlevinud mõõdik maailmas on selleks portfelli ettevõtete keskmine süsinikuintensiivsus. Ka on selgelt kirjas, millised ettevõtted meie portfelli kunagi ei satu.

Kutsume ka teisi fondivalitsejaid üles seda infot selgelt ja ausalt avaldama. Täna nad seda ei tee. Sellepärast saan väita ainult oma hinnangulise arvutuse põhjal, et juba täna on näiteks LHV Rohelise Pensionifondi süsinikuintensiivsus suurem kui Tuleva fondidel või ka mõnel teisel tavalisel indeksifondil. LHV, lükake see väide ümber kui saate!

Mida sina teha saad?

Kui sa hoolid sellest, mida sinu raha maailmas teeb, pead natuke vaeva nägema ja fondi nimest kaugemale vaatama. “Roheline” või “jätkusuutlik” või “progressiivne” fondi nimes või reklaamis ei taga veel seda, et sinu investeeringute kliimajalajälg oleks selles fondis väiksem kui mujal või et sinu raha ei jõuaks mõne keelatud relvade- või tubakatootja aktsiatesse.

Mina muidugi kutsun sind koos minu ja teiste Tuleva liikmetega Tulevas koguma. Me ei tee nägu, et päästame mõne lihtsa sammuga maailma. Me liigume mõistlike, ausate, mõõdetavate sammudega.

(1) Fondide info, sh CO2 intensiivsuse uuendatud näitaja, leiad siin: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond, Tuleva III Samba Pensionifond.

(2) MSCI on võrrelnud kahe indeksi: MSCI ACWI ESG Screened ja MSCI ACWI (ehk siis vastavalt filtriga ja ilma filtrita maailmaturu portfelli) tootlust viimase kümne aasta jooksul ja leidnud, et filtriga portfelli nn tracking error on 0,47% aastas. Allikas: MSCI ACWI ESG Screened Index Factsheet. Viimased viis aastat olnud filtriga portfelli tootlus seejuures olnud kõrgem kui ilma filtrita portfellil – erinevus võib olla mõlemas suunas.

(3) Vt näiteks Financial Timesi hiljutist artiklit, kus Euroopa relvatootjad kaebavad, et nende jaoks on kapital juba täna oluliselt kallim kuna enamus Euroopa investoreid välistab neid.

Tuleva pensionifondid hakkavad jälgima keskkonna jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutustundlikkuse põhimõtteid, välistades raha paigutamise ettevõtetesse, mis vastavaid kriteeriumeid ei täida.

Tuleva ei loo juurde ühte väikest “rohefondi”, vaid muudab jätkusuutlikumaks oma suurte fondide tegevuse. Täpselt samamoodi ei ole meil ju head pensionifondid peidetud vanade, kõrge tasuga fondide vahele. Madalad tasud ja teadlikkus meie investeeringute mõjust maailmale on väärtused, mida vaid valikuliselt rakendada oleks küüniline.

Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine ei too kaasa tasude tõusu. Samuti jääb püsima Tuleva passiivne investeerimisstrateegia. Langetame tasusid ka tulevikus ja hajutame riskid, kasvatades järjepidevalt oma osalust kogu maailma majanduses. See loob tõestatult kogujatele head eeldused pikas plaanis oma säästudest võimalikult palju kasu saada.

Jätkusuutlikkuse filtri rakendamine vähendab Tuleva fondide CO₂ jalajälge 15% võrra.

Tuleva eesmärk on saavutada maailmaturu keskmisele võimalikult lähedast tootlust. Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine mõjutab fondide tootlust minimaalselt. Mõju võib seejuures olla nii kergelt positiivne kui ka kergelt negatiivne.

Vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise (ESG – environmental, social, governance) filter välistab investeerimise ettevõtetesse,

• mille käibest 5% või enam tuleb energiasöe või naftaliiva kaevandamisest või kasutamisest, tubakatoodete tootmisest või müügist või eraisikutele lahingrelvade müügist,
• mis on seotud keelatud relvade või tuumarelvade tootmise ja müügiga või
• mis rikuvad United Nations Global Compact juhtimispõhimõtteid.

Praktikas tähendab see Tulevale ligi 200 ettevõtte portfellist välja arvamist. Vajalikud asendused mudelportfellis oleme leidnud koostöös meie partneri, maailma suurima fondivalitsejaga BlackRock.

Tulevas kogujate investeeringute CO₂ intensiivsus on hetkel 155 tonni portfelli ettevõtete 1 miljoni dollari käibe kohta. Alates meie fondide käivitamisest on see näitaja langenud ligikaudu 30% tänu sellele, et maailma kapital liigub vähem saastavate ettevõtete poole. Sellega saastavate ettevõtete turuväärtus väheneb ja nende osakaal väärtpaberituru indeksites ja indeksifondides langeb. Nii on näiteks meie portfelli suuremate investeeringute sekka tõusnud ExxonMobile`i asemele tehnoloogiaettevõtted.

Jätkusuutlikkuse filtri rakendamine vähendab Tuleva fondide CO₂ jalajälge 15% võrra.

Meie kliima jalajälg on tõenäoliselt ka täna väiksem kui pankade suurtel pensionifondidel. Kahjuks saame seda öelda ainult hinnanguliste arvutuste põhjal, sest peale Tuleva ükski fondivalitseja veel neid näitajaid ei avalda. Loodame, et see muutub. Siis saavad inimesed, kes hoolivad oma investeeringute mõjust maailmale, teha otsuseid faktide, mitte roheliseks värvitud reklaamide põhjal.

Oluline info Tulevas kogujatele:

Finantsinspektsiooni juhatus kooskõlastas jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamiseks vajalikud muudatused Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva III Samba Pensionifondi tingimustes 9. mail 2022, otsustega nr nr 4.1-1/77 ja 4.1-1/78. Muudatused jõustuvad 1. septembril 2022.

Seadus näeb fonditingimuste oluliste muudatuste puhul ette, et osakuomanikel tekib õigus enne nende jõustumist soovi korral fondist ilma tagasivõtmistasuta väljuda.

Tuleva ei võta meie fondidesse sisenemise ega neist väljumise eest lisatasu kunagi. Seega saab neist ilma tagasivõtmistasuta väljuda igal ajal. Kui siiski soovid oma vara mujale viia just enne tingimuste muudatuste jõustumist, tee vastav avaldus internetipangas või pensionikeskuses hiljemalt 31.juulil 2022.

Dokumendid:

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tingimused alates 01.09.2022
Tuleva III Samba Pensionifondi tingimused alates 01.09.2022
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi prospekt alates 01.09.2022
Tuleva III Samba Pensionifondi prospekt alates 01.09.2022
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi põhiteave alates 01.09.2022
Tuleva III Samba Pensionifondi põhiteave alates 01.09.2022
Hinnang fondide dokumentide muutmise olulisuse kohta

Valitsusel on aeg otsustavalt ära teha teise samba tugevdamise plaan, mis annaks Eesti inimestele võimaluse lihtsalt ja tulumaksuvabalt oma tulevikuks rohkem raha koguda.

Seadusemuudatus, mille rahandusministeerium selle aasta alguses plaani võttis, lubaks soovi korral investeerida teise sambasse tänase kahe protsendi asemel hoopis neli või kuus protsenti brutopalgast. Nagu teise samba sissemaksed tänagi, oleks ka suurem rahapaigutus tulumaksuvaba. See ei vähendaks kolmanda samba tulumaksuvaba sissemakse limiiti.

Pole raske mõista, et täna, kui meie ümber on valusad probleemid, kipuvad pikema mõjuga plaanid unustusse jääma. Aga targa riigina peame oma tulevikku kindlustama igakülgselt.

Et inimesed rohkem säästaks, on vaja manitsuste asemel takistusi kõrvaldada

Tark pensionistrateegia on jätkusuutliku riigi üks alustala. Pole saladus, et Eesti inimesed säästavad liiga vähe.

Manitsused ja tänitamine siin ei aita – seda teavad käitumisteadlased ja näitab kogemus. Aitab takistuste kõrvaldamine ja positiivne innustus. Rahandusministeeriumis välja töötatud seadusemuudatus võib pealtnäha paista tehniline, aga saavutab tegelikkuses just neid kahte asja.

Teise sambasse investeerimine on kõige väiksemate takistustega raha kogumise viis Eestis, sest kindlaks määratud summa investeeritakse iga kuu automaatselt otse palgast. Kui sa ei tunne puudust kahest protsendist, mis sinu sissetulekust pensionifondi läheb, saad tõenäoliselt ka sujuvalt hakkama, pannes kõrvale hoopis neli või ka kuus protsenti palgast.

Teise samba sissemakse on tulumaksuvaba – see on täiendav rahaline innustus.

Päris hästi: Tuleva kolmest pensioni suurendamise ideest on riik juba kaks teoks teinud

Sellepärast toetame rahandusministeeriumi algatust väga. Mitu aastat tagasi pakkusime poliitikutele ja ametnikele kolm lihtsat ideed, mis tõstaks meie inimeste tulevikupensioneid tervelt kolmandiku võrra. Tänaseks on riik neist kaks juba ära teinud:

Esiteks. Kõik noored täiskasvanud, kes pole ise teise samba pensionifondi valinud, suunab riik nüüd loosiga mitte olematu tootlusega võlakirjafondi nagu varem, vaid ühte kolmest kõige madalama kuluga aktsiafondist.

Teiseks. Teise samba raha kasutuse üle saavad pensioniikka jõudvad inimesed ise vabalt otsustada – ei ole enam kohustust osta kulukat kindlustuslepingut.

Meie kolmas ettepanek oligi teha võimalikuks suuremad sissemaksed teise sambasse. Kui ka see nüüd teoks saab, on meil kõigil väga head eeldused täiskasvanuelu teiseks pooleks palju rohkem kapitali koguda.

Mida teise samba sissemaksete suurendamine rahas tähendab?

Me oleme oma blogiseerias kirjeldanud 25-aastast sihikindlat rahakogujat Laurat, kelle brutopalk on 1900 eurot kuus. Kui ta paigutaks teise sambasse kahe protsendi asemel kuus protsenti palgast, koguks ta oma 67. sünnipäevaks teise sambasse ligi pool miljonit eurot. Tänu sellele, et Laura panust võimendavad tulumaksuvabastus ja sotsmaksust riigi poolt lisatav arvestuslik neli protsenti brutopalgast, jääb Laura igakuine “ohverdus” seejuures alla 100 euro!

(1) Laura rikkaks artikliseeria näidetes kasutatavad arvutused on siin.

Kuigi pankade müügiesindajad võivad vihjata vastupidisele, ei aita II ja III samba vara jagamine mitme sarnase strateegiaga pensionifondi vahel hajutada sinu riske. Aga mis aitab?

Tuleval on kindel põhimõte: me ei püüa kunagi kedagi kaubanduskeskuses käisest sikutades või telefoni teel nurudes oma fondi meelitada. Teeme hoopis keerulisena näivad finantstõed nii lihtsaks kui oskame, et igaüks saaks teadliku valikuga luua parimad eeldused oma pensionivara kasvuks. Selleks suhtleme võimalikult palju isiklikult tänaste liikmete ja kogujatega, et aru saada, mis tekitab inimestes küsimusi ja mis on suurimad takistused oma tuleviku jaoks targalt raha kogumisel.

Kuigi selle blogipostituse esimese versiooni kirjutasime juba 2017. aasta lõpus, siis oleme seda pidevalt täiendanud kogujate tagasisidest lähtuvalt.

Mida näitab tagasiside?

1. Oleme kuulnud, et osa inimesi ei teadnudki, et Tuleval on ka II samba fondid. Oleme paljude inimeste teadvusse jõudnud kui kiirelt Eesti suurimaks tõusnud kolmanda samba fondi valitseja. Ometi algas Tuleva just II samba fondidest ja nendes koguneb ka suurim osa meie hallatavast varast. Just II samba fondide suur maht lubab meil tasusid järjest alandada.
2. Osa inimesi arvab, et II samba fondivahetus maksab raha või võtab palju aega. See pole tõsi. Rahandusministeerium võttis Tuleva ettepanekut kuulda ja keelas 2017. aasta algusest fondivalitsejatel võtta lisaks muudele tasudele veel kõrget väljumistasu fondist lahkumise eest. Tänu sellele on osakute üleviimine ühest fondist teise kõigile Eesti inimestele tasuta ja võtab juhendit kasutades mõne minuti.
3. Ja siis on veel üks osa inimesi, kes on jätnud osa või kogu oma II samba vara vanasse panga fondi, sest püüab nii riske hajutada. Enamik neist on tunnistanud, et hajutamise idee on nad saanud pankade müügiinimestelt. Selle kohta arvan ma järgmist: enne Tuleva tulekut ei soovitanud pankade tellerid ja müügiesindajad kaubanduskeskustes kunagi erinevate pensionifondide vahel “riske hajutada”. Tundub, et Tuleva sünniga on see muutunud tavaliseks praktikaks, mille abil püütakse inimesi siiski meelitada kasvõi osa varast kõrge tasuga fondi edasi tiksuma jätta.

Riskide hajutamine on investeerimises väga tähtis. Sama tähtis on aru saada, milliseid riske ja miks on vaja maandada ning kuidas seda teha saab.

Äririsk: kas fondivalitseja võib minna pankrotti?

Eesti seadused kaitsevad meid kõiki väga tõhusalt pensionifondi valitseja äririskide eest: viimase 10 aasta jooksul on mitu fondivalitsejat tegevuse lõpetanud ja paljud fondi kliendid pole seda tõenäoliselt märganudki (nt ERGO, Danske). Kui näiteks Tuleva peaks mingil põhjusel kunagi uksed kinni panema, annab Finantsinspektsioon koostöös meie depoopangaga (Swedbank) investorite varad lihtsalt järgmisele fondivalitsejale hoolitsemiseks üle ja mitte midagi hullu ei juhtu.

Sinu vara on alati fondivalitseja rahast eraldi hoitud: pensionikogujate igakuised sissemaksed lähevad muide otse Pensionikeskusest depoopanka ja sealt edasi maailma väärtpaberiturgudele. Kui aga mõne II samba fondivalitseja juhtkond peaks hakkama saama millegi kuritahtlikuga, hüvitab investoritele kahju riiklik tagatisfond.

Seega, kõigis Eesti pensionifondides on sinu vara fondivalitseja äririskide vastu hästi kaitstud. Sinul pole tarvis ise oma vara erinevate fondide vahel jagada, sest see ei aita riske kuidagi rohkem hajutada.

Muideks, see kehtib ka kõige hullema olukorra kohta. Valdav osa Eesti pensionifondide varast asub Eestist väljaspool ja kui sõda peaks fondivalitsejate tegevuse Eestis võimatuks tegema, ei tähenda see veel fondi vara kaotust. Küll aga võib äritegevuse häirimine Eestis mõneks ajaks takistada pensionifondide osakute lunastamist. Kõigi pensionifondide osakute lunastamist korraldab Eestis riik läbi Pensionikeskuse.

Tururisk: mis kaitseks aktsiahindade kõikumiste eest?

Meie arvates sobib enamikule kogujatest investeerida oma pensionivara maailma aktsiaturule. Hoides oma kogutud vara madala tasuga laialt hajutatud aktsiafondis, saame luua parimad eeldused, et meie vara ostujõud kasvaks. Selleks annab lootust finantsturgude ajalugu – maailma aktsiaturu pikaajaline keskmine tootlus on viimase 100 aasta jooksul inflatsiooni tublisti ületanud. Just seepärast on ligi 95% Tuleva kogujatest valinud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi.

Samal ajal on meie raha pensionifondis avatud tururiskidele, sest aktsiaturud on tsüklilised – tõusule järgneb langus ja langusele tõus. Ent see ei tohiks meid pikaajaliste kogujatena heidutada, sest meie eesmärk on ju, et järjekindlalt kõrvale pannes koguksime võimalikult palju vara selleks päevaks, mil tahame vara kasutama hakata ning vahepealsed võnked meid ei huvita.

Tururiski ei aita kuigivõrd edukalt maandada oma vara jagamine erinevate fondivalitsejate aktiivelt juhitud fondide või indeksfondide vahel. Kes soovib tururiski vähendada (näiteks plaanid hakata oma pensionivara lähiaastatel kasutama), võib kaaluda osa vara ümber paigutamist madala riskiga võlakirjafondi või pensioni investeerimiskontole (PIK-i) ootama. Ka madala riskiga fondi puhul on väiksed kulud väga olulised – paraku suudavad konservatiivsed fondid tänaste intressimäärade juures vaevu oma valitsemistasu ära katta (või jäävad sellele isegi alla). Samuti tasub teada, et ka võlakirjafondis tuleb arvestada investeerimisriskiga, et vara väärtus kõigub – ent see kõikumine on väiksem kui aktsiafondis.

Enamikule kogujatest, kellel kogutud vara kasutamiseni jäänud veel vähemalt viis aastat, sobib siiski kõige paremini madala tasuga indeksfond, mis investeerib aktsiatesse ning kus sinu kasuks töötab kõige efektiivsemalt lihtne ja elegantne riskide maandamise tööriist: dollar cost averaging ehk ostude ajas hajutamine. Samuti ei ole sul põhjust valida madala riskiga fondi, kui plaanid pensionivara hakata kasutama regulaarsete väljamaksetana.

Geopoliitiline risk: kas minu vara on sõja korral kaitstud?

Kahjuks on praegu vägagi aktuaalne geopoliitilise riskiga seotud hirm. Kas ja kuidas on meie pensionivara kaitstud, kui Eestis peaks tekkima sõjaolukord? Kas pääseme siis oma pensionivarale ligi?

Meie Tulevas ei investeeri spetsiifiliselt Eestisse ja meie vara on kõik väljaspool Eestit. Meie fondi vara on paigutatud maailma suurima fondivalitseja BlackRocki indeksfondidesse, mis omakorda investeerib raha ligi maailma 3000 suurima börsiettevõtte aktsiatesse. Sõda Eestis ei mõjutaks meie investeeringute väärtust. BlackRocki indeksifondide osakute registrit peab maailma üks suurimaid panku JPMorgan. Tuleva pensionifondidele kuuluvad osakud on selles registris eraldi kontol.

Pensionivara hoidmine väljaspool koduregiooni aitab hajutada riske. Tüüpilise indeksfondi portfell, nagu ka Tuleva oma, koosneb maailma suurima börsiettevõtte osalustest. Need tegutsevad edasi isegi väga halva ja vähetõenäolise stsenaariumi korra.

Küll aga sõltub kõikide pensionfondide vara kasutusele võtmine täna Eesti seadustest. Kahjuks siinkohal ei ole kellelgi täpset vastust, milliseks võiksid kujuneda seadused riigipöörde korral. Pikemalt kirjutasin geopoliitilise riski kohta selles artiklis.

Kokkuvõtteks: kuidas siis riske hajutada?

Kui soovid saavutada parimat pikaajalist tootlust ja sa ei plaani järgmise viie aasta jooksul kogu oma II samba vara välja võtta, on mõistlik valida madala tasuga indeksfond, mis investeerib aktsiatesse. Suuna sinna nii seni kogunenud vara, kui ka tulevased maksed. Edasi varu kannatust, lase ostude ajas hajutamise strateegial ja maailma majanduse kasvul teha oma töö.

Kui aga pensionivara kasutamine hakkab lähenema, mõtle läbi, kuidas oleks kõige nutikam seda teha. Siin on sulle abiks see blogipostitus.

Pensionifondi vahetamine on tasuta ja võtab paar minutit. Tee seda kohe, sest mida varem lõpetad oma vara pealt kõrgete tasude maksmise, seda suurem osa vara teenitud kasumist sulle koguneb.

Vali madala tasuga indeksfond

Mida rohkem inimesi meie ühistes fondides oma tuleviku jaoks kapitali kogub, seda parem meile kõigile. 2021. aasta andis sellele rohkem kinnitust kui varasemad aastad kokku. Sel ajal kui teised fondivalitsejad pensionireformi tõttu vara kaotasid, kasvasid meie fondid 150 miljoni euro võrra.

Vara kasvule aitasid kaasa nii meie kõigi (tänaseks juba ligi 60 000 inimese) regulaarsed sissemaksed, üle 8500 lisandunud uue koguja, kui ka maailma väärtpaberiturgude kiire kasv.

Tuleva tulek viis aastat tagasi tõi kõrgete tasude ja kehva tootluse probleemi teravalt Eesti avaliku arutelu fookusesse. Tänaseks on Tuleva eeskujul ka pangad lisanud oma valikusse soodsama tasuga indeksifondid. Mul on hea meel, et enamik inimestest, kes on otsustanud vahetada oma vana kõrge tasuga pensionifondi vähese kuluga indeksifondi vastu, teeb valiku Tuleva kasuks. Meie pensionifondides oli aasta lõpu seisuga kaks korda rohkem vara kui kõigis Eesti pankade indeksifondides kokku. (1)

Me aitasime Eesti kolmanda pensionisamba varjusurmast välja. Käivitasime oma fondi napilt kaks aastat tagasi. Selle kahe aasta jooksul oleme meie, Tulevas kogujad, kolmandasse sambasse investeerinud peaaegu sama palju raha kui kõigi teiste fondivalitsejate kliendid sama aja jooksul kokku. Juba 2021. aasta lõpus oli meie ühine fond kogujate arvu poolest suurim. Jaanuaris läksime peaaegu kaks kümnendit tegutsenud senisest turuliidrist ka mahuga mööda.

Mahu kasvust võidavad kõik Tulevas kogujad

Maailma väärtpaberiturgude andmed kinnitavad järjepidevalt, et kõrge tasuga fondide tootlus jääb pikemas perspektiivis madala tasuga fondidele alla. Tänu fondide suurenenud mahule saime sel aastal tasusid lausa kahel korral alandada. Me oleme kindlalt hinnaliidrite seas, ehkki keskne eesmärk pole olla igal ajahetkel kõige odavam fond. Kindel on see, et mida suuremaks kasvab meie fondide maht, seda madalamaks lähevad meie tasud ka tulevikus.

Meie madalad tasud ei tule sellest, et mõni kauge investor või mõni muu ülikõrge marginaaliga toode kahjumi kinni maksab. Meie madalate tasude aluseks on väikesed kulud. Kulutame raha ainult nendele asjadele, mis koguja tulemust parandavad. Möödunud aastal võimaldas varade mahu kiire kasv lisaks tasude alandamisele teenida ka 152 000 eurot konsolideeritud ärikasumit.

Mida suuremaks kasvab fondide maht, seda rohkem tootlust tuleb ka Tuleva liikmekapitalile. Tuleva liikmel Laural, kes panustas viis aastat tagasi Tulevasse 1000 eurot ja tõi esimesel võimalusel üle nii teise kui ka kolmanda samba, on liikmekapital viie aastaga kasvanud ligikaudu 50%. Liikmekapitali kasvule on kaasa aidanud maailma väärtpaberituru kasv (meie liikmekapital on suuremas osas investeeritud meie oma pensionifondi), liikmeboonus ja alates möödunud aastast ka ärikasum.

Meie raha kasvab maailmaturu tempos

98% meie kogujate rahast on kahes aktsiatesse investeerivas fondis: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis ja Tuleva III Samba Pensionifondis. Nendes fondides kasvab raha maailmaturu tempos. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku hind on asutamisest möödunud veidi vähem kui viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10% aastas. Maailmaturu indeks on samal ajal kasvanud 11% aastas. Indeksist jääme maha tasude tõttu (ka väike tasu vähendab ikkagi tootlust!) ja sellepärast, et meie portfellis on väike osa veel võlakirjasid. Tänaseks on võlakirjade osakaal kahanenud 6%-ni fondi mahust. Järgmise aasta kevadeks jõuab võlakirjade osakaal nulli.

Tuleva III Samba Pensionifondi osaku hind on veidi enam kui kahe aasta jooksul kasvanud keskmiselt 16% aastas. Maailmaturu indeks on samal ajal kasvanud veidi alla 18% aastas. Vahe indeksiga on põhjustanud lisaks tasudele ka raha osakaal fondi varades. Vastavalt fondi tingimustele hoidsime fondi käivitamisperioodil vähemalt 5% fondi varast deposiidis võimalike lunastamiste katteks. Fondi mahu kasv lubab likviidsusvaru järjest vähendada, kuni selle suurus fondi mahtu pea olematuks muutub.

Eesti pensionifondide keskmine tootlus on meie teise samba fondi käivitamisest möödunud viie aasta jooksul olnud 5% aastas. Lisaks kõrgetele tasudele vähendab kogujate tootlust Eesti pensionifondides suur võlakirjade osakaal. Kuigi seadus lubab juba üle kümne aasta investeerida 75% pensionifondi varast aktsiatesse (ning viimased kaks aastat 100%), hoiavad fondivalitsejad üle poole kogujate varast jätkuvalt nulltootlusega võlakirjades (2).

Veidi alla 2% meie kogujaid kogub Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondis. Alates fondi asutamisest 2017. aastal on osaku hind kasvanud keskmiselt 1% aastas (maailma võlakirjaturud on sama aja jooksul kasvanud 1,8% aastas ja Eesti konservatiivse strateegiaga pensionifondid 0,5% aastas). See tootlus jääb alla inflatsioonile ning veelgi suuremalt jääb see alla maailma aktsiaturu tootlusele.

Lisaks on intressimäärade kõikumise tõttu olnud ka perioode, kus fondi tootlus on olnud negatiivne. Eelmisel aastal kahanes fondi osaku väärtus 2,2%. Meie fondi tootlus erineb aasta-aastalt võrdlusindeksi omast peale kulude veel selle poolest, et meie portfell sisaldab veidi enam eurodes denomineeritud võlakirju kui võrdlusindeks. Fondi väiksuse tõttu ei ole meile piisavalt kättesaadavad vähese kuluga globaalset võlakirjaturgu jäljendavaid fonde.

Me ei tea, mis maailma finantsturud tulevikus teevad. Viimased aastad on olnud aktsiainvestorile väga head, kindlasti tuleb tulevikus ka halvemaid perioode. Kindel on see, et riskivaba tulu ei ole olemas. Vara, mis seisab võlakirjades, kahaneb kindlasti tasude ja inflatsiooni tõttu. Parim viis pikaajaliselt raha koguda on jätkuvalt regulaarsed sissemaksed vähese kuluga aktsiatesse investeerivasse indeksifondi. Võlakirjad ei sobi pikaajaliseks kogumiseks, vaid ainult selleks, et kombinatsioonis aktsiatega oma pensionivara väärtuse kõikumisi tasandada või lühiajaliseks raha hoidmiseks juhul, kui on kindel plaan oma pensionivara lähiaastatel kasutusele võtta.

Seadusemuudatused säästavad inimestele kümneid miljoneid eurosid

Tuleva ettepanekuid arvesse võttes tehtud seadusemuudatused säästavad Eesti inimestele kümneid miljoneid eurosid aastas. Varasemate aastate olulisemad muudatused on olnud järgmised. Riik suunab nüüd uued teise sambaga liitujad automaatselt madala kuluga indeksifondi, ei luba võtta teise samba fondi vahetajate varast tükki väljumistasuks ja keelab fondide varjatud kulud. Pensionifondide tasud on langenud viimase viie aastaga 2–3 korda.

Tuleva on mitu aastat võidelnud selle eest, et riik ei piiraks inimeste teise samba vara kasutamist pensionieas. 2021. aastal need piirangud kadusid ja ligi 30 000 üle 60-aastast inimest sai oma teise samba kasutusele võtta nii, nagu nad seda soovisid. Varem pidid nad vara kasutamiseks sõlmima kindlustusseltsiga kuluka lepingu, mis meie hinnangul vähendas varast saadavat kasu rohkem kui kolmandiku võrra.

2021. aastal jõustunud pensionireform ei täitnud paraku kõiki ootusi. Me teame, et meie kogumispensionide süsteem oli juba varem tarbetult keerukas. Kahjuks lisas pensionireform palju keerukust juurde. Selle tulemusena võtsid oma raha teisest sambast välja ka paljud inimesed, kes tegelikult soovivad edasi koguda. Saime hulgaliselt küsimusi inimestelt, kes olid teise samba raha välja võtnud ning soovisid seda nüüd meie kolmandasse sambasse investeerida. Segadust tekitanud asju oli teisigi.

Pensionireform õpetas meile seda, et tulemuslikumaks tööks seadusandluse vallas peame kasutama lisaks oma jõule ka rohkem liitlasi. Astusime jaanuaris finantsvaldkonna ettevõtete ühenduse Finance Estonia liikmeks ja osaleme edaspidi nende kogumispensionide töögrupi töös.

Aitame infomürast läbi vaadata

Meie blogi, e-kirjad ja klienditugi aitavad inimestel infomüras hakkama saada ja oma kogumiseemärke saavutada. Tänu sellele on kõik Tulevas kogujad saanud teha valiku iseseisvalt. Keegi pole neid pangakontoris või ostukeskuses käisest sikutanud. See on oluline ka väikeste kulude hoidmiseks: me ei kuluta kogujate raha impulssotsustele meelitavate müügiagentide komisjonitasudele.

Iseseisva valiku teinud inimesed püsivad kursil ega hüppa ühest fondist teise: meie fondidest lahkujate arv on mitu korda väiksem kui teistel pensionifondidel. Keskmiselt lahkub meie kogujatest aasta jooksul teise fondi alla 3%. Teistel pensionifondidel on see näitaja 3–4 korda kõrgem (3).

Toreda tunnustuse saime sügisel, kui globaalne klienditoe platvorm Helpscout tunnustas meie kasutajatuge: oleme Helpscouti platvormil 25 suurima rahulolu skooriga inimestele suunatud ettevõtte seas! Enamiku meie klienditoe tööst teeb ära Pirje Keeroja, aga regulaarselt saavad kogujate küsimustele vastata ka kõik teised tiimi liikmed.

…

Tuleva esimesed viis aastat on olnud tulemuslikud nii liikmetele, kogujatele kui ka Eestile tervikuna. Mida suudame järgmise viie aastaga?

Tuleva 2026: meie ühistes fondides on 2,5 miljardit eurot ja 100 000 sihikindlat kogujat

Me teame, et enamik Eesti inimesi soovib oma tulevikku finantsiliselt kindlustada ja teab, et peab ise selle jaoks midagi tegema. Me teame ka, et meie teise ja kolmanda samba fondid on enamikule Eesti inimestele parim tööriist oma finantstuleviku kindlustamiseks. Ometigi suurem osa inimesi, ka neid, kes juba on Tulevas kogumist alustanud, ei säästa veel piisavalt.

Ainult heade fondide olemasolust ei piisa, et inimesed seal koguma hakkaksid. Meil on suur hulk veel tegemata tööd, et inimesed, kes on juba Tulevas konto avanud, korralikult koguma saada: hoolitseksid, et ka nende teine sammas koguneks väikese kuluga indeksifondis, ning paneksid kolmandasse sambasse kõrvale vähemalt 10% või enam sissetulekust.

Veelgi rohkem inimesi pole Tulevast veel kuulnudki. Kuidas jõuda nende inimesteni, kel pole juhtumisi finantskõrgharidust või kelle abikaasa või sõber pole endale pensionifondides kogumist põhjalikult selgeks teinud?

Me peame muutuma tänasest “tarkade klubist” kõigile kättesaadavaks investeerimisettevõtteks. Aitame järgmise viie aastaga 100 000 Eesti inimest säästma rohkem kui 15% oma sissetulekust. Kui see meil õnnestub, kasvab meie ühiste fondide varade maht 2,5 miljardi euroni.

Mida selleks vaja teha on?

• Sel aastal keskendume olemasolevatele kogujatele: identifitseerime ja kõrvaldame järjekindlalt takistusi, mis ei lase inimestel täiel määral Tulevat kasutada. Ennekõike on rõhk kogujate tundmaõppimisel, mõõtmisel ja selle põhjal sisu ning kasutajateekonna parandamisel.
• Järgmisel aastal teeme neile, kes on pensionisambad juba maksimaalselt ära kasutanud või kes soovivad just lapse nimele koguda, täiendava kogumise fondi. Kolmanda samba fondi edu annab ettevaatlikult lootust, et kui päriselt kogujate vajadustest lähtuda, on võimalik ka selle tootega teha midagi, mis on oluliselt parem kui turul täna pakutavad tooted. Kasutame alanud aastat selleks, need vajadused uue toote jaoks ära kaardistada.
• Nüüd, kui suuremad tõrked pensionisammaste raha kasutamisel on seadustest kadunud, keskendame tähelepanu sellele, et kõrvaldada takistused kogumise alustamiselt. Kasutame ära sel aastal käimasolevat riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi protsessi ja teeme selgitustööd, et kolmanda samba sissemaksed lihtsamaks muuta.

Mis ei muutu: keskendume ikka ainult inimestele, kes teevad ise teadliku valiku. Me ei meelita kedagi oma fondidesse trikkidega, vaid aitame inimestel infomürast läbi näha. III samba edu annab loota, et see on võimalik. Meil ei ole halbu ja kalleid fonde, mida ettevaatamatule kliendile hea kõrval pähe määrida.

Ja veel. Rakendame alates sellest aastast oma investeeringutele jätkusuutlikkuse filtrit. Me hoolime sellest, milline on meie tegevuse mõju maailmale ja täna on meil võimalus astuda üks väike samm selleks, et meie investeeringud kahjustaksid maailma vähem. Aitame ka Eesti inimesi paremini mõista, mis on investeeringute tegelik mõju keskkonnale. Me teame ju, et lihtsalt “roheline” fondi nimes ei tähenda veel midagi. Kõige selle juures peame silmas, et meie investeerimisstrateegia ei muutu: me oleme jätkuvalt madalate kuludega indeksifond, mille eesmärk on pika aja jooksul saavutada maailmaturu keskmine tootlus.

See muudatus ootab hetkel Finantsinspektsiooni heakskiitu. Kirjutame sellest peagi ka täpsemalt.

…

Me asutasime Tuleva selleks, et oma pensionivara paremini investeerida. Meiega on viie aasta jooksul liitunud kümneid tuhandeid inimesi, kes usuvad, et üheskoos on võimalik saavutada parem tulevik. Paneme järgmise viie aastaga Tuleva tööle nii, et see suurendaks märkimsväärselt Eesti inimeste kogutava kapitali mahtu.

Head kogumist!

Tõnu Pekk
Tuleva asutaja ja fondijuht

Auditeeritud finantsaruanded leiad siit.

(1) Pensionikeskuse teise ja kolmanda samba fondide statistika alusel, Tuleva arvutused 6.12.2021 seisuga.
(2) Allikas: Rahandusministeeriumi statistikaülevaade.
(3) Teise samba fondide vahetamise kohta leiad statistikat siit Pensionikeskuse lehelt.