Sa saad veerand tunniga ehitada väga korraliku investeerimisportfelli, pannes teise ja kolmanda pensionisamba enda jaoks optimaalselt tööle.

Pensionisammaste ümber on viimasel ajal nii palju infomüra, et peamine kipub ununema. Selle asemel, et pead murda, kas teisest sambast raha välja võtta, mõtle parem, kas sa tahad oma tuleviku jaoks raha koguda. Kui tahad, siis on kaval infomürast läbi vaadata.

Pensionisambad on lihtsalt head maksueelisega investeerimistooted

Ole sa algaja või edasijõudnud investor – enne muude investeerimisvõimaluste otsimist kasuta ära teise ja kolmanda samba maksueelis. Ära lase ennast häirida “pensionile” viitavast nimest. Eeldusel, et valid madalate kuludega indeksifondi, saad lihtsalt väga hea pikaajalise investeerimistoote.

Pensionisammastest saad vajadusel raha välja võtta nii enne kui pärast pensioniikka jõudmist. Võrdlus esimese sambaga on sellepärast minu meelest kohatu – riik ei maksa sulle iialgi kogu pensionit korraga välja, aga teise ja kolmandasse sambasse kogutud rahaga teed seda, mida ise õigeks pead.

Vali madalate kuludega indeksifond. Ära lase ennast meelituste ega hirmutamisega kõrge tasuga fondi püüda.

Kui hädavajadust pole, ära kiirusta teise sambasse kogutud vara välja võtma. Sellega jätaksid riigile tulumaksuks terve viiendiku ning kaotaksid kümneks aastaks võimaluse tootlust teenida ja maksudelt võita. Kui vajadus tekib, saad raha igal ajal ka hiljem välja võtta, aga teisest sambast kord lahkununa tagasi enam ei saa.

Kui sa ei ole veel oma teist ja kolmandat sammast optimaalseks saanud, tee need asjad kohe täna 15 minutiga korda.

“Laura rikkaks” peatükid täidavad oma eesmärki, kui pärast nende lugemist tunned ennast raha kogumisel enesekindlamalt kui varem.

Minu lihtne ja aegasäästev investeerimisstrateegia

Laura on väljamõeldud tegelane, aga minu päris elu investeerimisstrateegia on tema omaga sarnane. Need kolm rahapaigutust moodustavad minu kogumisportfelli olulisema osa:

1. 2+4% mu palgast läheb iga kuu automaatselt madalate kuludega teise samba indeksifondi. Minu raha läheb Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi. (NB! Uuri kindlasti 2024. aastast loodud teise samba maksemäära tõstmise võimalust.)
2. 15% mu palgast läheb automaatselt madalate kuludega kolmanda samba indeksifondi. Minu raha läheb Tuleva III Samba Pensionifondi.
3. Kui jääb igakuistest kulutustest üle, ostan veel juurde ühe globaalse indeksifondi osakuid. Mina valisin paljude sarnaste seast Vanguardi fondi nimega FTSE All-World UCITS ETF (lühendiga VWRL).(1)

Kas Tulevale on häid alternatiive? Jaa, Tuleva eeskujul leiad nüüd ka pankade menüüst mõned mõistliku tasuga fondid. Kui Tuleva millegipärast ei meeldi, võtaksin valikusse näiteks Swedbank Pensionifondi Indeks või SEB Pensionifondi Indeks 100. Kolmanda samba fondidest, millest lahkumine pole piiratud, on hetkel soodsama tasuga Swedbank III Samba Pensionifond Indeks.

Tulevas kogujatel on üks suur eelis: me ei pea otsima häid valikuid kõrge tasuga investeerimistoodete vahelt. Minuga koos Tulevas kogudes võid kindel olla, et su fondid on Eesti soodsaimate seas ja et tasud langevad ka tulevikus. Võid kindel olla, et vara tootlus ei jää kunagi maailmamajanduse kasvust kaugele maha. Ja võid kindel olla, et Tuleva töötajad ei püüa kliendile kunagi maha müüa mõnda kallist ja kehva investeerimistoodet.

Kas poleks mõistlik kanda teise samba vara pensioni investeerimiskontole? Täna kättesaadava teadmise põhjal minu meelest ei ole. Pensioni investeerimiskonto kulusid on palju keerulisem jälgida. Teise sambasse läheb liiga väike osa sinu sissetulekust, et kauplemisele ja võrdlemisele aega raisata.

Kui sa ei ole veel oma teist ja kolmandat sammast optimaalseks saanud, tee need asjad kohe täna 15 minutiga korda. Mitte homme, mitte järgmisel kuul ega siis, kui puhkusele lähed.

1. Suuna teise samba maksed ja kogunenud vara madalate kuludega indeksifondi.

2. Vali madalate kuludega kolmanda samba fond ja sea internetipangas üles püsimakse. Kalkulaator aitab arvutada igakuise sissemakse, millega maksudelt kõige rohkem võidad. Kui see on esialgu liiga palju, alusta palju väiksema summaga – tulevikus saad igakuiseid sissemakseid võimalusel suurendada ja vajadusel vähendada või peatada.

3. Valikuline samm: kui oled kolmanda samba maksuvõidu limiidi ära kasutanud, aga tahad ja saad veel lisaks investeerida, ava näiteks LHV-s kasvukonto ja otsi üks laiapõhjaline ETF, kuhu edaspidi võimalusel veel lisaraha paigutama hakkad.

Kui investeerimine on sinu hobi, hoia väike osa oma varast nende varadega kauplemiseks, mis sulle põnevust pakuvad. Kui ei ole, panusta pigem aega sellele, mis sind huvitab.

“Laura rikkaks” artikliseeria peatükid:

• 1. Investeerimisega alustamine on lihtsam kui sa arvad
• Boonuspeatükk: küsimused ja kõhklused
• 2. Miks iga pensionifond pole hea valik?
• 3. Kuidas maksudelt võita?
• 4. Mis siis, kui aktsiaturgude tootlus kukub?
• 5. Mida teha, kui tahad veel rohkem teenida?
• 6. Kokkuvõte: Tõnu päriselu investeerimisportfell

(1) Täpne olles: selle artikli kirjutamise ajal päris traditsioonilisi indeksifonde keegi Eestis väljaspool pensionisambaid ei pakutudki. Aga börsil kaubeldavad indeksifondid ehk ETF-id nagu VWRL või VWRC on sel eesmärgil sama head.

Meie ühiste teise ja kolmanda samba pensionifonde maht ületas novembri alguses 200 miljoni euro piiri. Meid, Tulevas kogujaid on juba rohkem kui 26 000.

Kasvule on kõige enam hoogu andnud kolmas sammas. Napilt rohkem kui aasta eest käivitatud Tuleva III Samba Pensionifondi maht on tänaseks kasvanud nullist 20 miljoni euroni ja koos minuga kogub siin 10 700 inimest.

Selle aasta algusest on meie kolmanda samba fondiga liitunud ligi 7000 inimest. Tähelepanuväärne on, et enamus neist varem kolmandasse sambasse ei kogunudki.

See tähendab, et me mitte ainult ei hoia tänu madalatele kuludele raha kokku, vaid oleme suutnud aidata tuhandetel inimestel alustada oma tuleviku jaoks korraliku varanduse kogumist.

Kolmanda samba konto avanud inimeste üldarv üksi näitab muidugi vähe. Et varandus hakkaks kasvama, peab sinna ka raha paigutama. Oluline on, et Tuleva valinud inimesed tõesti ka panevad raha kõrvale. Aasta algusest saadik on kõigisse Eesti kolmanda samba fondidesse tehtud sissemaksetest peaaegu pool tulnud Tulevasse!

Kokku oleme meie, Tulevas kogujad sel aastal kolmandasse sambasse paigutanud juba üle 10 miljoni euro.

See 10 miljonit annab meile kohe võidu: riik maksab selle arvelt meile kokku kaks miljonit eurot tulumaksu tagasi. Arvuta kalkulaatori abiga ise, kui palju sina tulumaksu tagasi võid saada.

Tuleva pensionifondid on madalate kuludega indeksifondid – sellised, kuhu soovitavad raha koguda maailma juhtivad majandusteadlased. Investeerime raha kõikide maailma suurimate börsiettevõtete aktsiatesse ja ei spekuleeri turgude meeleoludega. Nii tagame, et meie raha tootlus käib käsikäes maailmaturgude tootlusega.

Tahad Tulevas kogumist alustada? Sisene lihtsalt pensionikontole ja vali Tuleva fond.

Tuleva liikmed tulid kokku, et koos oma tuleviku jaoks targalt raha koguda. Otsustasime pankadest vahemehed kõrvale jätta ja teha ise omale paremad pensionifondid.

Vaid kolme tegevusaastaga on meie fondide maht sööstnud nullist 200 miljonile. Eelmise aasta sügisel käivitasime lisaks teise samba fondidele ka madalate kuludega kolmanda samba fondi. Ikka selleks, et kogumisel saavutatav maksuvõit kõrgete tasudena vahendajate taskusse ei kaoks.

Tuleva ei ole loodud mõnele üksikule omanikule raha teenimiseks. Meil on tänaseks üle 6000 liikme – nemad on Tuleva kaasomanikud ja ühtlasi kliendid. Tänu sellele saavad ka teised meiega koos kogujad kindlad olla, et omanikena kasvatame oma vara koos nendega, mitte nende arvelt. Lisaks teeme tööd, et Eesti saaks järjest paremad seadused, mis finantsvahendust ja pensioniks raha kogumist targemalt reguleerivad. Seni Tuleva ettepanekul tehtud seadusemuudatused on juba tänaseks hoidnud Eesti inimestele kokku kümneid miljoneid eurosid.

Tulevas töötab igapäevaselt neli inimest, aga meie laiendatud tiim on palju võimsam: meile on toeks rida Tuleva liikmetest tipptegijaid. Otsime nüüd tiimi mitmekülgsete oskustega proaktiivset kontorijuhti, kes aitaks hoida korras me ühise töökoha ja hoolitseda Tuleva töötajate, partnerite, mentorite, Tuleva liikmete ja klientide eest.

Tööülesanded:

• Hoolitsed, et meil kõigil oleks inspireeriv töökeskkond ning organiseerid kontoritarvete ja töövahendite hankimist ning hooldamist.
• Aitad korraldada ja läbi viia tiimi- ja liikmeüritusi ning hariduslikke seminare.
• Oled abiks blogipostituste, protokollide, aruannete, küsitluste, juhendite koostamisel ja arhiveerimisel.
• Vastad Tuleva liikmete kirjadele ja telefonikõnedele.
• Korraldad dokumendihaldust ja oled toeks personalitöös.

Vajalikud oskused ja kogemused:

• Oled hoolas, kohusetundlik ja tähelepanelik.
• Armastad suhelda ja inimesi aidata.
• Oled lahendustele orienteeritud ja iseseisev.
• Oled valmis omandama ja arendama teadmisi pikaajalisest investeerimisest ja teise ning kolmanda pensionisamba abil raha kogumisest.
• Oskad väga hästi eesti ja inglise keelt.
• Kasuks tuleb hea vene keele oskus ja asjakohane töökogemus.

Miks meile meeldib Tulevas töötada?

• Missioon ja ühiskondlik mõju: aidates inimestel targalt raha koguda, muudame meie kõigi tulevikku paremaks.
• Enesearengut soodustav töökeskkond: õppimine on Tulevas töö osa.
• Väike, tugev tiim ja võimalus saada mentorlust Eesti oma ala tippudelt.
• Avar ja valgusküllane kontor Tallinna kõige elavamas piirkonnas Telliskivis.
• Konkurentsivõimeline töötasu + sporditoetus.

Tööaeg: Arvestame sinu elukorraldusega – kokkuleppel võimalik osaline tööaeg.

Kandideerimiseks lae siin üles oma CV ja kirjuta, miks töö Tulevas sulle sobib.

Tekkis küsimusi? Kirjuta [email protected] ja küsi lisa.

Vaatamata riigikohtuni jõudnud vaidlustele sai pensionireform teoks. Peamine on tegelikult see, et teine sammas ei kao kusagile.

Meie, Tuleva liikmed, reformisime oma pensionisamba juba mõne aasta eest. Tegime omale sellise pensionifondi, kus on tark koguda sõltumata sellest, kas see on kohustuslik või vabatahtlik. Kõik, kes tahavad, saavad ka edaspidi meiega koos nii teise kui ka kolmandasse sambasse raha koguda.

Mida pensionireform täpsemalt muudab ja mida edasi teha?

Seadus ei piira enam teise samba vara kasutamist

Esmalt väga hea uudis: igaüks saab nüüd vabalt otsustada, mida oma rahaga pensionieas teha.

Pensioniikka jõudes ei pea enam teise samba kontol olevat vara kindlustusseltsile andma. See muidugi suurendab valikuvabadust, aga toob ka kõigile kogujatele suure rahalise võidu – hinnanguliselt on seni kindlustuslepinguga seotud kuludeks ja tasudeks kulunud umbes viiendik inimeste pensionivarast.

Värskelt jõustunud seadus lubab võtta välja korraga nii palju raha kui vaja. Suuremat summat võib korraga tarvis minna näiteks kodu fassaadi soojustamiseks või elu päästvate ravikulude katteks. Võib valida fondipensioni: see tähendab, et raha makstakse välja vähehaaval, samal ajal kui ülejäänu teenib pensionifondis tootlust edasi. Mõlemal juhul jääb raha, mida sina oma elu jooksul kasutada ei jõua, sinu pärijatele.

(Seadus ei keela soovijatel ka tulevikus pensionikindlustlepingut sõlmida.)

Teise sambasse peaks saama koguda ka pensioni investeerimiskontole

Pensionireform näeb ette, et tulevikus peaks saama avada spetsiaalse investeerimiskonto, kuhu võib soovi korral suunata oma teise samba sissemaksed. Kellel aega ja tahtmist, saab sellise konto omanikuna ise oma teise samba vara investeerimisega tegeleda. Sellelt kontolt väljamaksetele kehtivad samasugused piirangud ja vabadused nagu väljamaksetele tavalisest teise samba pensionifondist.

Mida pensioni investeerimiskonto kogujale tähendab, on täna võimatu öelda. Tegelikult pole veel teada, millistel tingimusel pangad seda teenust pakkuma hakkavad. Riik lubab paraku teenust pakkuda ainult Eestis tegutsevatel pankadel ega ole jällekord turgu rahvusvahelisele konkurentsile avanud. Kui tulemuseks on piiratud võimalused ja kõrged tasud, ei pruugi pensioni investeerimiskonto isegi investeerimiseksperdist kogujale võrreldes madalate kuludega pensionifondiga eelist anda. Elame, näeme.

Teises sambas kogumist saab igal ajal lõpetada ja raha välja võtta

Reformi enim kõneainet pakkunud muudatus – võimalus teises sambas kogumine lõpetada ja raha igal hetkel välja võtta – muudab meie jaoks tegelikult kõige vähem. Teine sammas jääb ka tulevikus väga suure maksueelisega kogumisvõimaluseks, mida iga ratsionaalselt mõtlev inimene peaks kasutama.

Riik suunab õnneks ka edaspidi kõik uued tööturule sisenejad automaatselt madala kuluga aktsiafondi – täpselt samamoodi nagu seda teevad enamus heade pensionisüsteemidega riigid.

Uus seadus lubab teise sambasse kogumise peatada ning soovi korral ka kogutud summa välja võtta. Esimest korda saab selleks avalduse esitada 2021. aasta jaanuaris ja esimesed väljamaksed toimuvad 2021. aasta septembris. Raha saab välja võtta ainult ühe korraga, mitte osade kaupa. Raha välja võtnud inimene ei saa teise sambaga uuesti liituda enne kümne aasta möödumist.

Kas tasub pärast pensionireformi teise sambasse kogumist jätkata?

Jah, minu meelest küll – ise jätkan kindlasti. Ma lihtsalt ei tea ühtegi kasulikumat asja, mida ette võtta selle kahe protsendiga palgast, mille eest Tuleva pensionifond mulle täna maailma juhtivate ettevõtete aktsiaid ostab. (NB! Vaata ka 2024. aastast kehtima hakanud teise samba sissemakse suuruse tõstmise võimalusi 2% pealt 4% või 6% peale brutosissetulekust, kusjuures riik lisab iga valiku korral 4%.)

Esiteks: need kaks protsenti palgast investeerin teise sambasse tulumaksuvabalt.

Teiseks: igale eurole, mille mina oma tuleviku tarbeks “ohverdan”, paneb riik omalt poolt kaks eurot juurde (2+4%). Ma tean, et see raha tuleb minu kokkuleppelise esimese samba arvelt. Aga esimene sammas pole muud kui lihtsalt lubadus, et riik maksab tulevikus piskuhaaval pensionit. Teise sambasse koguneb reaalne varandus – ma saan ise otsustada, millal ja millele seda kulutada. Riigikohus ütles muide oma otsuses selgelt, et teise samba fondides olev vara kuulub meile, kogujatele. Kuni Eesti õigusriik püsib, ei saa keegi seda meilt ära võtta.

Kolmandaks, eelpensioniikka jõudes maksan pensionisambasse kogutud raha välja võtmisel vaid 10% tulumaksu. Kui otsustan fondipensioni kasuks, pääsen üldse tulumaksust.

Mida ma pean tegema, kui tahan kogumist jätkata?

Sa ei pea kogumise jätkamiseks midagi tegema. Sinu palgast läheb ka edaspidi automaatselt iga kuu tükike sinu valitud pensionifondi kasvama. Loomulikult hoolitse, et oled valinud madala kuluga jätkusuutliku investeerimisstrateegiaga fondi.

Pensionifondi vahetamine võtab muide internetipangas vähem kui viis minutit ja ei maksa midagi. Kui tahad meiega koos Tulevas koguda, alusta siit.

Kas peaksin teisest sambast raha välja võtma ja panema Tuleva kolmandasse sambasse?

Ei, kindlasti mitte. Tuleva teise samba fond investeerib raha täpselt samadesse väärtpaberitesse, nagu kolmanda samba fond. Kuigi kolmandasse sambasse sissemaksetele kehtib oluline maksusoodustus, on teise samba maksusoodustus kordades suurem. Lisaks pead teisest sambast väljumisel maksma ära tulumaksu. See on täiesti tarbetu kulu. Vaata teise ja kolmanda samba maksueelise arvutust Laura näitel siin.

Kui kõik võtavad raha välja, kas siis need, kes edasi koguvad, kannatavad?

Kui sa kogud Tulevas, ei kahjusta teise samba vabatahtlikuks muutmine mingil viisil sinu vara. Tuleva pensionifondid investeerivad raha maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse, mille igapäevane börsikäive on tuhandeid kordi suurem kui Tuleva fondide maht. Meie müügitehingud ei kõiguta nende aktsiate hinda ning ei takista meil lahkuda soovijate jagu portfelli maha müüa. Kui sa kogud mõnes muus indeksifondis, on sama lugu. Kui sa kogud mõnes muus pangafondis, küsi selle kohta lähemalt oma fondivalitsejalt.

Jään ise/ minu lähedane jääb sel aastal pensionile, mida peaks tegema?

Pea meeles, et pensioniikka jõudes võid, aga ei pea kohe raha kasutusele võtma. See ei mõjuta sinu õigust saada riiklikku pensionit. Senikaua, kuni sa pole väljamakse avaldust esitanud, on sinu vara pensionifondis edasi ning kasvab või kahaneb koos maailmaturu kõikumistega.

Pensionireform on juba jõustunud, aga tark on oodata teise sambasse kogutud raha kasutamisega vähemalt järgmise või ka ülejärgmise aastani.

Alates 2021. aastast muutub nimelt pensioniikka või ka eelpensioniikka jõudnud inimestele väljamaksete tulumaks. Kui otsustad raha korraga välja võtta, rakendub siis tänase 20% asemel soodustulumaks 10%. Kui võtad raha välja oma oodatava eluea vältel regulaarsete maksetena, on väljamaksed järgmisest aastast tulumaksuvabad. Näiteks 65-aastase inimese oodatavaks elueaks hinnatakse umbes 18 aastat.

Alates 2022. aastast saab erinevaid raha kasutamise võimalusi omavahel kombineerida. Siis võid võtta osa rahast välja ühekordse maksena ja jätta ülejäänu pensionifondi edasi kasvama.

Elu ei paku garantiisid. Kes vastupidist väidab, valetab. Olgu ta kaartide või kasumiaruannete pealt ennustaja, kullakaupmees või kindlustusselts.

Pika aja jooksul võib kõike juhtuda. Aga kõik, mis võib juhtuda, kohe kindlasti ei juhtu. Mõned asjad juhtuvad tõenäolisemalt kui teised.

Minu võimalus elada 100-aastaseks ei ole kaugeltki olematu. Tänavu sündinud lapsel on see tõenäosus peaaegu 50 protsenti.

On üsna tõenäoline, et enamus meist ei viitsi või ei suuda päris elu lõpuni tulusat tööd teha.

Kust saada raha?

Ega siis palju võimalusi sissetuleku saamiseks pole. Üks võimalus on elada varem valmis kogutud varandusest. Teine võimalus on usaldada, et lapsed ja nende eakaaslased hoolitsevad. Veel parem, kui on endal midagi hinge taga ja järgmine põlvkond aitab ka.

Raha kogumisega on see jama, et keegi ei tea, mis aastate pärast saab. Ootamatu katastroof võib vara väärtusetuks muuta. Võimu võib haarata diktaatorlik valitsus, kes säästud lihtsalt ära varastab.

Lastele lootmisega on sama jama: keegi ei tea, mis aastate pärast saab. Mida pikem on keskmine eluiga, seda rohkem on hoolt vajavaid eakaid. Võib karta, et meie lastel on endilgi raske. Järgmistel põlvkondadel ei pruugi olla jaksu ega tahtmist meid üleval pidada.

Keegi ei tea kindlalt, millises maailmas me aastakümnete pärast elame. Meil kõigil on suurem šanss paremini elada, kui pensionisüsteemis on ettevaatav säästmine ja tagantjärgi solidaarne toetus tasakaalus.

Kui vähesest piisab väärikaks eluks?

See ongi eile riigikohtusse jõudnud pensionireformi arutelu tuum.

Riigikohtu ülesanne on nüüd otsustada, kas Eesti põhiseaduses kokkulepitud põhimõtted on täidetud, kui pakume vanadele ja töövõimetutele vaid näljasurmast pääsemiseks hädavajalikku abi. Või peab ühiskond tagama kõigile inimväärikat elu võimaldavat sissetuleku?

Ja kui peab, siis kas on realistlik loota, et tulevikus suudavad tööealised rohkem makse maksta, et aidata väärikat elu elada eakatel, kellest enamikul muud vara pole?

Minu meelest vajab Eesti pensionisüsteem jõulist paremaks muutmist. Selle alustalad on siiski päris tugevad. Nende kallale minek ei lahenda probleeme, vaid loob hulga uusi juurde.

Kohustusliku kogumise vastased räägivad valikuvabadusest. Aga kui vara pole, pole ka vabadust valida, mida sellega peale hakata.

Esimesest sambast maksame meie, tänased töötegijad, vanadele pensioni. Homsed töötegijad maksavad omakorda meile.

Teise sambasse kogume oma tuleviku jaoks ise raha. Natuke midagi kõrvale panna on kohustuslik kõigile.

Ja kolmandasse sambasse koguvad need, kellel on soov ja võimalus rohkem säästa, et olla võimalikult vähe koormaks teistele ja elada ise lahedamalt.

Teise samba vabatahtlikuks tegemine tähendaks sisuliselt, et enamik inimesi jääb lootma ainult järgmise põlvkonna tänumeelele ja võimekusele järjest kasvavat abivajajate hulka üleval pidada.

Lootusetult hilja säästmisele mõelda pole rumal, vaid inimlik

On fakt, et teise sambasse on juba tänaseks enamik Eesti inimesi kogunud oma elu suurima finantsvara. Kui teine sammas püsib kohustuslikuna, jääb see nii ka edaspidi. Kui kogumine muutub vabatahtlikuks, on kindel, et suur osa inimestest enam suurt midagi pensioniks kõrvale ei pane.

Seda näitavad uuringud kõikjal läänemaailmas. Riikides, mis vaikimisi koguma ei suuna, pole enamikul inimestest sääste. Nii lihtne ongi. Kui keegi ei sunni, ei alustata reeglina raha kogumist piisavalt vara ega säästeta piisavalt järjekindlalt. Asi ei ole selles, et inimesed oleks vastutustundetud ja “ise oma lolluses süüdi”. Noortel lihtsalt on muustki mõelda kui pensionist. Liitintressi võluvägi hakkab huvi pakkuma siis, kui ammu liiga hilja.

Võimekamad siiski kahtlemata koguvad edasi nii teise kui ka kolmandasse sambasse. Ebavõrdsus suureneb ja vastastikune pahameel jõukate ja vaesemate vahel kasvab ka. Ühed on tigedad, et nende lapsed peavad maksma elatist vanadele, kes omal ajal säästa ei märganud. Teised on solvunud, et ühiskond ei hinda nende elatud elu panust ja maksab väärika pensioni asemel sandikopikaid.

Kohustusliku kogumise vastased räägivad valikuvabadusest. Aga kellel vara pole, sellel pole ka vabadust valida, mida sellega peale hakata.

Minu meelest määraks teise samba vabatahtlikuks muutmine liiga suure osa Eesti inimestest tulevikus varatuna ainult nooremate armust elama. Ka keskmisest väiksemat palka teenides saab täna tööelu alustaja teise sambasse pensioniks kokku rohkem kui 100 000 eurot. Sellest ei piisa, et kõrge eani muretult elada. Aga see on arvestatav varandus, mis annab tulevaste põlvede heldusest sõltuva riikliku pensioni kõrvale väärikat otsustusvabadust ja mänguruumi.

Et see otsustusvabadus ja mänguruum tegelikkuseks saaks, tuleb loomulikult reformida teise samba väljamaksed. Pensioniikka jõudjad tuleb vabastada kohustusest siduda kogutud vara kulukasse kindlustuslepingusse. Õnneks paistavad kõik juhtivad erakonnad tänaseks selles ühel nõul olevat.

Eile nägid riigikohtunikud vaeva, et aru saada, millest me räägime, kui räägime Eesti pensionisüsteemi teise samba vabatahtlikuks muutmisest. See, kui raske on väga tarkadel inimestel jõuda asja tuumani, on parimaks meeldetuletuseks, et pensionisüsteemis heade valikute tegemist peab muutma lihtsamaks, mitte keerukamaks.