Warren Buffett on öelnud, et investeerimisel edu saavutamiseks ei ole tegelikult palju vaja. Piisab sellest, et teed paar asja enam-vähem õigesti – eeldusel, et sa väga palju asju valesti ei tee.
15 minuti retsept
Esimeses peatükis andsin sulle 25-aastase Laura näitel need need paar asja, mida sa kohe vähem kui veerand tunniga õigesti teha saad.
- Kogu teise sambasse madalate kuludega fondis, mis ostab sulle iga kuu aktsiaid juurde.
- Sea üles kolmas sammas ja paiguta sinna püsimaksega 15% igast sissetulekust.
Nüüd ongi sul kokku natuke üle viiendiku sissetulekust investeeritud. Laura, kelle brutopalk on 1900 eurot kuus, võib niiviisi miljon eurot kokku saada. Kui sinu palk on poole väiksem, on realistlik koguda umbes pool miljonit. Kui palk suurem, saad koguda rohkem.
Vaatame nüüd üle kõige levinuma vea, mida vältida:
Ära maksa liiga palju tasudeks!
Kõik pensionifondid ei ole ühtemoodi head. Esimeses peatükis eeldasin, et Laura valib pensionifondi, mille tootlus käib käsikäes maailma aktsiaturgude ajaloolise keskmisega. Valdav osa Eesti pensionifonde on teinud palju kehvema tulemuse.
Ära unusta oma teise samba raha vedelema sinna, kuhu teller pangas või müügimees kaubanduskeskuses sind juhtumisi meelitas.
Pankade vanad pensionifondid reklaamivad ennast aktiivselt juhitud fondidena. See tähendab, et nad justkui püüavad oste-müüke valides ja ajastades saavutada parema tootluse kui passiivselt juhitud fond ehk indeksifond. See on selline fond, mille juht ostab lihtsalt järjekindlalt kõigi maailma suurimate ettevõtete aktsiaid juurde.
Maailma väärtpaberiturgude ajalugu näitab paraku, et valdav enamus aktiivselt juhitud fondidest jääb madala kuluga indeksifondidele alla.
Kogu maailmas kulutavad investorid palju energiat kõige tulusama idee otsimisele. Nii nagu meie pankade pensionifondidki, peavad nad tegelikkuses reeglina leppima lihtsast indeksifondist kehvema tulemusega: peamine, mida nad saavutavad, on kõrgemad kulud. Aktiivselt juhitud fondis maksad sina need kulud kinni.
On ju ilmselge, et mida rohkem maksad tasudeks, seda vähem jääb sulle. Enamus inimesi ikkagi alahindab tasude mõju.
Laural on sõber Siim.
Laura teise ja kolmanda samba pensionifondides kulub tasudeks 0,5% protsenti Laura varast aastas. Siimu fondide valitseja ampsab aga jooksvateks tasudeks igal aastal 1,5% Siimu varast. Kõik muu on sama. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)
Pealtnäha tühine erinevus tasudes tähendab, et selleks ajaks, kui Laura miljoni kokku saab, on Siim jõudnud koguda ainult 800 000 eurot. Makstes vahendajatele poole protsendi asemel poolteist protsenti aastas, kulub Siimul aastate jooksul tasudele kokku 200 000 eurot rohkem!
Laura ja ka Siimu näites on muud eeldused samad: nende palk kasvab aastas umbes 3% ja maailma aktsiaturgude tootlus on keskmiselt 5,5% aastas.
Selge on see, et keegi ei oska sulle öelda, kuidas tegelikult maailma majandusel sinu eluajal läheb. Võibolla tõuseb börsil kaubeldavate ettevõtete väärtus vähem, võibolla rohkem.
Vahendustasud seevastu on kindel asi: neid tuleb maksta aasta aasta järel tuima järjekindlusega. Tasud vähendavad igal juhul tulu, mida sina teenid.
Ära tee seda viga, et unustad oma teise samba raha vedelema sinna, kuhu teller pangas või müügimees kaubanduskeskuses sind juhtumisi meelitas.
Ära otsi parimat valikut, vaid välista halvad
Üle pole vaja ka mõelda.
Leida üles see üks fond, mis teeks just sinu elu jooksul kindlasti kõige parema tulemuse – see on õnnemäng.
Andmeanalüüs näitab: see, et üks või teine fond on mingil perioodil minevikus saanud keskmisest parema tootluse, ei anna mitte mingisugust kindlust, et edu ka tulevikus jätkub. See on nagu kulli ja kirja viskamisel: münt võib olla maandunud kümme korda järjest on ühel küljel, aga järgmise viske tulemus on ikkagi juhus, mitte reegel.
Seevastu kulude mõju kinnitab statistika järjekindlalt. Mida kõrgemad on fondi tasud, seda viletsamat tootlust on investoril oodata. Ja vastupidi – madala tasuga fond teenib sulle tõenäoliselt pika aja vältel paremat tootlust.
Niisiis, mul ei ole sulle pakkuda valemit, mille abil valida kõigist kõige parem pensionifond. Ära usu kedagi, kes väidab, et temal on.
Halba valikut vältida on õnneks lihtne: hoolitse, et koguksid järjekindlalt nii teise kui ka kolmandasse sambasse ausas, madalate kuludega indeksifondis.
Loe, kuidas me Tulevas oma tuleviku jaoks kogume. Tutvu meie pensionifondi tingimustega, küsi asjatundjalt nõu ([email protected] või 644 5100) ja tee oma teine sammas täna korda!
“Laura rikkaks” artikliseeria peatükid:
- 1. Investeerimisega alustamine on lihtsam kui sa arvad
- Boonuspeatükk: küsimused ja kõhklused
- 2. Miks iga pensionifond pole hea valik?
- 3. Kuidas maksudelt võita?
- 4. Mis siis, kui aktsiaturgude tootlus kukub?
- 5. Mida teha, kui tahad veel rohkem teenida?
- 6. Kokkuvõte: Tõnu päriselu investeerimisportfell
