“Ära piilu,” soovitas Jack Bogle, kes tegi miljoneid inimesi jõukaks passiivse, tõestuspõhise investeerimisega.

Millest peaks pilgu eemal hoidma? Kõigest, mis tuletab sulle meelde, kuidas sinu aktsiaturgudele investeeritud säästude väärtus üles-alla kõigub. Miks? Sest need raputused on sinu jaoks tähtsusetud, kui sa kogud raha kaugema tuleviku jaoks.

Börsiuudiste jälgimine täidab su pea paremal juhul tühise infomüraga. Halvemal juhul uputab see müra kaine mõistuse ja hirmutab tegema järske liigutusi, mida hiljem kahetsed.

Täpsemalt soovitas Vanguardi fondide asutaja Bogle esmalt korraldada nii, et koguksid raha madalate kuludega indeksifondis. Edasi lase turgudel teha oma töö ja ära piilu kogu aeg kontoseisu.

Kui sa oled passiivse investeerimise põhimõtted endale selgeks teinud ja püsid rahulikult kursil, polegi vaja edasi lugeda. Sinu investeerimisstrateegia on paigas: suunad iga kuu kindla summa madalate kuludega indeksifondi ja saad tänu sellele pikas plaanis oma “õiglase osa” maailmaturgude tootlusest.

Aga mis siis, kui sa ikkagi “piilusid”? On ju võimatu mitte märgata, et maailmamajanduse koroonakriis on toonud väärtpaberiturgudele keerulised ajad. “Viirus räsis pensionifonde. Börsitaevasse alles kogunevad pilved,” lugesid ajalehest ja läksid uurima, mis sinu kogutud pensionifondi osakutest saanud on.

Siis on sul tõenäoliselt küsimusi tekkinud. Panin kirja vastused korduma kippuvatele küsimustele – nii lihtsalt ja lühidalt kui oskasin, et sa jälle infomürasse ära ei upuks.

Veel aasta algul kasvas minu raha pensionifondis kenasti, aga nüüd olen mõne kuuga hulga raha kaotanud. Kuhu raha kadus?

Pensionifondi osakud pole kusagile kadunud ja keegi ei ole raha endale võtnud. Miks me siis oma pensionikontol miinust näeme?

Sinu ja minu pensionikonto jääk näitab lihtsalt seda, milline on meie raha eest ostetud varade hetkeväärtus maailmaturul.

Kui omad Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi või Tuleva III Samba Pensionifondi osakuid, oled kaudselt ligi 3000 maailma suurima ettevõtte aktsionär. Aktsiahinnad on viimaste kuude jooksul langenud ja sellepärast on ka sinu vara hetkeväärtus väiksem.

Meie osalust maailma suurimates ettevõtetes see loomulikult ei vähenda. Vastupidi: me teeme ju pensionifondi sissemakseid edasi ja ostame pidevalt aktsiaid juurde.

Mida Tuleva pensionifondid kriisi ajal teevad?

Meie investeerimisstrateegia on hästi lihtne ja järjekindel. Tulevas kogudes võtame iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame selle eest maailma suurimate ettevõtete aktsiaid. Kui turgudel on madalseis, on ettevõtted odavamad. Tänu sellele saame sama raha eest rohkem aktsiaid ja meie osalus kasvab kiiremas tempos.

Kas aktsiad lähevad veel odavamaks või hakkavad hinnad varsti jälle tõusma?

Ei tea. Mitte keegi ei tea.

Majandusanalüütikute prognoosid on läbi ajaloo silma paistnud süstemaatilise ebatäpsusega. Turgude meeleolude ennustamine on muidugi suur tööstus ja kui tegijaid on palju, läheb mõnel aegajalt täppi ka. Ühel ja samal analüütikul läheb mitu korda järjest siiski väga-väga harva täppi…

Miks? Sest ehkki börsid võivad langusse pöörduda näiteks koroonakriisi ajel, on alati mängus palju rohkem faktoreid. Kõigi nende koosmõju ja selle ulatust on võimatu ette näha. Selles mõttes pole tänane olukord kuidagi erandlik.

Hiljem tagasi vaadates, kui kõik tegurid on teada, tundub kahtlemata, et asi pidanuks ammu selge olema.

Kas praegu on hea aeg aktsiaid osta?

Kõige targem on osta aktsiaid juurde vähehaaval nii headel kui halbadel aegadel. Ainult nii võid kindel olla, et sinu vara väärtus kasvab käsikäes maailma majandusega.

Ennustada on muidugi põnev. Kui sa tahad kätt proovida, sõlmiksin pigem sõbraga kihlveo hea õlle või õhtusöögi peale, aga investeerimisportfelli juhtimisel lähtuksin andmetest.

Aktsiaturgude ajaloost kogutud andmed näitavad, et peaaegu mitte kellelgi ei õnnestu järjepidevalt turgude meeleolusid ette aimates teisi investoreid üle kavaldada. Pikas plaanis saab parema tulemuse hoopis see, kes investeerib regulaarselt ja hajutab ostud ajas.

Kas aktiivselt juhitud fondides on raha kriisi vastu paremini kaitstud?

Viimaste kuude kogemus näitab taaskord, et ei ole. Mitte keegi ei näe turgude kõikumisi järjepideva täpsusega ette ja sellepärast pole mitte kellelgi võimet investorite vara kukkumiste eest kaitsta, olgugi et pensionifondide valitsejad armastavad seda headel aegadel lubada.

Eesti aktiivselt juhitud aktsiafondide osakute väärtus on selle aasta algusest kukkunud – nii nagu passiivselt juhitud fondidelgi. See on järjekordseks kinnituseks tõsiasjale, mida maailma suurimad analüüsifirmad on andmete baasil tõdenud: aktiivne fondijuhtimine ei loo investorile väärtust ja selle eest ei ole mõistlik rohkem maksta.

Kas on olemas kriisikindlaid pensionifonde?

On pensionifonde, mille osaku hind pole nii järsult kukkunud kui teistel. Nende fondide “kriisikindlaks” kuulutamisel tasub ettevaatlik olla.

Võlakirjafondides kõigub vara väärtus vähem, aga kahaneb järjekindlalt

Viimastel kuudel on stabiilsemana püsinud fondid, mis ostavad nullilähedase tootlusega võlakirju või hoiavad raha lihtsalt pangadeposiidis.

Kui oled valinud sellise fondi, kõigub su vara väärtus vähem. Kuna laenuintressid on nulli lähedal, siis sinu vara ka midagi ei teeni. Küll aga närivad seda igal aastal järjekindlalt väiksemaks fonditasud ja inflatsioon.

Osakuhind ei pruugi fondi börsiväliste varade tegelikku väärtust näidata

Vähem on justkui kõikumisi ka fondides, mis on ostnud selliseid varasid, millega börsil kaubelda ei saa. Osakuhind ei pruugi nende fondide varade tegelikku väärtust paraku peegelda.

Börsil kaubeldavate varade hind muutub iga päev nõudluse ja pakkumise tasakaalus. Börsiväliste varade väärtus selgub alles siis, kui omanik – näiteks pensionifond – neile ostjat otsima asub. Aegajalt peavad pensionifondid muidugi selliste varade arvestusliku väärtuse portfellis ümber hindama, et see paremini turu hetkeolukorda peegeldaks. Selle aasta majanduskriisi arvesse võttes pole fondid tõenäoliselt seda veel teinud.

See tähendab, et ostes täna suure börsivälise varade osakaaluga fondi osakuid, võid maksta nende eest kõrgemat hinda kui nad väärt on.

Kokkuvõttes: ilma riskita ei ole tulu. Kriisikindlaid investeeringuid pole. Tootlus pole muud kui preemia selle eest, et riskime oma raha anda kasutada neile, kes sellega midagi väärtuslikku teha püüavad.

Kas praegu oleks tark fondi vahetada?

Mina ise jätkan praegu raha kogumist täpselt nii nagu seni: ostan iga kuu väikese summa eest läbi indeksifondide ettevõtete aktsiaid juurde. Investorid, kes varem kriisides järjekindlalt samamoodi on käitunud, on pikas plaanis korralikku tootlust teeninud.

Sõltumata sellest, kas turgudel valitseb buum või masendus, on pensionifondi vahetamiseks kolm head põhjust:

1. Vaheta fondi, kui sinu fondi tasud on liiga kõrged. Täna ei ole mingit põhjust maksta vahendajatele tasudeks rohkem kui 0,5% aastas. Kui suur osa sinu pensionivarast igal aastal tasudeks läheb, vaata siit.

2. Vaheta fondi, kui sa oled noor ja kogud liiga konservatiivses fondis. Aktsiate hinnad kõiguvad küll rohkem, aga on seni pikas plaanis alati toonud investoritele parema tootluse kui võlakirjad. Minevik pole muidugi tuleviku garantiiks, aga aktsiafondi eelistades lood oma varale kasvuks paremad eeldused.

3. Vaheta fondi, kui pensioniiga on lähedal ja sa kogud liiga kõrge riskiga fondis. Kui sul on pensionini vähem kui kümme aastat, tasub vaadata oma riskitaluvus üle ning kaaluda aktsiafondi osakute vahetamist vähehaaval võlakirjafondi osakute vastu.

Leidsid põhjuse fondi vahetada? Tee siis kohe ära – selleks kulub vähem kui 5 minutit!

Mida veel saaksin teha, et oma tuleviku jaoks rohkem koguda?

Kasuta maksimaalselt võimalust koguda lisaks maksusoodustusega kolmandasse sambasse.

Kolmas sammas on suurepärane võimalus koguda raha oma tulevikuks. Tegemist on lihtsa ja automaatse investeerimisvõimalusega. Saad raha paigutada laiapõhjalistesse indeksfondidesse ning riik omalt poolt toetab sind tulumaksutagastusega kogutud raha pealt.

Mul on juba püsimakse kolmandasse sambasse. Kas saan raha juurde investeerida?

Jah. Kui tihti ja kui palju sa kolmandasse sambasse raha paigutad, on sinu vaba valik. Sissemakseid saad teha nüüdseks ka mugavalt Tuleva veebirakenduses. Et maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada, on tark paigutada kolmandasse sambasse kokku 15% aasta jooksul eraisiku tulumaksuga maksustamisele kuuluvast tulust.

Kui sul tekkis küsimus, siis anna meile kindlasti märku! Helista 644 5100 või kirjuta [email protected].

Riigikogu on otsustanud: teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed peatuvad ajutiselt. Mida me Tulevas seepeale teeme ja mida on Tulevas kogujatel mõistlik teha?

Maksete peatamine pole tark samm. Parimal juhul on see tarbetu kõrvaltegevus, mis toob riigiasutustele hulga asjatut lisatööd ja -kulu. Loodan siiralt, et see ei nõua liiga palju tähelepanu sisuliselt küsimuselt: kuidas Eesti inimesi ja ettevõtteid kriisiolukorras strateegiliselt aidata.

Mida Tuleva nüüd teeb?

Meie jätkame ikka maailma juhtivate ettevõtete aktsiate juurde ostmist. Kui koroonakriis turge raputab, on ettevõtted odavamad ja saame sama raha eest rohkem aktsiaid. Sellepärast on muidugi kahju, et juulist järgmise aasta augustini saame investeerida 6% asemel ainult 2% oma palkadest. Mis teha.

Ühe väikese muutuse plaanime teha, et riigikogu otsuse negatiivset mõju vähendada.

Teatavasti on meil juba varasemast plaan järk-järgult suurendada aktsiate osakaalu Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis 100%ni. (Hetkel on ligi veerand portfellist varasemate seaduse piirangute järgi konservatiivselt võlakirjadesse investeeritud.)

Selleks ostame uute sissemaksete eest juurde aktsiaid ja müüme vähehaaval võlakirju portfellist ära.

Nüüd, kus ajutiselt tuleb uusi sissemakseid pensionifondidesse aeglasemas tempos, otsustas Tuleva fondide nõukogu muuta meie aktsiafondi tingimusi nii, et saaksime portfellist võlakirju müüa algselt plaanitust kiiremas tempos. Niiviisi saavutame, et aktsiate osakaalu kasv meie portfellis ei aeglustuks.

Mida peaks teise sambasse koguja tegema?

Esiteks, mina jätkan oma sissemakseid ja olen veendunud, et ka teistel on mõistlik jätkata. Õnneks pole selleks mingit avaldust tarvis teha – 2% sinu palgast läheb ka edaspidi automaatselt valitud pensionifondi.

Teiseks, kasutan maksimaalselt võimalust koguda maksusoodustusega kolmandasse sambasse.

Kui sa paigutad kolmandasse sambasse 15% oma brutopalgast ja teise sambasse tavapärase 2+4% asemel vaid 2%, väheneb sinu säästumäär ajutiselt 21 protsendilt 17le. See pole tegelikult väga suur kahju, arvestades, et riik lubab puudujäägi hiljem korvata.

Kui sa veel kolmandasse sambasse ei kogu, alusta täna siit.

Mis täpsemalt muutub?

Teatavasti paneme iga kuu teise sambasse kõrvale 2% + 4% brutopalgast. Esimene osa – 2% – tuleb otse meie palkadest. Teise osa – 4% – lisab riik meie sotsiaalmaksust. (NB! Vaata ka 2024. aastast jõustunud teise samba sissemakse suuruse tõstmise muudatusi, kus 2% asemel saab hakata II sambasse koguma ka 4% või 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.) Maksete peatamise puhul käib jutt selle valemi teisest osast.

Keda see puudutab ja keda mitte?

Maksete peatamine puudutab enamikku teise sambaga liitunud inimesi.

Erandiks on 1960. aastal ja varem sündinud inimesed – nemad saavad kogumist jätkata tavapärastel tingimustel.

Muretsema ei pea ka need alla kolme-aastaste laste vanemad, kelle eest riik maksab teise sambasse 4% Eesti keskmisest palgast. See jätkub vanaviisi.

Kas peatatud maksete arvelt suureneb meie esimese samba pension?

Ei. Sisuliselt suunab riik kaks kolmandikku meie teise samba sissemaksetest laenuna tagasi riigieelarvesse.

Kuidas plaanib riik maksete peatamise kompenseerida?

Vahepeal peatatud maksed kompenseerib riik 2023. ja 2024. aasta vältel. “Laenuintressiks” saab seejuures Eesti pensionifondide keskmine tootlus perioodil 1. juuli 2020 kuni 31. august 2021. Selle võrra maksab riik siis meile rohkem juurde.

Kas me ise saame sissemakseid jätkata?

Jah. 2% meie brutopalgast läheb jätkuvalt vaikimisi pensionifondi.

Kas ajutiselt saab ise oma sissemakset suurendada?

Ei. Seda võimalust ei ole.

Kas saab ka omapoolsed sissemaksed peatada?

Jah. Kui koguja teeb selleks oktoobris avalduse, peatub tema 2-protsendiliste sissemaksete kinnipidamine palgast alates 1. detsembrist kuni järgmise aasta 31. augustini. Avalduse saab esitada pensionikeskuse lehel oma kontole sisse logides. Avaldust on võimalik teha ka Tuleva kontoris, kuid praegusel koroona ajal soovitame esmalt kasutada digitaalse avalduse esitamise võimalust ning kontorisse tuleku soovi korral aeg eelnevalt telefoni või meili teel kokku leppida. Küsimuste korral võta meiega ühendust [email protected] või helista 644 5100.

Eriolukorrast tulenev teade: konkurss pikeneb 1. maini! Anna endast märku niipea kui võimalik – võtame kandidaatidega jooksvalt ühendust.

Tuleva on kaks ühes: edukas fintech idufirma ja mõjus kodanikeühendus. Tuleva liikmed tulid kokku, et jätta pankadest vahemehed kõrvale ja teha omale ise paremad pensionifondid. Vähem kui kolme aastaga on Tuleva fondide maht sööstnud nullist 170 miljonile.

Liikmed on Tuleva kaasomanikud ja ühtlasi ka kliendid. Tänu sellele saavad ka teised meiega koos raha kogujad kindlad olla, et omanikena kasvatame oma vara koos nendega, mitte nende arvelt. Samal ajal teeme tööd, et Eesti saaks targemad seadused, mis reguleerivad finantsvahendust ja pensioniks raha kogumist. Tuleva ettepanekul seni tehtud seadusemuudatused on juba tänaseks hoidnud Eesti inimestele kokku kümneid miljoneid eurosid.

Võibolla tuleb sulle üllatusena, et meil on igapäevaselt täisajaga tööl ainult kaks inimest: tegevjuht Tõnu Pekk ja juhatuse liige Mari Kuhi. Ok, tegelikult on oskustebaas muidugi palju võimsam – vastavalt vajadusele on meile toeks teised Tuleva liikmetest tippeksperdid.

Võimalus kasvada koos Tulevaga

Otsime kahte arenemisjanulist kolleegi – tootejuhi assistenti ja analüütikut.

Alustad tööd Tuleva juhtide kõrval õppides ja meid igapäevastes ülesannetes toetades. Kogemuse kasvades osaled järjest rohkem Tuleva tootearenduses ja strateegia kujundamises, paned käed külge arendussprintidel ja võtad enda peale suuremaid eesmärgistatud projekte. Võibolla saab sinust uus Tuleva tootejuht, fondijuht või kontroller?

Töö on täisajaga Tuleva avaras kontoris Tallinnas Telliskivis. Palk kasvab koos sinu oskuste ja töö tulemuslikkusega. Vajalikud koolitused ja töövahendid hangime meie. Oma ala tippudest mentorid ka.

Tootejuhi assistent

Meie kogukonna- ja tootejuhi rolli täidab täna Tuleva eestvedaja Tõnu Pekk. Sina hakkad Tõnut toetama kõiges, mis on seotud tootearenduse, liikmesuhtluse, investorhariduse ja muu teavitustegevusega.

Sinu ülesannete seas on muuhulgas hoolitseda, et :

• liikmete ja teiste Tuleva fondides kogujate küsimused kõigis kanalites (telefon, e-mail, facebook jne) saaksid kiiresti, täpselt ja asjalikult vastatud;
• infokirjad ja muud infomaterjalid saaksid regulaarselt tehtud ja välja saadetud;
• Tuleva Facebook Live ülekanded ja muud üritused oleks professionaalselt korraldatud;
• uued liikmeks astujad saaks korrektselt vastu võetud ning liikmete andmed meie liikmete registris oleks korras ja õigel ajal uuendatud.

Analüütik (Product Analyst)

Tuleva juhtimisarvestuse eest vastutab täna juhatuse liige Mari Kuhi. Sina hakkad temalt järjest rohkem ülesandeid endale haarama ja samal ajal aitad koos Mari ja Tõnuga Tuleva tagatoa efektiivsemaks muuta.

Sinu ülesannete seas on esialgu:

• Arvutada regulaarselt välja meie KPI-d (key performance indicators), neid analüüsida ning leida seoseid, mis aitaksid meil oma tootearendust paremini teha;
• KPI-de põhjal koostada selged esitlused ja aruanded, mis tulemusi kasutajatele lahti mõtestavad;
• hankida täpsemaid ja kvaliteetsemaid lähteandmeid, et meie juhtimisinfo oleks järjest parem;
• olla abiks riskide monitoorimisel ja vastavuskontrolli testide läbiviimisel;
• aidata vajadusel koostada ja parandada finantsaruandlust.

Kes peaks kandideerima?

Töö Tulevas on missiooniga, pakub põnevust ja nõuab samas omajagu spetsiifilisi teadmisi. Me ei eelda, et leiame kohe valmis oskustega spetsialistid.

Sa oled hea kandidaat, kui sul on tõsine huvi investeerimise vastu ja jagad Tuleva väärtusi. Vältimatult vajalik on kirglik soov juurde õppida ja uusi oskusi tulemuslikult rakendada. Sa pead suutma süveneda ka Eesti pensionisüsteemi detailidesse. Loe läbi see artikliseeria ja mõtle, kas tahad nende teemadega tõsiselt tegeleda?

Oleks hea, kui sul oleks kõrgharidus mõnes reaalaines, majanduses, rahanduses või miks mitte ka sotsioloogias, filosoofias või haldusjuhtimises. Võid ka muul viisil meile näidata, et oskad lugeda, kirjutada ja arvutada. Kasuks tuleb asjakohane töö- või praktikakogemus.

Sa peaksid olema tehnoloogiaga sõber. Koodi kirjutada ei pea oskama, aga hädavajalik on võime ja huvi endale selgeks teha, kuidas näiteks teha mõni lihtsam SQL päring või seadistada midagi Mailchimpis, Facebook Ad Manageris ja WordPressis.

Tootejuhi assistendil võiks olla baasteadmised kommunikatsiooni ja turunduse alal. Analüütikul peaks juba olema tugevad algteadmised andmeanalüüsist.

Kõige tähtsam: Tuleva ei palka müügimeeste armeesid, keskpäraseid spetsialiste ega sekretäre. Iga tiimiliige peab olema valmis tulemuste eest vastutuse võtma ja ka pisiasjades käes külge panema!

Kuidas kandideerida?

Lae üles oma CV ja kirjuta, miks töö Tulevas sulle sobib.

Eriolukorrast tulenev hilisem tähtaeg: 1. mai. Anna endast kindlasti märku niipea kui võimalik, sest võtame kandidaatidega jooksvalt ühendust.

Me tahame, et kandideerimisest oleks sulle kohe kasu. Kui su jutt on veenev, kutsume sind tasuta koolitusele, kus Tuleva investeerimis-, kommunikatsiooni- ja IT-gurud annavad praktilise ülevaate finantsmaailmast, agiilsest IT-arendusest ning sellest, mida me teeme, et Tuleva kasvaks. Näed lähedalt eduka idufirma üles ehitamist ja saad vastused investeerimisteemalistele küsimustele. Koolituspäev lükkub eriolukorra tõttu edasi ja toimub esimesel võimalusel Tuleva kontoris Tallinnas, Telliskivi 60/1.

Tekkis küsimus? Kirjuta [email protected] või helista 644 5100.

Ligi 6000 pensionikogujat ühendav Tulundusühistu Tuleva soovitab valitsusel tungivalt teise samba sissemakseid jätkata. Vastasel juhul kahjustaksime riigieelarve tehnilise tasakaalu säilitamise nimel oluliselt Eesti inimeste vara pikaajalist tootlust.

Me ei tohi korrata investori kõige rumalamat viga, omandades väärtpabereid kõrgtasemelt, aga loobudes ostudest turgude madalseisu perioodil, kui aktsiate hinnad on soodsad.

Otsus riigi sissemaksed 2008/2009. aasta kriisi ajal peatada vähendas Eesti inimeste pensionivara kasvu märkimisväärselt. Ettevõtted, mille aktsiate ostmisest me 2009. aasta keskel loobusime, on isegi pärast viimase kuu järsku langust kaks-kolm korda rohkem väärt kui kümme aastat tagasi.

Tolle hetke otsust võib teataval määral mõista: euro kasutuselevõtu tingimusena pidime vältima eelarvedefitsiidi suurenemist ja mõistlikel tingimustel laenuraha kaasamine polnud võimalik.

On selge, et eriolukorras vajavad Eesti ettevõtted ja inimesed abi. Täna pole õnneks tarvis valida inimeste vara pikaajalise kasvu ja lühiajaliste raskuste leevendamise vahel – me saame soodustada mõlemat. Eesti riigil on täna kasutada riigikassa reservid. Täiendavaid vahendeid on võimalik rahvusvaheliselt rahaturult kaasata nullilähedase intressikuluga.

Tuleva ei ole võtnud seisukohta teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise plaani kohta – see on riigikogu ja valitsuse poliitiline otsus. Täna kehtiva seadusega ette nähtud samba maksete peatamine oleks aga vastutustundetult lühinägelik samm, millele ei leidu ühtegi mõistlikku majanduslikku ega poliitilist põhjendust.

Tuleva juhatuse ja nõukogu liikmed:
Priit Lepasepp, Tõnu Pekk, Allan Kaldoja, Henrik Karmo, Indrek Kasela, Jaak Roosaare, Kadi Lambot, Kristo Käärmann, Loit Linnupõld, Rain Rannu, Sandor Liive, Veljo Otsason

Lisainfo:
Tõnu Pekk
[email protected]
+372 53 044 744

Eile hommikul arvutit äratades tervitas mind üleeile õhtul lahti jäänud pealkiri: “Aktsiaturud kukuvad paanikas, nafta hind on vabalangemises.” Värskendasin brauserit ja ekraanile hüppas uus pealkiri: “Aktsia- ja naftaturud stabiliseerumas, hinnad tõusevad”.

Keegi olla kord küsinud John D. Rockefellerilt, mida turud tema arvates lähiajal teevad. Too võtnud pika mõttepausi ja öelnud: “Ma usun, et nad kõiguvad”.

Viimased paar nädalat on Rockefelleri ennustust taaskord kinnitanud.

LHV finantsportaalis on ülevaade lähiajaloo viiruspuhangute mõjust aktsiaturgudele. Mis sellest selgub?

SARSi, Ebola ja seagripi leviku ajal käitusid turud iga kord isemoodi. Pole kindlat mustrit, mis võimaldaks andmete põhjal ette näha, kas nüüd, koroonaviirusest ajendatud turbulentsis on põhi juba käes või hullem alles ees. Teisest küljest on muster ju olemas: varem või hiljem läheb turg ikka tõusu järel langusse. Ja langusele järgneb taastumine.

Tagantjärgi tark olles näib see ilmselge. Täna seevastu jälgime taaskord turgude rappumist ja tulevik paistab ohte ja võimalusi täis. Jagan sellega seoses paari mõtet.

1. Kahjuks ei suuda me päris kõiki Tulevas kogujaid tüüpiliste vigade eest kaitsta

Aktsiahindade ja nendega koos pensionifondi osaku hinna kõikumine turutsüklites ei ole pikaajalisele investorile probleem. Ohtlikumad on vead, mida inimesed oma investeeringute väärtuse kahanemist märgates tegema kipuvad.

Mis need vead on?

Mõnel kogujal tekib kiusatus indeksifondi osakud konservatiivsema fondi osakute vastu vahetada. See näib justkui äreval ajal turvalisem samm, aga toob sulle pikas plaanis tõenäoliselt kahju. Kui kinnisvara hinnad on kukkunud, kas sa soovitaksid siis sõbral korterit müüma asuda või pigem kaaluda võimalust soodsalt tasemelt osta?

Teine müüb võimaluse tekkides pensonifondide osakud üldse maha, maksab riigile tulumaksu ära ja lõpetab pettunult raha kogumise. Indeksifondis kogudes kasvab järkjärgult sinu kaudne osalus maailma suurimates ettevõtetes. Kui sa oma osaluse maha müüd, siis aktsiahindade kõikumised rasketel aegadel sind tõesti enam ei kurvasta. Palju suurem mõju on see, et nõnda tegutsedes jääd ilma omanikutulust, mida need ettevõtted maailma majandust vedades oma aktsionäridele teenivad.

Üks hiljuti Tulevas kolmandasse sambasse kogumist alustanud inimene tunnistas, et nüüd, kus tootlus negatiivne, ei oska ta muud ette võtta, kui mõneks ajaks kogumisse paus teha. Sellest on mul tõsiselt kahju.

Kui teed sissemakseid fondi ainult siis, kui aktsiate hinnad rõõmsasti tõusevad ja languse perioodil maksed peatad, jääb sinu vara pikaajaline tootlus tõenäoliselt turgude keskmisele alla. Indeksifond tagab ostude ajas hajutamise – paraku ainult neile, kes järjekindlalt kogumist jätkavad.

2. Õnneks ei luba meie fondide reeglid mul kiusatustele järgi anda.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi varast on täna veel veidi üle viiendiku investeeritud võlakirjadesse.

Möödunud aastal kadus piirang, mis ei lubanud teise samba fondil üle 75% varast aktsiatesse paigutada. Meie otsustasime ülemineku ajas hajutada – liigume 100% aktsiatesse vähehaaval kolme aasta jooksul. Mitme pensionifondi valitsejad otsustasid kohe võlakirjad maha müüa ja aktsiad asemele osta. Nende fondide osaku väärtus kasvas turgude tõusu ajal kiiremini kui Tuleval ja nüüd kukub ka kiiremini.

Viimastel päevadel on minus kripeldanud kiusatus “soodusmüügist” kiiremini aktsiaid juurde osta. Aga õnneks ma ei saa – meie fondi tingimused seavad väga selged reeglid, kuidas ma fondijuhina tohin kogujate vara kasutada. See on hea, sest tegelikult ei tea mina ega keegi teine, kas ja millal turg põhja on saavutanud.

Maailmas ei ole tõestust selle kohta, et ka kõige andekamad fondijuhid suudaks oste-müüke oma kõhutunde või põhjaliku analüüsi järgi ajastades head tulemust saavutada. Enamasti viivad katsed turgu üle kavaldada hoopis kehvema tulemuseni.

Targem on näpud eemale hoida, tuletavad mulle meelde ka hoiatava näitena silma jäänud Swedbanki aktiivselt juhitud fondid. Pole kahtlust, et Swedis on tööl professionaalsed ja intelligentsed fondijuhid. Neil on ligipääs maailma parimale analüüsile. Ometi on neil viimase kahe aastaga õnnestunud Swedbank Pensionifond K100 osaku hinda kukutada, samal ajal kui reeglite alusel järjekindlalt tegutsevad indeksifondid on aasta lõikes hoolimata viimase nädala raputusest paari protsendiga plussis. (1)

3. Kas on ikka kindel, et turud taastuvad?

Viimased paarsada aastat on aktsiaturud näidanud, et tõusudele järgneb langus ja langustele tõus. Need, kes on kõigele vaatamata järjekindlalt vähehaaval juurde investeerinud, on reeglina saavutanud parema tulemuse kui need, kes turu kõikumisi ette aimata püüdes tihti oma plaane muudavad.

Võib arvata, et see on ka tulevikus nii. Kindel see pole.

Ajaloos on ka näiteid turgudest, kus hinnad polegi pärast kriisi taastunud. Venemaa aktsiaturg lõpetas 1918. aasta 100%-lise miinusega. Hiinas juhtus sama 1949. aastal. Börsi-investorid kaotasid riigikorra muutuse tagajärjel kõik. Jaapani aktsiaturul kaubeldakse aktsiatega ikka veel umbes 50% madalamal tasemel võrreldes sellega, kuhu hinnad 1989. aasta börsimulli tipuks jõudnud olid.

Need juhtumid meenutavad, et riskantne on panustada üksikule eriti perspektiivikana näivale piirkonnale või majandussektorile. Mõistlikum on hoolitseda, et sinu raha oleks jagatud kogu maailma ettevõtete aktsiate vahel.

Neile, kes mõtisklevad, kuidas oleks mõistlik käituda, et me ise tahtmatult koroonaviiruse levitajateks ei saaks, on minu meelest hea tasakaalukas inglisekeelne ülevaade siin.

Kui küsid, kas peaks nüüd, keerulisel ajal, midagi oma raha kogumise strateegias muutma, vastan: mina ei muudaks midagi. Rockefelleri täiuslikult eksimatu ennustus, et hinnad kõiguvad, polegi nii kasutu kui esmapilgul näib. Lepi selle kõikumisega ja ära rapsi. Muidugi eeldusel, et kogud juba madalate kuludega indeksifondides, mis investeerivad enamuse rahast aktsiatesse.

(1) Allikas: pensionikeskus, Kogumispensionide päevastatistika, 10. märts .2018 kuni 10. märts .2020.