Lugesin pensionireformi eelnõu läbi ja kui see seaduseks saab, jätkan ise kindlalt pensionisammastes kogumist, sest maksueelised püsivad ning lõpuks saab väljamaksete probleem ka lahenduse.

Olulisem:

• Eelnõu lahendab teise samba väljamaksete probleemi.
• Eelpensionieas võid raha välja võtta korraga, makstes 10% tulumaksu.
• Võttes raha välja vähehaaval, pääsed tulumaksust üldse.

20-aastaselt pole tõesti pensioni pärast muretseda vaja

Teine sammas on väga hea asi just sellepärast, mida Helir-Valdor Seeder korrata armastab: 20-aastaselt ei peaks veel mõtlema vanadusele ja surmale. See on tõsi, aga tõsi on ka see, et raha kogumises on lihtne reegel: mida varem alustad, seda vähem pead ohverdama.

Kui paned 20-aastasest saadik 100 eurot kuus kõrvale ja su vara teenib turgudel keskmiselt 5% aastas juurde, kogud 65. sünnipäevaks üle 200 000 euro. Kui sa alustad 50-aastaselt – see on vast iga, kus mõistlik inimene tõsisemalt pensioniks valmistumisele mõtlema hakkab, pead sama raha kokku saamiseks iga kuu säästma umbes 700 eurot.

Neile, kes tahavad oma säästudele kasvuks head eeldused luua, on teine ja ka kolmas sammas igal juhul pärast reformi veel kavalamad investeeringud kui varem.

Teine sammas polegi midagi muud kui automaatne raha kogumine esimesest tööpäevast saadik. Pead lihtsalt hoolitsema, et sinu raha läheks madalate kuludega aktsiafondi. Edasi tegutsevad sinu huvides aeg ja liitintress.

Me oleme teisest sambast saanud vähem kasu kui võiks

Eesti inimesed on seni säästetud rahast liiga vähe kasu saanud kahel põhjusel. Esiteks, vahendustasud on tootluse ära söönud. Selle jama lahendasid Tuleva liikmed ise ära. Tegime omale madalate kuludega pensionifondid, kus meie vara tootlus enam kunagi maailma väärtpaberiturgude keskmisest kaugele maha ei jää.

Teiseks, väljamakseid piirav seadus takistab kogutud raha kasutamist. Seadusi me ise muuta ei saa. Sellepärast oleme Tuleva loomisest saadik püüdnud poliitikuid veenda, et elu lõpuni pensionilisa tagav kindlustus on ilus idee, aga tegelikkus on, et Eestis ega mujal maailmas ei suuda kindlustusseltsid seda mõistlike kuludega pakkuda. Peale surutud kindlustusleping jätab pensioniks kätte kuni kolmandiku võrra vähem raha kui võiks.

Mul on kahju, et eelmine valitsus meid ja tuhandeid Tuleva algatust toetanud inimesi kuulda ei võtnud. Kui väljamaksed oleks varem korda tehtud, poleks võibolla tänane pensionisegadus nii suurt hoogu sisse saanud. Viimased kaks lahenduse leidmisest keeldunud rahandusministrit olid muide Isamaa-parteilased.

Tänaseks oleme lõpuks kõigi suurte erakondade juhtpoliitikud ära veennud, et väljamaksete süsteem vajab reformi. Siin on lahendus, mis eelnõusse kirja sai:

Tulevikus saab pensionisammastesse kogutud raha vabalt kasutada

Teises sambas:

Eelpensioniikka jõudes (ehk siis, kui sul on ametliku pensionieani jäänud vähem kui viis aastat),

• võid kogu raha või osa sellest vastavalt vajadusele korraga välja võtta, tasudes soodus-tulumaksu 10%. Ainult kaks kolmandikku välja võetud summast läheb seejuures maksuvaba tulu arvestusse – loogika on selles, et kogutud rahast üks kolmandik tuli su palgast ja seda teist korda maksuvaba tulu arvestusse ei võeta.
• võid sõlmida fondipensioni lepingu. See tähendab, et võtad raha välja vähehaaval otse oma pensionifondist, samal ajal kui ülejäänud vara teenib sulle tootlust edasi. Kui väljamaksed on jagatud vähemalt sinu oodatava eluea pikkuse peale, ei maksa sa üldse tulumaksu! Maksed fondist ei lähe samuti sinu iga-aastase maksuvaba tulu arvestusse ning kasutamata vara läheb sinu pärijatele.
• Sa võid neid kahte valikut kombineerida nagu sulle sobib.

Eelnõu lubab soovi korral ka edaspidi sõlmida eluaegse kindlustuslepingu. Samas on kindlustusseltsid üsna ühel häälel teatanud, et kui seadus neile kindlat turgu ei garanteeri, siis nemad pensionilepinguid edasi pakkuda ei plaani. Elame-näeme.

Ette on ka nähtud võimalus, et inimene, kes oli varem sunnitud sõlmima eluaegse kindlustuslepingu, saab selle soovi korral tühistada ning järelejäänud raha välja võtta või pensionifondi kanda. Pole selge, millistel tingimustel juba sõlmitud lepingust raha kätte saab ja kui palju tasudeks-trahvideks ikkagi ära kaob.

Kolmandas sambas:

Kolmandast sambast saab juba täna raha kätte igal ajal. Enne 55. sünnipäeva maksad kogu summalt 20% ja hiljem vaid 10% tulumaksu. Paar asja muutuvad ka siin tänastele kogujatele paremaks:

• 10%-lise tulumaksuga välja võetud summa ei lähe sinu aasta maksuvaba tulu arvestusse;
• Kui võtad raha välja sinu oodatavat eluiga ületavaks perioodiks jagatud regulaarsete maksetena otse pensionifondist, ei pea üldse tulumaksu maksma ja ka siis ei lähe väljamaksed sinu maksuvaba tulu arvestusse.

Eelnõu kolmanda samba väljamakseid puudutavas osas on siiski üks muudatus, mis minu meelest ühtegi probleemi ei lahenda. Neile, kes alustavad kolmandasse sambasse kogumist 2021. aastal või hiljem, hakkavad soodsamad tulumaksumäärad kehtima mitte 55. eluaastast, vaid sarnaselt teise sambaga hiljem – eelpensionieast.

Meid, kes me juba kolmandasse sambasse kogume, see ei puuduta. Aga ka noorematele on vabatahtliku kogumise puhul väljamaksete paindlikkus oluline – sellepärast loodan, et riigikogu seda muudatust siiski vastu ei võta.

Mina ei tea head põhjust teisest sambast raha välja võtmiseks

Võib vaielda, kas ja kuidas peaks pensioniks kogutud raha kasutamist piirama. Mina leian, et see väljamaksete lahendus, mis nüüd pensionireformi eelnõusse jõudis, on üldjoontes hea. Inimesele, kes on elu jooksul kohusetundlikult raha kogunud, pole vaja riigil öelda, kuidas ta pensionieas oma vara kasutama peaks. Mahukad uurimused näitavad järjekindlalt ühte: toimetulekut pensionieas ohustab see, et inimesed reeglina ei alusta kogumist piisavalt vara ja ei säästa piisavalt palju. Uuringut, mis näitaks, et elu jooksul järjekindlalt raha kõrvale pannud inimesed kipuks oma vara pensioniikka jõudes tuulde loopima, pole ma näinud.

See ei tähenda, et riske poleks. Ole valvas, et müügimehel pangas ega mujal ei õnnestuks sind meelitada pensionisambasse kogutud raha mõnda suurema riski ja kõrgema kuluga finantstootesse investeerima.

Neile, kes tahavad oma säästudele kasvuks head eeldused luua, on teine ja ka kolmas sammas igal juhul pärast reformi veel kavalamad investeeringud kui varem. Kindlasti vaata, et su raha oleks madalate kuludega fondis. Teisest sambast raha välja võtmiseks ma küll ühtegi head põhjust ei tea.

—

Kui meie kauaoodatud muudatused teoks saavad, siis miks nii paljud pensionireformis rohkem probleeme näevad? Sellest kirjutan homme-ülehomme.

Pensionifondide valitsejad ei tohi inimesi eksitada, rõhutades oma reklaamides üksnes valitsemistasu määra, kuid jättes välja toomata muud tasud ja kulud, märkis finantsinspektsioon täna saadetud märgukirjas.

Milles on probleem?

“Probleemiks on eelkõige see, et pensionifondivalitsejad sageli rõhutavad üksnes tema valitsetavate pensionifondide valitsemistasu määra, jättes seejuures välja toomata muud pensionifondi arvelt makstavad tasud ja kulud, mis võivad teatud pensionifondide puhul moodustada olulise osa kõikidest fondi kuludest,” selgitas finantsinspektsioon. “Sellest tulenevalt võib osakuomanikul või potentsiaalsel investoril tekkida valearusaam, et valitsemistasu määr peegeldab tema investeeringu kogukulu määra, mis võib mõjutada osakuomaniku või potentsiaalse investori otsust pensionifondi valiku osas.”

Oleme Tulevas sellele pensionikogujaid segadusse ajavale praktikale korduvalt tähelepanu juhtinud. Kui ise oma fondid käivitasime, avaldasime ainsa fondivalitsejana Eestis kohe ausalt kõik kulud ehk jooksvad tasud. Pankade fondivalitsejad näitasid ainult valitsemistasu ja jätsid muud kulud pensionikogujate eest varjatuks. Tuleva ettepanekul sundis seadusemuudatus lõpuks ka teisi fondivalitsejaid kõiki tasusid avaldama.

Ometi rääkisid pangad oma turundusmaterjalides ikka ainult valitsemistasust ja peitsid kõiki kulusid peegeldava jooksvate tasude määra fondidokumentide tagumistele lehekülgedele. Nii tekkis olukord, kus ühtäkki näis, et peaaegu kõik fondid oleks justkui kõige soodsamad. “Meil on kõige väiksemad haldustasud,” kuulutas Swedbank möödunud aasta suvel.

LHV jälle reklaamis hiljuti, et panga “pensionifondide tasud langevad septembrist kuni 40%.” Valitsemistasu tõesti langes seaduse sunnil, aga pank unustas mainimata, et muud tasud tõusid järsult ja tegelikult läks LHV fondides raha kogumine hoopis veerandi võrra kallimaks.

On hea uudis, et finantsinspektsioon tulevikus selliseid asju ei luba. “Pensionifondid peavad tasudest rääkides avaldama oma jooksvate tasude määra ehk kõik tasud kokku ega tohi piirduda ainult ühe kululiigi: fondivalitseja valitsemistasuga,” seisab märgukirjas. Vastasel juhul on tegu eksitava reklaamiga.

Kuidas mõistetel vahet teha?

Valitsemistasu on fondivalitsejale fondi arvelt makstav tasu investeerimisfondi valitsemise eest, mis on tavapäraselt fikseeritud protsent valitsetavate investeerimisfondide mahust.

Jooksvate tasude määr on kõik fondivalitsemisega seotud ja investeerimisfondi arvelt kaetud tasud ja kulud, sealhulgas ka valitsemistasu.

Pensionifondide tasude võrdlemisel jälgi alati jooksvaid tasusid, mitte ainult valitsemistasu.

Miks on tasud olulised?

Tillukeste protsentidena väljendatud pensionifondide tasud näivad esmapilgul vähetähtsad, aga võivad aastate vältel süüa sinu rahast kümneid tuhandeid eurosid. Maailma juhtivad analüüsikeskused on leidnud, et fonditasud on sisuliselt ainus tõsiseltvõetav tootluse ennustaja: madala tasuga fondis kasvab sinu vara pika aja vältel tõenäoliselt rohkem kui kõrgema kuluga fondis.

Loe siin lähemalt, kui suureks tasude mõju aastatega paisub.

Eelmine aasta oli kehv pensionikogujatele üle Euroopa, aga kõige sügavamas miinuses lõpetasid Eesti pankade kolmanda samba fondid, vahendas ERR eile Better Finance’i iga-aastase raporti tulemusi.

Eesti silmapaistvalt kehv saavutus jõudis ka Financial Times-i veergudele.

Meie pankade juhitud fondide inflatsiooni ja tasude järgne tootlus oli investorkaitse organisatsiooni Better Finance andmeil 2018. aastal -9,8 protsenti. Teistes Euroopa Liidu riikides kõikus reaaltootlus nullilähedasest Austrias kuni -6,6%ni Lätis.

Mida need sünged numbrid meile räägivad?

Kõigepealt kõige tähtsam, mida ei tohi unustada meie, kes me nüüd Tuleva kolmanda samba fondis kogume: aktsiate hinnad kõiguvad. Neisse on mõistlik investeerida pikaajaliseks kogumiseks mõeldud raha.

“Aktiivne juhtimine” kogujat ei kaitse

Mäletate jutte, et aktiivse juhtimise eest tulebki rohkem maksta: ettenägelik fondijuht tõmbab õigel ajal pidurit ja kaitseb meie raha turgude tormide eest? Vastupidiselt pankade lubadustele kukkus see lootus vähemalt 2018. aastal kolinal läbi.

Kõrged teenustasud ning keerulised ja läbipaistmatud tooted viivad madala tootluseni.

See ei tule vast üllatusena. Ka Better Finance’i raport toob taaskord välja, et enamus Eesti pensionifonde on kahtlaselt kapi-indeksifondide moodi – tegelikult passiivselt juhitud, ehkki pangad müüvad neid “aktiivselt juhitud” fondide sildi all.

Kapi-indeksifondide tootlus kujuneb lihtsalt ja jääb paratamatult ausate, madalate kuludega indeksifondide tootlusele alla: indeksi tootlusest, olgu see pluss- või miinusmärgiga, lähevad veel maha kõrged kulud.

Loeb pikaajaline tootlus

Kui Tuleva kolmanda samba fond oleks alustanud 2018. aasta alguses, oleks aasta lõpus ka meie kontod punases olnud. Maailma aktsiaturgu peegeldava MSCI ACWI indeksi tootlus oli mullu -4,9%. Koos fondi kuludega, mis on küll suurtest pangafondidest üle kolme korra madalamad, ja inflatsiooniga oleks reaaltootlus jäänud 8-9% miinusesse.

See on hea meeldetuletus: ära investeeri aktsiafondi raha, mida sul kindlasti järgmisel aastal vaja läheb. 2018 ei olnud aktsiaturgudel esimene ega viimane halb aasta.

Better Finance’i raport ise ei keskendu tegelikult ühe aasta tulemustele ja on isegi 10-aastaste tulemuste võrdlemisel vaoshoitud. Pensioniks raha kogumine on pikaajaline protsess. Ka kümne aasta tulemused võivad oluliselt kõikuda sõltuvalt sellest, kas võrdlust alustatakse mõne viimase suure turbulentsi eelsest või järgsest kuupäevast.

Näiteks Eesti teise samba pensionifondide kümne aasta reaaltootlus oli raporti järgi 2008 – 2017 negatiivne: -1,3% aastas, aga 2009 – 2018 positiivne: +1,8% aastas.

Fondide kõrged ja läbipaistmatud tasud toovad kogujatele kahju

Aga kui isegi ajaloolisest kümne aasta tootlusest ei saa kaugele ulatuvaid järeldusi teha, siis millest saab? Siin on Better Finance otsekohene:

Kõrged teenustasud ning keerulised ja läbipaistmatud tooted viivad madala tootluseni. Enamus selliseid pensionifonde saavutab ka parimal juhul napilt inflatsiooni-lähedase tulemuse. Kogujatel pole tegelikult lootust oma vara kasvatada.

Läbipaistmatult üles ehitatud kulud tähendavad, et tegelikult me ei teagi, mis Eesti inimeste varaga kolmanda samba toodetes juhtunud on. Better Finance’i statistika ei peegelda paraku kogu Eesti kolmanda samba tootlust. Peaaegu kaks kolmandiku inimeste rahast on ju kolmanda samba kindlustuslepingutes, kus kõrgetele sisenemis-, väljumis- ja haldustasudele lisandub veel rida tasusid, mida aasta baasile arvutada ja võrrelda on praktiliselt võimatu. Kindlustustoodete tootluse kohta ei ole Better Finance`il mingit infot. Ülevaadet ei paku kogujatele pensionikeskus ja seda pole tõenäoliselt ka rahandusministeeriumil.

Kogumistooted tuleb muuta lihtsamaks ja odavamaks, kordab Better Finance. Eriti suur probleem on just vabatahtlike toodetega nagu Eesti kolmas sammas. Siin peaks rahandusministeerium tegelema kõigepealt sellega, mis silma karjub. Esiteks, me ei tea ligilähedaseltki, millist tootlust enamus Eesti kogujate rahast teenib. Teiseks, meil ei ole võimalik võrrelda kõiki kulusid, mida teenusepakkujad inimeste rahast tasudeks võtavad.

Ka kindlustusseltside kolmanda samba toodete tootluse ja tasude info tuleb koondada pensionikeskusesse. Meie e-riigis ei tohiks ju käia üle jõu kolmelt pangalt ja kahelt kindlustusseltsilt veidi rohkem infot küsida?

Graafik ülal: Financial Times

Tee oma tuleviku-minale kingitus ja alusta kogumist Tuleva III Samba Pensionifondis. Me Tuleva tiimiga tõime oma kolmanda samba esimesel võimalusel Tulevasse üle.

• Kui sa seni pole kolmandasse sambasse kogunud, alusta täna. Tänu maksusoodustusele on kolmas sammas parim tööriist pikaajaliseks raha kogumiseks. Selleks, et selle aasta maksuvabastus ei jääks kasutamata, alusta enne aasta lõppu.
• Kõige kavalam on teha säästmine automaatseks. Otsusta ära, kui palju sa iga kuu kõrvale panna saad, ja algata mugavalt püsimakse Tuleva veebis. Nii ei pea sa oma tuleviku-mina eest hoolitsemist kogu aeg meeles pidama. Ostusid ajas hajutades maandad ka riski, et korraga suuremat summat investeerides satud ostma aktsiaid just turu tipphetkel.
• Kui sul juba on kolmas sammas, vaheta ka vana kindlustustoode või pangafondi osakud Tuleva vastu, et kasu maksusoodustusest ei kaoks enam kõrgete tasudena vahendajate taskusse.
• Aasta lõpus kontrolli, kas oled kasutanud ära kogu tulumaksuvaba miinimumi.

1. Otsusta igakuise sissemakse suurus

See on lihtne.

• Kõigepealt arvesta välja maksimum, mida saad maksuvabalt kolmandasse sambasse paigutada: see on 15% sinu brutosissetulekust (ja mitte rohkem kui 6000 eurot aastas). Siin on kalkulaator abiks.(1)
• Kui panedki iga kuu kõrvale just 15% brutosissetulekust, saad riigilt maksuvabastusena suurima võimaliku võimenduse. Kui alustad kogumist aasta keskel, kontrolli kogusumma aasta lõpus üle – kui see jääb alla maksuvabastuse limiidi, lisa võimalusel raha juurde. Sissemaksete arvutamisel saad arvesse võtta terve aasta palga, isegi siis, kui avad kolmanda samba alles aasta lõpus.
• Vajadusel alusta tagasihoidlikumalt. Suuna püsimaksega kolmandasse sambasse see osa palgast, milleta saad kindlasti igakuiselt hakkama. Kui aasta lõpp läheneb, lisa võimalusel lihtsalt ühekordse ülekandega raha juurde, et maksusoodusest kõige rohkem kasu saada.
• Ära lükka kogumist edasi. Hakka kohe pihta kasvõi hästi väikeselt: varem alustajal on tänu liit-tulule investeerimisel suur eelis. Kui midagi ootamatut juhtub, saad muidugi maksed kolmandasse sambasse alati vajadusel katkestada.

Kontrolli detsembris sel aastal III sambasse pandud summa üle. Lisa võimalusel raha juurde, et saada maksuvabastusest maksimaalne võit.

2. Vali Tuleva fond

• Tulevas kogumise alustamine ei maksa sulle midagi. Sul pole tarvis panka minna ega kulutada aega või raha uue arve avamisele – meil kõigil on juba riiklikus pensioniregistris oma pensionikonto.
• Valikuavalduse Tuleva fondis kogumise alustamiseks saad teha tasuta siin Tuleva kodulehel.
• Kui sul on juba kolmas sammas:
  • Vanast pangafondist saad kohe ka seni kogutud vara vahetusavaldusega üle tuua siin Tuleva kodulehel. Kahjuks võtavad mõned pangafondid 1% seni kogutud varast väljumistasuks. Sellegipoolest on vahetus tark ära teha: kuna nende fondide tasud on kordades kõrgemad, tasub see kulu ennast vähem kui aastaga.
  • Ka kolmanda samba kindlustustootesse kogutud raha saad ilma tulumaksu tasumata Tulevasse vahetada. Selleks pead pöörduma selle kindlustusseltsi poole, kus sinu kolmas sammas koguneb, ja paluma leping lõpetada ning kindlustusreserv üle kanda Tuleva III Samba Pensionifondi.  Juhise leiad siit. Seadus kohustab kindlustusseltsi seda tegema hiljemalt kahe kuu jooksul. Lepingu lõpetamise tasu sõltub kindlustusfirmast. Näiteks Swedbank-i Pensionikindlustus+ lepingutes lõpetamise tasu ei võeta, kui leping on kehtinud üle viie aasta.

3. Sea üles püsimakse

• Otsusta, millisel kuupäeval ja millise summa soovid iga kuu oma kolmanda samba kontole suunata ja algata püsimakse Tuleva veebis.

Samm-sammult juhised on siin – nende abil peaksid kõik kolm sammu minutitega tehtud saama.

Muide, Tuleva liikmed teenivad liikmeboonust nii oma teise kui kolmanda samba fondi kogunevalt varalt, aga meiega koos võivad muide koguda ka need, kes ühistu liikmeks (veel) astuda ei soovi või ei saa.

Kui sul on küsimusi või soovitusi, kuidas juhiseid selgemaks teha, anna meile kindlasti märku! Helista 644 5100 või kirjuta [email protected]. Kui oled Tuleva ühistu liige, saad mõtteid vahetada ka Tuleva liikmete fb grupis.

(1) Väike täpsustus neile, kelle kuusissetulek on alla 654 euro kuus. Sinu tulumaksusoodustus ei saa olla suurem kui sinu tulu pealt makstud tulumaks. Seega: kui sinu bruto kuupalk on alla 654 euro kuus, siis sinu maksimaalne tulumaksusoodustus on väiksem kui 15%. Täpsemalt on sinu maksimaalne tulumaksusoodustusega kolmanda samba sissemakse: kuupalk x 0,964 – 500. 

*Artikkel on uuendatud 11.12.2023 a.

Neli aastat tagasi tegid Tuleva liikmed endale ise sellise kolmanda samba fondi, kus kõrged tasud maksusoodustusest tulevat vahvat võitu ära ei söö. Nagu meie ühistes teise samba fondideski, saavad meiega koos Tulevas kolmandasse sambasse koguda ka kõik need, kes ühistu liikmeks astuda ei soovi.

Teine ja kolmas sammas on sinu investeerimisportfelli alus!

Üks lihtne reegel, mida on kaval järgida nii algajal kui ka edasijõudnud investoril: pane esmalt enda kasuks tööle riigipoolse maksusoodustusega pensionisambad. Pole mõtet otsida muid investeerimisvõimalusi enne, kui oled teise ja kolmanda samba maksusoodustuse täiel määral ära kasutanud. Maksusoodustus annab eelise kõikide teiste investeerimisvõimaluste ees ja võimenduse sinu vara kasvuks. 

Investeerimist alusta alati kolmandast sambast!

Pole mõtet otsida muid investeerimisvõimalusi enne, kui oled kolmanda samba maksusoodustuse täiel määral ära kasutanud. Miks?

1. Pole palju investeeringuid, mis tagavad kohe 25% võitu.

Igaüks saab kolmandasse sambasse suunata kuni 15% brutosissetulekust (mitte rohkem kui 6000 eurot aastas) tulumaksuvabalt. Kui oled maksu juba ära tasunud, saad selle pärast tuludeklaratsiooni täitmist tagasi. Näiteks investeerides 1250 eurot, annab riik sulle sellest 250 eurot tagasi.

Teisisõnu: kolmandasse sambasse paigutatud 1250 eurost on sinu panus vaid 1000 ja ülejäänud 250 lisab omalt poolt riik. Investeering saab kohe 25% võimendust.

2. Raha saad kätte igal ajal

Kolmandast sambast saad raha välja võtta alati, kui soovid. Samuti võid kolmanda samba fondi osakuid pärandada. Väljamakseid maksustatakse järgmiselt (lähemalt siin):

• Kui alustasid kolmandasse sambasse kogumist enne 2021. aastat ja ootad raha välja võtmisega vähemalt 55. sünnipäevani, rakendub sulle soodustulumaks – vaid 10%.
• Kui alustad kogumist 2021. aastal (või hiljem), saad 10% soodustulumaksuga raha välja võtta alates eelpensionieast (täna on see 60 aastat).
• Kui võtad raha välja varem, tuleb kogu kolmandasse sambasse kogutud varalt tasuda tulumaks 20%. See ei tee maksusoodustuse mõju kaugeltki olematuks. Sisuliselt oled saanud riigilt intressivaba võimenduslaenu.

Nagu investeerimisega ikka: ära paiguta aktsiatesse raha, mida sul lähemal ajal tarvis läheb. Kolmas sammas sobib pikema ajahorisondiga kogumiseks.

3. Pole vaja maksta väärtpaberikonto eest.

Pole vaja kulutada aega ega raha uue pangakonto avamisele ega maksta tasu fondiosakute ostmise ja hoidmise eest. Igal Eesti inimesel on juba tasuta konto riiklikus pensioniregistris olemas – seesama, kuhu koguneb ka teise samba vara.

Miks meil oma fondi vaja läheb?

Nagu öeldud: kolmas sammas on tänu maksuvabastusele pikaajaliseks kogumiseks parim tööriist. Pankadest vahendajate käes kippus see eelis seni kokku kuivama. Esiteks, enamiku kolmanda samba fondide tasud on veel kõrgemad kui teises sambas. Teiseks, pangafondide juhtide investeerimisotsused pole seni kogujatele edu toonud.

Tulevas kogudes võid kindel olla, et sinu fondi tasud on soodsaimate seas ja et tasud langevad ka tulevikus.

Meie teeme oma ühist kolmanda samba fondi käivitades kaks asja teisiti kui enamik pangafonde.

1. Tuleva fondi kogukulu pea kolm korda madalam kui pankade suurtel kolmanda samba fondidel – kuni 0,33% aastas (Uuendatud 12.10.2023). Muide, meie fond ei pruugi igal ajahetkel olla kõige odavam, sest me ei subsideeri ühegi fondi kulusid teiste klientide arvelt. Aga Tulevas kogudes võid kindel olla, et sinu fondi tasud on soodsaimate seas ja et tasud langevad ka tulevikus. (1)

2. Me ei spekuleeri turgude kõikumistega, vaid võtame rahulikult iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame selle eest maailma suurimate ettevõtete aktsiaid juurde. Ajapikku kasvab meie osalus maailma majandust vedavates ettevõtetes ja meie vara väärtus omakorda kasvab sedavõrd, kuidas ettevõtted kasvavad ja dividendi maksavad.

Nagu teises sambaski, annavad need kaks asja meile päris hea kindluse, et meie vara kasv ei jää maailma aktsiaturgude kasvust kunagi kaugele maha. Ja nagu teises sambaski: ühegi pangafondi pikaajaline tootlus pole seni maailma aktsiaturgude keskmise lähedale jõudnud.

Nagu meie teise samba fondideski, on üsna kindel veel üks asi: meie vara väärtus ei kasva katkematus tõusujoones. Kui maailma majanduses on madalseis ja aktsiate hinnad langevad, väheneb ettevõtete turuväärtus ja koos sellega ettevõtete omanike vara väärtus – ka meie oma. See pole meeldiv, aga turgude ajalugu näitab, et pikas plaanis teenime rohkem rahulikult kursil püsides kui oste-müüke ajastades ja turgu üle kavaldada püüdes.

Kuhu me oma vara investeerime?

Nagu Tuleva teise samba aktsiafondiski,  ostame iga Tuleva III Samba Pensionifondi paigutatud raha eest ligi 3000 maailma suurima börsiettevõtte aktsiaid – kõiki neid, mis on kaasatud MSCI All Country World (MSCI ACWI) indeksisse.

Meeldetuletuseks: indeks ei ole midagi muud kui lihtsalt nimekiri. MSCI ACWI indeks on nimekiri, milles maailma suurimad börsiettevõtted on turuväärtuse järgi ritta pandud. Iga ettevõtte osakaaluks indeksis on tema turuväärtus jagatud kõigi ettevõtete turuväärtusega. (Maailma börsidel kaubeldakse enam kui 30 000 ettevõtte aktsiatega. MSCI ACWI tõmbab joone alla 3000 suurimale praktilistel kaalutlustel, sest sealt edasi oleks ülejäänute osakaal portfellis juba kaduvväike.)

Alates 2022. aasta septembrist viisime sisse ühe täienduse: me jätame maailma suurima 3000 ettevõtte nimekirjast välja ligi 200 ettevõtet, mis ei täida üldtunnustatud jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise (ESG) kriteeriume. See ei muuda meie portfelli peamist eesmärki – saavutada maailmaturu keskmine tootlus – aga annab võimaluse teha väike samm selles suunas, et võtta arvesse ja vähendada negatiivset mõju, mida meie investeeringud maailma loodus- ja sotsiaalkeskkonnale avaldavad (2).

Meie ei osta nende ettevõtete aktsiaid ühe kaupa, vaid paigutame neisse raha mitme globaalse indeksifondi kaudu. Nii on lihtsalt odavam. Tänu suurtele mahtudele on maailma juhtivate indeksifondide jaoks aktsiate ostmine nullilähedase kuluga. Kui peaksime iga kuu iga ettevõtte aktsiaid eraldi ostma, läheks see meile hirmus kalliks.

Lähemalt: mis täpselt on meie portfellis?

Iga Tuleva III Samba Pensionifondi laekunud euro jagame järgmiselt BlackRocki fondide vahel:

Kõigepealt läheb 90% rahast indeksifondidesse, mis investeerivad raha arenenud riikide aktsiatesse. Need fondid on:

• Kolmest ETFist koosnev portfell: iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF, iShares MSCI Europe ESG Screened UCITS ETF, iShares MSCI Japan ESG Screened UCITS ETF
• CCF Developed World ESG Screened Index Fund
• iShares Developed World ESG Screened Index Fund

Miks me sama arenenud riikide aktsiaid mitme fondi kaudu ostame ja näiteks kogu 88% rahast lihtsalt esimesse neist ei suuna? Investeerimisfondide seadus lubab ühte fondi paigutada kõige rohkem 30% varast. Seepärast kasutame BlackRocki tootevalikust kahte fondi, mis jäljendavad arenenud riikide aktsiaindeksit MSCI World ja osa raha suuname veel kolmest fondist koosnevasse portfelli, mis sedasama teeb. Võib aru saada seadusandja soovist sundida pensionifonde riske hajutama, ehkki ausalt öeldes on see piirang globaalse indeksifondi puhul üsna tarbetu.

Ligi 10% rahast läheb iShares Emerging Market ESG Screened Equity Index Fund-i.

MSCI ACWI indeksi ettevõtetest on valdav enamus arenenud maailmas ja veidi üle kümnendiku arengumaades. Fondidel, mis katavad kogu MSCI ACWI indeksi, on millegipärast kõrgem valitsemistasu kui eraldi arenenud ja arengumaade fondidest koosneval portfellil. See ongi lihtne põhjus, miks kasutame arengumaade ettevõtete aktsiate ostuks erinevaid fonde.

Me suuname seega kogu fondi laekunud raha arenenud ja arengumaade riikide fondidesse. Lisaks peame silmas piirangut, et iga kuu alguses peab fondil olema vähemalt 500 000 eurone rahapuhver võimalike lunastamiste katmiseks.

Fondi jooksvad tasud on 0,33% aastas

Tuleva III Samba Pensionifondi jooksvad tasud ehk kõik investori taskust tulevad kulud kokku on 0,33% aastas. Nende kulude seas on meie fondi valitsemistasu (0,23% aastas), depoopanga tasu (0,03% aastas) ning meie portfelli kuuluvate fondide tasud (0,07% aastas).

Tuleva III Samba Pensionifondis ei pea keegi tasu maksma ei kogumise alustamise ega raha välja võtmise eest. Teise samba pensionifondide sisenemis- ja väljumistasud keelas riik Tuleva ettepanekul juba mitu aastat tagasi ära. Kolmandas sambas võtab aga enamus pankade pensionifonde raha välja maksmisel terve protsendi investori varast “väljumistasuks”. (1)

Mida teha, kui oled juba pangafondi raha kogunud? Fondi vahetamisel tuleb sul tõenäoliselt pangale tasuks jätta 1% varast. Tõsiasi on, et ikkagi on otstarbekas vanadest, kõrge tasuga fondidest viivitamatult lahkuda: juba vähem kui aasta-paariga maksaksid nendes tasudeks rohkem ära kui Tulevas – isegi vahetamisele kuluvat tasu arvesse võttes.

(1) Pensionikeskuse lehel saad võrrelda kõikide pensionifondide jooksvaid tasusid. Kindlustustoodete puhul pead hoolikalt otsima “põhiteabedokumenti”. 

(2) Loe lähemalt, kuidas Tuleva rakendab jätkusuutlikkuse põhimõtteid.

Ülevaade Tuleva kehtivatest mudelportfellidest.

Artiklis toodud investeermissstrateegia andmed uuendatud 22.07.2024 seisuga.