Sellest ajast, kui tõid oma raha vanast panga pensionifondist indeksifondi, on tootlus palju parem. Võib rahul olla! Aga mis siis, kui ühel päeval näed oma kontol kasvu asemel miinust?

Vaatame meile juba tuttava Laura näitel lähemalt.

Esimeses peatükis veendusime, et 1900-eurose brutopalgaga Laural on plaan pensioniks miljon eurot koguda. (1) Et eesmärk ilma suurema vaevata saavutada, on ta teinud paar kavalat otsust.

Esiteks, Laura kasutab investeerimiseks teist ja kolmandat pensionisammast – sinna lisab riik omalt poolt maksusoodustusena olulise võimenduse juurde. Teiseks, Laura valis madalate kuludega indeksifondid – tänu sellele ei kao suur osa investeerimistulust vahendajate taskusse.

Kolmandaks: Laura eelistab aktsiatesse investeerivaid pensionifonde. Et Laura teise ja kolmanda samba abil miljoni kokku saaks, peaks aktsiaturud Laura elu jooksul kasvama keskmiselt 5,5% aastas. Tegelikult on viimase sajandi keskmine tootlus olnud veidi paremgi. (2)

Võit maksusoodustusest ja madalatest tasudest on kindel. Aga seda, milliseks turgude tootlus tegelikkuses kujuneb, ei tea keegi. Kuigi minevikus on aktsiaturud pikas plaanis investorite vara hästi kasvatanud, ei paku tulevik tagatisi.

Üks on siiski päris selge: Laura vara ei kasva ühtlases sirgjoones.

Kui turgude ajaloost üldse midagi kindlat järeldada võib, siis seda, et aktsiahinnad kõiguvad üles-alla. Varem või hiljem tuleb aeg, mil Laura näeb oma kontol mitu kuud või mitu aastat järjest süvenevat miinust. Ja ometi ei muretse Laura eriti majanduslanguste ja börsikrahhide pärast. Miks?

Ole valmis selleks, et sinu vara väärtus kõigub koos turgudega

Analüüsime kõigepealt stsenaariumi, mille sarnaste tunnistajaks saab Laura oma elu jooksul tõenäoliselt rohkem kui üks kord. Näiteks võib ette tulla, et Laura vara kasvab viis aastat järjest kenasti umbes 5% aastas, aga kuuenda aasta algul kukub 30%.

Pannes iga kuu natuke raha kõrvale, kogub Laura esimese viie aastaga 28 000 eurot.

• Tema oma panus sellest on 16 400 eurot,
• riigi panus ligi 9000 eurot ja
• ülejäänud 2600 toob juurde investeerimistulu.

Aga siis tuleb krahh ja Laura vara väärtusest haihtub üle 8000 euro.

Asi pole ju kõige hullem, sest Laura on ikkagi võidus – tänu sellele, et riik pani omalt poolt raha juurde, on tema kontol ikkagi ligi 20 000 – üle 3000 euro rohkem kui ta ise säästis.

Hea uudis on ka see, et Laura jätkab järjekindlalt sissemakseid teise ja kolmandasse sambasse ning tema pensionifondid ostavad talle nüüd aktsiaid juurde 30% soodsama hinnaga kui varem.

Kui turud langevad, jätka kogumist, nagu varemgi!

Kõige suurem oht, mis Laurat raha kogumise teel ähvardab, pole aktsiahindade kõikumised turutsüklites. Kõige suurem oht on hoopis see, et Laura satub oma kontol miinust nähes paanikasse ja teeb ühe kahest veast:

• Ta vahetab turgude madalseisu ajal indeksifondi osakud konservatiivsema fondi osakute vastu.
• Ta müüb oma pensonifondide osakud üldse maha, maksab riigile tulumaksu ära ja lõpetab pettunult raha kogumise.

Me kõik teame, et turu põhjast aktsiaid müüma asuda on rumal. Miks ometi nii paljud kiusatusele järgi annavad? Sest tõenäolisem on, et näeme ajalehes graafikut, mis näitab ainult lühiajalist kaotust, mitte pikema aja tootlust. Umbes nii:

Umbes sellised pildid lisavad draamat järjest mustemates toonides pealkirjadega uudistele, kus üks tark teise järel soovitab tavalistel inimestel aktsiatest eemale hoida. Võibolla müüdki oma fondiosakud maha.

Võibolla satub teele kaastundliku ilmega panga müügiagent. “Näete, meil siin üks fond on investorite vara kenasti kaitsnud!” Ta unustab lisada, et aktsiatele võlakirju ja pangahoiuseid eelistavas fondis investorite vara ka eriti ei kasva, küll aga söövad seda tasud ja inflatsioon. Ta ei täpsusta ka seda, et kiidetud fondis võib olla varasid, millega börsil ei kaubelda ja mille väärtuse tõenäolist langust fondiosaku hind sellepärast veel ei peegelda.

Sulle tundub lühiajaline kaotus hirmsam kui kannatlikkust nõudev vara kasvatamise plaan ja kahjulikud otsused ongi kiired tulema.

Mida sa teha saad, et järgmine kriis sind valusasti ei tabaks?

Õnneks on Laura oma plaanid läbi mõelnud – tema jätkab rahulikult kogumist. Mida sina teha saad, et sama kindlalt kursil püsida?

Esiteks, ära investeeri aktsiatesse või aktsiafondidesse raha, mida sul lähiaastatel kindlasti tarvis läheb. Muidu võid leida ennast sundolukorras, kus peadki just ootamatu kriisi ajal väärtust kaotanud vara odavmüügiks pakkuma.

Teiseks, järgi indeksifondide isa Jack Bogle’i kavalat soovitust: investeeri regulaarselt ja “ära piilu” oma kontoseisu. Kuust kuusse, aga ka aastast aastasse kõikumistest ei saa sa midagi teada selle kohta, kui hea tootluse sinu investeerimisportfell pikas plaanis annab. Lisad ainult oma ellu tarbetut ärevust.

Pikas plaanis on aktsiaturud toonud üllatavalt stabiilse tootluse

Niisugused üles-alla sööstud, nagu ülal kirjeldasime, on turgudel tavalised. Aga kui mõõta kasvu ainult üks kord 30 aasta jooksul, on tulemus seni olnud üllatavalt stabiilne. Aktsiaturgude keskmine ajalooline aasta-tootlus jääb siis umbes kolme ja kümne protsendi vahemikku. (2)

Ka see erinevus mõjutab pika kogumisperioodi jooksul lõpptulemust muidugi palju. Kui Laura elu jooksul on aktsiaturgude tootlus ainult 3% aastas, jõuab ta miljoni asemel koguda ainult 600 000 eurot. Ja kui tootlus on 10% aastas, saab Laura sama palju säästes kokku tervelt 3,5 miljonit eurot.

Elu võib tuua ootamatusi: neist ei päästa aktsiad, kinnisvara ega pangahoius

Aga mis siis, kui järgmistel kümnenditel raputab maailma midagi, mis senised mõistlikud ootused pea peale keerab? See ei ole fantaasiavalda kuuluv küsimus. Iga ootamatus elus pole kahjuks meeldiv üllatus. Ja aktsiad ei paku rohkem ega vähem kindlust kui muud varaklassid.

Minu vanatädi pärandas mulle ja vennale kummalegi 3000 rubla. Ma ei kujuta ettegi, kuidas ta oma 80-rublasest invaliidsuspensionist nii palju kõrvale panna suutis. Aga kui ma 1991. aastal täisealiseks saades raha hoiukassast välja võtsin, polnud see eriti midagi väärt.

Oleks vanatädi nii palju raha juba varem kokku saanud, võinuks ta osta Peipsi ääres toreda suvila, mis oleks väärtuslik tänaseni… Mu tädi ja onu seevastu investeerisidki kinnisvarasse. Nad ostsid kõigi mugavustega kooperatiivkorteri Orul. 90ndate keskpaigaks oli Oru turbakombinaat pankrotis ja kortermajad külmaks jäänud. Tädil ja onul ei jäänud muud üle, kui anda korter tühjas asulas tasuta esimesele soovijale, kes oli nõus kommunaalvõla enda peale võtma.

Minu tänane kodu Tallinnas asub tüüpilises Lenderi kortermajas. Selle maja ehitanud proua elas seal ise suures korteris ja rentis edukalt väiksemad välja, teenides mõnda aega kena tulu. 1940. aastal jõudis ta veel enne Siberisse küüditamist hoone natsionaliseerimis-aktile alla kirjutada.

Ükski investeering – olgu aktsiad, kinnisvara, pangahoius või kuld – ei kaitse sind kõigi elu keerdkäikude eest. See on muide üks põhjus, miks mulle Laura raha kogumise viis meeldib – tema investeeringud ei nõua kohatult palju tähelepanu.

Laura kasvatab iga kuu teise ja kolmanda samba indeksifondi kaudu oma osalust kõigis maailma suurimates ettevõtetes. Ta ei kuluta aega üksikute ettevõtete analüüsile ega turutsüklite ennustamisele.

Tänu sellele ei pea Laura kogu aeg oma investeeringutega sekeldama, vaid saab keskenduda asjadele, mis on tema elus tõesti tähtsad ja mis igale päevale tähenduse annavad – ka siis, kui tulevik peaks ootamatusi tooma.

Tee nagu Laura:

1. Vaheta vana teise samba pangafond soodsa tasuga indeksifondi vastu.
2. Sea üles kolmas sammas. Tee esimene investeering veel enne aasta lõppu, et kevadel tulumaks tagasi saada!
3. Jätka järjekindlalt kogumist nii headel kui ka halbadel aegadel ja ära piilu kogu aeg oma kontoseisu. Nii säästad närve ja aega, et märgata seda, mis su elu siin imelisel ja ohtlikul planeedil elamisväärseks teeb.

“Laura rikkaks” artikliseeria peatükid:

• 1. Investeerimisega alustamine on lihtsam kui sa arvad
• Boonuspeatükk: küsimused ja kõhklused
• 2. Miks iga pensionifond pole hea valik?
• 3. Kuidas maksudelt võita?
• 4. Mis siis, kui aktsiaturgude tootlus kukub?
• 5. Mida teha, kui tahad veel rohkem teenida?
• 6. Kokkuvõte: Tõnu päriselu investeerimisportfell

(1) Meeldetuletuseks: Eeldasime, et Laura palk kasvab keskmiselt 3% aastas, et väärtpaberiturud toodavad keskmiselt 5,5% aastas ja et fondi kulud on 0,5% aastas.

(2) Allikas: Dimson, Marsh ja Staunton andmebaas, mille iga-aastased kokkuvõtted on kättesaadavad Credit Suisse Global Investment Returns aastaraamatus (vt viimast siit).

Finantsinspektsioon tegi trahvi SEB Pangale, kes seadust rikkudes sidus kodulaenu tingimused pensionifondi vahetamisega.

Pangad ei tohi kedagi sundida parema laenuintressi nimel pensionifondi vahetama. Paraku on Tuleva liikmete kogemuste põhjal alust arvata, et trahvi toonud juhtum pole erand, ja et SEB ei ole ainus pank, mille töötajatel on kombeks sel moel seadust rikkuda.

Loodetavasti piisas ühest sümboolsest trahvist, et see käitumine lõpuks ära lõppeks.

Aga mida teha, kui laenunõustaja ikkagi vihjab, et peaksid parema intressi saamiseks pensionifondi vahetama?

1. Palu fondi vahetamise tingimust sisaldavat laenupakkumist kirjalikult. (Suure tõenäosusega panga esindaja siiski seda tingimust kirja panema nõus ei ole. Ta teab hästi, et see on seadusega vastuolus.)

2. Ükskõik, kas pank on sidunud laenu tingimused pensionifondiga kirjalikult või vihjamisi suuliselt, esita kaebus Finantsinspektsioonile. Pane juurde vestlus(t)e toimumise kuupäev(ad), laenunõustaja nimi ja pakkumise sisu nii täpselt kui meeles on.

3. Selge, et soovid ikkagi kiiresti ja parimatel tingimustel laenu saada. Mis siis, kui just selle panga pakkumine on kõige parem (alati küsi loomulikult pakkumisi ka mujalt)? Ära muretse. Kui nõustaja väidab, et see on soodsama intressi saamiseks vajalik, võid ju fondi vahetamisega nõustuda.

Lihtsalt ära unusta teha netipangas uut valiku- ja vahetusavaldust niipea, kui laenuleping on sõlmitud!

Arvesta sellega, et järjekordne sissemakse läheb sinu pensionifondi iga kuu sel päeval, kui sinu tööandja sotsiaalmaksu maksuametile üle kannab. Kui teed valikuavalduse enne seda, ei jõuagi ükski uus makse pangafondi.

Varem kogutud fondiosakuid vahetab pensionikeskus kolm korda aastas, kogudes ühte punti kokku avaldused, mis on laekunud järgmistes vahemikes:

• 1. aprillist 31. juulini
• 1. augustist 30. novembrini
• 1. detsembrist 31. märtsini.

Tee võimalusel vahetusavaldus oma eelistatud fondi kasuks veel sama vahetusperioodi sees. Sel juhul raha kahe fondi vahel ei liigugi. Näiteks hiljemalt 31. juulil tehtud avaldus tühistab pärast 1. aprilli tehtud avalduse jne.

Ükskõik, kas vahetasid panga survel pensionifondi mõne nädala või mõne aasta eest – ära kahetse, vaid tee nüüd kohe vigade parandus. Pensionifondi vahetamine ei maksa midagi ja võtab netipangas vähem kui viis minutit! Juhised leiad siit.

Meeldetuletuseks:

Kuidas valida pensionifondi, kui sul on pensionini veel palju aega?

Ja millest lähtuda, kui pensionieani on jäänud vähem kui kümme aastat?

Kas kipud ära unustama selle lihtsa asja: pealtnäha igavad, aga tegelikult vahva võimendusega pensionifondid on targa investori portfelli alus?

PS! Uuendasin seda blogipostitust 2025. aasta sügisel, kuna vahepeal on muutunud maksud ning sellest aastast saab Laura panustada oma II sambasse 6%

Miks tulid kokku tuhanded ärksad inimesed – oma ala hinnatud spetsialistid – et asutada Tuleva ühistu ja hakata tegelema maailma kõige igavama asjaga: pensioniga?! Sellepärast, et kui II ja III sammas tõesti hästi tööle panna, on need väga tõhusad investeerimise tööriistad.

Raamista II ja III sammas enda jaoks ümber: need on investeeringud, mis tänu maksueelisele pakuvad vinget võimendust.

Tõsi, pension on ebaseksikas ja kauge. Sul ei ole täna õrna aimugi, mida sul täpselt 75-aastaselt vaja läheb. On võimatu ennustada, kui kaua üldse elad või millest täiskasvanu-elu teises pooles unistad.

Unusta pension ja kasuta võimendust

Raamista II ja III sammas enda jaoks ümber: need on investeeringud, mis tänu maksueelisele pakuvad vinget võimendust.

Võimendus on rahamaailmas teine nimi laenule. Kui sul endal on 50 000 eurot ja tahad osta 100 000 eurot maksva korteri, siis võtad pangast 50 000 eurot laenu. Nüüd ongi sul investeering 100%-lise võimendusega. Kui sul nüüd õnnestub korter kuu aega hiljem 10% kallima hinnaga maha müüa, siis oled 10% asemel teeninud 20% tulu.

Laenurahaga investeerimine võimaldab teenida rohkem tulu, aga peaaegu alati suurendab ka riski. Sellepärast ei tasu laenamisega liiale minna.

Pensionifondi võimendus on parem kui pangalaen. Riik ei küsi sinult maksusoodustuse eest intressi ja kui pensionifondi osakuid piisavalt kaua hoida, ei peagi kogu laenu tagasi maksma. Vaatame lähemalt.

Teine sammas

Algselt läks  II sambasse 2% + 4% ehk kokku 6% sinu brutopalgast. Sellest 2% sinu panus läks otse sinu palgast enne maksude maha arvestamist. Ülejäänud 4% pani riik juurde sotsiaalmaksust. Teisisõnu, II sambasse kogudes maksad viiendiku võrra vähem sotsiaalmaksu, kui need, kes sinna ei kogu. Kes ei tahaks täiesti ausalt vähem makse maksta?

Alates 2025. aastast saad suurendada oma panust 2% pealt kuni 6% peale. Kuna II samba sissemaksed on tulumaksuvabad, siis mida suurem protsent, seda rohkem saad võita ka tulumaksu arvelt, mis läheb sinu pensionikontole tootlust teenima.

Sotsiaalmaksust kannab riik ikka edasi 4% juurde. See tähendab, et nüüd saad II sambasse ehk koguda tulumaksuvabalt kokku kuni 10%. (1)

Kolmas sammas

III samba sissemaksed on tulumaksuvabad kuni 15% ulatuses sinu brutosissetulekust või kuni 6000 eurot aastas. See tähendab, et rahast, mille sina investeerid, maksab riik sulle viiendiku tuludeklaratsiooniga tagasi.

Kui sina maksad netopalgast III sambasse 1250 eurot, maksab riik sulle tuludeklaratsiooni esitamise järel 250 eurot tagasi. Iga 1000 euro kohta, mis sina panustad, paneb riik seega 250 omalt poolt juurde. Alates 2025. aastast saad tehtud sissemaksetelt tagasi juba 22% (2).

Kuidas saada 392 euro eest 600?

Mäletad Laurat, kes plaanib II ja III samba abil miljoni koguda? (Kui pole veel jõudnud, tutvu temaga meie artikliseeria 1. peatükis.)

Vaatame, kui palju Laura täna maksudelt võidab. Arvestame, et Laura palk 1900 eurot on alates 2017. aastast kasvanud 3% aastas ehk 2025. aastal teenib ta brutos umbes 2400 eurot.

Laura on tõstnud alates 2025. aastast oma II samba panuse 6% peale. Lisaks suunab riik 4% sotsiaalmaksust juurde. Nii investeerib Laura II samba fondi 240 eurot kuus. Aga kui Laural II sammast poleks, läheks maksud maha ja tema arvele laekuks ainult 112 eurot rohkem. Loobud 112 eurost ja investeerid 240 – pole paha.

III sambasse investeerib Laura täna 360 eurot kuus. Sellest 79,2 eurot ehk 22% tulumaksu maksab riik talle tagasi. Ehk siis Laura ise ohverdab ainult 280,8 eurot ja ülejäänu on riigi panus.

Kuidas jõuab Laura miljonini?

Laura seadis alustades eesmärgiks koguda 67. sünnipäevaks oma pensionikontole miljon eurot. Selleks paneb Laura ise aastate jooksul kõrvale kokku umbes 250 000 eurot. Riik lisab omalt poolt juurde 140 000 eurot. Kui Laura eeldus paika peab ja turgude keskmine tootlus on tema tööelu jooksul 5,5% aastas, teenivad riigi võimendusega säästud Laurale 610 000 eurot investeerimistulu. Ongi eesmärk saavutatud – ja Laura on miljoni kogumiseks ohverdanud vaevalt veerandi sellest.

Aga kuidas raha pensionikontolt kätte saab?

Põhjendatud küsimus: kas II ja III sambasse investeeritud raha saab tulevikus mõistlikel tingimustel ka kätte?

II sambas on tänaseks jäigad piirangud väljamaksetele kaotatud. Igaüks saab kasutada oma II samba vara nii, nagu paremaks peab.

Kuna II sambasse kogudes maksame vähem sotsiaalmaksu, saame tulevikus natuke vähem I samba pensionit, kui need, kes II sambasse ei kogu. Mina ise eelistan koguda kontole, millel on minu nimi küljes, mitte usaldada oma sissetuleku üle otsustamist tulevaste põlvkondade valitsustele. Sellepärast kogungi II sambas edasi ka nüüd, kui see on muudetud vabatahtlikuks.

III sammas on paindlik. Sa võid iga kell võtta kasutusele nii väikese või suure osa kogutud varast, kui parasjagu tarvis. Kui ootad sellega 55. sünnipäevani, rakendub raha väljavõtmisel tulumaks vaid 10%. (3)

Kui soovid tulevikus võtta II ja III sambasse kogutud raha kasutusele regulaarsete väljamaksetena, ei pea üldse tulumaksu maksma. (4)

Isegi, kui maksad raha varem välja võttes tulumaksu kogu ulatuses, ei tee see maksusoodustuse mõju kaugeltki olematuks. Sisuliselt oledki siis saanud riigilt intressivaba võimenduslaenu.

Niisiis: ära lase ennast eksitada sellest, et „pension” on maailma kõige kahvatum sõna. Ükskõik, kas alles alustad investeerimisega või oled juba vana kala – rumal oleks jätta kasutamata see võimendus, mida II ja III sammas sulle kingivad.

Me ei tea, kui jõudsalt maailma majandus tulevikus kasvab. Aga paari asja teame. Esiteks, sa kogud endale rohkem, kui maksad vahendajatele vähem tasudeks – sellest oli lähemalt juttu Laura artikliseeria 2. peatükis. Teiseks: mida vähem kulutad maksudele, seda rohkem jääb sulle.

Kui kasutad pensionisammaste maksueelist ja valid madalate tasudega fondid, saad reaalse võidu igal juhul täna ja kohe. Järgmises peatükis vaatame, kas see võit töötab sinu kasuks ka siis, kui turud nii head tootlust ei anna nagu Laura ennustab.

„Laura rikkaks” artikliseeria peatükid:

• 1. Investeerimisega alustamine on lihtsam kui sa arvad
• Boonuspeatükk: küsimused ja kõhklused
• 2. Miks iga pensionifond pole hea valik?
• 3. Kuidas maksudelt võita?
• 4. Mis siis, kui aktsiaturgude tootlus kukub?
• 5. Mida teha, kui tahad veel rohkem teenida?
• 6. Kokkuvõte: Tõnu päriselu investeerimisportfell

(1) Muideks, sa saad täna oma II samba sissemakset ka suurendada, valides 2% asemel 4% või 6%. Muudetud sissemakse hakkab kehtima alates 1. jaanuarist.

(2) Alates 2025. aastast on tulumaksumäär 22%.

(3) Hiljuti vastu võetud kogumispensionide reformi seaduse järgi peavad tulevikus soodustulumaksuga raha välja võtmist veidi kauem ootama need, kes alustavad kogumist 2021. aastal või hiljem – 10%-line tulumaks rakendub neile alates eelpensionieast.

(4) Sõlmides tähtajalise fondipensionilepingu, on väljamaksed tulumaksuvabad.

Warren Buffett on öelnud, et investeerimisel edu saavutamiseks ei ole tegelikult palju vaja. Piisab sellest, et teed paar asja enam-vähem õigesti – eeldusel, et sa väga palju asju valesti ei tee.

15 minuti retsept

Esimeses peatükis andsin sulle 25-aastase Laura näitel need need paar asja, mida sa kohe vähem kui veerand tunniga õigesti teha saad.

1. Kogu teise sambasse madalate kuludega fondis, mis ostab sulle iga kuu aktsiaid juurde.
2. Sea üles kolmas sammas ja paiguta sinna püsimaksega 15% igast sissetulekust.

Nüüd ongi sul kokku natuke üle viiendiku sissetulekust investeeritud. Laura, kelle brutopalk on 1900 eurot kuus, võib niiviisi miljon eurot kokku saada. Kui sinu palk on poole väiksem, on realistlik koguda umbes pool miljonit. Kui palk suurem, saad koguda rohkem.

Vaatame nüüd üle kõige levinuma vea, mida vältida:

Ära maksa liiga palju tasudeks!

Kõik pensionifondid ei ole ühtemoodi head. Esimeses peatükis eeldasin, et Laura valib pensionifondi, mille tootlus käib käsikäes maailma aktsiaturgude ajaloolise keskmisega. Valdav osa Eesti pensionifonde on teinud palju kehvema tulemuse.

Ära unusta oma teise samba raha vedelema sinna, kuhu teller pangas või müügimees kaubanduskeskuses sind juhtumisi meelitas.

Pankade vanad pensionifondid reklaamivad ennast aktiivselt juhitud fondidena. See tähendab, et nad justkui püüavad oste-müüke valides ja ajastades saavutada parema tootluse kui passiivselt juhitud fond ehk indeksifond. See on selline fond, mille juht ostab lihtsalt järjekindlalt kõigi maailma suurimate ettevõtete aktsiaid juurde.

Maailma väärtpaberiturgude ajalugu näitab paraku, et valdav enamus aktiivselt juhitud fondidest jääb madala kuluga indeksifondidele alla.

Kogu maailmas kulutavad investorid palju energiat kõige tulusama idee otsimisele. Nii nagu meie pankade pensionifondidki, peavad nad tegelikkuses reeglina leppima lihtsast indeksifondist kehvema tulemusega: peamine, mida nad saavutavad, on kõrgemad kulud. Aktiivselt juhitud fondis maksad sina need kulud kinni.

On ju ilmselge, et mida rohkem maksad tasudeks, seda vähem jääb sulle. Enamus inimesi ikkagi alahindab tasude mõju.

Laural on sõber Siim.

Laura teise ja kolmanda samba pensionifondides kulub tasudeks 0,5% protsenti Laura varast aastas. Siimu fondide valitseja ampsab aga jooksvateks tasudeks igal aastal 1,5% Siimu varast. Kõik muu on sama. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)

Pealtnäha tühine erinevus tasudes tähendab, et selleks ajaks, kui Laura miljoni kokku saab, on Siim jõudnud koguda ainult 800 000 eurot. Makstes vahendajatele poole protsendi asemel poolteist protsenti aastas, kulub Siimul aastate jooksul tasudele kokku 200 000 eurot rohkem!

Laura ja ka Siimu näites on muud eeldused samad: nende palk kasvab aastas umbes 3% ja maailma aktsiaturgude tootlus on keskmiselt 5,5% aastas.

Selge on see, et keegi ei oska sulle öelda, kuidas tegelikult maailma majandusel sinu eluajal läheb. Võibolla tõuseb börsil kaubeldavate ettevõtete väärtus vähem, võibolla rohkem.

Vahendustasud seevastu on kindel asi: neid tuleb maksta aasta aasta järel tuima järjekindlusega. Tasud vähendavad igal juhul tulu, mida sina teenid.

Ära tee seda viga, et unustad oma teise samba raha vedelema sinna, kuhu teller pangas või müügimees kaubanduskeskuses sind juhtumisi meelitas.

Ära otsi parimat valikut, vaid välista halvad

Üle pole vaja ka mõelda.

Leida üles see üks fond, mis teeks just sinu elu jooksul kindlasti kõige parema tulemuse – see on õnnemäng.

Andmeanalüüs näitab: see, et üks või teine fond on mingil perioodil minevikus saanud keskmisest parema tootluse, ei anna mitte mingisugust kindlust, et edu ka tulevikus jätkub. See on nagu kulli ja kirja viskamisel: münt võib olla maandunud kümme korda järjest on ühel küljel, aga järgmise viske tulemus on ikkagi juhus, mitte reegel.

Seevastu kulude mõju kinnitab statistika järjekindlalt. Mida kõrgemad on fondi tasud, seda viletsamat tootlust on investoril oodata. Ja vastupidi – madala tasuga fond teenib sulle tõenäoliselt pika aja vältel paremat tootlust.

Niisiis, mul ei ole sulle pakkuda valemit, mille abil valida kõigist kõige parem pensionifond. Ära usu kedagi, kes väidab, et temal on.

Halba valikut vältida on õnneks lihtne: hoolitse, et koguksid järjekindlalt nii teise kui ka kolmandasse sambasse ausas, madalate kuludega indeksifondis.

Loe, kuidas me Tulevas oma tuleviku jaoks kogume. Tutvu meie pensionifondi tingimustega, küsi asjatundjalt nõu ([email protected] või 644 5100) ja tee oma teine sammas täna korda!

“Laura rikkaks” artikliseeria peatükid:

• 1. Investeerimisega alustamine on lihtsam kui sa arvad
• Boonuspeatükk: küsimused ja kõhklused
• 2. Miks iga pensionifond pole hea valik?
• 3. Kuidas maksudelt võita?
• 4. Mis siis, kui aktsiaturgude tootlus kukub?
• 5. Mida teha, kui tahad veel rohkem teenida?
• 6. Kokkuvõte: Tõnu päriselu investeerimisportfell

“Laura rikkaks” artikliseeria esimeses peatükis kirjeldasin, kuidas 25-aastane Laura saab teist ja kolmandat pensionisammast targalt kasutades 67. sünnipäevaks miljoni koguda. See tekitas mõtlemapanevat vastukaja.

Sain palju tagasisidet inimestelt, kelles Laura mudel tekitas rõõmsa äratundmise, et oma isiklikule investeerimisportfellile tugeva aluse loomine on palju lihtsam, kui nad ette kujutasid.

Teistes tekitas Laura näide rea vastuväiteid ja küsimusi. Enne artikliseeria järgmiste peatükkidega edasi liikumist panen kirja mõtted, mis nendele mõeldes tekkisid.

1. Kas Laura mõtleb ainult rahale ja tal muud elu ei olegi?

Kui tahad raha koguda, pead une pealt teadma, mis tähendab diskontomäär, P/E suhe, ROE, ETF… Kui tekib kiusatus kohvikus avokaadovõikut süüa, arvutad kohe välja, et targem on võikuraha hoopis ühisrahastusportaalis välja laenata. Ilukirjandus unusta kohe ära, sest järjekordne investeerimisõpik ootab läbitöötamist.

Ma ei imesta, kui igal sammul finantskirjaoskuse tähtsuse rõhutajate manitsused kurnavaks muutuvad. Pankurilt kunstiajaloo tundmist ei nõuta, aga kunstiajaloolane justkui peaks oskama võrrelda pensionifondide investeerimisstrateegiaid. See on ju elementaarne rahatarkus, eksole.

Minu meelest isiklikult on üks suur raiskamine pidada normaalseks, et näiteks arstid loevad meditsiinialase teaduskirjanduse asemel õhtuti börsiettevõtete aastaaruandeid.

“Laura rikkaks” mudel ei nõua, et sa iga päev rahast mõtleksid.

Laura on sama meelt. Investeerimine ei ole talle kirg ega hobi – talle on elus tähtsad muud asjad. Sellepärast ongi ta valinud hästi lihtsa tee. Laura palgast läheb iga kuu umbes viiendik teise ja kolmanda samba pensionifondi – selle raha eest saab ta maailmamajandust vedavate ettevõtete aktsiaid. Laura teab, et seni on aktsiaturud aktsionäride rikkust pikas plaanis hästi kasvatanud. Ta mõistab, et keegi ei tea kindlalt ette, kas ka tulevikus nii on. Kui majandus kasvab, kasvab ka Laura vara. Kindlasti tuleb Laura elu jooksul ette börsikrahhe ja majanduskriise. Mõned ettevõtted lähevad pankrotti ja teised kasvavad loodetust võimsamalt. Laura ei pane neid värinaid tähelegi, sest tema tähelepanu on koondunud sellele, mis talle elus tegelikult huvi pakub.

“Laura rikkaks” mudel ei nõua, et sa iga päev rahast mõtleksid. Kui alustad piisavalt vara, pole vaja ka hiljem paaniliselt pead murda, kuidas pensionieaks piisav varandus kiiruga kokku ajada.

2. Ainult inimesed, kellel peret pole, saavad viiendiku palgast kõrvale panna.

Laura “ohverdab” oma tuleviku heaks iga kuu 258 eurot ja talle jääb kätte 1262 eurot. Paljud Eesti pered tulevad palju vähemaga toime. Soomes paneb keskmine inimene pensioniks kõrvale ligi 25% sissetulekust ja Aasia riikides, kus enamasti keskmine sissetulek madalam kui meil, säästavad inimesed kogu elu vältel keskmiselt 40% sissetulekust.

On tõsi, et elu kipub meie teele viskama igasuguseid ettekäändeid ja põhjuseid, miks raha kõrvale panemist edasi lükata. Kulutused lastele on üks väga hea põhjus.

Ega mul siin mingeid imelisi alternatiive välja pakkuda pole. Paar soovitust on:

1. Hakka nii vara pihta kui võimalik. Laura alustab meie näites 25-aastaselt, aga veel kavalam on alustada veel varem. Kui oled pere loomise ajaks jõudnud juba nii kümme aastat koguda, võid vajadusel endale tõesti hiljem mõneks ajaks “maksepuhkust” lubada.

2. Ära jää tahtejõule lootma. Hoolitse, et säästmine oleks automaatne. Lisaks suurele maksueelisele on teine ja kolmas sammas just sellepärast nii intelligentsed asjad: paned sissemaksed madalate kuludega fondi jooksma ja unustad ära, et see raha üldse kusagil tiksub. Muidu annad nagunii alla, kui sinu väike pereliige järjekordset vidinat nurub ja väidab, et “kõigil teistel juba on”.

3. Aga suurem osa Eesti inimestest ei teeni 1900 eurot kuus.

Ei teeni jah. Laura meie näites teenib umbes nii palju kui keskmine Tuleva ühistu liige. Tuleva pole rikaste klubi: suur osa meie liikmetest teenib palju vähem, teised teenivad rohkem. Meid ühendab see, et tahamegi vähehaaval raha kõrvale panna ja seda investeerida nii, et turgudel teenitud tulu vahendajate taskusse ära ei kaoks.

Oleksime võinud kasutada teistsugust näidet. Laurast poole vähem teeniv inimene võiks panna viiendiku palgast kõrvale ja niiviisi pool miljonit koguda. Kui see inimene kogub kasvõi ainult teise sambasse, võiks ta samade eeldustega 67. sünnipäevaks ligi 150 000 eurot kokku saada.

Need arvutused ei muuda olematuks tõsiasja, et Eestis on väga palju inimesi, kelle sissetulekust tõesti säästmiseks midagi üle ei jää. Ja isegi kui jääks, oleks see liiga pisike summa, et ka regulaarse kogumise juures pensionieas head elu tagada. Mina ei tunne, et mul oleks õigust miinimumpalka saavale inimesele õpetada, mille arvelt ta oma tuleviku nimel täna kokku hoidma peaks.

Kui mul oleks varuks mõni kaval nipp, millega vähem säästes kiiremini rikkaks saada, siis ma Laura mudelist ei räägiks. Aga mul ei ole.

Muide, ei ole juhus, et just vaesemad inimesed kipuvad sagedamini petuskeemide ohvriks langema. Meeleheitel inimene muutub pahatihti mänguriks – loterii ongi ju ainus võimalus ühest eurost miljon teha. See on veel eriti hea võimalus oma rahast üldse lahti saada.

Siin on koht meile kõigile ühiskonnana peeglisse vaatamiseks. Mina isiklikult leian, et esimene pensionisammas võiks olla solidaarsem. Minu meelest pole mõistlik, et riik hakkab mulle, finantssektoris töötanud inimesele, maksurahast rohkem pensionit maksma kui vanurite hooldajale või raamatukoguhoidjale.

4. Palju see miljon üldse 40 aasta pärast väärt on?

Ei oska öelda. Suure tõenäosusega vähem kui täna.

Teiselt poolt: üsna kindlasti on rikkam see, kes on omale kapitali kogunud, kui see, kes ei ole.

Kui inflatsioon raha tegelikku väärtust ajas ei vähendaks, koguksin ise ka madratsi sisse – ikkagi hea käia vaatamas, et raha on alles ja pole kusagil finantsturgude abstraktses atmosfääris õhuks sulanud. Aga seal madratsi sees raha ostujõud just sulabki…

Aktsiaturgude keskmine kasv on viimase saja aasta jooksul inflatsiooni suurelt ületanud – ettevõtete aktsionäride vara ostujõud on ajas kasvanud. Sellepärast meie, kes me Tulevas kogume, lepimegi turgude turbulentsidega, mis toob meie kontodele kord kena plussi ja siis jälle koleda miinuse. Võtame ikka iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame omale maailma juhtivate ettevõtete aktsiaid juurde.

5. Eakas inimene vajab lähedaste hoolimist rohkem kui raha.

No muidugi õige jutt. Raha ei kallista. Raha ei vii vanainimest kohvikusse.

Ma ei tea, kas inimestel, kes armastavad seda rõhutada, on päriselt lähedase hooldamise kogemus. Tuhandetel inimestel Eestis kulub selleks nii palju aega ja jõudu, et palgatöö on muutunud võimatuks. Kui päev kulub lähedase tõstmisele, söötmisele, pesemisele, õnnetuste tagajärgede likvideerimisele, kodutöödele ja muretsemisele, kuidas leida raha ravimite ostuks ja elektriarve maksmiseks, siis jääb kallistamiseks, rääkimiseks, armastamiseks jaksu üsna väheks.

Rootsis panustab riik ühe hooldusvajadusega inimese kohta keskmiselt 110 000 eurot aastas – kokku 3,5% SKP-st. Leedu 4400 eurot aastas ja 1,4% SKP-st. Meie siin Eestis panustame ühiskonnana 1800 eurot – kokku kõigest 0,6% SKP-st. Ülejäänu on abivajaja enda ja tema lähedaste õlul. Selles kontekstis kõlab jutt, et vajame armastust, mitte raha, minu kõrvus päris küüniliselt.

Kodanikuna toetan, et hoolimine peab hakkama väljenduma ka valikutes, mida teeme riigieelarvet kokku pannes.

Ise tulevase eakana eelistan hoolitseda, et mu oma pangaarvel oleks natuke raha, mis teeb asjad natukene kergemaks, kui tervis alt vedama peaks.

Tulevas tegeleme sellega, et inimestel, kes täna oma tulevikule mõtlevad, oleks head eeldused igast säästetud eurost minimaalse ajakuluga maksimaalne kasu saada. Mingit lollikindlat imetrikki meil selleks pole. Aga Laura mudel on päris hea.

“Laura rikkaks” artikliseeria peatükid:

• 1. Investeerimisega alustamine on lihtsam kui sa arvad
• Boonuspeatükk: küsimused ja kõhklused
• 2. Miks iga pensionifond pole hea valik?
• 3. Kuidas maksudelt võita?
• 4. Mis siis, kui aktsiaturgude tootlus kukub?
• 5. Mida teha, kui tahad veel rohkem teenida?
• 6. Kokkuvõte: Tõnu päriselu investeerimisportfell