Tuleva otsib arendajaid osalema 5-ndasse sprinti, et valmis ehitada Eesti kõige madalamate kuludega III samba fond.

NB! Tuleva V sprindi tiim on juba valitud, aga me teeme juunis ja juulis veel sprinte. Seega – kui tunned huvi, loe edasi!

• KES: Tõnu, Jordan, Erko, Maido + veel kuni kolm full stack arendajat.
• MILLAL: 13.-17. mai
• KUS: Tuleva kontoris Tallinnas: Telliskivi tn 60
• TASU TÖÖ EEST: 2880€ (Tasu võid saada kas rahas või tööpanusena Tuleva liikmekapitalis. Omal valikul.)

Vaatamata tulumaksusoodustusele ei ole III sammas seni Eestis populaarne. Tule aita meil seda muuta! Ehitame Tuleva veebirakendusele juurde arusaadava ja lihtsa lahenduse, et III sambaga liitumine oleks inimesele mugav ning samas saaksid tehtud kõik vajalikud AML, KYC protseduurid nii, et inimesed protseduuride rägastikus ära ei eksiks ja käega ei lööks.

Aitad saavutada, et inimeste säästud teeniksid tulu inimestele, mitte pankadele.

Sprindi käigus ehitame valmis lahenduse, mis võimaldab inimestel:

• suunata oma III samba maksed ning senikogunenud III samba vara Tuleva III samba fondi;
• vaadata oma III samba vara seisu;
• saada infot kogu oma pensionivara seisu kohta (II ja III sammas).

Sinu kaasabil tehtud veebirakendust hakkab kasutama vähemalt 10 000 inimest. Aitad saavutada, et inimeste säästud teeniksid tulu inimestele, mitte pankadele.

Kuigi pensionisammaste vajalikkus on viimasel ajal kahtluse alla seatud, teeme koos midagi hoopis vastupidist – paneme inimesed veel rohkem säästma! Loome oma III samba fondi näol mugavama ja odavama võimaluse kui pangad seni suutnud on.

Kogu kood on loomulikult open-source.

Saada kindlasti oma osalemissoov, kui omad kogemust/oled tuttav järgmiste väljenditega:

• Java, Groovy, Spring Boot
• OOP and Clean Code
• React
• SQL
• Testing and TDD
• RESTful APIs
• Lean Startup principles, MVPs

Tasu

Tasu töö eest on 2880€. Anname sulle valiku – kas soovid tasu välja võtta rahas või tööpanusena. Tööpanuse korral kanname sinu Tuleva liikmekapitali kontole 2880€ ja paneme selle koos meie pensionifondides kasvava rahaga sulle maailma väärtpaberiturul tulu teenima.

Kuidas kandideerida?

Vaata, kas sinu oskused lähevad kokku meie tech stack-iga. Seejärel saada Tõnule e-mail ([email protected]), et tahad kampa tulla.

Tähtaeg on 19. aprill. Tõnu ja Jordan räägivad kandidaatidega 22-24. aprillil. Hiljemalt 26. aprillil anname sulle vastuse.

Kes on Tuleva?

Tulundusühistu Tuleva on inimestele kuuluv varahaldusettevõte. Meil pole eemalseisvaid omanikke, kelle huvid võiksid sattuda klientide omadega vastuollu. Meie eesmärk on kasvatada oma liikmete vara, tehes kättesaadavaks paremad pikaajalise investeerimise tooted. Alustasime sellest, et käivitasime kaks aastat tagasi edukalt teise samba pensionifondid. Täna kogub nendes fondides oma II samba pensionit juba rohkem kui 10 000 inimest. Loe, mida me esimeste tegevusaastatega veel saavutanud oleme.

Tuleva on kolme aasta jooksul nelja IT sprindi käigus jõudnud lihtsast WordPressi veebilehest toimiva veebirakenduseni. Tuleva koduleht aitab sul valida pensionifondi nii, et su vara teeniks tulu sulle, mitte pangale. Kalkulaatorist saad vaadata, mitukümmend tuhat eurot sa elu jooksul tasudeks maksad. Meie arendus on kõik open source.

Tuleva liikmetest arendajad tegid esimeste sprintidega ära selle, milleks pankadel kulus aastaid – meie veebirakenduses saad sisse logides näha oma II samba konto seisu ja vahetada pensionifondi. Lisaks saad näha oma isiklikku tootlust – sellist võimalust ei paku hetkel ükski pank.

Kas Tulevas pensioni kogumiseks peab astuma ühistu liikmeks? Mida Tuleva liikmeks astumine mulle annab? Kuidas Tuleva liikmeks saada?

Kas ma pean kindlasti Tuleva ühistu liikmeks astuma, kui tahan oma II või III samba Tuleva pensionifondi tuua?

Ei pea. Meiega koos võivad koguda kõik ja pensionifondi vahetus ei maksa midagi.

Mis on teistiti, kui astun ka ühistu liikmeks?

Tuues II või III samba Tulevasse, saad meie pensionifondi kliendiks. Astudes Tuleva ühistu liikmeks, saad Tuleva kaasomanikuks.

Tuleva idee ongi, et võimalikult suur osa klientidest oleks ise meie ühiste fondide omanikud – siis on kindel, et omanike ja klientide huvid ei satu vastuollu. Just see huvide konflikt on vanades pangafondides inimestele nii kalliks maksma läinud.

Loe lähemalt, mida Tuleva liikmed juba tänaseks saavutanud on.

Mida Tuleva ühistu liikmeks astumine mulle juurde annab?

Lühidalt:

• Tuleva liikmena hakkad teenima liikmeboonust ja saad õiguse osa saada meie ühise ettevõtte kasumist.
• Sul on õigus Tuleva arengus kaasa rääkida – tähtsaimad strateegilised otsused kiidab heaks liikmete üldkoosolek.
• Väiksemaid eeliseid on veel: näiteks on Tuleva liikmetel oma kinnine facebook-i grupp, kus saad aruteludes osaleda ja vajadusel nõu küsida.

Kes ei peaks Tuleva liikmeks astuma?

Meie Tulevas usume, et liitumistasu teenib ennast kuhjaga tasa. Siiski, ära astu Tuleva liikmeks, kui liitumistasu maksmine käib sulle täna üle jõu ja tuleks pere esmakulutuste või näiteks tarbimis- või kiirlaenu tagasimakse arvelt. Sel juhul too esialgu lihtsalt oma II või III sammas Tulevasse ja liitu ühistuga hiljem.

Mida ma tegema pean, et Tuleva liikmeks saada?

Tuleva liikmeks võib astuda täisealine inimene, kellel pole kehtivat kriminaalkaristust. Kõik liikmed panustavad ühekordse liitumistasu – see on igaühe panus me ühise ettevõtte tootearendusse ja töösse paremate seaduste nimel. Liitumistasu on 125 eurot.

Liitumisavalduse saad täita siin – kui sinu II sammas pole veel Tulevas, aitab Tuleva veebirakendus sul kohe ka mugavalt pensionifondi vahetada. Kõik kokku võtab vähem kui 5 minutit.

Mida peaks enne Tuleva liikmeks astumist tegema?

Veendu, et oled tutvunud ühistu põhikirjaga. Kui tekib küsimusi, helista 644 5100 või kirjuta [email protected].

PRESSITEADE, 28.03.2019

Tulevas raha kogujate arv ületas 10 000 piiri

Tuleva pensionifondidesse on oma II samba maksed suunanud juba üle 10 000 inimese. Selle aasta esimeste kuudega on fondidega liitunud üle 2300 uue koguja. Enamus neist kogub raha Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis.

“Tuleb meeles pidada, et me ei kasuta müügimehi ostukeskustes ja pangasaalides, kuid inimesed leiavad meid ikka ja üha paremini üles tulemuste ja analüüside põhjal,” ütles Tuleva kogukonnajuht Kristi Saare.

Tuleva II samba pensionifondid on poole madalamate jooksvate tasudega kui Eesti II samba fondidel keskmiselt. Andmeanalüüs kinnitab, et madalad jooksvad tasud on kõige kindlam viis tagada endale parim tulemus pensioniks kogumisel.

“Ainuüksi eelmisel aastal maksid Tuleva pensionifondides kogujad üle 400 000 euro vähem tasudeks kui keskmises Eesti pensionifondis”, ütles Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk. “Aastate jooksul kasvab see tasude vahe miljonitesse eurodesse,” lisas ta.

Tuleva pensionifondide valitseja omanikud on enam kui 4500 Tuleva ühistu liiget, kes ka ise Tuleva fondides oma II sammast koguvad. Tuleva ühistu liikmeks saab veel kuni 31. märtsini 100 eurose liitumistasuga, 1. aprillist tõuseb liitumistasu 125 euroni.

Nüüd on aeg tegutseda! Tuleva liikmetel on võimalus Tuleva liikmekapitali panustada asutajatega samadel tingimustel. Sinu panus liikmekapitali võimendab samas ka sinu pensionitulu.

NB! Tuleva liikmekapitali panustamine lõppes 31.05.2019.

NB! Tuleva kogub kapitali ainult ühistu liikmetelt. Kui sa pole veel Tuleva ühistu liige, siis astu liikmeks siin.

Tutvu ka liikmekapitali panustamise tingimustega, küsi julgelt lisa ja otsusta. Allpool leiad vastused sagedamini esitatud küsimustele.

• Konto omanik: Tuleva
• Konto number: EE672200221064123799
• Summa: kuni 1000 eurot
• Märgi selgitusse: “Liikmekapital”
• Kui maksad mitmes osas, siis märgi selgitusse: “Liikmekapital, kogusumma xxxx”
• *(xxxx – märgi kogusumma, mille kavatsed enne 31. maid panustada, maksimaalselt 1000 eurot)

Küsimused ja vastused

• Milleks kapitali vaja on?
• Miks kogub Tuleva kapitali just liikmetelt?
• Mida rahapaigutus liikmekapitali mulle juurde annab?
• Milliste piirangute ja riskidega pean arvestama?
• Millal saab liikmekapitali panustada?
• Miks just kuni 1000 eurot?
• Kas liikmetel on kohustus liikmekapitali panustada?
• Kui ma liikmekapitali ei panusta, mida siis liikmeks olek üldse mulle annab?
• Mis edasi?

Milleks kapitali vaja on?

Tuleval on kapitali vaja selleks, et meie ühine fondivalitseja saaks täita Investeerimisfondide seaduses ette nähtud omakapitali nõudeid. Kapitali ei kasutata tegevuskulude katteks, vaid see investeeritakse Tuleva pensionifondidesse.

Miks kogub Tuleva kapitali just liikmetelt?

Lühidalt: selleks, et liikmed ise saaksid oma fondivalitseja tegevusest kasu teenida.

Me võinuks muidugi hoopis kaasata riskikapitali, aga sellel oleks kaks fundamentaalset miinust. Esiteks, Tulevast peab saama pikaajalisele, stabiilsele tulule keskenduv investeerimisettevõte. Riskikapital võib survestada keskenduma lühiajalistele ja riskantsetele kasvutaktikatele. Teiseks, olen veendunud, et tuleviku ärimudel on selline, kus omanike ja klientide huvid on algusest peale ühendatud. Teisisõnu, liikmed jagavad omanikutulu.

Mida rahapaigutus liikmekapitali mulle juurde annab?

Liikmekapital on sisuliselt võimendus sinu pensionifondile. Sa teenid lisaks pensionifondi tootlusele ja liikmeboonusele tulu veel kahel moel: saad investeerimistootlust ja osaled tegevuskasumi jagamises.

1. Iga liikmekapitali paigutatud euro hakkab tulu teenima Tuleva pensionifondis. See on investeerimistootlus.

2. Kui Tuleva fondivalitseja teenib kasumit, jagab ühistu selle proportsionaalselt kapitali panustanud liikmete vahel.

Esimesed kaks aastat ei ole ühistu veel fondivalitsemisest kasumit teeninud. See on loomulik, sest pensionifondide käivitamiseks ning fondis koguvate inimeste arvu suurendamiseks tuleb teha kulutusi täna, aga tulu ühistule koguneb tasahaaval aastate jooksul. Strateegiliselt tegutsedes ehitame üles jätkusuutliku ja eduka ettevõtte, mis toodab tulu oma kasutajatele ja liikmetele ning millest on kasu kõigile Eesti elanikele. Täna oleme siiski alles tee alguses ja dividendi-lubadusi veel ei jaga.

Milliste piirangute ja riskidega pean arvestama?

Esiteks: pane raha liikmekapitali, kui soovid pikaajalist tulu. Esimene võimalus raha välja võtta tekib sul viis aastat pärast Tuleva liikmeks astumist. See on nii, sest Tuleva fondivalitseja peab tagama, et seaduslik miinimumkapitali nõue oleks täidetud ka algusaastatel.

Teiseks, iga rahapaigutusega kaasneb investeerimisrisk. Tuleva liikmekapital on investeeritud peamiselt maailma aktsiatesse investeerivatesse fondidesse. Toon näite: kõige laiem maailma aktsiaturu indikaator on MSCI All Country World indeks. Viimase 15 aasta jooksul tervikuna on selle väärtus kasvanud, aga näiteks 2008. aasta kriisi ajal langes aastaga ligi 40%. Seega, ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud pikaajalisele investorile head tootlust, aga loomulikult ei ole see garantiiks, et see nii ka tulevikus juhtub.

Millal saab liikmekapitali panustada?

Kohe. Kõigil Tuleva liikmetel on alates 1. aprillist kuni 31. maini (kaasa arvatud) õigus teha vabatahtlik panus Tuleva liikmekapitali. Õigus panustada on ka nendel liikmetel, kes osalesid Tuleva esimese kapitali kogumisel ning ka nendel, kes liituvad vahetult enne 31. mai südaööd. Raha saab üle kanda ka mitmes osas: näiteks 300 aprilli alguses, 300 aprilli lõpus ja 400 enne mai lõppu. Sinu panus liikmekapitali peab olema laekunud Tuleva kontole 31. mai südaööks, jäta vajadusel aega pankadevaheliseks rahaliikumiseks.

Miks just kuni 1000 eurot?

Kui Tuleva alustas II samba fondide loomisega, oli meil vaja täpselt 3 miljonit eurot kapitali ning 3000 liiget – ehk täpselt 1000 eurot liikme kohta. Enamus liikmeid panustaski kapitali 1000 eurot, mõni rohkem ja mõned ei panustanud. Ideaalne oleks, kui kõik Tuleva liikmed oleks liikmekapitali panustanud 1000 eurot. On selge, et kõik ei soovi või ei saa panustada, aga me soovime, et igaühel oleks vähemalt see võimalus. Kuni 1000 eurot saavad panustada kõik liikmed, sõltumata sellest, kas ja kui palju nad on varem kapitali panustanud.

Kas liikmetel on kohustus liikmekapitali panustada?

Ei. Võimalus liikmekapitali panustada on tänaste ja enne 31. maid ühinenud liikmete õigus, mitte kohustus.

Kui ma liikmekapitali ei panusta, mida siis liikmeks olek üldse mulle annab?

1. Liikmed otsustavad. Igal ühistu liikmel on Tuleva ühistu üldkoosolekul üks hääl, sõltumata panusest liikmekapitali.

2. Liikmed teenivad liikmeboonust. Iga liige, kes on toonud Tuleva pensionifondidesse oma vara, teenivad liikmeboonust. Need, kes ühistu liikmed pole, liikmeboonust ei saa. Liikmeboonuse suuruseks on 0,05% liikme Tuleva fondides hoitud osakute väärtusest aastas.

Mis edasi?

Kui sa pole veel Tuleva liige, siis astu liikmeks siin.

Kui tutvusid juba Tuleva liikmekapitali panustamise tingimustega, jääb üle vaid otsustada.

1. Otsusta, kui suure summa plaanid liikmekapitali panustada: maksimaalne summa on 1000 eurot.

2. Vajadusel võid raha üle kanda mitmes osas – sel juhul märgi palun selgitusse ka kogusumma, mida plaanid panustada enne 31.05.2019.

3. Tee ülekanne:

SAAJA: Tuleva
a/a: EE672200221064123799

MAKSAD KORRAGA?
Märgi selgitusse: “Liikmekapital”

MAKSAD MITMES OSAS?
Märgi selgitusse: “Liikmekapital, kogusumma xxxx”

NB! Makse peab laekuma sinu kui ühistu liikme eraisiku kontolt. Kande laekumise kohta saadame sulle kinnituse.

Kui jäi veel vastamata küsimusi, võta ühendust: [email protected] või helista 644 5100.

Kas Isamaa plaan muuta II pensionisammas vabatahtlikuks on inimestele kahjulik? Jah, minu meelest on. Aga mitte sellepärast, et pensioni kogumine peab tingimata olema kohustuslik.

II sambas on palju probleeme ja üks väga targalt korraldatud asi

Paljude puuduste kõrval on Eesti pensionisüsteemis üks asi väga hästi tehtud. Raha kogumine on automaatne. Selleks, et alustada, pole vaja eraldi otsust ega avaldust. Iga kuu läheb osa sinu ja minu sissetulekutest automaatselt otse maksuametist meie pensionikontodele.

See on hea, sest statistika kõigis maailma paigus näitab üht. Me paneme oma tuleviku jaoks regulaarselt raha kõrvale, kui see on automaatne valik. Kui ei ole, siis ei pane – elu segab vahele.

Automaatne säästmine võib, aga ei pruugi olla kohustuslik. Paljud riigid annavad inimestele nn opt-out võimaluse. Selle poolt ja vastu on mõistlikke argumente.

Rumal on alustada süsteemi parandamist asjast, mis juba hästi töötab.

Siin ongi Isamaa plaani kõige suurem oht:

Selle üle, kas ja kuidas ka Eestis opt-out võimalus lisada, võib pikalt arutada, aga see ei tee meie II sammast märkimisväärselt paremaks. Kui ametnikud ja poliitikud nüüd järgmise aasta selle peale kulutavad, jäävad lahendamata probleemid, mis tegelikult Eesti inimeste raha röövivad.

Ma ei toeta II samba kogumise vabatahtlikuks tegemise prioriteediks seadmist. Sest väga rumal on alustada süsteemi parandamist asjast, mis juba hästi töötab.

Kuidas teha nii, et saaksime igast kogutud eurost võimalikult palju kasu?

Pensioniplaan on hea, kui inimene saab igast kogutud eurost maksimaalse kasu. II sambas peab selleks korda tegema kaks asja, mis täna on halvasti:

• Üle 700 000 inimese vara on kasvanud palju vähem kui maailma investorite vara keskmiselt, sest pangafondide valitsemistasud on tootluse ära söönud. Makstes kõrget tasu, saavad inimesed kehvemat, mitte paremat teenust. Suurema osa rahast kulutavad fondivalitsejad müügile ja tõstavad kõrvale emapanga kasumiks.
• Kogutud raha ei saa pensionieas mõistlikult kasutada. II samba väljamaksete süsteem ei tööta. Sõlmides pensionile jäädes kohustusliku kindlustuslepingu, saab Eesti inimene igast II sambasse kogutud eurost 40-60% väiksema pensioni kui Rootsis.

Arenenud riikide eksperdid on kogunud piisavalt andmeid, mis lahendused kätte näitavad. Eesti peab teistelt riikidelt õppima ja muutma seadusi tõestuspõhiselt. Finantsmütoloogiad ja soovmõtlemine tuleb lõpuks kõrvale jätta.

Riigikogu otsustas sundida panku vähehaaval pensionifondide tasusid langetama – see on samm õiges suunas. Aga tasud peavad langema kordades kiiremini. Rahandusministri määrus, mis suunab noored vaikimisi madala tasuga aktsiafondi, on ka samm õiges suunas. Sellest on siiski vähe kasu, kui pangad inimesi kõrge tasu ja kehva tootlusega fondidesse üle meelitavad.

Maailmas ei ole andmeid, mis lubaksid loota, et fondijuhtidele edukustasu pakkumine aitaks tootlust parandada. Samuti ei aita tootlust parandada see, kui paigutada suur osa inimeste rahast Eesti ettevõtetesse. Küll aga seaks see meie vara suurema riski alla. Investeerimismaailmas on üks “tasuta lõuna”: see on riskide hajutamine võimalikult paljude ettevõtete, ärisektorite ja maailma piirkondade vahel.

Grupikindlustus on tõestatult efektiivsem kui kümnete tuhandete väikeste pensionikindlustuse-lepingutega kauplemine. Ei ole tõestust sellel, et kui lubada kindlustusfirmadel järjest keerulisemaid lepinguid teha, saaks inimene paremad tingimused.

Mis riskid kaasnevad II samba vabatahtlikuks muutmise ettepanekuga?

Pole võimalik ennustada, kui suur osa inimestest II sambast loobuks

Meil ei ole andmeid, mis aitaks ennustada, kui suur osa inimestest tegelikult võimalusel II sambasse kogumise lõpetaks. Riikides, kus opt-out on lubatud, on lahkumise määrad väga erinevad, näitab OECD statistika. Suurbritannias on näiteks kogumisest loobunud ainult 9%, aga Tšiilis tervelt 70% inimestest.

Risk, et inimestele müüakse veel kulukaimaid ja kehvemaid investeerimistooteid

Pensioni kogumiseks on kõige targem valik madalate kuludega fond, mis paigutab raha võimalikult hajutatult aktsiatesse. Üksikuid aktsiaid valides saab pikas plaanis reeglina kehvema tulemuse.

Suurbritannia finantsjärelvalve raport tõi esile ühe suure ohu, mis ähvardab inimesi, kes saavad õiguse ise oma pensionivara üle otsustada. Paljudele oleks kasulikum pensionifondis edasi koguda, aga “nõustajateks” maskeeritud müügiagendid meelitavad ostma teisi riskantseid, kõrgete kuludega investeerimistooteid.

Raport pakub välja ka ühe vajaliku lahenduse selle riski maandamiseks: tuleb kokku leppida inimestele kasulikud vaikimisi valikud, mida teenusepakkujad on kohustatud esmajoones pakkuma. (Seda peaks tegema ka II samba sees.)

Ka Eesti II samba neli miljardit eurot on magus pott, millelt pangad ja ülejäänud finantssektor igal juhul lõivu võtta soovivad. Swedbanki juht Robert Kitt on juba märku andnud, et töö selle nimel käib. Kui palju tasu plaanib Swedbank välja pakutud pensionikontode avamise, hoidmise ja väärtpaberitega kauplemise eest küsida?

II sambas kaitseb inimesi riiklik tagatisfond. Tasud, mida fondivalitsejad võtta tohivad, on mingilgi määral piiratud. Aga inimene, kes raha II sambast välja võtab, jääb müügiagentidega täitsa üksi.

Kõige suurem risk: tähelepanu läheb päris probleemidelt kõrvale

Kõige suurem risk täna on siiski see, et kogumise võimaluste üle vaieldes hajub tähelepanu päris probleemidelt. Väikses riigis peame nõelterava fookusega keskenduma kõige tähtsamale. Ärme raiska aega nende asjade timmimisele, mis juba töötavad.

Et Eesti oleks jätkusuutlik, peab meil olema tark pensionistrateegia. Ametnikud ja poliitikud peavad looma inimestele parimad eeldused automaatselt kõrvale pandud säästude kasvatamiseks. Kuni sellega veel halvasti, on muude küsimuste lauale toomine asendustegevus.