Inglise keeles on üks piltlik väljend: snatching defeat from the jaws of victory. See tuleb mulle tihti meelde, kui mõne panga pensionifondi reklaamjutt ette jääb.

Investeerimisraadiost tuttav Tauri Alas kirjutas hiljuti oma blogis, kuidas LHV ja Swedbank püüavad oma pensionifondide tulemusi paremas valguses esitleda.

Swedbank õnnitles ennast pensionifondide klientidele saadetud kirjas: “Targalt hajutatud investeeringud kaitsesid kogujaid turgude heitlikkuse eest.” Tõlge: fondijuht kaitses investoreid tõusu eest. Maailma ettevõtete turuväärtus kasvas, aga inimeste vara Swedbanki suurimas fondis tammus paigal.

Fondiosaku puhasväärtuse muutus ei näita suurt midagi selle kohta, kuidas sinu rahal tegelikult läheb.

Eile ilmus LHV kodulehele uus artikkel. LHV Pensionifond L kümne aasta keskmine tootlus on +6%, kirjutab panga fondivalitsejat juhtiv Mihkel Oja. See on heaks illustratsiooniks meie eelmise blogiposti teemale: fondiosaku puhasväärtuse muutus ei näita suurt midagi selle kohta, kuidas sinu rahal tegelikult läheb. Seda näitaks rahavoogudega kaalutud tootlus.

6% või 1,5%?

Igaüks – ka LHV-s koguja – saab Tuleva liikmete tehtud tööriista kasutades vaadata, kui palju tema pensionivara tegelikult teeninud on.

Vahvat 6%list aastatootlust pole kellelgi. Keskmine inimene, kes alustas kogumist kümme aastat tagasi, on tänaseks tootlust teeninud mitte 6%, vaid 3,5 – 4% aastas. Kui inflatsioon maha võtta, jääb järgi umbes 1,5%. (1)

Me paneme ju igal aastal pensionifondi järjest raha juurde. Mida suuremaks kasvab aja jooksul sissemakstud summa, seda suurema mõjuga on fondijuhi otsused. LHV pensionifondide tootlus on läinud järjest pisemaks.

Mida osaku puhasväärtuse muutus siis näitab?

Numbrid, millest Mihkel Oja räägib, on õiged – nad lihtsalt mõõdavad muid asju. Investeerimisfondi osaku hinda on kasulik jälgida, kui tahad võrrelda fondijuhi tööd maailma keskmise investoriga.

Jälgides, kuidas osaku hind käitub suhtes võrdlusindeksi ehk maailma väärtpaberituru keskmisega, saad teada kahte asja.

Esiteks, kas fondijuht käib lihtsalt turuga kaasas või püüab turgu üle kavaldada? Kui osakuhind käib indeksiga käsikäes, on fondijuhi nägemus turust täpselt samasugune nagu keskmisel investoril. (Otse öeldes siis oma nägemust polegi – ta ostab lihtsalt vähehaaval juurde kõiki indeksi väärtpabereid. Kui selline fond reklaamib ennast aktiivselt juhituna ja võtab ausast indeksifondist kõrgemat teenustasu, on tegu pettusega.)

Graafikult näeme, et LHV L ei ole kapi-indeksifond. Fondijuhi nägemus erineb maailma keskmise investori omast – osaku väärtus ei kõigu korrelatsioonis maailmaturuga.

Teiseks, kas fondijuhi katsed turgu üle kavaldada on õnnestunud või untsu läinud? LHV pensionifondide tootlus on viimased kümme aastat turuindeksile järjest rohkem alla jäänud. Miks?

1. Kõrge tasu juures on ka tublil fondijuhil raske head tulemust saavutada.
2. Et vältida osaku hinna kõikumist majandustsüklites, on fondijuht jätnud suure osa investorite varast turgudele investeerimata.

Mihkel Oja räägib, et LHV on eelistanud investeerimist reaalmajandusse. Kummaline. Kuni viimase ajani hoidis LHV L ligi 70% investorite varast lihtsalt pangaarvel või lühiajalistes võlakirjades.

Millega pensionikoguja riskib?

Minu meelest näitab selline kartlikkus keskendumist valele riskile. Inimestele, kellel on pensionini aega veel 10, 20, 30 või 40 aastat, pole probleem, et nende pensionifondi osaku hind mõne aasta lõikes üles-alla kõigub.

Pikaajaline investeerimistulu ei tule turgude ülekavaldamisest, vaid ettevõtete kasumist makstud dividendidest. Risk, mis meid pensioniks kogudes ohustab, on see, kui jääme ilma võimalusest kasvatada oma vara koos maailma majandusega. Ettevõtted jagavad kasumit aktsionäridele, mitte nendele, kelle raha seisab pangaarvel.

Riske maandab võimalikult lai aktsiaportfell ja ostude järjekindel ajas hajutamine. Need asjad tagavad, et inimeste vara ei söö ära fondijuhi valearvestus ega mõne üksiku piirkonna või ärisektori ootamatud jamad.

Eestis ei paku täna keegi inimestele pensionifondi valikul erapooletut, tõenduspõhist nõu. Seda asendab pankade loominguline enesekiitus, mille varjatud sõnumiks on pahatihti: “Napsasime jälle kaotuse võidu lõugade vahelt!”

(1) Vaata Tuleva arvutust keskmise palgaga inimese kohta siin. Miks osaku puhasväärtus ei näita sinu teenitud tulu, saad lähemalt lugeda indeksifondide teemalise artikliseeria 3. peatükist.

Lugesin eile Äripäevast SEB fondijuhi ja rahandusministeeriumi ametniku seletusi, miks Eesti inimeste vara väärtus kohustuslikus pensionisambas viimased kümme aastat langenud on.

Ma ei hakka pikemalt rääkima koomilisest vastuolust fondijuhi jutus. Kui teda uskuda, siis on halvasti läinud kahel risti vastu käival põhjusel: riik sundis fondivalitsejaid liiga konservatiivselt investeerima, aga samas kaotasid riske võtnud fondivalitsejad kriisis liiga palju raha. Mida ikka on vabanduseks öelda inimesel, kes esindab maailmas silmapaistvalt halbade pensionifondide seas kõige nõrgemat (SEB Progressiivne).

Ei üllata ka see, kui LHV ja Swedbank räägivad, et neile meeldiks mõõta tulemusi teistsugusel viisil, mis näitaks numbreid veidigi vähem traagilistena.

Rahandusministeerium on ennast unustanud pankade, mitte pensionikogujate paati.

Aga ka rahandusministeeriumi spetsialist keskendub oma kommentaaris peamiselt sellele, et kui inimeste vara käekäigu asemel mõõta fondiosaku hinna muutust, poleks tulemus nii kehv. Mida peaksime sellest järeldama?

Tõnu Lillelaid on minu teada üks väheseid inimesi Eestis, kes meie pensionisüsteemi väga hästi tunneb. Aga tema jutt paljastab selle süsteemi karjuvate probleemide juured: rahandusministeerium on ennast unustanud pankade, mitte pensionikogujate paati.

Pankadel ongi õigus mõõta oma fondijuhtide tööd täpselt nii nagu neile meeldib. Seevastu rahandusministeeriumi ülesanne on mõõta seda, kuidas inimeste varal läheb.

Mille poolest OECD mõõdik pankade omast erineb?

Kuidas saab siis olla nii, et rahandusministeeriumi ja pankade andmetel on fondide tootlus inflatsiooni ületanud, aga ometi on pensionikogujate raha ostujõud kukkunud keskmiselt 1,3% aastas?

Sest fondi osaku hinna muutus ei näita investori teenitud tulu – kui tahad aru saada, miks, loe lähemalt siin.

Mis näitab investori tulu?

Pensionisamba omanikena oleme kõik investorid. Igal investoril on õigus teada kahte asja. Esiteks, kui palju ta oma investeerimiskontole raha sisse maksnud on. Teiseks, kui palju konto väärtus sissemakseid ületab – see näitabki teenitud tulu. Kui konto väärtus on väiksem kui sissemaksete summa, siis on fond talle negatiivset tootlust teeninud. Nii lihtne ongi.

Kui nüüd nominaalsest tulust maha arvutada inflatsioon, saamegi kätte oma vara reaaltootluse. Seda ei ole keeruline arvutada. Mulle jääb arusaamatuks, miks pole rahandusministeerium 16 aastat pärast pensionisammaste loomist ikka veel loonud inimestele võimalust jälgida, kuidas nende rahal läheb.

Miks riik inimestele näidata ei taha, kuidas nende rahal läheb?

Pensionikeskus kuvab meile statistikat pensionifondide mahu kohta – see on tähtis näitaja fondivalitsejatele, sest mida suurema mahu pealt saab koguda teenustasu, seda kasumlikum äri. Pensionikeskuses saab väga täpselt jälgida ja võrrelda ka pensionifondide osakuhinna muutust. Aga seda, kuidas minu pensionivaral pensionifondis läinud on, ei leia ma kusagilt. Muidugi ei leia ka võrdlust inflatsiooni ega maailma väärtpaberiturgude keskmisega.

Olen kaua aega kuulnud juttu, et see kõik on “pensionikeskuse arendusplaanis”. Tuleva liikmed tüdinesid ootamisest ära. Tegime ise omale nädalase sprindiga ühe lihtsa tööriista. Tuleva veebirakendusse sisse logides saab nüüd oma pensionivara käekäiku jälgida igaüks – ka need, kes oma pensionisammast veel Tulevasse toonud pole.

Rahandusministeerium, kas Tuleva saab appi tulla, et ka Eesti pensionikeskus hakkaks lõpuks mõõtma inimeste vara, mitte ainult pankade äri käekäiku?

Fotol Tuleva IV sprint.

Täna töötavad ja alles tööelu alustavad inimesed vajavad Eesti tarka pensionistrateegiat. Selle arendamisel ei tohi unustada tõsiasja, et tõenäoliselt ületab kapitali tootlus ka tulevikus palkade kasvu.

Uuendus 22.05.2019: Vahepeal on Tuleva fondides koguvate inimeste arv tublisti kasvanud ja täna kogub neis oma II samba pensionit juba üle 10800 inimese.

Viimased paar sajandit on kapitaliturud kasvanud kordades rohkem kui maailma riikide majandused ja palgad. Ettevõtete aktsionärid saavad järjest rikkamaks võrreldes inimestega, kes nende heaks töötavad. Meil siin väikeses Eestis pole erilist lootust globaalse suundumuse vastu võidelda. Targem on teha nii, et mitte ainult üksikutel, vaid võimalikult paljudel meie inimestel oleks aktsiaid.

Risk, mille pärast me pensioniks kogudes muretsema peame, on see, kui meie vara tootlus jääb pikas plaanis tugevalt alla maailma kapitaliturgude keskmisele. Just nii on pensionisammaste käivitamisest saadik kahjuks läinud. Kui nii jätkub, jääme teistega võrreldes järjest vaesemaks.

Kaks asja on nässus. Esiteks, Eesti on keskendunud valele riskile. Kartes pensionifondide osakute hinna kõikumist majandustsüklites, on fondivalitsejad jätnud suure osa inimeste varast aktsiaturule investeerimata. Teiseks, ligi pool kapitalitulust, mis me turgudel teeninud oleme, pole tegelikult läinud selle kapitali omanikele ehk pensionikogujatele, vaid hoopis tasudena pankadele.

Tuleva hästi sirgjooneline investeerimisfilosoofia parandab need vead meie pensionifondis koguvate inimeste jaoks.

Mida Tuleva teeb?

Võtame iga kuu tükikese oma palkadest ja muudame selle kapitaliks: ostame maailma suurimate ettevõtete aktsiaid (1). Siis jääme lihtsalt ootama – las majanduse kasv teeb oma töö.

– Jagame oma vara kogu maailma ettevõtete aktsiate vahel, sest ainult nii saame tagada, et meie raha käib kaasas maailma majanduse kasvuga ega sõltu mõne üksiku piirkonna või majandussektori käekäigust. Mida laiemalt hajutatud portfell, seda väiksem risk.

– Ostame aktsiaid juurde järjekindlalt iga kuu ega püüa kavalasti õiget hetke otsida. Ainult nii saame tagada, et meie vara ei ohusta lipsus finantsgeeniuse untsu minema kippuvad eksperimendid. Ostude ajas hajutamine vähendab riski.

– Hoiame kulud hästi madalal. Kui müügimeeste armeed, kallid reklaamikampaaniad ja kasumit ootavad emapangad mängust välja jätta, saab teha pensionifondi vähemalt kolm korda väiksema valitsemistasuga.

Kui maailma majanduses on madalseis ja aktsiate hinnad langevad, väheneb kõigi kapitaliomanike vara nominaalne väärtus – ka meie oma. Kui majandus kasvab ja hinnad tõusevad, kallineb meie vara koos nendega. Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati hea tootluse toonud nendele investoritele, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud ja kellel on jätkunud kannatust head ajad ära oodata. Pensionisambaga on lihtne nii käituda: pole mingit vajadust oma investeeringuid enne pensioniikka jõudmist maha müüa.

Tuleva näitab, kuidas Eesti saab Rootsi eeskujul vead parandada

Tuleva investeerimisstrateegia ei ole minu väljamõeldis. Me lihtsalt valisime sellise lähenemise, mille kohta leidub maailmas kõige rohkem tõestust, et see toimib.

Sama strateegia on oma inimeste jaoks valinud näiteks Rootsi. Meie naaber suunab oma pensionikogujad hästi madalate kuludega indeksifondi, mis investeerib kogu raha maailma aktsiatesse. Viimase 16 aastaga on see fond rootslastele kuus korda rohkem jõukust juurde loonud kui meie pankade pensionifondid meile.

Eesti peab rootslastelt õppima ja hoolitsema, et ka meie inimeste pensionivara hakkaks liikuma koos maailma majandusega. Need 8000 inimest, kes on märganud oma pensionisamba Tulevasse tuua, on selle juba saavutanud.

Aga Tuleva on vaid proof of concept, mis annab Eesti pensionisüsteemi eest vastutajatele vigade terviklikuks paranduseks suuna kätte. Poliitikute ülesanne on hoolitseda, et ka ülejäänud 700 000 inimest saaksid oma kohustuslikest säästudest palju rohkem kasu kui seni.

Hiljuti oli Riigikogus esimesel lugemisel seadusemuudatus, mis teeb selles suunas esimesed, väga arglikud sammud. Nendest ei piisa. Ootan, et valimiste eel esitaksid kõik võimul olevad ja võimule ihkavad erakonnad tervikliku Eesti targa pensionistrateegia visiooni.

(1) Loe lähemalt, mis on Tuleva pensionifondide sees.

Ärksate inimeste endi algatusel vaid poolteist aastat tagasi käivitatud Tuleva pensionifondide maht ületas eile juba 70 miljoni euro piiri.

Uuendus 29.01.2019: Tuleva Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondis kogub nüüd pensionit juba üle 9000 ärksa inimese ning fondide maht on ligi 80 miljonit eurot.

Mida mahu kasv tähendab?

Pankade fondivalitsejatele on maht muide kõige tähtsam asi – rohkem inimeste raha tähendab rohkem kasumit omanikele. Iga 70 miljoni euro pealt võtavad pangad aastas üle 700 000 euro valitsemistasu. Sellest enamus kulub turundusele, müügikomisjonideks ja emapankade tuluks.

Tulevas pensionit koguvad inimesed maksavad 70 miljoni pealt valitsemistasuks kordades vähem: alla 240 000 euro aastas.

Meile ei ole fondide mahu kasv eesmärk iseeneses. See on Tuleva liikmetele ja teistele meiega koos pensionit koguvatele inimestele lihtsalt vahend suurema eesmärgi saavutamisel – teha endale regulaarselt väikeseid summasid säästes parem elu pensionieas. Mida rohkem on me ühistes fondides raha, seda väiksemad on proportsionaalselt selle raha eest hoolitsemiseks vajalikud kulud.

Tuleva fondide kasv erineb vanade pangafondide kasvust veel ühel olulisel viisil.

Tuleva kasutajate valik on läbi mõeldud

Tuleva pensionifondi on iga meie kasutaja valinud ise. Teda pole tagant sundinud müügiagent pangasaalis või ostukeskuses. Valiku tegemine on sellepärast reeglina võtnud rohkem aega. Meie kodulehe statistika näitab, et tüüpiline kasutaja loeb enne otsuse tegemist mitme nädala või isegi kuu vältel meie blogiartikleid ja muud infot, enne kui otsuse teeb. Samas, olles teinud teadliku valiku, ei kipu inimene kohe järgmise meelituse peale ümber mõtlema. Ikka ja jälle kuuleme pankade müügiagentide tunnustusi: “Tulevas kogujaid on peaaegu võimatu ümber veenda.”

Meie fondidest lahkub napilt 1% liitunutest aastas. Pankade omadest tihti 10% või enam. Väike lahkujate arv on kasulik kahel põhjusel.

Esiteks, tänu sellele saame hoida kulud madalal: erinevalt pankadest ei pea me raiskama miljoneid eurosid uute klientide võitmiseks lihtsalt selleks, et lahkujate arvu kompenseerida.

Aga veelgi tähtsam: kindlalt kursil püsides loovad inimesed endale väga head eeldused oma vara kasvuks. Kõige suurem tootluse vaenlane kipub olema just inimene ise – hüpates fondi, mille osaku hind hiljuti kõige rohkem tõusunud on, ja lahkudes siis, kui osakuhind kukkunud on. Teisisõnu, ostes väärtpabereid kallilt ja müües odavalt. Just sellisele käitumisele meelitavad pensionikogujaid juhuslike perioodide tootlusgraafikuid reklaamivad pensionifondide müüjad.

Sellepärast soovitame meie Tulevas järgmist:

Kõigepealt tee endale selgeks, miks analüütikud ja majandusteadlased leiavad, et indeksifond on pensioni kogumiseks parim valik. Tee informeeritud otsus ja siis püsi paigal. Laenates maailma juhtiva (ja soodsaimate tasudega) fondivalitseja Vanguardi asutaja Jack Bogle’i sõnu: “Aeg on su sõber ja impulss sinu vaenlane.”

Head osakuomanikud ja Tuleva liikmed! Selle aruande kirjutamise ajal augusti algul kogus Tuleva pensionifondides raha üle 7300 inimese ning fondide maht oli 63 miljonit eurot. Tänaseks on meid juba üle 7500 ja fondides raha ligi 70 miljonit.

Suurem kogujate arv ja fondi maht ei ole Tuleva fondivalitseja jaoks eesmärk omaette. See on meie liikmetele ja teistele meiega koos pensionit koguvatele inimestele abivahend suurema eesmärgi saavutamisel – saavutada regulaarselt väikeseid summasid säästes võimalikult hea elu pensionieas.

• • Tänu meie fondide mahu kasvule katab Tuleva fondivalitseja madal valitsemistasu nüüd meie kulud. Esimese poolaasta tegevuskasum (EBITDA) oli küll veel 1 108 eurot negatiivne suuremate juriidiliste kulude tõttu seoses Tuleva uue GDPRi regulatsiooniga vastavusse viimisega, aga esimene eesmärk on nüüd täidetud. Meie fondivalitseja on jätkusuutlik.
  • Plaanitust kiirema fondi mahu kasvu tõttu alandas meie partner, maailma suurim fondivalitseja BlackRock meie pensionifondi portfellis olevate indeksifondide haldustasu. Tänu sellele on meie Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kogukulu ehk jooksvate kulude määr nüüd 0,47% aastas – meil on kõige soodsama tasuga aktsiafond Eestis! (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)
  • Suurem maht ei ole paraku veel mõju avaldanud teenustele, mida Tuleva fondid kohustuslikus korras tarbima peavad, eekõige depoo-, registri- ja adminteenusele. Nende tasude alandamiseks on vajalik turu avamine välikonkurentsile – see on ettepanek, mida me korduvalt ka Rahandusministeeriumile teinud oleme.
  • Kui aasta alguses laekus uutest maksetest Tuleva fondidesse veidi üle 500 tuhande euro kuus, siis juunis-juulis oli see näitaja ligi 700 tuhat eurot.

Tuleva pensionifondide käekäik

Peamine Tuleva pensionifondide tootluse mõjutaja on maailma aktsiaturg. Aasta alguses tuletasid turud kõigile meelde, et nad võivad nii tõusta kui ka langeda. Maailma aktsiaturu indeks MSCI ACWI langes jaanuari lõpus kahe nädalaga ligi 8%. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osak langes sama ajaga ligi 6% – kukkumist pehmendas asjaolu, et fondi mahust on aktsiates 73% ja ülejäänu väiksema kõikumisega võlakirjades. Osaku hind jõudis oma kukkumise eelsele tasemele alles mai keskel ning lõpetas poolaasta 1,9% kõrgemal kui aasta alguses. Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku väärtus kasvas samal 0,3%.

Selle “punases” oldud 14 nädala jooksul vahetas 81 inimest oma kogutud osakud osaliselt või täielikult Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondist välja või suunas maksed mujale. Seda on küll üle kolme korra enam kui tavaliselt meie aktsiafondist lahkujaid (keskmiselt vahetab meie aktsiafondist välja 2 inimest nädalas), aga 81 inimest on õnneks napilt 1,5% Tuleva aktsiafondis kogujate arvust. Seega 98,5% inimestest jäid kindlaks valitud strateegiale: vali madalate kuludega aktsiatesse investeeriv fond ja “ära piilu” ega püüa fondidest sisse-välja hüpeldes turgu ajastada. Pikas perspektiivis on just kindlalt kursil püsimine taganud ajalooliselt kõige parema tulemuse.

See väike test aasta algusest ei ole muidugi veel mingi näitaja, et meie kogujad suudavad ka suurema kukkumise ajal valitud strateegiale kindlaks jääda. Maailma suurima indeksifondide valitseja Vanguardi kogemus annab siiski lootust. Nende indeksifondide klientidest vahetas 2008/09 aasta kriisis ennast täielikult või osaliselt välja või lõpetasid sissemaksed vaid 4% investoritest. Kui inimesed on teinud teadliku valiku, siis suudavad nad ka paremini kursil püsida. Sellepärast me Tulevasse kedagi impulssotsusena ei meelita, vaid teeme tööd, et meie inimesed oskaksid pankade agressiivsetest müügitaktikatest ja uudiste infomürast läbi vaadata.

Uued liitujad

Esimesel poolaastal tegi ligi 900 inimest teadliku valiku – valdav osa neist alustas kogumist Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis ning 41 inimest valis Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi (1). Kõik need inimesed on valinud fondi veebilehel ning meie blogis leiduva info abil. Juulis lisandus neile veel 413 inimest (2). Samal perioodil suunas Tuleva Maailma Aktsiafondist mujale oma maksed 128 inimest (juulis 22 inimest). Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondist vahetas ennast välja 220 inimest – enamus neist on sinna loosiga sattunud ja on väga tervitatav, et nad endale sobivama fondi on leinud.

Meilt on korduvalt küsitud, miks ei kuva Tuleva oma veebilehel “fondi tootlust,” mis annaks huvilistele kohe selge pildi, kuidas Tuleva fondidel läinud on ja mille järgi otsustada, kas seda fondi valida või mitte. Me ei ole seda teinud hoolimata sellest, et Tuleva aktsiafondi senine tootlus on pankade vanadest fondidest kaugelt ees. Seda kahel põhjusel.

Esiteks, me tahaks kodulehel kuvada sellist infot, mis inimesel fondi valiku otsuse tegemisel ka reaalselt vajalik oleks. Ajalooline tootlus ei anna mingit infot selle kohta, milline saab selle fondi tootlus olema tulevikus. Osakuhinna muutus ei ütle isegi seda, kui palju osakuomaniku investeering selles fondis kasvanud on. Kõige rohkem infot selle kohta, kuidas fondil tulevikus võrreldes turu keskmisega minna võiks, saab välja lugeda fondi tasumäärast – sellepärast me just seda infot esimesena pakumegi.

Teiseks, osakuhinna ajalooliste muutuste info on üks väheseid asju, mis pensionikeskuse lehel piisavalt hästi lahendatud on. Üht-teist võiks parandada (näiteks lisada võrdluse sobiva maailmaturu indeksiga), aga need on pigem marginaalsed parandused. Kuna meie kodulehe arendused maksavad kinni meie liikmed, siis me peame iga arenduse tellimise eel tõsiselt mõtlema, kas sellest meie liikmetele ka kasu on.

Samas on üks oluline tootlusmäär, mida iga inimene soovi korral teada võiks. See on inimese isiklik tootlusmäär – teisisõnu, kui palju tema raha II sambas teeninud on. Juulis toimunud arendussprindi käigus ehitasid neli Tuleva liiget selle meie veebirakendusse valmis ja nüüd saab iga II sambaga liitunud inimene näha, kui palju tema raha kasvanud on. Tootlust saab vaadata nii kogumise algusest kui ka nt viimase ühe, kolme või viie aasta jooksul. Lisaks saab võrrelda, kui palju tootlus oleks olnud Eesti keskmises pensionifondis või maailmaturu indeksis.

Usume, et see on oluline info, mida inimene oma pensioni kogumise kohta teadma peaks. Tore oleks, kui sarnast infot pakuks ka riigile teenust osutav pensionikeskus.

Tuleva Fondid AS 2018 aasta poolaasta aruanne on täispikkuses siin, Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi poolaasta aruanne siin ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi poolaasta aruanne siin.

Head valitud strateegial püsimist!

Tõnu Pekk
Tuleva Fondid AS fondijuht ja juhatuse liige

(1) Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi lisandub iga kuu ka 50-90 uut investorit, kellele valitakse pensionifond loosiga tööturule sisenemisel. Tavaliselt lahkuvad pooled neist aasta jooksul, kui nad oma kodupanga kontoris panga enda fondi pannakse. Oleme teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku neid inimesi mitte karistada pensionifondi valiku tegemata jätmise pärast, vaid suunata need inimesed madala kuluga aktsiafondi – sarnaselt nt Rootsi riigile.

(2) Kuigi pensionifondi saab vahetada igal ajal, kipub suurem osa vahetustest toimuma kolm korda aastas – paaril nädalal enne 31. juulit, 30. novembrit või 31. märtsi. Neil kuupäevadel lõpeb neljakuuline vahetusperiood, mille jooksul kogutud vahetusavaldused viiakse korraga täide kuu aega hiljem.

Fotol: Käimas on Tuleva 4. tarkvarasprint.