Küsisin meie liikmete Facebooki grupis, millest võiks rääkida mu järgmine blogipostitus. Kui Tuleva liige Mart soovitas kirjutada sellest, mis kogumisotsuseid peaksid tegema erinevas vanuses inimesed, olin kimbatuses.

Kuidas saan mina nõu anda, kui mul endal pole selget säästuplaani ja ma pole kunagi pidanud Excel-is isiklike sissetulekute ning väljaminekute arvestust?

Elu on tasakaalu otsimise mäng

Majandusinimestele meeldib teeselda, et inimesed on robotlikult käituvad econ-id, kes arvutavad külmalt iga liigutuse riski-tulu suhet. Aga me oleme hoopis lapergused elus olevused muutuvate vajaduste ja püüdlustega. Elu on selline asi, mille vastu ei kindlusta ükski investeerimistoode ega kindlustuspoliis. Sellega peab lihtsalt leppima. See peaks ühtlasi lohutama kõiki neid, keda nõelab süütunne iga kord, kui hetkeaje kulutused ja igerikud säästud ennast meelde tuletavad.

Nagu elu ise, on raha kogumine mõistuse ja tunnete, tulevikuplaanide ja üllatuste surmani jätkuv tasakaalumäng. Tasakaalupunkt on heitlik ja igaühel erinevas kohas. Pakun välja mõned mõttekäigud, mis võibolla aitavad sul sellele läheneda.

Säästmine ja investeerimine on põhimõtteliselt lihtne. Tulemuse määrab see, millal ja kui palju raha sa säästad ja kui palju su investeering aja jooksul tulu teenib. Millist tulemust vaja on, sõltub omakorda sellest, mille jaoks sa raha kogud. Kui kogud pensioniks, on sul tõenäoliselt tarvis, et enam-vähem kindel summa hakkaks kord kuus kontole laekuma – siin oleks kõrget tootlust taga ajades suuri riske võtta ohtlik. Uue auto jaoks kogumine on ehk paindlikum: kui investeering teenis hästi, ostad ägeda auto. Kui ei läinud nii hästi, siis tagasihoidlikuma. Läks päris halvasti? Pole viga, sõidad edasi bussiga.

Seega, esimene asi: parem on, kui sul on siht silme ees. Siis tead, kas ja kui suurt kaotust saad endale lubada. Siin on kaks mõõdet: kui pika aja pärast see sündmus (tööl käimise lõpetamine, auto-ost, reis) kätte peaks jõudma; ja kui suur katastroof on sinu jaoks see, kui sa ikkagi eesmärgini ei jõua. Kõrget tootlust pakkuvad investeerimisvõimalused kannavad üldiselt ka suurema kaotuse riski. Mida pikaajalisem on investeering, seda rohkem on sul aega oodata, et negatiivne tootlus positiivseks pöörduks.

Kui oled 20ndates aastates: kingi endale midagi vahvat

Kujutle korraks, milline sa näed välja 65-aastaselt. Millest see 65-aastane unistab? Mida ta kahetseb? Kes kaval on, teeb just vahetult pärast ülikooli lõppu iseenda vanemale versioonile suure kingituse, alustades säästmisega kohe.

Puhas matemaatika ütleb, et noorelt alustades on kõige tähtsam küsimus, kui palju sa säästad. Tootlus on teisejärguline. Peites kasvõi madratsisse iga kuu 100 eurot juurde, koguneb 10 aastaga rohkem raha kui 50 eurot kuus teeniks 10%-lise aastatootlusega. Ja kui siis 10 aasta pärast investeerid kogutud summa kuni pensionini tagasihoidliku 3%lise tootlusega aastas, on sul pensioniks olemas raha näiteks päris vahva ümbermaailmareisi jaoks.

“Säästma hakkan siis, kui sissetulekud kasvavad,” mõtled sa. Vean kihla, et su kulud kasvavad ka. Sul ei ole täna veel palju püsikulusid – näiteks koolis käiv laps, toetust vajav haige ema või isa, ühiskondliku positsiooniga kaasnev kohustus juua kallist veini. Hea eesmärgi nimel saaksid praegu kasvõi pool aastat vanaema sohval magada ja üüriraha kõrvale panna.

Kui sa oma pensionärist “mina” endale ikka silme ette manada ei suuda, leia mõni tore vahe-eesmärk. Näiteks pärast mõne-aastast töölkäimist üks vaba aasta või oma kodu sissemakse. Liitu mõne investeerimishuvilise seltskonnaga – näiteks Investeerimisklubi või Naisinvestorite klubi.

Kui huvi on, siis täna on õige aeg nautida mängu võlu – saad väikeste summadega investeerides rohkem riskida, sest sul on pensionini aega ja sinu vahe-eesmärgid on paindlikud: kui tootlus on negatiivne, ostad korteri hiljem või reisid Havanna asemel Vilniusesse. 27-aastane õpetajast investor Kristi Saare on kirjutanud alustamiseks väga hea ülevaate.

Üks lihtne, aga tähtis asi veel. Kui sa käid juba tööl, läheb 6% sinu palgast II samba pensionifondi. Elu jooksul maksad pensionifondi suure summa ja sellest saab oluline osa sinu varast – enamiku inimeste jaoks, muide, kõige suurem osa. Kui sa esimest korda tööle asudes pensionile mõelda ei viitsinud, läheb sinu raha praegu loosiga valitud fondi. Loe, kas sa peaksid valima sobivama pensionifondi –  vahetus ise võtab 5 minutit ja ei maksa sulle midagi. Ühel päeval ütled endale aitäh.

Kui oled 30ndates ja 40ndates aastates: ära lase teistel enda eest otsustada

Elu keskel toimub järjest suurem osa sinu säästmisest rohkem või vähem automaatselt. Keegi võtab su arvelt maha korterilaenumakse, keegi arvestab II pensionisamba makse, võibolla oled juba hakanud koguma III sambasse või lapse koolifondi jne.

Sellistel asjadel nagu oma kodu või lapsed on tugev emotsionaalne laeng – ole ettevaatlik, et see sinu mõtteteravust ei ohustaks. “Ma vaatan, et teil lapsele kogumiskontot polegi veel tehtud?!” kergitab kulmu panga müügiesindaja, kelle visiitkaardil on ametiks märgitud “investeerimisnõustaja”. Sina kuuled: “Ma olen halb lapsevanem!”. Tema mõtleb: “Las ma muundan su väärtusetu vara väärtuslikeks vahendustasudeks!” (1)

Loe, miks Tulevas töötavad emad ja isad koolifondidest eemale hoiavad. Kuula ka Investeerimisraadio podcasti laste jaoks raha kogumisest.

Kui see pole su töö või hobi, ei jõua sa iga päev säästmisest ja investeerimisest mõelda. Aga tee endale selgeks, kuidas kujuneb sinu pension, millised laenud-liisingud ja investeeringud sul on ning kui suured kulud nendega kaasnevad. Kui keegi teine teeb sinu raha-otsuseid sinu eest, on tõenäoline, et need otsused on kasulikumad talle kui sulle.

Keskikka jõudes on inimeste vajadused ja võimalused nii erinevad, et soovitusi, mis kõiki kõnetaksid, on võimatu anda. Paar asja siiski:

Esiteks, vaata oma rahakotti tervikuna. Kui sinu sissetulekud ületavad kulutusi, on võibolla enne investeerimisvõimaluste otsimist mõistlik kaaluda kodulaenu tagasimaksmist varem kui leping nõuab? Kui sul on plaan 10 aasta pärast osta iseseisvuvale lapsele korter, siis võibolla tasub täna ühisrahastusportaali kaudu kinnisvarasse investeerimise asemel see korter kohe ära osta ja üüritulu teenima panna?

Kui sul on kogunenud tarbimislaene või krediitkaardivõlg, lahenda see jama esmalt ja jõuliselt – vajadusel müü näiteks auto maha, pane suvila airbnb vahendusel üürile ja otsi ajutine lisatöö.

Teiseks, nüüd on viimane aeg riskide hajutamiseks. Kui säästad regulaarselt kindla summa ja eesmärk on koguda raha pikaks ajaks, oleks mõistlik suunata maksed kõrgema oodatava tulususega varaklassi nagu näiteks aktsiad. Peaasi, et siin kõik panused ühele kaardile ei satuks. Väärtpaberiportfelli diversifitseerimise vajadusest räägitakse palju. Ka 100 erinevat laenu või 15 kinnisvarainvesteeringut Eesti ühisrahastusportaalides või 10 ingel-investeeringut tehnoloogia-idufirmadesse ei ole hajutatud portfell. Viimased on huvitavad võimalused rahapaigutuseks, aga igaüks neist on riskide vaatenurgast ainult üht tüüpi investeering.

Kolmandaks, vaata üle oma kogumispension ehk II sammas. Kõigis Eesti pensionifondides on riskid hästi hajutatud: seda nõuab seadus. Erinevused on lähenemises investeerimisele, riskiastmes ja sellest tulenevalt oodatavas tootluses ning kuludes, mis elu vältel mõjutavad sulle koguneva vara suurust märkimisväärselt. Niisiis vali fond, mis ei suuna suurt osa sinu varast valitsemistasuna müügikuludeks ja emafirma kasumiks ning sobib sinu vanuse ja riskiprofiiliga.

Mis teha, kui pension on ukse ees ja säästudest ei piisa?

Kui oled juba 50ndat juubelit tähistanud, aga vanatädilt suurt pärandust ei tulnud ja oma loodud idufirmat pole ka Google ära ostnud, oled enamuse seas. Nüüd võiks eesmärgid üle vaadata.

Täna on sobiv moment ümber hinnata investeerimisportfelli riskid ja arvutada pensioniks kogunemas olev vara igakuiseks oodatavaks pensionimakseks. See võib olla kainestav – näiteks 100 000st on raske rohkem kui 400 – 500 eurot kuus välja pigistada. Aga mis siis, kui sinu senised säästud on pigem 10 000 euro suurusjärgus või vähemgi?

Ole rahulik. Psühholoogidele on teada probleem, et meeleheitel inimesed muutuvad mänguriteks. Mina sinu asemel ei tormaks otsima võluvitsa, mis pisikese pensionikonto mõne aastaga külluseallikaks moondaks. Võibolla leiaksidki sellise vitsa, aga suur on tõenäosus, et see paneb hoopis su vähesedki säästud nagu nõiaväel haihtuma.

Mida sa võiksid teha? Esiteks, kohenda oma ootusi ja vähenda otsustavalt püsikulusid juba täna. Näiteks: müü pere-elamu niipea, kui lapsed suureks saavad, ja osta poole väiksem, ühele-kahele inimesele sobilik mõnus kodu. Saad kohe üsna suure portsu raha, mille jõuad veel pensioniks mõistliku tootlusega teenima panna. Kui sa müüa ei raatsi, üüri lastetoad või teine korrus välja.

Teiseks, valmistu oma tööea pikendamiseks. Otto van Bismarcki Saksamaa andis esimesena maailmas üle 70-aastastele õiguse pensionile jääda alles 19. sajandi lõpus – tol ajal elaski suurem osa inimesi umbes nii kaua. Täna loodame pikemat eluiga, aga kaasaja teadlased on tähele pannud, et pensionile jäämine on hoopis tervisele ohtlik. Kui sul pole just unistust kirjutada vanaduspõlves viie-osaline romaan, on võibolla sund ennast tööl käimisega vormis hoida sulle saatuse kingitus?

___
Tuleva sündis kodanikualgatusel: meie eesmärgiks on teha meile endile kättesaadavaks paremad tingimused oma tuleviku jaoks raha kogumiseks. Tahtsime paremaid pensionifonde – kuna pangad ei pakkunud selliseid, kuhu tahaksime oma kogumispensioni raha paigutada, käivitasime need ise. See on alles algus. Edaspidi loome ka teisi pikaajalise kogumise võimalusi. Samal ajal teeme koostööd rahandusministeeriumiga ja võitleme selle eest, et Eesti seadused kaitseksid eelkõige inimeste, mitte pankade ja kindlustusseltside tulu.

Kui sulle Tuleva eesmärgid meeldivad, kutsume ka sind Tuleva liikmeks. Koos loome endale paremaid võimalusi raha kogumiseks ja aitame riigil teha seadusi, mis aitavad Eesti inimestel targemalt säästa ja jätkusuutlikumalt investeerida.

(1) http://dilbert.com/strip/1992-07-07.
#kuidaskogudaraha

Artikkel pärineb Tuleva blogi arhiivist ja sündis 2016. aasta augustis Tuleva liige Mardi ideel ja 75 liikme soovil.

Tõenäoliselt mäletad esimest suur ehmatust oma lapsega. Võibolla lõppesid beebi kohmakad sammud ohtlikult lähedal klaasist kohvilaua teravale nurgale. Võibolla murdis ta kiigelt kukkudes käeluu.

Võibolla juhtus midagi veel tõsisemat. Sel hetkel andsid endale võimatu lubaduse, et kaitsed teda tulevikus kõigi maailma ohtude eest…

Lapse sünd lükkab vanemad tunnete karusselli. Armastus, hirm ja süütunne töötavad loodusliku kompassina – need aitavad käituda enam-vähem nii, nagu sinu hoole all kasvaval inimesel vaja. Aga rahaasjade korraldamisel on emotsioonid halb teejuht.

Sellepärast ära kunagi osta investeerimistooteid, mille müügistrateegia manipuleerib sinu ema- või isatunnetega: jutt on pankades pakutavatest lastehoiustest, koolifondidest, juuniorikontodest. On tuntud probleem, et tulu teenivad sellistelt pakkumistelt peamiselt pangad ja kindlustusseltsid – mitte sina ega sinu tütar või poeg.

1. Ära allu emotsionaalsele väljapressimisele  

“Kas te veel lapse tuleviku kindlustamisele polegi mõelnud?” imestab pangateller või nõustajaks maskeerunud müügiesindaja. Pea meeles, et tema ei muretse sinu pere heaolu, vaid oma tööandja müügi-eesmärkide pärast.

Mitte ükski investeering ega kindlustus ei taga sulle ega sinu lapsele head elu ega kaitse teid kõige halva eest. Ära rutta süütundest koolifondi lepingut sõlmima: see ei asenda perega koos veedetud aega. Kindlustuskaitsega lastehoius ei säästa sinu lähedasi leinast, kui sinuga midagi juhtub. Pangas pakutav hingerahu on petlik ja maksab rohkem kui väärtust pakub.

2. Kui sinu rahast võetavate teenustasude suurust pole lihtne kokku arvutada, maksad kindlasti liiga palju

“Lapse”-sildiga tooted on lihtsalt ilusa nimega paketid, mis kombineerivad investeerimise elukindlustusega. Tasu võtavad pangad selliste pakettide eest palju rohkem kui investeerimisfond või -hoius ja kindlustusleping eraldi maksma läheks. Ja mida rohkem võtab pank sinult igasugusteks teenustasudeks, seda vähem koguneb raha sinu tütre või poja jaoks.

Kui sulle öeldaks otse, et sinu säästudest hammustatakse igal aastal umbes viis protsenti ära, ei kirjutaks sa lepingule kunagi alla. Aga koolifondide ja lastehoiuste hinda on väga raske arvutada: erinevate perioodide pealt arvestatavatele haldus-, riski- ja garantiitasudele lisanduvad varjatud kulud (näiteks nende fondide teenustasud, kuhu pank sinu lapse raha investeerib).

Ütleme, et plaanid säästa 50 eurot kuus – 18 aasta jooksul paned sel juhul kõrvale kokku 10 800 eurot. Swedbanki koolifondi kalkulaator ennustab, et kui maailma väärtpaberiturgudel läheb väga hästi, kasvaks sinu igakuine sääst 14 566 euro suuruseks summaks. Positiivne prognoos on, et sinu vara teenib aastas keskmiselt 3% lisa.

Et sulle jääks see tagasihoidlik kolm protsenti, peab sinu koolifondi paigutatud vara teenima võlakirjaturgudel 2-4 ja aktsiaturgudel 7% aastas, selgub kalkulaatori eeldustest. Ülejäänud tulu läheb tasudeks. Mis juhtub, kui aktsiad ja võlakirjad järgmise 18 aasta jooksul nii palju ei teeni? Teenustasud jäävad paraku samaks ja söövad sinu vara väiksemaks. Kui aktsiaturgude tootlus jääb 3% kanti aastas (ja võlakirjade tootlus 0-1%, nagu täna tegelikkuses on), siis on 18 aasta pärast sinu lapsele kogunenud vähem raha, kui sina sisse maksid.

Selliste tingimustega leppimise asemel võiks raha pigem mõnes väikepangas pikaajalises pangadeposiidis hoida. Tõsi, koolifond pakub ka kindlustuskaitset – aga see maksab mõistlikust elukindlustusest poole rohkem (1).  

3. Pea meeles, et keeruline toode on reeglina halb toode   

Lastefondid rõhuvad kahele asjale, mis iseloomustavad kõiki häid vanemaid:
– soov luua lapsele parimad eeldused iseseisva elu alustamiseks ja
– hirm, et juhtub midagi halba.

Need on kaks erinevat probleemi. Kindlustuskaitsega investeerimistoode surub mitu asja ühte, läbipaistmatusse paketti, mis on tavaliselt kallim ja/ või vähem tõhus kui lihtsad ja selged lahendused igale probleemile eraldi.

Vaata lapse ellu astumise toetamist nii:
1. Kindlustus kaitseb kõige hullema vastu.
2. Säästetud raha võiks avada lapsele uusi võimalusi.

Niisiis, mõtle rahulikult läbi, mida sa tahad saavutada.

Esiteks, vali sobiv elukindlustus. Kindlustust ei pea ostma kodupangast – küsi pakkumisi erinevatest kindlustusseltsidest või kasuta kindlustusmaaklerit (näiteks iizi.ee). Mõne aasta pärast, kui sul on juba lapse jaoks arvestatav summa kõrvale pandud, võid kindlustussummat vähendada.

Teiseks, enne lapse jaoks raha kogumise alustamist mõtle, kas on pakilisemaid küsimusi. On sul kõrge intressiga laene, mis tuleks kiiremas korras tagasi maksta? Kas säästad piisavalt, et pensionieas toime tulla? Kui sina vanas eas hätta jääd, on see tulevikus probleem sinu lapse jaoks.

Kolmandaks kaalu, mida sa tahad saavutada ja kui palju riski oled nõus võtma. Nagu säästmise ja investeerimise puhul ikka, kehtib reegel: mida kõrgem risk, seda suurem võimalik tulu. Kui investeerid aktsiatesse või kinnisvarasse, kõigub sinu lapse jaoks kogunenud vara väärtus aastate jooksul rohkem, aga ka kasvuvõimalus on suurem. Ja vastupidi: mida madalam risk, seda väiksem võimalik tulu. Kui valid madala riskiga võlakirjad või pangahoiuse, pead arvestama, et sissemakstud summa säilimine on tagatud, aga inflatsiooni tõttu kujuneb vara reaaltootlus tõenäoliselt negatiivseks.

Hoia kindlustus ja säästmine eraldi

Valides sobiva elukindlustuse, oled juba taganud oma lapsele teatud materiaalse turvalisuse juhuks, kui sinuga midagi juhtub. Raha kogumine annab lisaks noorele täiskasvanule väikese hüppelaua. Kui eesmärk on paindlik, pole riski võtmine paha mõte. Läheb turgudel hästi, saad ühel päeval osta ellu astuvale noorele korteri või toetada õppimist rahvusvaheliselt tunnustatud välisülikoolis. Läheb kehvemini, on siiski piisavalt raha ühiselamu üüriks Tallinnas või Tartus.

Lapse-sildiga koolifondid müüvad kindlustustunnet, aga tagavad peamiselt tulu teenusepakkujatele ja kehva tulemuse sulle. Hoolitse parem, et sinu oma rahaasjad oleks korras, ära võta kiirlaene, säästa esialgu lihtsalt eraldi pangaarvele ja kui stardisumma juba olemas, hakka edasi koguma näiteks madalate kuludega indeksifondi.

__
(1) allikas: Tuleva arvutused, Swedbanki ja SEB kalkulaatorid.

Miks me lapsevanemaid Tuleva liikmeteks kutsume?

Tuleva on kodanikualgatusena sündinud kasvav ühistuline ettevõte, millel on täna ligi 4000 omanikku ehk liiget.

Meie eesmärk on luua endale ja teistele Eesti inimestele võimalused targalt raha koguda. Aitame ka riigil teha paremad seadused – et täna säästetud rahast oleks tulevikus maksimaalne kasu eelkõige inimestel, mitte pankadel ja kindlustusseltsidel.

Tänaseks oleme juba loonud madalate kuludega ja jätkusuutliku investeerimisstrateegiaga II samba pensionifondid. Tulevikus plaanime omale teha ka vabatahtliku pensionifondi ja muid paremaid tööriistu, mis aitavad koos efektiivselt raha koguda.

Tuleva ettepanekul keelas riik näiteks pankadel pensionifondi vahetamisel kõrget väljumistasu küsida. See hoidis juba ühe aastaga Eesti inimestele kokku ligi 1,5 miljonit eurot.

Tuleva liikmeks astudes toetad suure mõjuga ideede teoks tegemist ja saad ise ka meie kogukonna arengust kõige rohkem kasu.

Erinevalt koolifondist on teise samba pensionifondi raha kogumine enamikule meist kohustuslik. Aga pangale kõrgete tasude maksmine ei ole. Loe, miks on tähtis eelistada madala kuluga fondi:

Pensioniks raha kogudes on eesmärk selge: et vara väärtus kasvaks võimalikult suureks selleks ajaks, mil lõpetad töötamise ja hakkad elama kõrvale pandud rahast. Mõne kuu või aasta tootlus pole tähtis.

Kokkuvõte: 

• Sinule on tähtis pikaajaline – 10, 20, 30, 40 aasta tootlus. Lühiajaline – 6 kuu või 1-2 aasta tootlus seda ennustada ei aita.
• Turgudel garantiisid pole. Ära usu kedagi, kes lubab sulle garanteeritud tootlust või teistest paremat tulemust.
• Lepi sellega, et sinu vara väärtus kõigub üles-alla käsikäes turgudega. Langused on turutsüklite loomulik osa.
• Vali madala tasuga aktsiatesse investeeriv pensionifond ja püsi kursil nii headel kui ka halbadel aegadel.
• Seda kõike silmas pidades suurendad tõenäosust, et sulle koguneb pensioniks rohkem vara.

Lähemalt: 

Kõige tähtsam: sinu eesmärk on kõrge tootlus sinu tööelu jooksul kokku. Mitte mõne suvaliselt valitud lühikese perioodi tootlus. Mitte see, kui palju sinu fondiosakute väärtus vahepeal kõigub.

Probleem on selles, et mitte keegi ei oska sulle öelda, millise tootlusega sa arvestada võid. Kui mõni fondivalitseja sulle vihjab, et no viis protsenti aastas ikka või võibolla kaheksa, siis ta ajab jama. Kui müügiesindaja räägib, et meie fondi tootlus tuleb kindlalt parem kui kellelgi teisel, siis ta ajab ka jama.

Pensionisammaste käivitamisest saadik on meie, Eesti inimeste raha pankade pensionifondides kasvanud keskmiselt 3% aastas. Kui elukalliduse tõusu arvestada, on tootlus nulli-lähedane. Maailmaturgude kasv on samal ajal olnud oluliselt kiirem (1).

Kas mineviku tootlus aitab tulevikku ennustada?

Sa oled kuulnud, et “mineviku tulemuste põhjal ei saa ennustada tuleviku tootlust”. Aga mis tööriistad meil selleks peale minevikus toimunu analüüsi üldse veel on?

Ei olegi muid tööriistu. Tegelikult aitavad mineviku tulemused tulevikku ennustada küll. Ei tohi ainult unustada kolme lihtsat asja.

1. Ennustus ei ole garantii.

Kui juulis on alati olnud palju palavaid päikeselisi päevi nii kaua kui sa mäletad, on mõistlik eeldada, et küllap ka tänavu. Kindel olla ei saa. Kui miski on tõenäoline, siis on olemas head eeldused, et see tõeks saab. Aga võib minna teisiti. Trumpi võit ja Brexit polnud tõenäolised, aga näed, osutusid võimalikuks. Sellest hoolimata paneksin panuse sellele, et ka järgmisel aastal juulikuus lumi maha ei tule.

2. Võrdle võrreldavat.

Juulikuu ilmade põhjal oleks rumal eeldada, et Eestis ongi aastaringselt vahemereline kliima. Kui sa tahad, et su raha kasvaks järgmise 40 aasta jooksul, oleks rumal valida fondi viimase 4 kuu või 4 aasta tulemuste põhjal. Kui fondi müügiesindaja näitab sulle graafikut, kus tema tööandja fondi kasvukõver on vahvalt uljas, siis küsi, millise perioodi kohta see graafik käib. Ja palu näidata, kui palju on investorite raha keskmiselt sellest fondis kasvanud pensionisammaste käivitamisest saadik (see pole muide sama, mis osaku puhasväärtuse kasv).

Mõne kuu või paari aasta tootlus ei aita ennustada, kui palju kasvab sinu vara pika aja vältel.

3. Ära aja segi seoseid ja juhuslikku vedamist.

Jälgi mustreid ja pane tähele, milliste näitajate vahel on turgude ajaloos olnud püsiv seos ja millised näitajad kõiguvad juhuslikult. Esimesed on päris hea materjal tuleviku ennustamiseks, teised väga halb.

Mida varasem tootlus ennustada lubab?

Siin on kolm mustrit, mis kipuvad korduma. Turgude analüüs on ikka ja jälle näidanud, et:

1. Aktsiad on pakkunud pika aja vältel paremat tootlust kui võlakirjad või pangahoius. 

Võlakirjade väljastaja võtab kohustuse maksta tagasi kindel summa kindla aja vältel. Aktsiate puhul sellist kohustust pole – kui ettevõttel läheb hästi, saab investor raha mitmekordselt tagasi, kui halvasti, on võimalus kõik kaotada. (2)

Seega: aktsiate risk on kõrgem ja ettevõtted maksavad kõrgema riski eest investoritele kõrgemat preemiat. Investorid teavad, et aktsiate hinnad kõiguvad majandustsüklites rohkem kui võlakirjade hinnad. Nad teavad, et aktsiate parem tootlus pole kokkuvõttes millegagi tagatud. Aga nad teavad ka seda, et mida pikem on investeeringu periood, seda suurema tõenäosusega saab järjekindlalt aktsiaid eelistades lõpuks oluliselt parema tulemuse.

Aktsiafondide tootlus kujuneb pika aja vältel tõenäoliselt paremaks.

Eesti pensionifondide maastikul tähendab see, et enamuses aktsiatesse investeerivate fondide tootlus kujuneb pika aja vältel tõenäoliselt suuremaks kui konservatiivse strateegiaga fondidel. Aga ka seda, et fond, mille juht hoiab raha ettevaatlikkusest pangahoiusel, kasvatab pikas plaanis sinu raha tõenäoliselt vähem kui see fond, mis investeerib aktsiatesse nii palju kui fondi reeglid lubavad.

2. Katsed turgu üle kavaldada enamasti ebaõnnestuvad.

Aktiivne juhtimine seisneb just selles: fondijuht püüab olla turust targem, panustades üksikutele geograafilistele piirkondadele ja ärisektoritele ning püüdes pidurit tõmmates ja gaasi andes turgu ajastada. Uuringud näitavad, et 80-90% fondijuhtidest teevad sellega oma klientidele kahju. Kaheksa kuni üheksa fondijuhti kümnest jääb turu keskmisele alla.(3)

See on loogiline. Turu ülekavaldamine on nullsumma-mäng. Et ühtedel see õnnestuks, peab täpselt sama paljudel see ebaõnnestuma. Niisiis, vaid 50% aktiivse juhtimisega tegelevatest investoritest võivad teoorias saada keskmisest paremaid tulemusi. Aga aktiivne juhtimine on kallis – kui sellega kaasnevad kulud tootlusest maha arvestada, jääbki enamus fondijuhte ka tulevikus tegelikkuses keskmisele alla. Seda ei kinnita ainult minevikuandmed, vaid matemaatika.

3. Madalate kuludega fondide tootlus on parem kui kõrgete kuludega fondide tootlus.

Turgude ajalugu on näidanud, et ikka ja jälle on ainus tõsiseltvõetav fondi tulemuse ennustaja tema kulumäär. Mida madalamad kulud, seda parem tootlus. Mida kõrgemad kulud, seda halvem tootlus.(4)

Madalad kulud annavad sulle edumaa.

Ka see on loogiline. Kui on väga tõenäoline, et keskmist lüüa ei õnnestu, siis on parim valik hoopis keskenduda just keskmisele. Ja maailmaturgude keskmise tulemuse saavutamine on üllatavalt lihtne. Hajuta vara kõigi maailma ettevõtete aktsiate vahel ja püsi kindlalt kursil – ära püüa gaasi anda ega pidurit tõmmata. See ongi Tuleva ja teiste laiapõhjaliste indeksifondide strateegia. Kursil püsimine on odav – pole tarvis palgata kõrgepalgalisi analüütikuid ega kulutada aega uhkete raportite kirjutamisele fondijuhi tarkadest otsustest. Kursilt kõrvalekaldumine on jälle kulukas ja investoritele tõenäoliselt kahjulik.

Sellepärast ongi investeerimismaailmas nii, et mida vähem maksad, seda rohkem saad. Sa ei usu mind? Kuula Freakonomics-i podcasti, kus maailma tuntuimad eksperdid räägivad madalate kuludega indeksifondide revolutsioonist. Nemad leiavad, et kõrge kuluga fondi valik on “rumalaim asi, mida sa oma rahaga teha saad.”

Mida ei saa mineviku tulemuste põhjal ennustada?

Siin on üks juhuslik muutuja. Minevikuandmete analüüs teeb ilmseks kainestava tõsiasja: pole olemas fondijuhte, kes saavutaksid järjepidevalt turu keskmisest parema tulemuse.

Keskmiselt umbes kolm kuni neli fondijuhti kümnest suudab aktiivse juhtimisega teha aastaga parema tulemuse kui turu keskmine, näitavad uuringud. Paraku on need kolm kuni neli igal aastal erinevad. Kümme aastat järjest suudab turu keskmist võita keskmiselt üks kuni kaks fondijuhti kümnest. Jällegi: järgmisel kümnendil on eelmise kümnendi staarid tõenäoliselt võistlusest välja kukkunud.

Niisiis: turgude statistika analüüs näitab, et see, kui fondijuhti on minevikus saatnud edu, ei suurenda tõenäosust, et ta võiks ka tulevikus häid tulemusi saavutada.

Meile kõigile meeldiks mõelda, et maailmas valitseb kord. Et kui anname oma raha targa eksperdi hoole alla, siis kasvab meie vara kenasti. Iga fondijuht loodab, et just tema on see erand, kes suudab olla keskmisest parem. Turgude tegelikkus on paraku näidanud, et edu on siin suuresti õnne asi. Eesti pensionifondide juhtidel pole seni õnne olnud. Nagu kasiinoski, võidab aktiivsest kauplemisest alati vahemees, ütleb Vanguardi asutaja Jack Bogle.  Fondivalitsejatest vahemehed ongi võtnud Eesti pensionifondide niigi kehvast tootlusest aastate jooksul vähemalt poole valitsemistasuks ja varjatud kuludena endale.

Millist tootlust Tuleva sulle lubada saab?

Me pole müstikud. Lähtume sellepärast empiirilisest tõestusmaterjalist, mitte fantaasiatest ega usust targa fondijuhi maagiasse. Me investeerime passiivselt ja hoiame kulud hästi madalal. Sellega saavutame, et meie fondide tootlus käib käsikäes maailmaturgudega. Nii saame tagada, et Tuleva pensionifondide tootlus ei jää kunagi kaugele maha maailma väärtpaberiturgude keskmisest (nagu Eesti pensionifondide tootlusega seni on läinud).

Enamik inimesi maailmas valib täna passiivse fondi.

Passiivne investeerimine oli kunagi radikaalne idee, mis sai mitmele autonoomselt mõtlevale majandusteadlasele elutööks: näiteks Burton Malkiel  ja Nobeli preemia laureaat William Sharpe. Tänaseks on väärtpaberiturud näidanud, et see toimib. Sellepärast valib enamik inimesi maailmas täna just passiivse investeerimisstrateegia.

Mida Tuleva ei luba?

1. Me ei luba, et sinu vara kasvab 3, 5, 8 või 10 protsenti aastas.

Maailmaturgude käekäik ei ole meie kontrolli all. Tuleva ei tegele ennustamisega ega püüa turgu üle kavaldada, vaid investeerib faktide põhjal.

Pensionikogujate raha hajutatakse maailma edukaimate ettevõtete aktsiate vahel, sest see on tõestatult toonud valdavale osale maailma investoritest parima tulemuse. Millise tulemuse see absoluutsummas minu ja sinu varale toob, näitab aeg. Üks on paraku kindel: rikkaks ainuüksi kogumispensioniga ei saa. Ära lase ilusat elu lubavatel reklaamidel ennast uinutada.

2. Me ei luba, et sinu vara väärtus meie fondis kunagi ei lange.

Tuleva pensionifondid keskenduvad pikaajalisele tootlusele ja ei muretse lühiajaliste kõikumiste pärast. Lühiajalise riski maandamine oleks kulukas ja vähendaks meie, pensionikogujate võimalust saavutada pensioniks võimalikult hea tootlus oma varale.

Kui maailmas on turgudel parajasti madalseis, näed sa kindlasti oma pensionikontol miinust. Väga võimalik, et suuremat miinust kui sõber, kes kogub mõnes teises fondis.

Passiivne investor mõistab, et turgude langus ei ole oht, mis teda ähvardab, vaid majandustsüklite loomulik osa, millega tuleb rahulikult leppida. Sest tuleta meelde: sulle on tähtis lõpptulemus, mitte see, kui palju sinu fondiosakute puhasväärtus vahepeal üles-alla kõigub. Ja turgude analüüs on ikka ja jälle tõestanud, et rahulikult tõusu- ja langustsüklitega kaasas käies on sul suurem tõenäosus saavutada hea lõpptulemus kui siis, kui püüaksid lühiajalisi langusi vältida.

3. Me ei luba, et sinu vara kasvab Tulevas rohkem kui ta võiks kasvada üheski teises Eesti pensionifondis.

Mäletad, statistika näitab, et üks kuni kaks fondijuhti kümnest saavutavad pikas plaanis aktiivse juhtimisega oma klientidele turu keskmisest parema tulemuse? Ühelgi Eesti fondijuhil pole veel seda õnne veel olnud, aga tulevikus võib olla.

Me ei anna sulle garantiid, et Tuleva pensionifondis saavutab sinu vara pensioniks kõige parema tulemuse. Saame öelda, et oleme turgude analüüsist ja maailma juhtivate majandusteadlaste soovitustest lähtudes loonud hea tulemuse saavutamiseks väga head eeldused.

Kui sa tahad, et sinu varal oleks kasvamiseks sama head eeldused kui 65 000 ärksal inimesel, kes juba oma samba kolinud kaasaegsetesse indeksifondidesse, siis lõpeta samuti pangale vanades fondides kõrge tasu maksmine ja loo omale edumaa.

Tuleva liikmetega võivad meie ühistes pensionifondides koguda kõik Eesti inimesed. Tahad ise ka Tuleva liikmeks saada? Tutvu ja astu liikmeks.

1. Rahandusministeeriumi kogumispensionite statistika ülevaatest (2019). Logi Tuleva lehel sisse oma pensionikontole (II sammas -> Sisene pensionikontole), et võrrelda, kui palju sinu II sammas oleks maailmaturu indeksis kasvanud.
2. Ma kasutan juba aastaid ühe oma London Business Schooli õppejõu kaastööl tehtud maailma väärtpaberiturgude andmebaasi, mis sisaldab tänaseks juba 24 riigi väärtpaberiturgude ajalugu alates 1900 aastast. Täna avaldab seda Credit Suisse (Credit Suisse Global Investment Returns Yearbook 2017)
3. Allikas: Standard&Poors
4. Selle kohta on kõige kauem teinud analüüse maailma suurim investeerimisfonde jälgiv analüüsikeskus Morningstar. 
5. Vaata ka  S&P analüüsi siit ja Eesti teise samba pensionifondide võrdlust indeksifondidega siit.

Artiklis sisalduvad andmed on uuendatud 31.07.2023 seisuga. Ülal graafikul on lisaks Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osakuhinna graafikule indeks, mida Tuleva fond järgib – MSCI All Country World Index ehk MSCI ACWI.

“Vaatame muuseas ka üle, kus teie teine sammas on,” ütles pangateller. Tema malbele näole langes tume vari. “Oi, see ei ole küll kõige parem valik. Tahate, toome kohe meile üle?” Sul ei olnud aega süveneda ega jõudu vaielda. Iseenesest oli ta ju sümpaatne daam. Kirjutasid alla. 

“Vabandage, kas teil on hetk aega? Ei-ei, me ei müü midagi, tahtsime ainult korraks pensionist rääkida! Halloo! Vabandust! Üks hetk palun!” Pintsakus lapseohtu noormehe mesimagus hääl muutus järjest nõudlikumaks ja lõpuks anuvaks. No hea küll, mõtlesid sa – võib ju viisakusest kuulata, mis neil müügipoistel-tüdrukutel öelda on. “Näete, meie fond on rohelises.” Hea küll, kirjutasid jälle alla. 

Lugematu hulk inimesi on mulle või meie klienditoe juhile Pirjele tunnistanud, et nad on pensionifondidest sisse-välja hüpanud just niisuguse mustriga. Satud panka, manitseb teller sind seni, kuni oled valinud just selle panga pensionifondi. Satud teise panka, kordub sama. Satud kaubanduskeskusesse, räägib sind surnuks “nõustajaks” maskeerunud müügimees, kes täna pensionit ja homme energia- või telefonipakette pakub. 

Kuni Tuleva ettepanekul see seadusega ära keelati, võtsid pangad iga kord sellise hüplemise eest sinu pensionivarast protsendi ära. Väljumistasuks. Seda tellerid ja nõustajad sulle ei maininud. Nemad teevad oma tööd nii hästi kui oskavad, aga nad tegutsevad oma tööandja, mitte sinu huvides. 

Siin on sulle spikker, mis aitab vahetada fondi siis, kui selleks on hea põhjus. Ja jääda endale kindlaks, kui teller või müügiesindaja sind järgmine kord moosima asub. 

Kolm head põhjust ehk millal sa peaksid fondi vahetamist kaaluma? 

1.Vaheta fondi, kui sa kogud liiga konservatiivse strateegiaga fondis. 

Vähesed meist on piisavalt rikkad, et saaksime pensioniks piisavalt raha kõrvale panna ilma riski võtmata. Võiks ju koguda lihtsalt pangaarvele, aga kasvav elukallidus sööb suure osa raha väärtusest ära. Kui pension on veel kaugel, ei pea sa väärtpaberiturgude tõusu- ja langustsüklite pärast muretsema. Ehkki aktsiate hindade kõikumine on suurem kui võlakirjadel, on pikas plaanis aktsiad seni alati investori rahale oluliselt parema tootluse pakkunud. 

Kui sa oled noor ja esimest korda tööle minnes sa lihtsalt unustasid pensionifondi valida, määras pensioniregister sulle fondi loosi teel. Rootsis määrab riik noortele inimestele automaatselt kõige suurema aktsiate osakaaluga pensionifondi. Kuni Tuleva ettepanekul ka Eesti loosisüsteem korda tehti, loosis riik millegipärast noored konservatiivsesse fondi. Sellistes pensionifondides kõigub sinu vara väärtus vähem üles-alla – risk on väiksem. Aga tootlus on ka väga madal – pikas plaanis üsna tõenäoliselt madalam kui inflatsioon. 

Seega: kui sul on pensionini veel üle 10 aasta, on mõistlik valida fond, mis investeerib võimalikult suure osa sinu rahast aktsiatesse. Selliseid fonde nimetatakse Eestis kõrge riskitasemega (varem: agressiivse strateegiaga) fondideks. Muideks, täna suunab ka riik noored just sellisesse fondi.

Vaheta fondi ka siis, kui sinu pensionifondi ametlik strateegia on küll agressiivne, aga tegelikkuses hoiab fondijuht sinu varast suurt osa võlakirjades või pangaarvel. Sellega hoiab fondijuht pensionifondi osaku puhasväärtuse suhteliselt stabiilsena, aga pikas plaanis kahjustab sinu võimalust oma pensionivara kasvatada. Sest pangaarvel seisev raha ei teeni juurde midagi, aga inflatsioon ja fondi valitsemistasu hammustavad sellest igal aastal tubli tüki ära. 

2.Vaheta fondi, kui sa kogud liiga kõrge riskiga fondis. 

Kui pensioniiga hakkab lähenema, on aeg mõelda riskide vähendamisele. 

Kui sul oli pensionini rohkem kui kümme aastat aega, ei valmistanud turgude lühiajalised langused sulle peavalu – sa teadsid, et sinu ostud on ajas kenasti hajutatud ja sul on aega oodata järgmist tõusu. Aga kui sul on pensionivara fondist välja võtmise päevani jäänud vähem aastaid ja II sammas on sinu ainus finantsvara, võib juhtuda, et see päev satub just madalseisule ja sul ei ole enam aega oodata, et turud taastuksid. 

Paraku ei ole ühte, kõigile sobivat retsepti, mis ütleks, kas, millal ja kui palju varast peaks madalma riskiga fondi suunama. Riskide vähendamiseks saab kaaluda kahte varianti:

• Tõsta vara osaliselt ümber võlakirjafondi. Ka siin tuleb arvestada, et ei saa kindel olla, et vara väärtus kindlasti plussi jääks, sest ka võlakirjaturg kõigub, vastavalt intressimäärade muutustele.
• Liigutada teise samba vara pensioni investeerimiskontole (PIK) rahana ootama. Raha deposiidis hoides küll tootlust oodata ei saa, ent ka vara väärtus ei saa kukkuda.

Kõigepealt tasub endale selgeks teha, kuidas ja millal teise samba vara kasutada saab. Võta abiks meie blogipost: Kuidas kasutada pensionisammastesse kogunenud vara?

3.Vaheta fondi, kui sinu pensionifondi kulud ei ole viidud võimalikult madalaks. 

Mina lahkuksin jesimesel võimalusel fondist, mille valitsemistasu on ikka veel ligi 1% või isegi üle selle. Pangad leiavad sulle alati veenvana kõlavaid õigustusi, miks ka edaspidi kõrget valitsemistasu võtta. Aga kainestav tõsiasi on, et enamik kulutusi, mille meie kõrget tasu makstes kinni maksame, ei loo meile, pensionikogujatele väärtust. Järjest enam inimesi lahkubki pankade vanadest fondidest madala tasuga indeksifondi.

Suurem osa kallite fondide valitsemistasudest läheb emapankadele kasumiks ja turundus- ning müügikuludeks. Sina maksad kinni usaldust süstivad telereklaamid, tüütud müügipoisid ja lugematud selgitused, miks just x panga fond on kõige parem, kuigi tulemused on järjekindlalt maailma keskmisele kõvasti alla jäänud. 

Väike osa pangafondide valitsemistasust läheb muidugi ka fondijuhi ja analüütikute palkadeks. Paraku näitab nii Eesti pensionifondide säratu minevik kui ka maailma kogemus, et fondijuhtide katsed turust targemad olla toovad pensionikogujale hoopis turu keskmisest halvema tulemuse.

Kolm halba põhjust ehk millal ei tohiks fondi vahetada?

1.Tahan riske hajutada ja fondide tulemusi võrrelda. 

Kõigi Eesti pensionifondide riskid on seaduse nõudeid järgides hästi hajutatud. Pensionikoguja ise ei pea riski maandamiseks raha mitme fondi vahel laiali jagama. Lisaks on pensionikoguja kõigis pensionifondides kaitstud fondivalitseja äririski eest. Seetõttu ei vähenda vara jagamine mitme fondi vahel sinu riski.

Ainus viis, kuidas oma valitud pensionifondi riski sisuliselt vähendada, on suunata osa rahast või kogu raha võlakirjafondi (ehk konservatiivse strateegiaga fondi) või pensioni investeerimiskonto (PIK) kaudu pangadeposiiti. See võib olla otstarbekas juhul, kui sul on pensionini jäänud vaid loetud aastad. Aga pead arvestama sellega, et riskivabu investeeringuid pole ja riski vähendada ilma ilma tootlusest loobumata pole kahjuks võimalik.

Fondide tulemusi saad võrrelda pensionikeskus.ee lehel – selleks ei pea investeerima mitmesse fondi.

2. Minu pensionifondi osaku väärtus on viimastel kuudel langenud ja otsustasin valida fondi, mille osaku hind on tõusnud

Kui sa investeerid aktsiatesse, oleks ju tobe osta hästi kallilt ja müüa odavalt? Niimoodi mustvalgel kirjas tundub see ilmselge – ja ometi on see viga, mida tehes väikesed ja suured investorid ikka ja jälle kõrbevad. 

Kui väärtpaberiturgudel kauplemine ei ole just sulle armas hobi, millele oled nõus peale maksma, ei ole lühiajaliste tulemuste jälgimine hea idee. Maailmas on seda küsimust palju uuritud ja on leitud, et need inimesed, kes püüavad turgu ajastada, kipuvad ostma just siis, kui turud on tipus, ja müüma siis, kui turud on põhjas.

Paljud püüavad turgude kõikumisi ette ennustada, aga enamasti see ei õnnestu – ka mitte professionaalsetel investoritel. See on üks põhjus, miks ka Eesti pensionifondide tulemused on seni maailmaturgude keskmisele alla jäänud.

Pea meeles, et turgude langus ei ole sinu jaoks tingimata halb uudis. Enamik meist on veel mitukümmend aastat pensionifondi osakute ostjad, mitte müüjad. Sinu palgast läheb iga kuu väike summa pensionifondi ja kui turul on parasjagu halvad ajad, saad selle eest rohkem fondiosakuid kui headel aegadel. Ja kui turgudel tulevad jälle paremad ajad, siis on sul rohkem osakuid, mille väärtus kasvab. Seda nimetatakse ostude ajas hajutamiseks (dollar-cost-averaging). See töötab sinu kasuks, aga ainult eeldusel, et sa ei hüple pensionifondidest sisse-välja, püüdes “gaasi anda” ja “pidurit vajutada”.

3.Pangateller või müügimees soovitas fondi vahetada.  

Vaheta fondi siis ja ainult siis, kui sina seda vajalikuks pead, mitte siis, kui teenusepakkuja sulle sobimatus kohas ligi tikub. Pangatelleri ja kaubanduskeskuse müügimehe eesmärk ei ole aidata sinul rahaasju paremini juhtida. Nende eesmärk on teenida komisjoni oma tööandja fondi müügi pealt.

Ma ise lähtun maailma suurima fondivalitseja Vanguardi asutaja Jack Bogle’i põhimõttest: “Hoia pensionivara madalate kuludega fondis ja “ära piilu” (don’t peek”). Ehk keskendu lõppeesmärgile ja ära kuluta raha ega aega lühiajaliste kõikumiste pärast muretsemisele. 

Ootasin kaua, et keegi teeks ka Eestis Vanguardi fondide sarnase fondi. Lõpuks tuli ise teha.

Mina vahetasin LHV XL-i esimesel võimalusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi vastu ja kavatsen nüüd kuni pensionini rahulikult selles fondis oma vara kasvatada. Sest ma tean, et Tuleva pensionifond tagab mulle maailma väärtpaberiturgude keskmise lähedase tulemuse. Nii head tulemust pole seni ükski panga pensionifond suutnud saavutada. 

Kui palju teenis meie pensionifondidesse paigutatud raha eelmisel aastal meile ja kui palju pankadele? Swedbanki, SEB, Nordea ja LHV fondivalitsejate aastaaruandeid analüüsis Tuleva asutaja Tõnu Pekk.

6% sinu ja minu igakuisest palgast läheb kohustusliku kogumispensioni fondi ehk II samba pensionifondi. (1) Pensionifondide valitsejad omakorda investeerivad meie ja teiste Eestis tööl käivate inimeste raha maailma väärtpaberiturgudele. Lõivu, mida fondivalitsejad selle eest võtavad, nimetatakse valitsemistasuks. (1)

Fondivalitsejate aastaaruannetest selgub, et pensionifondide valitsemistasud moodustavad märkimisväärse osa Eestis tegutsevate pankade sissetulekust. Aga kuidas meie – inimeste – rahal läks?

Väljavõte fondivalitsejate aastaaruannetest – kogutuluna oleme arvestanud ainuüksi II samba teenustasudest saadud tulu. (2) Tahad ise analüüsida? Pankade fondivalitsejate aastaaruanded on siin: Swedbank Investeerimisfondid, SEB Varahaldus, Nordea Pensions, LHV Varahaldus

1. Eesti pensionifondide kliendid teenisid keskmisest investorist kordades vähem

Maailma väärtpaberiturgudel oli 2016 väga hea aasta – keskmine investor, kes paigutas poole oma varast aktsiatesse ja poole võlakirjadesse, teenis aastaga juurde ligi 7%. Eesti pensionifondide klientide raha kasvas samuti, aga kordades vähem kui maailma investoritel keskmiselt – alla 2%.

Meie kõigi II samba pensionivara kokku kasvas eelmisel aastal 57 miljoni euro võrra. Kui oleksime saanud investeerida oma raha globaalsesse indeksifondi, oleksime teeninud 190 miljonit eurot.(3)

See tulemus tekitab muidugi pettumust, aga pole tegelikult üllatav. Kogu maailmas suudavad investoritele indeksifondidest paremaid tulemusi saavutada ainult üksikuid fondijuhid.

2. Igast eurost, mis sinu raha turgudel teenis, võttis fondivalitseja 40 senti endale

Eesti pensionifondide valitsejad teenisid eelmisel aastal meie kõigi II sambasse paigutatud raha pealt teenustasudena 36 miljonit eurot. Igast eurost, mis sinu pensionivara juurde teenis, jätsid fondivalitsejad sulle umbes 60 senti ja võtsid ülejäänu endale teenustasuks.

2015. aastal oli see suhe veel hullem – siis läks fondivalitsejatele suurem osa teenitud tulust kui investorile endale jäi. (4)

3. Vaid veerand valitsemistasudest kulus meie raha eest hoolitsemisele 

Ainult umbes veerand fondivalitsejate teenustasutulust kulus pensionikogujate vara valitsemisega seotud tegevustele. Sellised kulud on fondivalitseja töötajate palgad, depoopanga tasud, registripidaja (EVK) tasud ja järelvalve- ning tagatisfondi tasud.

Kolmveerand – 27 miljonit eurot – maksid fondivalitsejad oma emafirmadele ehk pankadele. Raha läks pankadele otse kasumiks või siis müügi-, administreerimis- ja juhtimislepingute alusel. Need kulutused meile, pensionikogujatele minu teada väärtust ei loo.

Paar head uudist ka

1. Kui eelmisel aastal võtsid pangad inimestelt kõrget tasu ka fondi vahetamise eest, siis selle aasta algusest seadus seda enam ei luba. 2016. aastal maksid pensionikogujad fondi vahetades pankadele kokku 1,4 miljonit eurot osakute tagasivõtmistasu. 2017 jääb vähemalt see kulu pensionikogujale eeldatavalt nullilähedaseks.

2. Meie raha kehv tootlus Eesti pensionifondides kinnitab maailma juhtivate majandusteadlaste ja edukate investorite soovitust: madalate kuludega indeksifond on enamikule investoritest parim valik. Eelmisel aastal polnud Eestis veel ühtegi indeksi-pensionifondi. Täna on Tuleva eeskujul ka pangad indeksifondid käivitanud. Tegelikult pole enam head põhjust, miks sa peaksid fondivalitsejale rohkem kui 0,34% valitsemistasuks maksma. 

Mina, nagu ka kõik teised Tuleva asutajad, kogun oma pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis. Meiega koos saavad pensioni koguda kõik Eesti inimesed, aga kõige rohkem kasu saavad Tulevast liikmed, kes teenivad pensionilisana ka liikmeboonust ja saavad Tuleva arengus kaasa rääkida.

Samal teemal:

Milline Tuleva pensionifond sobib sulle?

Kuidas pensionifondi vahetada?

___

(1) Kogumispensioni sissemaksete tegemine on kohustuslik kõigile alates 1983. aastast sündinud Eesti inimestele. Loe ka 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast).

(2) Danske Capital AS tulemus on alates 01.05.2016 konsolideeritud LHV Varahalduse tulemusse. Esimese nelja kuu tulemus on toodud hinnanguliselt, sest Danske aastaaruanne ei ole kättesaadav. Eeldasime, et 2016. aasta esimese nelja kuu tulemus oli võrdne 2015. aasta nelja kuu keskmisega.

(3) Indeksifondi võrdluses võtsin aluseks: 50% Vanguard Global Stock Index Fund (tasu 0,3% aastas) ja 50% Euro Government Bond Index Fund (tasu 0,3% aastas). Tüüpilise Eesti pensionifondi väljaöeldud strateegia on samuti 50% maailma aktsiad ja 50% Euroopa võlakirjad.

(4) Fondivalitsejate kasumiaruanded ei näita kogukulu ehk seda, kui suur osa pensionifondide investorite rahast läks allfondide teenustasudeks ja tehingukuludeks. Karta võib, et kui kõik kulud arvesse võtta, saavad meie pensionikogujad endale ainult väikese osa tulust, mida nende raha maailma väärtpaberiturgudel teenib. Samal ajal on kõik riskid pensionikoguja kanda.