Kui Eesti soovib innustada meid pensioniks rohkem säästma, tuleks peatada juba riigikokku jõudnud pensionisüsteemi peenhäälestus, mis muudab valikud inimeste jaoks veelgi keerulisemaks, aga mitte paindlikumaks.

Selle asemel tuleb inimestele tagada vabadus oma pensionivara mõistlikult kasutada, luua pensionikogujatele tööriistad heade valikute tegemiseks ja avada II sammas vabatahtlikeks sissemakseteks.

* Kiire? Hüppa otse lahendustele.

Kujutlege, et olete ettevõtte juht ja user testing näitab järgmist:

• 3/4 teie toote sihttarbijatest ei tea, mida see teeb ja kui palju maksab.
• 2/3 inimestest ei usu, et tegu on hea tootega.
• 1/2 tarbijatest ei tea, milline toode neile on müüdud.

Kas te soovitaksite tootearendustiimil teha natuke peenhäälestust?

Nüüd võrrelge Eesti kolmesambalist pensionitoodet:

• Kolmveerand Eesti inimestest ei ole pensioniteemadega kursis ega tea, kui palju nende sotsiaalmaksust II sambasse läheb.
• Ligi kaks kolmandikku ei pea Eesti pensionisüsteemi usaldusväärseks.
• Ligi pool pensionikogujatest ei tea, millises fondis nad pensioni koguvad. (1)

Hmm. Mida ette võtta?

Alustada võikski user testing-ust. Täna on seaduste muutmisel küsitud peamiselt pankade ja kindlustusseltside arvamust, inimesed süsteemi kasutajatena on olnud teisejärgulised.

Kuidas käitub inimene, kes peab tegema reaalseid valikuid Eesti pensionisüsteemis? Millised on tema vajadused ja ootused? Kas valiku ees seisval inimesel on piisavalt infot ja kas see info on talle arusaadav? Kas ta saab oma küsimustele asjatundlikud vastused, mis lähtuvad tema, mitte panga huvidest? Tulevas teeme selliseid teste iga nädal. Oleme hea meelega riigile abiks.

Eestil on probleem, et inimesed säästavad pensioniks liiga vähe. Aga miks?

1. Mõnedel inimestel lihtsalt ei ole väikese sissetuleku kõrvalt võimalik rohkem säästa.

2. Enamiku jaoks ei ole Eesti pensionisüsteem piisavalt läbipaistev ega usaldusväärne. “Kätte sealt niikuinii midagi ei saa!” – seda lauset kuuleme inimestelt ikka ja jälle.

Täna on riik seadnud eesmärgiks, et keskmine pension oleks tulevikus vähemalt 40% keskmisest palgast.

Praktikas väljendub see nii: et igakuine keskmine paistaks parem, surub riik kalli kindlustuslepingu kõigile pensionile suundujatele. Ka neile, kes seda tegelikult ei vaja. Ebamõistlikud piirangud toovad tulu kindlustusseltsidele, aga vähendavad inimeste usaldust, ei innusta rohkem säästma ega aita kuidagi vaesemate pensionäride elujärge parandada. Kui üks pensionär ei tohi oma kogutud raha eest vannituppa turvalist dushinurka ehitada, ei tee see rikkamaks teisi pensionäre.

Tuleva ettepanek on, et keskmistega mängimise asemel võiks riik seada selged eesmärgid iga inimese kohta:

1. Tagada igale Eesti inimesele toimetulekut võimaldav vanaduspension, mis tuleb I ja II sambast kokku. Selleks peame kokku leppima, mis on toimetulekupensioni miinimummäära arvutamise alused. Edasi saame otsida konkreetseid lahendusi nende jaoks, kellel pole mingil põhjusel võimalik pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha koguda.

2. Innustada rohkem pensioniks koguma neid, kellel see võimalik. Selleks tuleb muuta süsteem lihtsamaks, paindlikumaks ja usaldusväärsemaks, aidata inimestel teha tarku valikuid ja luua võimalus automaatseks säästmiseks.

5 realistlikku lahendust, mida võiks ühe aastaga saavutada: 

Kui poliitikud ja rahandus- ning sotsiaalministeeriumi ametnikud otsustavalt tegutsevad, võiks Eesti pensionitoode umbes aasta pärast olla palju parem. Tuleva tuleb siin hea meelega appi:

1. Loome inimestele võimalused oma pensionivara paindlikumalt kasutada. Riik piiraku II sambasse kogunenud vara kasutamist ainult toimetulekupensioni tagamiseks. Ülejäänud osas on igal inimesel õigus ise otsustada, kuidas oma isiklikku raha kasutada.

2. Avame pensioni teise samba vabatahtlikeks sissemakseteks. Igaüks saab anda näiteks kord aastas oma tööandjale juhise, kui suure osa palgast ta soovib otse pensionifondi suunata. Tööandjatel on võimalus ka ise töötaja pensionisse panustada, tehes sissemakseid otse kogumispensioni teise sambasse.

3. Loome Eesti pensionikogujate dashboard-i. Sellise, mis võimaldab igal inimesel vaadata, kui suurt pensioni tal I ja II sambas kokku oodata on, kui palju ta maksab fondivalitsejatele tasudeks ning milline on tema pensionifondi pikaajaline tootlus võrreldes maailma ning Eesti keskmistega. Siin saab näiteks Rootsilt õppida.

4. Anname inimestele võimaluse soovi korral saada asjatundlikku nõu. Näiteks sotsiaalkindlustusameti juures töötavatelt spetsialistidelt. Täna ei leia pensionikoguja erapooletuid eksperte kuskilt.

5. Lubame pensionifonde müüma ainult vastava kutseeksami läbinud inimesed, kes alluvad finantsinspektsiooni järelvalvele. Hakkame tegema regulaarselt testoste, et kontrollida müügiesindajate tegevust ja vajadusel koostöös turuosalistega probleeme lahendada.

Eesti pensionisüsteem ei vaja peenhäälestust.

Kogu maailm on aru saanud, et pankade huvidest lähtuval peenhäälestusel põhinev finantssektori tootearendus loob lõkse, mis ootamatul hetkel plahvatavad. Inglise kuninganna Elizabeth II küsis 2008. aasta globaalse finantskriisi kohta pahaselt: “Miks keegi seda ette ei näinud?”. Sellepärast ei näinud, et pidev peenhäälestus – näiteks laenude pakkimine ja ümberpakkimine – oli muutnud süsteemi võimatult kompleksseks. Ükski majandusteadlane, ükski analüütik, ükski pangajuht ega ükski poliitik ei saanud aru, mis tegelikult toimus. Kannatajaks jäi tavaline inimene.

Eesti riigikogus möödunud nädalal esimese lugemise läbinud Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu on näide sellisest peenhäälestusest.

Sisuliselt ei tee plaanitavad muudatused inimeste jaoks midagi oluliselt paremaks. Küll aga muudavad need süsteemi keerulisemaks. See eelnõu annab kindlustusseltsidele võimaluse pakkuda erinevaid kohustuslikke pensionilepinguid ja teeb valiku inimeste jaoks veel raskemaks. Suuremat vabadust oma pensionivara kasutamisel see inimestele ei anna.

Kas keegi on plaanitavaid muudatusi kasutajate peal testinud? Kuidas pensionile suunduvad inimesed omale sobiva pensionilepingu valivad? Kas neil on võimalik aru saada, mis on valikus olevate lepingute sisu ja hind? Kas uues seaduses määratletud võimalused pensionivara kasutamiseks vastavad inimeste tegelikele vajadustele?

Parim toode pole tingimata see, millel on kõige rohkem nuppe.

Meid, Tuleva liikmeid on täna juba 3400. Kui tahad osa saada Tuleva arengust ja aidata teha parem pensionistrateegia meie endi ja meie laste jaoks, siis ühine meiega.

(1) Allikas: SEB pensionivalmiduse uuring 2017
Foto: Inglise kuninganna 

* See artikkel on neile, kellel on sügavam huvi väärtpaberiturgude teooria vastu. Kui sa tahad lihtsalt otsustada, milline pensionifond sulle sobib, võid kohe lõppu hüpata.

Sobiv helitaust lugemiseks on siin.

Tänapäeva masinapurustajad pole käsitöölised, vaid valgekraedest investeerimispankurid, kelle magusa leiva targad arvutid ära võtavad.

Maailma ja viimasel ajal ka Eesti meediast saab regulaarselt lugeda mõtteavaldusi, et indeksifondide kasvav populaarsus ohustab väärtpaberiturgude tervist. Nende mõtteavalduste toon ulatub ettevaatlikust skepsisest tundmatu asja vastu apokalüptilise hüsteeriani. Eesti Päevalehe ärileht nimetas eilses tõlkeartiklis börsil kaubeldavaid indeksifonde “massihävitusrelvadeks”.

Mida need indeksifondid siis massiliselt hävitavad?

Indeksifond investeerib passiivselt. See tähendab, et fondijuht jaotab sinu raha proportsionaalselt maailma suurimate ettevõtete ja valitsuste väärtpaberite vahel. Nii on riskid hästi hajutatud ja sulle on tagatud turu keskmise lähedane tulemus.

Arvutid võtavad kehvematelt fondijuhtidelt töö

Aktiivse investeerimisstrateegiaga fondis püüab fondijuht valida väärtpabereid ning osta odavalt ja müüa kallilt.

Statistika näitab, et enamik aktiivselt tegutsevaid fondijuhte ei suuda saavutada indeksifondidega võrdväärset tulemust ja ammugi mitte võita turu keskmist. Päevalehe artiklis esinenud FPA Capitali fondijuhtidel pole see seni õnnestunud. Turu keskmisele on järjekindlalt alla jäänud ka Eesti aktiivselt juhitud pensionifondide ja teiste pankadele kuuluvate investeerimisfondide tulemused.

Muide, maailma üks suurimaid analüüsimaju Morningstar on hinnanud ka Eesti investeerimisfonde. Mõni fond on Morningstari tähekestega kaunistanud ka oma kodulehe. Kaks tärni tundub uhke – niimoodi Michelini poolt pärjatud restoranis saab ju väga hästi süüa. Aga fondide reitingute süsteemis tähendab kaks tähekest paraku alla keskmise tulemust. (Uuendus juuli 2018: tänaseks on LHV Pärsia Lahe Fondi Morningstari reiting langenud madalaimaks võimalikuks ja fondi kodulehelt on viide reitingule eemaldatud. Uuendus märts 2021: tänaseks on LHV Pärsia Lahe Fond likvideeritud.) 

Kõrgepalgalistel fondijuhtidel on kõva hääl ja suur soov passiivse investeerimise populaarsuse kasvu vastu sõdida. Mida selgemaks saab, et enamik neist ei suuda ise investoritele väärtust pakkuda, seda suurem on hirm sissetuleku ja töökoha kaotuse ees.

Maailma investeerimispangad on juba suure osa väärtpaberimaakleritest ja analüütikutest lahti lasknud, sest nende töö teevad paremini ära arvutid. Näiteks Goldman Sachsi New Yorgi peakontoris töötas 2000. aastal 600 USA väärtpaberituru kauplejat, täna on neid alles ei rohkem ega vähem kui kaks. Maailma ühe suurima investeerimispanga kogemus on, et keskmiselt neli trader’it saab asendada ühe IT-inseneriga, kes siis töötab välja ostu- ja müügiotsuste tegemiseks vajalikud algoritmid.

Automaatselt juhitud fondid ei erine isesõitvatest autodest

Me seisame järjekordse tööstusrevolutsiooni lävepakul. Seekord ei asenda masinad ainult madalapalgalisi füüsilise töö tegijaid – tööst jäävad ilma ka paljud valgekraed.

Aga pange tähele: paljud on valmis kuulutama kriitikavabalt progressiks tõsiasja, et miljoneid autojuhte ähvardab ameti kaotus, sest tulevikuautod juhivad ennast ise. Sageli näevad just needsamad tehnooptimistid lähenemas maailmalõppu, kui ohtu satub nende enda finantsmaagiaga vürtsitatud töökoht pangas.

Muutuste üle, mida tehnoloogiline areng kaasa toob, saab ja tuleb arutada. Ka seoses väärtpaberiturgudega. Kartus, et indeksifondide populaarsuse kasv võib kaasa tulla probleeme, sisaldab mitut eeldust, mille paikapidavuse üle tasub juurelda. Mina ei tea, milliseks kujuneb maailma väärtpaberiturgude tulevik. Ja ma ei ole kohanud kedagi, kes teaks.

Aktiivne investor pole tingimata tark investor

Ma ei ole seni leidnud veenvaid argumente, mis annaks alust pidada tõenäoliseks, et näiteks Tuleva pensionifondide investoritele võiks mõni muu strateegia olla parem kui passiivne, indeksit järgiv strateegia. Aga neid argumente tuleb pidevalt otsida, sest indeksistrateegia puhul on sümpaatne selle lähenemise tagasihoidlikkus. Passiivset investeerimist ei ümbritse uljas bravuur ega kogenud geeniuse müüt. Indeksifondi juhina ei saa ma investoritele kahju teha sel moel, nagu saab liiga enesekindel või liiga kartlik aktiivse fondi juht, aga oma teadmisi tuleb sellegipoolest pidevalt küsimuse alla seada.

Tänaste teadmiste põhjal usun, et indeksifondide levik võiks turge muuta pigem rohkem kui vähem efektiivseks. Miks?

Mõned arvavad, et mida populaarsemaks saavad fondid, mille juhid ei püüa ennustamisega tegeleda, seda ebaefektiivsemaks muutub turg. Sest keegi turul peaks ju ennast kursis hoidma ja hindama, kuidas ettevõtetel läheb. Teiste hinnangul piisab täiesti, kui vaid kümnendik rahast on “informeeritud” investorite käes.

Seda küsimust, kas investorid on ikka nii ratsionaalsed kalkulaatorid, nagu eeldab efektiivse turu hüpotees, on finantsakadeemikud arutanud juba aastakümneid. Näib, et investorid – sealhulgas fondijuhid – on pahatihti pigem lühinägelikud, emotsionaalsed, kipuvad karjas jooksma jne. Ometi on turud seni hakkama saanud. Kas indeksifondid muudavad midagi selles plaanis?

Küsides, kas indeksifondid ohustavad turgude tervist või mitte, tasub meelde tuletada, miks indeksifondid nii kiiresti populaarsust koguvad. Tõenäoliselt ikka sellepärast, et aktiivselt juhitud fondide juhtidel pole enamasti oskusi, mis investoritele tulu tooks.

Aga üksikud fondijuhid on edukad. Kas on alust uskuda, et nende edu pole puhas juhus, vaid neil on tõesti olemas erakordne asjatundlikkus? Kui jah, siis peaks ju olema hea uudis, kui halvemad aktiivselt juhitud fondid – need, mis turule pidevalt jalgu jäävad – indeksifondidega asendatakse. Tänu sellele kasvab järele jäävate fondijuhtide oskuste keskmine tase. Vulgaarselt väljendudes: turgu soperdavad käpardid jäävad lihtsalt tööst ja investorite rahast ilma. Turg muutub efektiivsemaks.

Mida efektiivsem turg, seda väiksem on tõenäosus, et aktiivne juhtimine annab parema tulemuse

Mida efektiivsem turg, seda raskem on aktiivsetel investoritel „turgu võita” ehk keskmisest paremaid tulemusi saavutada. Turu võitmine on nn nullsummamäng. Et sina oleksid keskmisest parem, peaks keegi teine olema keskmisest halvem. Mida populaarsem on aktiivne investeerimine, seda suurem on tõenäosus, et vähemalt pooled investorid on rumalamad kui sina. Kui enamik investoritest valib indeksifondi ja järele jäävad ainult üksikud kõrgelt kvalifitseeritud aktiivsed investorid (sest enamik teisi on juba töö kaotanud), siis toimub võistlus hoopis kõrgemal tasemel.

Teisisõnu: indeksi järgimine annab enamikule investoritest järjest suurema tõenäosusega parema tulemuse kui aktiivne juhtimine.

Kes peaks valima aktiivse, kes passiivse fondi?

Tõenäosus, et aktiivne juhtimine annab turu keskmisest parema tulemuse, kahaneb, aga ei kao muidugi kunagi. Et valida aktiivse ja passiivse fondi vahel, tasub endalt küsida mõned küsimused. Kui saad kõigile jaatavalt vastata, vali aktiivne fond. Kui vastus kasvõi ühele nendest küsimustest on “ei”, vali passiivne fond.

1. Kas sul on alust arvata, et sinu kogemused ja teadmised võimaldavad sul õigesti otsustada, milline fondijuht on parem kui teised?  
2. Kas sul on alust arvata, et just nende fondijuhtide seas, kelle hulgast sinul on valida, on mõni selline, kes on targem kui ülejäänud maailmaturg? Eesti keskmisest parem siin sind paraku ei aita, seda kinnitab meie pensionifondide säratu ajalugu…
3. Kui sul on alust arvata, et sinu fondijuht on targem kui ülejäänud turg, siis kas lisatootlus, mida tema tarkus võiks tuua, õigustab kõrgemaid tasusid? Täna on Eesti kalleimate ja soodsaimate pensionifondide kogukulu vahe hinnanguliselt ligi kaks protsenti. Turu keskmisest natuke kõrgema tootluse saavutamine on raske, aga aasta-aastalt keskmisest üle kahe protsendipunkti võrra parema tootluse saavutamine on juba väga, väga raske.  

Ühte asja tasub veel meeles pidada: väga suur osa maailma fondidest käitub ja on käitunud juba aastakümneid üsna sarnaselt indeksifondidega. Fondid püüvad erineda oma turu keskmisest võimalikult vähe. Lihtsalt sellepärast, et kaotus ei näe nii halb välja, kui kõik teised ka parajasti kaotavad. See nähtus – nn kapi-indeksifond – on tänu selgelt välja öeldud strateegiaga indeksifondide tulekule saanud ka finantsinspektsioonide tähelepanu objektiks. Paljud „aktiivselt” juhitud fondid ei erine tegelikult turuindeksist kuigi palju, kuid võtavad teenuse eest kõrget hinda. Ka Eestis on see probleem liiga vähe tähelepanu pälvinud.

Juhtivad majandusteadlased leiavad, et kõige targem on koguda pensioniks just madalate kuludega indeksifondis. Järjest rohkem USA investoreid on seda nõuannet kuulda võtnud – 2017. aasta lõpuks peaks juba pool nende investeeringutest olema indeksifondides.

Kas meie siin Eestis valime indeksifondi või suurte kuludega käsitsi juhitud fondi, mõjutab ainult meie pensionide suurust ja võib-olla kohalike fondivalitsejate kasumite suurust. Maailma väärtpaberiturgude arenguid meie tillukese riigi inimeste otsused ei mõjuta. Seega võib otsuse aktiivse ja passiivse strateegiaga fondi vahel julgesti teha üsna egoistlikel kaalutlustel.

See artikkel kuulub sarja “Mida fondijuht teeb ja kellele teda vaja on? Indeksifondid ja pikaajalise investeerimise ABC“

Natuke üle aasta tagasi, 12. aprillil 2016 maksid 22 inimest igaüks 150 eurot ja panid notari juures allkirja Tuleva Tulundusühistu asutamislepingule. Kuu aega tagasi käivitasime Eesti soodsaimad kogumispensioni ehk teise samba fondid (1).

Aeg on kirja panna olulisemad märkmed esimese aasta kogemustest.

Kuidas murda panku kaitsev igavuse kilp?

Paremat pensionifondi läheb meil vaja, see tundus mulle iseenesest mõistetav. Kui halbade fondide eest hoiatamise asemel on riik teinud nendesse raha paigutamise sunduslikuks, siis tuleb midagi ette võtta.

Indrek Neivelt oli üks esimesi, kellele parema fondi loomise ideest rääkisin. Ta kuulas mind viisakalt ära ja ütles, et nojah, eks ta ole; kahjuks endal pole aega appi tulla. Aga mõni päev hiljem helistas Indrek mulle ise. Ta nõudis, et nüüd tuleb kohe tegutsema hakata. Ta oli siiski huvi pärast internetipangas oma pensionikontole kiiganud.

See, mida Indrek seal nägi, oli talle šokk.

Mõttekaaslasi otsima hakates sai ruttu selgeks kaks põhjust, miks keegi juba ammu pole midagi ette võtnud.  Esiteks, pensionifondid on jube „ebaseksikas“ ja keeruline teema. Teiseks, Eesti inimeste seas on levinud müüt, et teise sambasse koguneb niikuinii vaid mingi tühine raha. (2)

Tegelikkus on, et teise samba pensionifondides on kõige suurem osa Eesti inimeste säästudest. Ja umbes poole inimeste tulust on pangad aasta aasta järel endale võtnud. Enamik inimesi ei tea siiani, mis nende pensionikontodel toimub.    

Tänaseks on Tuleval juba piisavalt liikmeid ja kliente, et jätkusuutlikult tegutseda. Aga kui oleks kümme korda rohkem, saaksime tasud veel madalamaks ja rohkem inimesi saaks kasu. Ma tahaks, et Tuleva ei jääks elitaarseks “tarkade inimeste klubiks”.

Pankade pensionifonde kaitseb võimas igavuse ja keerukuse kilp. Kuidas aidata inimestel sellest läbi näha?

Tuleva asutajad Tõnu Pekk ja Priit Lepasepp Kalamaja päevadel toimunud vabaõhuseminaril.

Kas me suudame usalduse välja teenida?

Tuleva ärimudel on minu meelest hästi lihtne: inimesed ise panevad raha kokku ja investeerivad seda mõistlikul viisil ilma vahemeesteta. Oleme asutajatega kohanud aga palju umbusaldust.

Siit-sealt olen lugenud tunnustavaid ütlusi, et Tuleva turule sisenemine olla olnud väga õnnestunud turundustrikk. Kui keegi ütleb, et sa oled milleski hea, siis on see ju meelitav. Aga kui keegi tuleb õlale patsutama, et küll te ikka „müüte ennast kavalalt”, siis tunnen end tegelikult natuke lollina. Sest keegi asutajatest ei võida Tuleva õnnestumistelt rohkem kui teised liikmed. Nendel, kes Tuleva liikmena juba asjaosalised pole, näib olevat seda raske uskuda.

Kõhklused on põhjendatud – finantssektor on üks läbipaistmatumaid majandusharusid ja kogu maailmas teenitult usalduskriisis. Samal ajal on ühistuline ettevõtlusvorm vähe levinud. Ma ise arvan, et sedamööda, kuidas tehnoloogia areng teeb võrgustike toimimise järjest lihtsamaks, saavad kodanikualgatuse korras tehtud ettevõtted ka järjest tavalisemaks.

Ühistuline vorm pole muidugi sisu garantii. Tähtis on kujundada juhtimisstruktuur, mis oleks ka pikas plaanis jätkusuutlik. Selline, mida ei saaks haavata vaenuliku ülevõtmisega ja mis ei sõltuks mõne inimese entusiasmist, vaid seaks tiimile õiges suunas innustavad motivaatorid.

Pangad ostavad usaldust ja müüvad seda siis klientidele tagasi. Tuleval ei ole aukartust äratavat peahoonet. 100-aastasele ajaloole pole võimalik viidata. Minu äriplaan sisaldas infokuludeks 1000 eurot kuus – selle eest mingeid vägevaid reklaamikampaaniaid ka ei osta.

Seega jääb lootus, et usaldust saab välja teenida, kui teha asju ausate kavatsustega ja vigadest õppides. Pankade fondivalitsejate kuludest kõvasti üle poole läheb täna turundusele. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et halbu tooteid on kallis müüa?

Kas Tuleva on start-up või sotsiaalne ettevõte?

Teiselt poolt olen pidanud ikka ja jälle seletama, et Tuleva ei ole heategevus või rahvakogu. Meie eesmärk on ikka oma liikmetele raha teenida.

Tuleval on palju tüüpilise start-up’i tunnuseid. Väike ja väle tiim, kiire kasv, turgu raputav mõju jne. Aga erinevalt tüüpilisest idufirmast pole meil riskikapitalistidest investoreid, kes nõuavad superkasumit ja väljumisstrateegiat. Meie omanikud on liikmed ise ja nemad tahavad midagi muud: stabiilset, pikaajalist kasvu omaenda varale.

Niisiis, Tuleva on pigem kodanikualgatuse korras loodud sotsiaalne ettevõte. Tuleva eesmärk on omanike kasust laiem: Eesti inimeste pensionivara käekäik mõjutab tänaste ja tulevaste põlvkondade elu ja riigi majanduse tervist. Meie ühiskondlik mõju on juba täna käegakatsutav. Ja ometi jääb mõnikord inimestega rääkides mulje, et Tuleva on algusest peale olnud justkui kuidagi liiga tõsiseltvõetav, liiga “päris”, et sotsiaalse ettevõtluse sildi alla mahtuda.

Me peame ka edaspidi tegema koostööd ning õppima idufirmadelt ja rahvakogudelt, ühistulistelt ettevõtmistelt ja isegi pankadelt. Ka vigadest on vaja õppida ja õppetunde jätkub.

Kuidas parandada oma kirjaoskust ja mitte vinguda inimeste rumaluse üle?

Annika, Priidu ja Danieliga kujutasime algul üsna naiivselt ette, et saame ausa jutuga n-ö inimeste silmad avada. Tänaseks oleme ise targemaks saanud. Keegi meist neljast ei oska pensionisammastest nii rääkida, et see oleks arusaadav igale haritud inimesele, kes pole ise rahandusspetsialist. Ma ei ole kohanud ka kedagi teist, kes oskaks.

Muide, Eesti inimeste finantskirjaoskus on üks paremaid maailmas. Pole mõistlik loota, et see veelgi paraneks. Ausalt öeldes ma ei tahaks, et kirurgid, arhitektid ja õpetajad peaksid veel rohkem aega kulutama rahandusmaailma nüanssidele – see tuleks ju nende oma erialase arengu arvelt.

Seega – meie ise, teenusepakkujad, peame õppima selgelt ja arusaadavalt rääkima. Riik omakorda peab vaatama, kuidas teha kogu pensionisüsteem lihtsamaks, selle asemel et järk-järgult keerukust lisada.

Segadusse ajav süsteem ei ole paratamatus. See sobib hästi nendele teenusepakkujatele, kelle tooteid hästi informeeritud klient ei ostaks. Aga need, kellele tõesti läheb korda, et Eesti inimesed oma rahaasju targemalt korraldaksid, peavad lõpetama inimeste süüdistamise ignorantsuses ja hakkama tegelema iseenda kirjaoskusega.

Meil Tulevas on siin veel pikk tee minna.

Kas juhtimisõpikutest on kasu?

Hansapangas osteti 1990. aastate lõpus kõigile Goldratti „Eesmärk“ ja hakati selle 1980. aastate popteose põhjal igasugu koolitusi tegema. Pean tunnistama, et sellest ajast saadik olen suhtunud ärieneseabi õpikutesse pealiskaudse põlgusega. Olen eelistanud finantsteooriat ja ilukirjandust

Sellepärast polnud mul Tulevat alustades aimugi, mis asjad on kasvõi näiteks agile product development või growth hacking. Mõtlesin, et kõige tähtsam on vettpidav äriplaan.

Ühel õhtul tegime hea sõbra Kristo Käärmanniga abikaasa vanemate juures sauna. Jutuks tuli, et kõik, mida Kristo ise teha oskab, on ta ammu teistele delegeerinud. Kristo ütles ka, et nii mõnegi projekti juhtimise Transferwise’is usaldaks ta pigem sellisele inimesele, kes teeb seda asja esimest korda, kui sellisele, kes juba teab-mitmendat.

See pani mind mõtlema.

Üle neljakümnestel meestel kipub tekkima ettekujutus, et me teame juba peaaegu kõike. Eriti kui oleme sattunud õigel ajal õigesse kohta ja tänu sellele on elus vedanud ka. Teate küll seda tüüpi: sellist, kellele miski pole uus… Sellist, kes on kogu aeg solvunud, et teised tema teadmisi sama kõrgelt ei hinda nagu ta ise. Sellised ülearused tarkpead on hirmus tüütud ja varem või hiljem tõenäoliselt töötud.

Tavaliselt loen ajaviiteks Financial Times’i või London Review of Books’i. Panin need kõrvale ja tellisin mõned algajate juhtimisõpikud: “Lean Startup”, “Agile Project Management” jne. Neelasin tuntud riskikapitalistide ja idufirmajuhtide kogemusi. Surusin oma ego alla ja hakkasin regulaarselt nõu küsima Tuleva liikmetelt. 

Sain aru, et suur osa sellest, mida Tuleva saab õigesti teha, pole geniaalsed mõttevälgatused, vaid toimivate asjade järjekindel kopeerimine. Ärieneseabi raamatud annavad šablooni. Šabloon tuleb muidugi lõpuks ikka oma kogemuste ja kujutlusvõimega täita.

Nüüd arvan, et ilukirjanduse, ajaloo-, finants- ja kultuuriteooria ning ajaviiteraamatute kõrval võiks umbes iga kümnes loetud teos olla juhtimisõpik.

Kuidas kaasata juhtimisse Tuleva liikmeid?

Esimene eneseabiõpik, mille oma Kindle’isse tõmbasin, oligi muide „Crowdsourcing for Dummies”. Tegelikult oli mul tarvis midagi, mille nimi oleks “crowd-owning for dummies”.

Sest üks asi, millele ma varem eriti mõelnud polnud, on ettevõtte ülesehitamine koos mitme tuhande inimesega. Tuleva omanike arv kasvas poole aastaga 3000-ni. Nende seas on eri elualade tippspetsialiste ja muidu tarku inimesi. Raha on kõige väiksema väärtusega.

Kuidas teha nii, et meie liikmed saaksid olla omanikud selle sõna parimas mõttes? Sellised omanikud, kes on oma ettevõtte käekäiguga kursis, nõuavad tegevjuhtidelt parimat tööd ja annavad neile nõu seal, kus omanikul on rohkem kogemust?

Tuleva kõige esimene suur seminar möödunud aasta mais oli mõnes mõttes läbikukkumine. Me kutsusime inimesed suurde saali. Kolm inimest olid laval ja mitusada kuulasid.

Jagasime saalirendi kulusid Investeerimisklubiga, kelle üritus pidi algama pärast meie oma. Rääkisime Tuleva eesmärkidest, arutasime pensionisüsteemi probleeme. Kohal oli ka Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross, kes on Tulevaga alati asjatundlikku koostööd teinud (vaatamata sellele, et oleme ka riigi poole suunatud kriitikas otsekohesed).

Pool tundi enne lõppu said inimesed hakata küsimusi küsima. Kui meie värsked liikmed olid just üles soojenenud ja oleks võinud alata tõeline arutelu, pidime panema kiire punkti. Olime ju lubanud Investeerimisklubile, et anname saali neile üle.

Samal õhtul sain aru, et selliseid börsifirma aktsionäride koosoleku tüüpi üritusi ma rohkem teha ei taha. Tuleva ei tohi muutuda selliseks ettevõtteks, kelle investorsuhted on vaid vormitäide. Tuleva ei tohi muutuda ka arvamusklubiks, kus juhid ja omanikud ajavad rõõmsalt laua taga tähtsaid jutte ja teevad igasugu ilusaid plaane, mille mõju on võimatu mõõta. Tuleb välja mõelda parem viis, kuidas liikmed strateegiliste eesmärkide seadmises ja otsustamises osaleda saavad. See peaks ilmselt olema kombinatsioon elektroonilisest hääletamisest, väiksemate töögruppide kokkusaamistest ja iga-aastasest üldkoosolekust, millel osalemine annaks tõesti huvitatavat ja kasulikku infot.

Kuidas Tuleva tuhanded omanikud on seni meie ühist ettevõtet ehitanud? Näiteks:

–       nad on andnud juriidilist nõu ja aidanud teha riigil seadusi paremaks,

–       nad on aidanud Tuleval jõuda teiste inimesteni, kellele Tulevast kindlasti kasu oleks,

–       nad on testinud Tuleva tooteid ja andnud meile kiiret tagasisidet.

–       nad on mind koolitanud täielikust võhikust päris tubliks algajaks IT-projektide juhiks,

Mul ja Tuleva omanikel on veel hirmus palju tööd teha. Kui keegi oskab soovitada raamatuid või muid allikaid, kust saaks õppida kogukonna-põhist juhtimist, siis olen soovituste eest väga tänulik.

Kas Eesti õigusruum on finantssektori innovatsiooniks valmis?  

Eesti on eriline koht. Meid on nii vähe, et on täitsa realistlik panna kodanikualgatuse korras pead kokku ja mõtelda välja, kuidas midagi uutmoodi teha.

Olen korduvalt kogenud, et meie poliitikutel ja riigiametnikel on siiras soov asju paremini teha. Paraku on pankade ja kindlustusfirmade hääl seaduste tegemisel seni jäänud tugevamalt kõlama kui inimeste huvid. Mõnikord on üht või teist puudujääki põhjendatud sellega, et „nii tehakse ka mujal maailmas”. Usun, et see muutub. Lääneriigid õpivad oma vigadest. Noorel riigil on ainulaadne võimalus õppida teiste kogemustest.

Ma ei usu, et riik tahtiski seadustesse sisse kirjutada sisenemisbarjäärid, mis tegid seni uute tegijate turule tulemise praktiliselt võimatuks. Aga need barjäärid on olemas. See oli kindlasti üks põhjus, miks pensioniturg püsis inimestele väga kahjulikus, aga pankadele mugavas stagnatsioonis. Mõned neist tõketest on tänaseks juba kõrvaldatud, aga uusi turuosalisi ebavõrdsesse olukorda seadvaid sätteid on seadustes siiani.

Fondivalitseja aktsiakapitali nõue langes uues Investeerimisfondide seaduses kolmelt miljonit ühele miljonile. Pangad ei tohi enam inimestelt fondist väljumise eest kõrget tasu küsida. Need on olulised parendused.

Samas lubab praegu kehtiv seadus ligipääsu pensioniregistri andmetele ainult pankadele, kinkides sellega pankade fondivalitsejatele suure edumaa teiste ees. 99% inimesi valib telleri pealekäimisel selle panga pensionifondi, mida ta parasjagu külastab. Fondi vahetamine on tehniliselt võimalik ka pensioniregistri kodulehel, aga seal on see tasuline ja kohmakas – ilmselt sellepärast kasutavad seda võimalust vaid üksikud.

Seadus on teinud pensioniregistri pidamise ülesandeks eraettevõttele – Eesti Väärtpaberikeskuse ASile (EVK). Iseenesest on hea, et iga fondivalitseja ei pea pensionikogujate üle eraldi arvet. Aga monopoolses seisus EVK infosüsteem on ajast maha jäänud. Selle asemel, et tagada inimeste võimalus seaduspäraselt fondi vahetada, otsisid ettevõtte töötajad järjest uusi ettekäändeid, miks nad ei saa seadust täita.

Tegime omalt poolt ära suure osa arendusest, mis oleks tegelikult olnud registripidaja kohus. Pidasime kuude viisi registripidaja ja Rahandusministeeriumiga läbirääkimisi. On kahetsusväärne, et mõistliku ajutise lahenduseni jõudsime alles pärast Tuleva fondide käivitamist. Selleks tuli raisata paljude inimeste aega ja kaevata registripidaja peale Finantsinspektsioonile. Kõik sellised jamad maksab kinni pensionikoguja.

Loodetavasti jõustub peatselt Rahandusministeeriumis juba ette valmistatud seadusemuudatus, mis peaks tegema registri kättesaadavaks kõigile fondivalitsejatele. Ka EVKs tuleks läbi viia tõsine registripidaja võimekust hindav audit.

Selleks, et pensionifondi valitsemise luba saada, pidi Tuleva ühistu asutama tütarfirma – aktsiaseltsi. Miks?, küsisid Tuleva liikmed. Ma ei tea muud head põhjust kui see, et Eesti seadus nõuab nii.

Ehkki ühistu ja aktsiaselts on Eestis võrdselt seaduslikud ettevõtluse vormid, eelistab investeerimisfondide seadus millegipärast aktsiaseltse. Ometi on just tulundusühistud klassikaline viis inimeste ühiseks raha kogumiseks, investeerimiseks ja kindlustamiseks. Mõelge, kust tuleb inglisekeelne sõna mutual fund.

Ka Finantsinspektsioonile osutus uue fondivalitseja ühistust omanik raskeks pähkliks. Neil oli algul raske mõista, et me ei saa paluda asutajaliikmetelt personaalset garantiid. Kui tarvis, tulnuks seda küsida kõigilt Tuleva liikmetelt, sest asutajad ei saa kunagi Tulevast rohkem kasu kui teised liikmed. Oleks ebaõiglane nõuda neilt rohkema riski võtmist.

Kuna meie aktsiakapital on praeguse seadusega sätestatud miinimumist kolm korda suurem, rahuldus Finantsinspektsioon meie selgitustega. Rohkem lisagarantiisid keegi andma ei pea.

Eesti inimesi ühendava organisatsioonina saame seada pikema vaatega eesmärke, kui saavad riskikapitalistidele või börsiinvestoritele kuuluvad firmad. Nemad peavad iga-aastast kasumit näidates tõestama oma läbilöögivõimet. Meil on vaja pikaajalist stabiilset kasvu ja seadusi, mis kaitsevad tulevasi pensionäre ja nende lapsi. Ütleme otse välja, kui midagi saab meie arvates paremini teha, ja teeme koostööd nendega, kellel on sama soov. Olen väga tänulik asjatundlikele riigiametnikele, kes on olnud ja kindlasti on ka tulevikus asjalikele ettepanekutele avatud. Mais tuleb järjekordne Rahandusministeeriumi ümarlaud, kuhu juba teist korda on kutsutud ka pensionikogujate esindaja.

Mis siis, kui pangad teevad veel soodsamad pensionifondid?

Aga äkki teevad pangad veel soodsamad pensionifondid, küsis minult algul mitu inimest. See oli üks asi, mille pärast mina ausalt öeldes eriti ei muretsenud: Tuleva eesmärk oligi ju, et Eesti inimesed saaksid koguda pensioni endale, mitte kasumit pangale. Meie liikmete jaoks polnud tegelikult tähtis, mil viisil me selle eesmärgi täidame.

Jagasin oma mõtteid juba enne meie ühistu asutamist LHV juhtidega, kes on mu head sõbrad. Rääkisin neile sellest, et madalate kuludega indeksifond annaks fondi klientidele palju parema tulemuse. Et paremat fondi ostaks äkki inimesed ilma müügimeeste armeetagi – saaks kulud veel kõvasti alla. Nad said aru, aga neile tundus tol ajal halb plaan tuua turule hea ja soodne konkurent, mis ampsaks ära kallite fondide turu.

Lõpuks tegid LHV ja tema järel ka Swedbank ja SEB Tuleva laines ikkagi (ehkki vastumeelselt) uued, vanadest soodsamad pensionifondid ära. Mõtlesime korraks, et äkki nüüd ei peagi ise enam tegema. Ent varsti selgus, et tegelikkuses pole pankadel plaanis uusi fonde klientidele aktiivselt pakkuda. Kasumimarginaal on liiga väike.

Ma mõistan, et pangad ei saa kunagi seada klientide huve omanike kasumisoovist tähtsamaks. Siiski olen kindel, et lähiajal langevad ka ärksamate pankade pensionifondide tasud hüppeliselt. See omakorda survestab Tuleva fonde. Aga tsiteerides Tuleva asutajat Taavet Hinrikust: „Pangad küsivad, kui palju tasu nad saaksid võtta. Meie küsime, kui vähe tasu me saaksime võtta. Juba täna saame võtta vähem tasu kui ükski teine fondivalitseja.“

Mina olen veendunud, et pikas plaanis on Tuleva potentsiaal meie liikmete jaoks pensioni teise ja kolmanda samba investeeringutest laiem. Selle potentsiaali teostamine on pikk mäng.

Lähikuudel on Tuleva meeskonnal kolm prioriteeti:

1. Teha valmis Tuleva infosüsteem, mis tagab, et arvepidamine liikmete vara üle toimiks laitmatult ja efektiivselt ka siis, kui kasvame suuremaks;

2. Teha tööd selle nimel, et järjest rohkem inimesi leiaks Tuleva üles ja saaks oma teise samba pensionivara üle tuua Eesti soodsaimasse pensionifondi.

3. Analüüsida võimalusi parima täiendava kogumispensioni fondi ja muude heade pikaajalise investeerimise toodete loomiseks.

Kui tahad Tulevast kasu saada, too oma teine sammas kohe vanast fondist Tuleva pensionifondi. Kui tahad veel rohkem kasu saada ja toetada meie ühiste eesmärkide teostamist, astu ka Tuleva liikmeks.

(1) Täiendatud 07.02.2020: Tuleva asutamise järel tegid ka Swedbank, SEB ja LHV madala kuluga teise samba indeksifondid. Nendest SEB Pensionifond Indeks 100 jooksvad tasud on isegi veidi madalamad Tuleva pensionifondide tasudest. Paraku on pankade indeksifondides vaid napilt 1% Eesti teise samba rahast ning pankade müügiesindajad ning veebilehed suunavad inimesi jätkuvalt oma oluliselt kõrgema tasuga fondidesse.

(2) Loe ka 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast.

Kas see, et kolmveerand Eesti inimestest ei saa aru, kuidas nende pension kujuneb, näitab seda, et me oleme “muutunud rumalamaks”, või pigem hoopis seda, et Eesti pensionisüsteem on liiga keeruline ja pole kedagi, kes inimestele asjatundlikku ning arusaadavat nõu jagaks?

SEB pensioniuuringust selgus, et suurem osa Eesti inimestest ei tea, kuidas ja kus nende pensionivara koguneb ega usalda Eesti pensionisüsteemi. Kuidas neid andmeid tõlgendada? Üks võimalus on öelda, et inimeste teadlikkus on madal.

Võibolla on hoopis ametnike ja pangatöötajate kirjaoskus nõrk?

Aga PISA võrdleva uuringu andmeil on Eesti inimeste finantskirjaoskus maailmas tipptasemel. Võibolla on hoopis ametnike ja pangatöötajate kirjaoskus nõrk ja neil tuleb õppida selgelt rääkima, milliseid valikuid me pensioniks valmistudes teha saame?

Et lugejal oleks võimalik tekstist aru saada, peab tekst midagi tähendama.

Reklaamiseadus nõuab, et kõigil Tuleva ja teiste pensionifondide reklaamidel oleks üleskutse “vajadusel konsulteerida spetsialistiga”. Seadused on tehtud põhjusega ja Tuleva põhimõte on, et neid tuleb täita mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt.

Kus on asjatundjad?

Me püüame vältida peenikest kirja. Selliseid tekste, mida ettevõtted lisavad oma reklaamide lõppu selleks, et kaitsta ennast võimalike trahvide või kohtuvaidluste eest, aga mis on klientidele arusaamatud ja kasutud. Meie Tulevas ei tea täna, kus on need kogumispensioni spetsialistid, kelle poole peaksime soovitama pöörduda inimestel, kes vajavad erapooletut ja asjatundlikku nõu. Meie liikmete isiklik kogemus kinnitab, et pangast ei pruugi neid leida.

Möödunud aastal kirjutasime juhtumist, kus üks Tuleva asutaja pensioniealine lähedane pöördus panka, et müüa maha oma kolmanda samba pensionifondi osakud. Panga klienditeenindaja uuris seepeale, et milleks värskel pensionäril raha tarvis läheb. Kas ta ei tahaks oma III sambasse kogunenud raha kasutamise asemel hoopis kaaluda väikelaenu võimalusi?!?!?

On selge, et iga inimene vastutab ise oma elus tehtud valikute eest.

Pensioniga on nii, et riik on otsustanud ühelt poolt neid valikuid oluliselt piirata. Teiselt poolt on loodud süsteem, milles orienteerumine nõuab põhjalikku rahandusalast ettevalmistust. Ma olen viimasel ajal nii eravestluses kui ka meedia vahendusel kokku puutunud tarkade ja edukate, mõnikord ka kõrgema majandusharidusega inimestega, kes on pensionisammaste toimimisloogikast täiesti valesti aru saanud. Või pole lihtsalt proovinudki aru saada, sest süsteem paistab juba kaugelt vaadates niikuinii liiga paindumatu, et sellest läbi närimisele üldse aega raisata.

Kas pension teeb inimese lolliks? 

Riik on täna jätnud inimesed täiesti üksi sel hetkel, kui on tarvis teha väga tähtsaid ja kompleksseid valikuid. Näiteks: Millise aktsiate ja väärtpaberite osakaaluga pensioniportfell mulle sobib? Mille alusel hinnata minu pensionifondi juhi tööd? Kui palju minu rahast kulub fondivalitseja turundusele? Kuidas mõjutavad fondi kulud minu pensioni suurust? Siin peame usaldama pankade müügiesindajaid, kes on kindlasti tublid inimesed, aga kes ka ise satuvad vähegi detailsemate küsimuste peale segadusse ja kes peavad eelkõige lähtuma tööandja ärihuvidest.

Nii. Aga siis, 65-aastaseks saades, muutub seesama, kõigi nende valikutega seni kenasti toime tulnud inimene riigi meelest nagu lollpeaks. Temalt tuleb kogu valikuvabadus ära võtta. Pensionile suunduvatel inimestel puudub praktiliselt igasugune õigus otsustada, kuidas oma teise sambasse kogutud vara kõige paremini kasutada. Tuleb osta kallis kindlustusleping ja kõik. Samas ei välista miski, et oma kolmandasse sambasse kogunenud raha kasutada soovivale pensionärile määrib innukas klienditeenindaja pähe hoopis kõrge intressiga tarbimislaenu.

Finantskirjaoskuse arendamine on vajalik, aga inimeste väheste teadmiste kirumine on pahatihti ettekääne, mille taga varjab ennast spetsialistide endi nõrk kirjaoskus ja halvemal juhul ka kliente teadlikult eksiteele juhtiv turundusplaan.

Kas klient satub eksiteele kogemata või meelega?

Värskes Investeerimisraadio saates analüüsib Naisinvestorite klubi eestvedaja ja tänaseks ka Tuleva tiimi võtmeliige Kristi Saare pankade ärihuvidest kantud hirmutamistaktikaid. Need on tekitanud inimestes kartuse kaasaegsetete, indeksit järgivate pensionifondide ees. Samuti on väärinfo levitamine teinud väikeinvestorid põhjendamatult kõhklevaks ka teiste indeksi-investeerimistoodete suhtes. Ometi on need maailma majandusteadlaste hinnangul enamikule väikeinvestoritest lihtsaim ja parim viis oma tuleviku jaoks raha kasvatada. Pangad teenivad indeksifondidelt vähem kasumit.

“Vaatan tänaseks mõnda panka natuke teise pilguga – kuidas saab täiesti süüdimatult rääkida, et indeksifond on ainult aktiivsele investorile, kes pidevalt jälgib turuliikumisi?” küsib Kristi Saare. “50 aastat ajalugu on täiesti vastupidine.” Väikeinvestorite kogukonnas aktiivselt tegutsedes on Kristi oma sõnul kogenud, et pankade antikampaania on teinud kahju mitte ainult turuosaliste mainele, aga ka investorteadlikkuse kultuurile laiemalt.

Kristi on oma sõnul paljude asjalike inimestega vesteldes mõistnud, et inimesed ei saa pensionisammastest aru, sest keegi pole neile sammaste sisu ja valikuid selgitanud. Ikka ja jälle on pensionifond pangakontori külastajale maha müüdud möödaminnes: “Vaatame muuseas ka üle, kus teine sammas on”.

Nimekad majandusteadlased on maailmas finantskirjaoskuse probleeme uurinud ja jõudnud üllatavale tulemusele: lootus, et paremad rahandusalased teadmised aitaks inimestel teha paremaid investeerimis- ja laenuotsuseid, pole lihtsalt tõsi. Näiteks kohustuslikud isikliku rahajuhtimise kursused keskkoolis ei omanud mingit mõju neid läbinud õpilaste rahajuhtimise oskustele.

Kas finantskirjaoskus on ettekääne? 

Varem ise finantskirjaoskuse edendamisele keskendunud majandusteadlane Lewis Mandell on tänaseks klassikalisest lähenemisest loobunud. Tema arvates ei aita varem omandatud rahandusteadmised tarbijaid sel hetkel, kui nad asuvad finantsteenuseid ostma. Siin vajavad nad ikkagi abi.

Ajakirjanik ja finantsteadmiste teemalise raamatu “Index Card: Why Personal Finance Doesn’t Have to be Complicated” autor Helaine Olen kahtlustab, et finantskirjaoskuse edendamise ideoloogia on lihtsalt mugav viis kõrvale hiilida tegelikust tarbijakaitsest.

Finantskirjaoskuse parandamise vajadus näib ilmselge, aga on vaid üks probleem: sellest pole kasu, ütleb Helaine Olen. Miks sellest siis järjekindlalt  räägitakse? “Siin on üks vastus: finantskirjaoskuse propageerimisest kõige rohkem huvitatud organisatsioonid saavad ühtlasi kõige rohkem kasu seadustest, mis eeldavad, et tarbijaid saab harida ja et inimesed ei vaja riigi kaitset röövellike finantskorporatsioonide eest.”

Suurbritannia keskpanga üks juhte Andy Haldane viitas hiljuti uuringule, mille järgi usub üle poole finantssektori töötajatest, et teised pangad petavad kliente. Veerand pangatöötajatest usub, et nende oma tööandja petab kliente.

Võibolla tasuks vahelduseks uurida, mida arvavad siin, Eestis, tegutsevate pankade töötajad? Kas nimeka Skandinaavia panga Eesti filiaali klienditeenindaja soovitas pensionärile pensioni asemel tarbimislaenu omal algatusel või innustasid teda selleks tööandja seatud müügieesmärgid?  

Me oleme Rahandusministeeriumile juba öelnud, et Tuleva ei toeta hetkel töös olevaid Kogumispensionide seaduse muudatusi. Ma usun, et ametnikel on neid ette valmistades olnud parimad kavatsused. Rohkem erinevaid kindlustuslepinguid nagu suurendaks grammikese võrra pensionide väljamaksete paindlikkust. Tegelikult ei tuleks mõistlikke valikuid juurde, vaid vähestegi võimaluste vahel otsustamine läheks inimestele veelgi keerulisemaks.

Kas pensionisüsteem võiks olla paindlikum ja lihtsam? 

Rahandusministeerium teeb pensionisüsteemi paremaks muutmiseks head tööd, aga ainult pankade ja kindlustusfirmade abiga saavutatud tulemus on paratamatult nende huvide poole kaldu.

Mais tuleb kokku Rahandusministri kogumispensionide teemaline ümarlaud. Juba teist korda on lisaks kindlustusfirmade ja pankade esindajatele seekord laua taga ka Tuleva pensionikogujate esindajana. Loodame omalt poolt aidata riigil teha kaks asja paremaks:

1.Tuleb kokku leppida selged põhimõted toimetulekuks vajaliku pensioni miinimumi arvutamiseks. Inimestel peab olema tänasega võrreldes palju suurem vabadus otsustada, kuidas kasutada oma teise samba pensionivara miinimumi ületavas osas.

2. Süsteem tuleb teha inimestele selgemaks ja lihtsamaks, mitte keerulisemaks. Ja inimestel peab tekkima võimalus küsida ausat, erapooletut ja asjatundlikku nõu, mis ei eelista üht teenusepakkujat teisele. Teisisõnu: riigi ja pankade finantskirjaoskus peab paranema.

2016. aasta kevadel andsid 22 Eesti ettevõtjat ja ühiskonnategelast üksteisele lubaduse: aitame teha pensioni kogumise Eesti inimestele soodsamaks. Nad asutasid Tuleva.

Paremate pensionifondide sünni tegid võimalikuks 3 000 Tuleva liiget, kes asutajatega kohe esimestel kuudel kampa lõid. Tänaseks on unistus tõeks saanud. Tuleva kaasaegsetes, madalate kuludega pensionifondides kogub pensioni juba üle 70 000 ärksa inimese.

Kui sa käid Eestis tööl, läheb tõenäoliselt 6% su palgast iga kuu teise samba pensionifondi (1) (2% maksad ise, 4% lisab riik sinu palgalt makstava sotsiaalmaksu arvelt). Alates 1. jaanuarist 2024 saad ka valida tõsta oma II samba sissemakseid 2% pealt 4% või 6% peale, seejuures riik lisab 4%. Vali täna madalate kuludega fond, sest mida vähem maksad tasudeks, seda rohkem jääb sulle pensioniks. Vali Tuleva fond, sest mida rohkem inimesi koos pensioni kogub, seda soodsam on see meile kõigile.

Kui sul on vaid minut aega, 

siis ütlen järgmist:

Tuleva on sulle kasulik.

Tuleva pensionifondid on ühed Eesti soodsaimatest: kogukulu on 0,35-0,39%, mille sees valitsemistasu on 0,27%.

Tuleva on sama turvaline kui panga fond.

Tuleva klientidel on loomulikult kõik õigused ja tagatised, mis pankade pensionifondide klientidelegi. Meid valvab Finantsinspektsioon ja kogujate vara on alati fondivalitseja rahast eraldi hoitud depoopangas, milleks on Swedbank ning riiklik tagatisfond kaitseb kõigi teise samba pensionifondide investoreid halvima vastu. Lähemalt pensionikeskus.ee.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

sobib sulle, kui sul on vanust 18 – 55 aastat. Selles fondis kogub pensionit enamik Tuleva liikmeid ja asutajaid.

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

on hästi konservatiivne fond võib sobida inimestele, kel on pensionini jäänud vaid mõni aasta, või kes ei talu aktsiaturu kõikumisi.

Pensioni ületoomine Tulevasse on tasuta ja võtab paar minutit – juhend selleks on siin:

Lähemalt: mis on Tuleva fondide sees? 

Tuleva fondid on madalate kuludega ja investeerivad selgete reeglite alusel maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse ja maailma valitsuste võlakirjadesse. Me ei püüa turgu üle kavaldada, vaid lihtsalt hajutame riskid nii ruumis kui ajas. Kui turud on tõusmas, kasvab sinu investeerimisportfelli väärtus, samas uued fondiosakud, mida sa oma igakuise sissemakse eest saad, maksavad sulle rohkem. Kui turud on languses, ostad kompensatsiooniks uusi osakuid odavamalt.

Seda nimetatakse passiivseks investeerimisstrateegiaks. Maailma majandusteadlased peavad seda pensionikogujatele kõige mõistlikumaks. Miks? Sest kaheksal kuni üheksal juhul kümnest on passiivne investeerimisstrateegia andnud investoritele pika aja vältel paremaid tulemusi kui aktiivne fondijuhtimine (2).

Kõige rohkem saad Tulevast kasu, kui tood üle kõik seni kogunenud pensionifondi(de) osakud ja suunad ümber ka tulevased maksed. Keegi ei tea, millise fondi tootlus sinu elu jooksul kõige paremaks kujuneb, aga võid kindel olla, et säästad teenustasudelt nii palju kui võimalik. Ja need säästud omakorda jõuavad sulle pika aja vältel tulu teenida. Mina tõin juba kogu oma pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi – sama teeb minu teada ülejäänud Tuleva tiim ja asutajaliikmed.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Sellesse fondi laekunud raha investeerime 100% aktsiatesse. (3)

Me jaotame fondi laekunud raha kolme arenenud maailma aktsiaturu indeksit järgiva fondi vahel. Miks kolm sisuliselt samasugust fondi? Seadus lubab pensionifondidel paigutada ühte indeksifondi maksimaalselt 30% vahenditest.

Niisiis investeerime:

29,5% iShares Developed World ESG Screened Index Fund

29,5% CCF Developed World ESG Screened Index Fund

22,6% iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF

7,6% iShares MSCI Europe ESG Screened UCITS ETF

0,8% iShares MSCI Japan ESG Screened UCITS ETF

Võid linkidel klõpsates lugeda nende fondide kohta lähemalt ja vaadata, kuidas neil seni läinud on.

Ülejäänud osa meie fondi aktsiainvesteeringutest on paigutatud arengumaade aktsiaturgu järgivasse indeksifondi:

10% iShares Emerging Market Screened Equity Index Fund (IE)

Miks see osa eraldi on? Millegipärast on nii, et kogu maailma indeksit järgiva fondi haldustasu on kõrgem kui tema komponentide summa. Kõige suurem erinevus on just suurte turgude (arenenud riigid) ja väikeste turgude (enamasti arengumaad) fondide vahel.

Kõikide meie portfelli kuuluvate fondide juures on oluline, et nad küll noteeritud eurodes, aga nende koosseisus on varasid, mis võivad olla noteeritud USA dollarites, Jaapani jeenides või mõnes muus valuutas peale euro. Seega, kui euro teiste valuutade vastu tugevneb, siis võib paljude meie portfellli kuulvate varade väärtus eurodes langeda. Ja vastupidi.

Põhimõtteliselt oleks Tulevale kättesaadavad ka fondid, mis valuutariski ära katavad. Me ei tee seda, sest valuutakursside kõikumine ei ole pensionikoguja vaenlane. Ajalooliselt ei ole ole keskmine pikaajaline säästja midagi võitnud ega kaotanud sellest, et ta valuutariski ära maandab. Kui valuutariski maandamine oleks tasuta, võiks seda ju teha. Paraku ei ole midagi tasuta ja riski maandamine maksab investorile raha. Nagu muude kuludegagi – kui see pensionikogujale väärtust ei loo, siis me seda ei tee.

Alates 2022. aasta septembrist viisime sisse muudatuse, millega jätame maailma suurima 3000 ettevõtte nimekirjast välja ligi 200 ettevõtet, mis ei täida üldtunnustatud jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise (ESG) kriteeriume. See ei muuda meie portfelli peamist eesmärki – saavutada maailmaturu keskmine tootlus, kuid annab võimaluse teha väike samm selles suunas, et võtta arvesse ja vähendada negatiivset mõju, mida meie investeeringud maailma loodus- ja sotsiaalkeskkonnale avaldavad

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

Tuleva teine pensionifond on väga konservatiivne ja ei investeeri üldse aktsiatesse. Seadus nõuab, et iga pensionifondivalitseja peab pakkuma muuhulgas ka sellist fondi, mis võimaldaks pensioniks raha koguda nendel, kes ei saa endale parema tootluse võimaluse nimel lubada, et nende pensionifondi osakute väärtus kõiguks. See fond võib sulle sobida näiteks siis, kui sa oled jõudnud pensioniea lähedale ja plaanid esimesel võimalusel kogunenud raha välja võtta. Siinkohal tasuks ka kaaluda võlakirjafondi asemel vara ületõstmist pensioni investeerimiskontole, et vältida vara väärtuse vähenemist. Kuigi võlakirjafondi osaku väärtus kõigub vähem kui aktsiafondil, siis pole vara väärtuse kõikumine välistatud, sest võlakirjaturgu mõjutavad muutused intressimäärades.

Lisaks on ka inimesi, keda teeb väga närviliseks, kui nende investeeringute väärtus kõigub. Muide, kui sa oled nende hulgas, siis tuleta meelde, et pensioniks väikeste summade kaupa kogudes on sinu ostud ilusasti hajutatud ja sa ei pea lühiajaliste kõikumiste pärast muretsema. Vanguardi indeksifondide asutaja Jack Bogle soovitab siin järgmist: “don’t peek” ehk “ära piilu” pidevalt oma pensionikonto seisu. Aga kui sa ei suuda ennast tagasi hoida, siis võib võlakirjafond olla sinu jaoks, sest investoril pole suuremat vaenlast kui turu langusperioodil paanikasse sattunud investor ise. Siiski inveteerimisriski saad vältida ainult hoides vara deposiidis. Teise samba puhul on selleks võimalus suunata vara pensioni investeerimiskontole ja hoida seda seal rahas.

Tuleva maailma võlakirjafond investeerib pool rahast maailma võlakirjaindeksisse (Bloomberg Barclays Global Aggregate) ja teise poole eurodes nomineeritud võlakirjade indeksisse (Bloomberg Barlays Euro Aggregate Bond). Miks just nii?

Ühest küljest on risk väiksem, kui raha jaotada erinevates valuutades nomineeritud võlakirjade vahel. Seda teeb globaalne indeks. Teisest küljest mõjutavad lühiajalised valuutade kõikumised globaalse võlakirjaturu indeksit järgivate fondide hindu eurodes. Valuutariski maandamiseks tuleks raha investeerida eurodes nomineeritud võlakirjade indeksifondi.

Me kasutame siin kõige lihtsamat riski maandamise strateegiat: kui pole võimalik otsustada, kumb strateegia on parem, siis vali pool ja pool.

Ma arvan, et Tuleva võlakirjafond on algul väga väike. See mõjub kuludele. Seetõttu alustame väga lihtsa portfelliga, mis koosneb ainult neljast fondist, igaühes veerand meie fondi varast.

Eurodes nomineeritud võlakirjade indeksi järgimiseks kasutame kahte fondi:

25% iShares Euro Aggregate Bond Index Fund

25% iShares Euro Government Bond Index Fund

Nii on meie fond üldisest indeksist veidi konservatiivsem, kuna valitsuse võlakirjade osakaal on suurem.

Maailma võlakirjaturu indeksi jälgimiseks kasutame:

25% iShares Global Government Bond Index Fund

25% iShares Euro Credit Bond Index Fund

See teine fond investeerib maailma ettevõtete eurodes denomineeritud võlakirjadesse ja on seetõttu rohkem euroala poole kaldu. Kui meie fond kasvab, tekivad meile kindlasti võimalused täpsemini jäljendada maailmaturgu ilma liiga suurte kuludeta.

Tuleva pensionifondide tasud on alati Eesti soodsaimate seas

Meie fondide kogukulu ehk jooksvad tasud on alla 0,4% aastas. Miks see number erineb fondi valitsemistasust, mis Tuleva pensionifondidel on 0,27%?

Nii nagu auto ostmisel tuleb mõelda, palju auto üleval pidamine maksma läheb, tasub ka fondi valides tähelepanu pöörata lisaks ostuhinnale kõigile muudele kuludele, mis sina investorina kinni maksad.

Pensionifond paigutab raha edasi teistesse fondidesse, kes võtavad omakorda valitsemistasu. Fondi varaga tehtud tehingute eest tuleb maksta maakleritasusid. Need muud kulud võivad pankade pensionifondides süüa sama palju sinu rahast kui valitsemistasu.

Sisuliselt näitab kogukulu, kui palju on meie pensionifondi tootlus väiksem meie järgitavate indeksite tootlusest (pärast maksude mahaarvamist). Mida väiksem on kogukulu, seda suurem edumaa on meie investoritel oma vara kasvatamisel.

Lihtsamalt öeldes, mida väiksem kulu, seda suurem pension.

Alates Tuleva pensionifondide käivitamisest 2017. aastal on riik sundinud ka teisi pensionifonde tasusid oluliselt alandama. Sellegipoolest on ka täna Tuleva aktsiafond ligi 3 korda madalama kuluga kui suuremad aktsiatesse investeerivad pensionifondid nagu LHV L ja XL, SEB Progressiivne ja Energiline ja Luminor A ning A Pluss pensionifondid (4).

Õpi jälgima just jooksvaid kulusid ehk kogukulu, sest valitsemistasu üksi räägib sulle vaid pool lugu. Fondide jooksvaid kulusid on võimalik Pensionikeskuse lehelt jälgida, aga oma fondi kogukulu saad vaadata Tuleva kalkulaatorist.

Meie võlakirjafond on tänaseks üsna sarnase kuluga nagu turu kaks teist soodsaimat fondi – Swedbank pensionifond Konservatiivne ja SEB Konservatiivne.

Võlakirjafondide puhul on kulud eriti tähtsad, sest tulu on nende puhul piiratud. Tüüpilise Eesti konservatiivse pensionifondi portfellis olevate võlakirjade keskmine tulumäär on pärast maksude mahaarvamist alla 1% aastas. Kui sellise fondi kulumäär on ka ligi 1% või rohkemgi, maksad kogu tulu pangale.

Mina tõin muidugi kogu oma II samba pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi. Vahetasin Tuleva fondi osakute vastu kõik seni kogunenud pensionifondiosakud ja suunasin oma tulevased maksed samuti Tulevasse. Sama tegi Tuleva nõukogu esimees Kristi Saare, kes on tuntud ka Investeerimisraadio ning Naisinvestorite klubi eestvedajana. Meie aktsiafondis kogub ka enamus Tuleva asutajaliikmed.

Siin on veelkord juhend fondivahetuseks.

Head pensionikogumist!
Tõnu Pekk, Tuleva asutaja ja fondijuht
[email protected]
53 044 744

NB! Artiklit on uuendatud  22. juulil 2024. 

Ülevaate Tuleva pensionifondide mudelportfellidest leiad siit.

(1) Kui sündisid enne 1983.a., said 2010. aasta oktoobrini valida, kas kogud II sambasse või mitte.

(2) S&P andmetel on 91% USA aktsiafondidest viimase kümne aasta jooksul alla jäänud indeksile. Vaata ka detailsemat raportit võrdlusaandmetega eurodes denomineeritud fondide kohta.

(3) Kuni 2019. aastani lubas seadus pensionifondil aktsiatesse investeerida mitte rohkem kui 75% ning ka meie fond suunas varem seetõttu ülejäänud osa rahast maailma suurimate riikide valitsuste võlakirjadesse. Täna seda piirangut enam ei ole ja me võlakirju rohkem juurde ei osta. Olemasolevad võlakirjad müüsime järk-järgult aktsiate vastu ning 2023. aasta märtsist on kogu meie portfell aktsiates.

1. septembrist 2022 rakendasime jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtted, välistades portfellist ettevõtted, mis vastavaid kriteeriumeid ei täida. Kõik muu jääb samaks. Loe lähemalt siin.

(4)  Vaata pensionikeskusest jooksvate tasude võrdlust.

Tutvu meie fondide tingimustega siin ja siin ning küsi vajadusel asjatundjalt nõu.