„Vaatame muuseas ka üle, kus teie teine sammas on,” ütles pangateller. Tema malbele näole langes tume vari. „Oi, see ei ole küll kõige parem valik. Tahate, toome kohe meile üle?” Sul ei olnud aega süveneda ega jõudu vaielda. Iseenesest oli ta ju sümpaatne daam. Kirjutasid alla. 

„Vabandage, kas teil on hetk aega? Ei-ei, me ei müü midagi, tahtsime ainult korraks pensionist rääkida! Halloo! Vabandust! Üks hetk palun!” Pintsakus noormehe mesimagus hääl muutus järjest nõudlikumaks ja lõpuks anuvaks. No hea küll, mõtlesid sa – võib ju viisakusest kuulata, mis neil öelda on. „Näete, meie fond on rohelises.” Hea küll, kirjutasid jälle alla.

Lugematu hulk inimesi on mulle või meie klienditoe juhile Pirjele tunnistanud, et nad on pensionifondidest sisse-välja hüpanud just niisuguse mustriga. Kui satud panka, manitseb teller sind seni, kuni oled valinud just selle panga pensionifondi. Satud teise panka, kordub sama. Satud kaubanduskeskusesse, räägib sind surnuks “nõustajaks” maskeerunud müügimees, kes täna pensionit ja homme tele- või telefonipakette pakub. 

Kuni Tuleva ettepanekul see seadusega ära keelati, võtsid pangad iga kord sellise hüplemise eest sinu pensionivarast protsendi ära. Väljumistasuks. Seda tellerid ja nõustajad sulle ei maininud. Nemad teevad oma tööd nii hästi kui oskavad, aga nad tegutsevad oma tööandja, mitte sinu huvides. 

Siin on sulle spikker, mis aitab vahetada fondi siis, kui selleks on hea põhjus. Ja jääda endale kindlaks, kui teller või müügiesindaja sind järgmine kord moosima asub. 

PS! Artikkel on uuendatud 2025. aasta augustis.

Kolm head põhjust ehk millal sa peaksid fondi vahetamist kaaluma? 

1. Vaheta fondi, kui sa kogud liiga konservatiivse strateegiaga fondis 

Vähesed meist on piisavalt rikkad, et saaksime pensioniks piisavalt raha kõrvale panna ilma riski võtmata. Võiks ju koguda lihtsalt pangaarvele, aga kasvav elukallidus sööb suure osa raha väärtusest ära. Kui pension on veel kaugel, ei pea sa väärtpaberiturgude tõusu- ja langustsüklite pärast muretsema. Ehkki aktsiate hindade kõikumine on suurem kui võlakirjadel, on pikas plaanis aktsiad seni alati investori rahale oluliselt parema tootluse pakkunud. 

Kui sa oled noor ja esimest korda tööle minnes lihtsalt unustasid pensionifondi valida, määras pensioniregister sulle fondi loosi teel. Rootsis määrab riik noortele inimestele automaatselt kõige suurema aktsiate osakaaluga pensionifondi. Kuni Tuleva ettepanekul ka Eesti loosisüsteem korda tehti, loosis riik millegipärast noored konservatiivsesse fondi. Sellistes pensionifondides kõigub sinu vara väärtus vähem üles-alla – risk on väiksem. Aga tootlus on ka väga madal – pikas plaanis tõenäoliselt madalam kui inflatsioon. 

Seega: kui sa ei plaani võtta järgmise viie aasta jooksul kogu pensionivara korraga välja, on mõistlik valida fond, mis investeerib võimalikult suure osa sinu rahast aktsiatesse. Selliseid fonde nimetatakse Eestis kõrge riskitasemega (varem: agressiivse strateegiaga) indeksfondideks. Muideks, täna suunab ka riik noored just sellisesse fondi.

Vaheta fondi ka siis, kui sinu pensionifondi ametlik strateegia on küll kõrge riskitasemega, aga tegelikkuses hoiab fondijuht sinu varast suurt osa võlakirjades või pangaarvel. Sellega hoiab fondijuht pensionifondi osaku puhasväärtuse suhteliselt stabiilsena, aga pikas plaanis kahjustab sinu võimalust oma pensionivara kasvatada. Sest pangaarvel seisev raha ei teeni juurde midagi, aga inflatsioon ja fondi valitsemistasu hammustavad sellest igal aastal tubli tüki ära. Sellise fondi strateegia kirjelduses märkad termineid nagu progressiivne või tasakaalustatud.

2. Vaheta fondi, kui sa kogud liiga kõrge riskiga fondis 

Kõigepealt tasub endale selgeks teha, kuidas ja millal saab II samba vara kasutada. Võta abiks meie blogipostitus: Kuidas kasutada pensionisammastesse kogunenud vara?

Kui sul on plaanis järgmise viie aasta jooksul kogu pensionivara korraga välja võtta ja sinu jaoks on oluline vähendada turukõikumise riske, siis võid kaaluda vara ümber paigutamist madala riskiga võlakirjafondi või pensioni investeerimiskontole (PIK-i) ootama: 

• Võid tõsta vara (osaliselt) ümber võlakirjafondi. Ka siin tuleb arvestada, et ei saa olla kindel, et vara väärtus jääks kindlasti plussi, sest ka võlakirjaturg kõigub vastavalt intressimäärade muutustele.
• Võid liigutada II samba vara pensioni investeerimiskontole (PIK) rahana ootama. Raha deposiidis hoides küll tootlust oodata ei saa, ent ka vara väärtus ei saa kukkuda.

Kui sul aga on vara kasutuselevõtmiseni veel kaua aega, ei valmista turgude lühiajalised langused sulle peavalu – sa tead, et sinu ostud on ajas kenasti hajutatud ja sul on aega oodata järgmist tõusu. Samuti ei ole sul põhjust valida madala riskiga fondi, kui plaanid pensionivara hakata kasutama regulaarsete väljamaksetana.

3. Vaheta fondi, kui sinu pensionifondi kulud ei ole viidud võimalikult madalaks

Mina lahkuksin esimesel võimalusel fondist, mille valitsemistasu on ikka veel üle 0,5%. Pangad leiavad sulle alati veenvana kõlavaid õigustusi, miks ka edaspidi kõrget tasu võtta. Aga kainestav tõsiasi on, et enamik kulutusi, mille meie kõrget tasu makstes kinni maksame, ei loo meile, pensionikogujatele väärtust. Järjest enam inimesi lahkubki pankade vanadest fondidest madala tasuga indeksifondi.

Suurem osa kallite fondide valitsemistasudest läheb emapankadele kasumiks ning turundus- ja müügikuludeks. Sina maksad kinni usaldust süstivad telereklaamid, tüütud müügipoisid ja lugematud selgitused, miks just X panga fond on kõige parem, kuigi tulemused on järjekindlalt maailma keskmisele kõvasti alla jäänud. 

Väike osa pangafondide valitsemistasust läheb muidugi ka fondijuhi ja analüütikute palkadeks. Paraku näitab nii Eesti pensionifondide säratu minevik kui ka maailma kogemus, et fondijuhtide katsed turust targemad olla toovad pensionikogujale hoopis turu keskmisest halvema tulemuse.

Kolm halba põhjust ehk millal ei tohiks fondi vahetada?

1. Tahan riske hajutada ja fondide tulemusi võrrelda

Kõigi Eesti pensionifondide riskid on seaduse nõudeid järgides hästi hajutatud. Pensionikoguja ise ei pea riski maandamiseks raha mitme fondi vahel laiali jagama. Lisaks on pensionikoguja kõigis pensionifondides kaitstud fondivalitseja äririski eest. Seetõttu ei vähenda vara jagamine mitme fondi vahel sinu riski.

Ainus viis, kuidas oma valitud pensionifondi riski sisuliselt vähendada, on suunata osa rahast või kogu raha võlakirjafondi (ehk konservatiivse strateegiaga fondi) või pensioni investeerimiskonto (PIK) kaudu pangadeposiiti. See võib olla otstarbekas juhul, kui plaanid kogu oma vara võtta järgmise viie aasta jooksul korraga välja ning oled kindluse nimel valmis tootlusest loobuma. Aga pead arvestama sellega, et riskivabu investeeringuid pole ja riski vähendada ilma tootlusest loobumata pole kahjuks võimalik.

Fondide tulemusi saad võrrelda pensionikeskuse lehel – selleks ei pea investeerima mitmesse fondi.

2. Minu pensionifondi osaku väärtus on viimastel kuudel langenud ja otsustasin valida fondi, mille osaku hind on tõusnud

Kui sa investeerid aktsiatesse, oleks ju tobe osta hästi kallilt ja müüa odavalt? Niimoodi must-valgel kirjas tundub see ilmselge – ja ometi on see viga, mida tehes väikesed ja suured investorid ikka ja jälle kõrbevad. 

Kui väärtpaberiturgudel kauplemine ei ole just sulle armas hobi, millele oled nõus peale maksma, ei ole lühiajaliste tulemuste jälgimine hea idee. Maailmas on seda küsimust palju uuritud ja on leitud, et need inimesed, kes püüavad turgu ajastada, kipuvad ostma just siis, kui turud on tipus, ja müüma siis, kui turud on põhjas.

Paljud püüavad turgude kõikumisi ette ennustada, aga enamasti see ei õnnestu – ka mitte professionaalsetel investoritel. See on üks põhjus, miks ka Eesti pensionifondide tulemused on seni maailmaturgude keskmisele alla jäänud.

Pea meeles, et turgude langus ei ole sinu jaoks tingimata halb uudis. Enamik meist on veel mitukümmend aastat pensionifondi osakute ostjad, mitte müüjad. Sinu palgast läheb iga kuu väike summa fondi ja kui turul on parasjagu halvad ajad, saad selle eest rohkem fondiosakuid kui headel aegadel. Ja kui turgudel tulevad jälle paremad ajad, siis on sul rohkem osakuid, mille väärtus kasvab. Seda nimetatakse ostude ajas hajutamiseks (dollar-cost-averaging). See töötab sinu kasuks aga ainult eeldusel, et sa ei hüple pensionifondidest sisse-välja, püüdes “gaasi anda” ja “pidurit vajutada”.

3. Pangateller või müügimees soovitas fondi vahetada

Vaheta fondi siis ja ainult siis, kui sina seda vajalikuks pead, mitte siis, kui teenusepakkuja sulle sobimatus kohas ligi tikub. Pangatelleri ja kaubanduskeskuse müügimehe eesmärk ei ole aidata sul rahaasju paremini juhtida. Nende eesmärk on teenida komisjoni oma tööandja fondi müügi pealt.

Ma ise lähtun maailma suurima fondivalitseja Vanguardi asutaja Jack Bogle’i põhimõttest: „Hoia pensionivara madalate kuludega fondis ja “ära piilu”. Ehk keskendu lõppeesmärgile ja ära kuluta raha ega aega lühiajaliste kõikumiste pärast muretsemisele. 

Ootasin kaua, et keegi teeks ka Eestis Vanguardi fondide sarnase fondi. Lõpuks tuli ise teha.

Mina vahetasin LHV XL-i esimesel võimalusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi vastu ja kavatsen nüüd rahulikult selles fondis oma vara kasvatada. Sest ma tean, et Tuleva pensionifond tagab mulle maailma väärtpaberiturgude keskmise lähedase tulemuse. Nii head tulemust pole seni ükski panga pensionifond suutnud saavutada. 

Too II sammas Tulevasse

Kui palju teenis meie pensionifondidesse paigutatud raha eelmisel aastal meile ja kui palju pankadele? Swedbanki, SEB, Nordea ja LHV fondivalitsejate aastaaruandeid analüüsis Tuleva asutaja Tõnu Pekk.

6% sinu ja minu igakuisest palgast läheb kohustusliku kogumispensioni fondi ehk II samba pensionifondi. (1) Pensionifondide valitsejad omakorda investeerivad meie ja teiste Eestis tööl käivate inimeste raha maailma väärtpaberiturgudele. Lõivu, mida fondivalitsejad selle eest võtavad, nimetatakse valitsemistasuks. (1)

Fondivalitsejate aastaaruannetest selgub, et pensionifondide valitsemistasud moodustavad märkimisväärse osa Eestis tegutsevate pankade sissetulekust. Aga kuidas meie – inimeste – rahal läks?

Väljavõte fondivalitsejate aastaaruannetest – kogutuluna oleme arvestanud ainuüksi II samba teenustasudest saadud tulu. (2) Tahad ise analüüsida? Pankade fondivalitsejate aastaaruanded on siin: Swedbank Investeerimisfondid, SEB Varahaldus, Nordea Pensions, LHV Varahaldus

1. Eesti pensionifondide kliendid teenisid keskmisest investorist kordades vähem

Maailma väärtpaberiturgudel oli 2016 väga hea aasta – keskmine investor, kes paigutas poole oma varast aktsiatesse ja poole võlakirjadesse, teenis aastaga juurde ligi 7%. Eesti pensionifondide klientide raha kasvas samuti, aga kordades vähem kui maailma investoritel keskmiselt – alla 2%.

Meie kõigi II samba pensionivara kokku kasvas eelmisel aastal 57 miljoni euro võrra. Kui oleksime saanud investeerida oma raha globaalsesse indeksifondi, oleksime teeninud 190 miljonit eurot.(3)

See tulemus tekitab muidugi pettumust, aga pole tegelikult üllatav. Kogu maailmas suudavad investoritele indeksifondidest paremaid tulemusi saavutada ainult üksikuid fondijuhid.

2. Igast eurost, mis sinu raha turgudel teenis, võttis fondivalitseja 40 senti endale

Eesti pensionifondide valitsejad teenisid eelmisel aastal meie kõigi II sambasse paigutatud raha pealt teenustasudena 36 miljonit eurot. Igast eurost, mis sinu pensionivara juurde teenis, jätsid fondivalitsejad sulle umbes 60 senti ja võtsid ülejäänu endale teenustasuks.

2015. aastal oli see suhe veel hullem – siis läks fondivalitsejatele suurem osa teenitud tulust kui investorile endale jäi. (4)

3. Vaid veerand valitsemistasudest kulus meie raha eest hoolitsemisele 

Ainult umbes veerand fondivalitsejate teenustasutulust kulus pensionikogujate vara valitsemisega seotud tegevustele. Sellised kulud on fondivalitseja töötajate palgad, depoopanga tasud, registripidaja (EVK) tasud ja järelvalve- ning tagatisfondi tasud.

Kolmveerand – 27 miljonit eurot – maksid fondivalitsejad oma emafirmadele ehk pankadele. Raha läks pankadele otse kasumiks või siis müügi-, administreerimis- ja juhtimislepingute alusel. Need kulutused meile, pensionikogujatele minu teada väärtust ei loo.

Paar head uudist ka

1. Kui eelmisel aastal võtsid pangad inimestelt kõrget tasu ka fondi vahetamise eest, siis selle aasta algusest seadus seda enam ei luba. 2016. aastal maksid pensionikogujad fondi vahetades pankadele kokku 1,4 miljonit eurot osakute tagasivõtmistasu. 2017 jääb vähemalt see kulu pensionikogujale eeldatavalt nullilähedaseks.

2. Meie raha kehv tootlus Eesti pensionifondides kinnitab maailma juhtivate majandusteadlaste ja edukate investorite soovitust: madalate kuludega indeksifond on enamikule investoritest parim valik. Eelmisel aastal polnud Eestis veel ühtegi indeksi-pensionifondi. Täna on Tuleva eeskujul ka pangad indeksifondid käivitanud. Tegelikult pole enam head põhjust, miks sa peaksid fondivalitsejale rohkem kui 0,34% valitsemistasuks maksma. 

Mina, nagu ka kõik teised Tuleva asutajad, kogun oma pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis. Meiega koos saavad pensioni koguda kõik Eesti inimesed, aga kõige rohkem kasu saavad Tulevast liikmed, kes teenivad pensionilisana ka liikmeboonust ja saavad Tuleva arengus kaasa rääkida.

Samal teemal:

Milline Tuleva pensionifond sobib sulle?

Kuidas pensionifondi vahetada?

___

(1) Kogumispensioni sissemaksete tegemine on kohustuslik kõigile alates 1983. aastast sündinud Eesti inimestele. Loe ka 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast).

(2) Danske Capital AS tulemus on alates 01.05.2016 konsolideeritud LHV Varahalduse tulemusse. Esimese nelja kuu tulemus on toodud hinnanguliselt, sest Danske aastaaruanne ei ole kättesaadav. Eeldasime, et 2016. aasta esimese nelja kuu tulemus oli võrdne 2015. aasta nelja kuu keskmisega.

(3) Indeksifondi võrdluses võtsin aluseks: 50% Vanguard Global Stock Index Fund (tasu 0,3% aastas) ja 50% Euro Government Bond Index Fund (tasu 0,3% aastas). Tüüpilise Eesti pensionifondi väljaöeldud strateegia on samuti 50% maailma aktsiad ja 50% Euroopa võlakirjad.

(4) Fondivalitsejate kasumiaruanded ei näita kogukulu ehk seda, kui suur osa pensionifondide investorite rahast läks allfondide teenustasudeks ja tehingukuludeks. Karta võib, et kui kõik kulud arvesse võtta, saavad meie pensionikogujad endale ainult väikese osa tulust, mida nende raha maailma väärtpaberiturgudel teenib. Samal ajal on kõik riskid pensionikoguja kanda.

Kui Eesti soovib innustada meid pensioniks rohkem säästma, tuleks peatada juba riigikokku jõudnud pensionisüsteemi peenhäälestus, mis muudab valikud inimeste jaoks veelgi keerulisemaks, aga mitte paindlikumaks.

Selle asemel tuleb inimestele tagada vabadus oma pensionivara mõistlikult kasutada, luua pensionikogujatele tööriistad heade valikute tegemiseks ja avada II sammas vabatahtlikeks sissemakseteks.

* Kiire? Hüppa otse lahendustele.

Kujutlege, et olete ettevõtte juht ja user testing näitab järgmist:

• 3/4 teie toote sihttarbijatest ei tea, mida see teeb ja kui palju maksab.
• 2/3 inimestest ei usu, et tegu on hea tootega.
• 1/2 tarbijatest ei tea, milline toode neile on müüdud.

Kas te soovitaksite tootearendustiimil teha natuke peenhäälestust?

Nüüd võrrelge Eesti kolmesambalist pensionitoodet:

• Kolmveerand Eesti inimestest ei ole pensioniteemadega kursis ega tea, kui palju nende sotsiaalmaksust II sambasse läheb.
• Ligi kaks kolmandikku ei pea Eesti pensionisüsteemi usaldusväärseks.
• Ligi pool pensionikogujatest ei tea, millises fondis nad pensioni koguvad. (1)

Hmm. Mida ette võtta?

Alustada võikski user testing-ust. Täna on seaduste muutmisel küsitud peamiselt pankade ja kindlustusseltside arvamust, inimesed süsteemi kasutajatena on olnud teisejärgulised.

Kuidas käitub inimene, kes peab tegema reaalseid valikuid Eesti pensionisüsteemis? Millised on tema vajadused ja ootused? Kas valiku ees seisval inimesel on piisavalt infot ja kas see info on talle arusaadav? Kas ta saab oma küsimustele asjatundlikud vastused, mis lähtuvad tema, mitte panga huvidest? Tulevas teeme selliseid teste iga nädal. Oleme hea meelega riigile abiks.

Eestil on probleem, et inimesed säästavad pensioniks liiga vähe. Aga miks?

1. Mõnedel inimestel lihtsalt ei ole väikese sissetuleku kõrvalt võimalik rohkem säästa.

2. Enamiku jaoks ei ole Eesti pensionisüsteem piisavalt läbipaistev ega usaldusväärne. “Kätte sealt niikuinii midagi ei saa!” – seda lauset kuuleme inimestelt ikka ja jälle.

Täna on riik seadnud eesmärgiks, et keskmine pension oleks tulevikus vähemalt 40% keskmisest palgast.

Praktikas väljendub see nii: et igakuine keskmine paistaks parem, surub riik kalli kindlustuslepingu kõigile pensionile suundujatele. Ka neile, kes seda tegelikult ei vaja. Ebamõistlikud piirangud toovad tulu kindlustusseltsidele, aga vähendavad inimeste usaldust, ei innusta rohkem säästma ega aita kuidagi vaesemate pensionäride elujärge parandada. Kui üks pensionär ei tohi oma kogutud raha eest vannituppa turvalist dushinurka ehitada, ei tee see rikkamaks teisi pensionäre.

Tuleva ettepanek on, et keskmistega mängimise asemel võiks riik seada selged eesmärgid iga inimese kohta:

1. Tagada igale Eesti inimesele toimetulekut võimaldav vanaduspension, mis tuleb I ja II sambast kokku. Selleks peame kokku leppima, mis on toimetulekupensioni miinimummäära arvutamise alused. Edasi saame otsida konkreetseid lahendusi nende jaoks, kellel pole mingil põhjusel võimalik pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha koguda.

2. Innustada rohkem pensioniks koguma neid, kellel see võimalik. Selleks tuleb muuta süsteem lihtsamaks, paindlikumaks ja usaldusväärsemaks, aidata inimestel teha tarku valikuid ja luua võimalus automaatseks säästmiseks.

5 realistlikku lahendust, mida võiks ühe aastaga saavutada: 

Kui poliitikud ja rahandus- ning sotsiaalministeeriumi ametnikud otsustavalt tegutsevad, võiks Eesti pensionitoode umbes aasta pärast olla palju parem. Tuleva tuleb siin hea meelega appi:

1. Loome inimestele võimalused oma pensionivara paindlikumalt kasutada. Riik piiraku II sambasse kogunenud vara kasutamist ainult toimetulekupensioni tagamiseks. Ülejäänud osas on igal inimesel õigus ise otsustada, kuidas oma isiklikku raha kasutada.

2. Avame pensioni teise samba vabatahtlikeks sissemakseteks. Igaüks saab anda näiteks kord aastas oma tööandjale juhise, kui suure osa palgast ta soovib otse pensionifondi suunata. Tööandjatel on võimalus ka ise töötaja pensionisse panustada, tehes sissemakseid otse kogumispensioni teise sambasse.

3. Loome Eesti pensionikogujate dashboard-i. Sellise, mis võimaldab igal inimesel vaadata, kui suurt pensioni tal I ja II sambas kokku oodata on, kui palju ta maksab fondivalitsejatele tasudeks ning milline on tema pensionifondi pikaajaline tootlus võrreldes maailma ning Eesti keskmistega. Siin saab näiteks Rootsilt õppida.

4. Anname inimestele võimaluse soovi korral saada asjatundlikku nõu. Näiteks sotsiaalkindlustusameti juures töötavatelt spetsialistidelt. Täna ei leia pensionikoguja erapooletuid eksperte kuskilt.

5. Lubame pensionifonde müüma ainult vastava kutseeksami läbinud inimesed, kes alluvad finantsinspektsiooni järelvalvele. Hakkame tegema regulaarselt testoste, et kontrollida müügiesindajate tegevust ja vajadusel koostöös turuosalistega probleeme lahendada.

Eesti pensionisüsteem ei vaja peenhäälestust.

Kogu maailm on aru saanud, et pankade huvidest lähtuval peenhäälestusel põhinev finantssektori tootearendus loob lõkse, mis ootamatul hetkel plahvatavad. Inglise kuninganna Elizabeth II küsis 2008. aasta globaalse finantskriisi kohta pahaselt: “Miks keegi seda ette ei näinud?”. Sellepärast ei näinud, et pidev peenhäälestus – näiteks laenude pakkimine ja ümberpakkimine – oli muutnud süsteemi võimatult kompleksseks. Ükski majandusteadlane, ükski analüütik, ükski pangajuht ega ükski poliitik ei saanud aru, mis tegelikult toimus. Kannatajaks jäi tavaline inimene.

Eesti riigikogus möödunud nädalal esimese lugemise läbinud Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu on näide sellisest peenhäälestusest.

Sisuliselt ei tee plaanitavad muudatused inimeste jaoks midagi oluliselt paremaks. Küll aga muudavad need süsteemi keerulisemaks. See eelnõu annab kindlustusseltsidele võimaluse pakkuda erinevaid kohustuslikke pensionilepinguid ja teeb valiku inimeste jaoks veel raskemaks. Suuremat vabadust oma pensionivara kasutamisel see inimestele ei anna.

Kas keegi on plaanitavaid muudatusi kasutajate peal testinud? Kuidas pensionile suunduvad inimesed omale sobiva pensionilepingu valivad? Kas neil on võimalik aru saada, mis on valikus olevate lepingute sisu ja hind? Kas uues seaduses määratletud võimalused pensionivara kasutamiseks vastavad inimeste tegelikele vajadustele?

Parim toode pole tingimata see, millel on kõige rohkem nuppe.

Meid, Tuleva liikmeid on täna juba 3400. Kui tahad osa saada Tuleva arengust ja aidata teha parem pensionistrateegia meie endi ja meie laste jaoks, siis ühine meiega.

(1) Allikas: SEB pensionivalmiduse uuring 2017
Foto: Inglise kuninganna 

Tänapäeva masinapurustajad pole käsitöölised, vaid valgekraedest investeerimispankurid, kelle magusa leiva targad arvutid ära võtavad.

*See artikkel on neile, kellel on sügavam huvi väärtpaberiturgude teooria vastu. Kui sa tahad lihtsalt otsustada, milline pensionifond sulle sobib, võid kohe lõppu hüpata.

Maailma ja viimasel ajal ka Eesti meediast saab regulaarselt lugeda mõtteavaldusi, et indeksifondide kasvav populaarsus ohustab väärtpaberiturgude tervist. Nende mõtteavalduste toon ulatub ettevaatlikust skepsisest tundmatu asja vastu apokalüptilise hüsteeriani. Eesti Päevalehe ärileht nimetas eilses tõlkeartiklis börsil kaubeldavaid indeksifonde „massihävitusrelvadeks”.

Mida need indeksifondid siis massiliselt hävitavad?

Indeksifond investeerib passiivselt. See tähendab, et fondijuht jaotab sinu raha proportsionaalselt maailma suurimate ettevõtete ja valitsuste väärtpaberite vahel. Nii on riskid hästi hajutatud ja sulle on tagatud turu keskmise lähedane tulemus.

Arvutid võtavad kehvematelt fondijuhtidelt töö

Aktiivse investeerimisstrateegiaga fondis püüab fondijuht valida väärtpabereid ning osta odavalt ja müüa kallilt.

Statistika näitab, et enamik aktiivselt tegutsevaid fondijuhte ei suuda saavutada indeksifondidega võrdväärset tulemust ja ammugi mitte võita turu keskmist. Päevalehe artiklis esinenud FPA Capitali fondijuhtidel pole see seni õnnestunud. Turu keskmisele on järjekindlalt alla jäänud ka Eesti aktiivselt juhitud pensionifondide ja teiste pankadele kuuluvate investeerimisfondide tulemused.

Muide, maailma üks suurimaid analüüsimaju Morningstar on hinnanud ka Eesti investeerimisfonde. Mõni fond on Morningstari tähekestega kaunistanud ka oma kodulehe. Kaks tärni tundub uhke – niimoodi Michelini poolt pärjatud restoranis saab ju väga hästi süüa. Aga fondide reitingute süsteemis tähendab kaks tähekest paraku alla keskmise tulemust. (Uuendus juuli 2018: tänaseks on LHV Pärsia Lahe Fondi Morningstari reiting langenud madalaimaks võimalikuks ja fondi kodulehelt on viide reitingule eemaldatud. Uuendus märts 2021: tänaseks on LHV Pärsia Lahe Fond likvideeritud.) 

Kõrgepalgalistel fondijuhtidel on kõva hääl ja suur soov passiivse investeerimise populaarsuse kasvu vastu sõdida. Mida selgemaks saab, et enamik neist ei suuda ise investoritele väärtust pakkuda, seda suurem on hirm sissetuleku ja töökoha kaotuse ees.

Maailma investeerimispangad on juba suure osa väärtpaberimaakleritest ja analüütikutest lahti lasknud, sest nende töö teevad paremini ära arvutid. Näiteks Goldman Sachsi New Yorgi peakontoris töötas 2000. aastal 600 USA väärtpaberituru kauplejat, nüüd on neid alles ei rohkem ega vähem kui kaks. Maailma ühe suurima investeerimispanga kogemus on, et keskmiselt neli trader’it saab asendada ühe IT-inseneriga, kes siis töötab välja ostu- ja müügiotsuste tegemiseks vajalikud algoritmid.

Automaatselt juhitud fondid ei erine isesõitvatest autodest

Me seisame järjekordse tööstusrevolutsiooni lävepakul. Seekord ei asenda masinad ainult madalapalgalisi füüsilise töö tegijaid – tööst jäävad ilma ka paljud valgekraed.

Aga pange tähele: paljud on valmis kuulutama kriitikavabalt progressiks tõsiasja, et miljoneid autojuhte ähvardab ameti kaotus, sest tulevikuautod juhivad ennast ise. Sageli näevad just needsamad tehnooptimistid lähenemas maailma lõppu, kui ohtu satub nende enda finantsmaagiaga vürtsitatud töökoht pangas.

Muutuste üle, mida tehnoloogiline areng kaasa toob, saab ja tuleb arutada. Ka seoses väärtpaberiturgudega. Kartus, et indeksifondide populaarsuse kasv võib kaasa tulla probleeme, sisaldab mitut eeldust, mille paikapidavuse üle tasub juurelda. Mina ei tea, milliseks kujuneb maailma väärtpaberiturgude tulevik. Ja ma ei ole kohanud kedagi, kes teaks.

Aktiivne investor pole tingimata tark investor

Ma ei ole seni leidnud veenvaid argumente, mis annaks alust pidada tõenäoliseks, et näiteks Tuleva pensionifondide investoritele võiks mõni muu strateegia olla parem kui passiivne, indeksit järgiv strateegia. Aga neid argumente tuleb pidevalt otsida, sest indeksistrateegia puhul on sümpaatne selle lähenemise tagasihoidlikkus. Passiivset investeerimist ei ümbritse uljas bravuur ega kogenud geeniuse müüt. Indeksfondi juhina ei saa ma investoritele kahju teha sel moel, nagu saab liiga enesekindel või liiga kartlik aktiivse fondi juht, aga oma teadmisi tuleb sellegipoolest pidevalt küsimuse alla seada.

Tänaste teadmiste põhjal usun, et indeksfondide levik võiks turge muuta pigem rohkem kui vähem efektiivseks. Miks?

Mõned arvavad, et mida populaarsemaks saavad fondid, mille juhid ei püüa ennustamisega tegeleda, seda ebaefektiivsemaks muutub turg. Sest keegi turul peaks ju ennast kursis hoidma ja hindama, kuidas ettevõtetel läheb. Teiste hinnangul piisab täiesti, kui vaid kümnendik rahast on „informeeritud” investorite käes.

Seda küsimust, kas investorid on ikka nii ratsionaalsed kalkulaatorid, nagu eeldab efektiivse turu hüpotees, on finantsakadeemikud arutanud juba aastakümneid. Näib, et investorid – sealhulgas fondijuhid – on pahatihti pigem lühinägelikud, emotsionaalsed, kipuvad karjas jooksma jne. Ometi on turud seni hakkama saanud. Kas indeksifondid muudavad midagi selles plaanis?

Küsides, kas indeksifondid ohustavad turgude tervist või mitte, tasub meelde tuletada, miks indeksifondid nii kiiresti populaarsust koguvad. Tõenäoliselt ikka sellepärast, et aktiivselt juhitud fondide juhtidel pole enamasti oskusi, mis investoritele tulu tooks.

Aga üksikud fondijuhid on edukad. Kas on alust uskuda, et nende edu pole puhas juhus, vaid neil on tõesti olemas erakordne asjatundlikkus? Kui jah, siis peaks ju olema hea uudis, kui halvemad aktiivselt juhitud fondid – need, mis turule pidevalt jalgu jäävad – indeksifondidega asendatakse. Tänu sellele kasvab järele jäävate fondijuhtide oskuste keskmine tase. Vulgaarselt väljendudes: turgu soperdavad käpardid jäävad lihtsalt tööst ja investorite rahast ilma. Turg muutub efektiivsemaks.

Mida efektiivsem turg, seda väiksem on tõenäosus, et aktiivne juhtimine annab parema tulemuse

Mida efektiivsem turg, seda raskem on aktiivsetel investoritel „turgu võita” ehk keskmisest paremaid tulemusi saavutada. Turu võitmine on nn nullsummamäng. Et sina oleksid keskmisest parem, peaks keegi teine olema keskmisest halvem. Mida populaarsem on aktiivne investeerimine, seda suurem on tõenäosus, et vähemalt pooled investorid on rumalamad kui sina. Kui enamik investoritest valib indeksifondi ja järele jäävad ainult üksikud kõrgelt kvalifitseeritud aktiivsed investorid (sest enamik teisi on juba töö kaotanud), siis toimub võistlus hoopis kõrgemal tasemel.

Teisisõnu: indeksi järgimine annab enamikule investoritest järjest suurema tõenäosusega parema tulemuse kui aktiivne juhtimine.

Kes peaks valima aktiivse, kes passiivse fondi?

Tõenäosus, et aktiivne juhtimine annab turu keskmisest parema tulemuse, kahaneb, aga ei kao muidugi kunagi. Et valida aktiivse ja passiivse fondi vahel, tasub endalt küsida mõned küsimused. Kui saad kõigile jaatavalt vastata, vali aktiivne fond. Kui vastus kasvõi ühele nendest küsimustest on „ei”, vali passiivne fond.

1. Kas sul on alust arvata, et sinu kogemused ja teadmised võimaldavad sul õigesti otsustada, milline fondijuht on parem kui teised?  
2. Kas sul on alust arvata, et just nende fondijuhtide seas, kelle hulgast sinul on valida, on mõni selline, kes on targem kui ülejäänud maailmaturg? Eesti keskmisest parem siin sind paraku ei aita, seda kinnitab meie pensionifondide säratu ajalugu…
3. Kui sul on alust arvata, et sinu fondijuht on targem kui ülejäänud turg, siis kas lisatootlus, mida tema tarkus võiks tuua, õigustab kõrgemaid tasusid? Praegu on Eesti kalleimate ja soodsaimate pensionifondide kogukulu vahe hinnanguliselt ligi poolteist protsendipunkti. Turu keskmisest natuke kõrgema tootluse saavutamine on raske, aga aasta-aastalt keskmisest üle kahe protsendipunkti võrra parema tootluse saavutamine on juba väga-väga raske.

Ühte asja tasub veel meeles pidada: väga suur osa maailma fondidest käitub ja on käitunud juba aastakümneid üsna sarnaselt indeksifondidega. Fondid püüvad erineda oma turu keskmisest võimalikult vähe. Lihtsalt sellepärast, et kaotus ei näe nii halb välja, kui kõik teised ka parajasti kaotavad. See nähtus – nn kapi-indeksifond – on tänu selgelt välja öeldud strateegiaga indeksifondide tulekule saanud ka finantsinspektsioonide tähelepanu objektiks. Paljud „aktiivselt” juhitud fondid ei erine tegelikult turuindeksist kuigi palju, kuid võtavad teenuse eest kõrget hinda. Ka Eestis on see probleem liiga vähe tähelepanu pälvinud.

Juhtivad majandusteadlased leiavad, et kõige targem on koguda pensioniks just madalate kuludega indeksifondis. Järjest rohkem USA investoreid on seda nõuannet kuulda võtnud: 2017. aasta lõpuks peaks juba pool nende investeeringutest olema indeksifondides.

Kas meie siin Eestis valime indeksifondi või suurte kuludega käsitsi juhitud fondi, mõjutab ainult meie pensionide suurust ja võib-olla kohalike fondivalitsejate kasumite suurust. Maailma väärtpaberiturgude arenguid meie tillukese riigi inimeste otsused ei mõjuta. Seega võib otsuse aktiivse ja passiivse strateegiaga fondi vahel julgesti teha üsna egoistlikel kaalutlustel.

See artikkel kuulub sarja „Mida fondijuht teeb ja kellele teda vaja on? Indeksifondid ja pikaajalise investeerimise ABC“

Natuke üle aasta tagasi, 12. aprillil 2016 maksid 22 inimest igaüks 150 eurot ja panid notari juures allkirja Tuleva Tulundusühistu asutamislepingule. Kuu aega tagasi käivitasime Eesti soodsaimad kogumispensioni ehk teise samba fondid (1).

Aeg on kirja panna olulisemad märkmed esimese aasta kogemustest.

Kuidas murda panku kaitsev igavuse kilp?

Paremat pensionifondi läheb meil vaja, see tundus mulle iseenesest mõistetav. Kui halbade fondide eest hoiatamise asemel on riik teinud nendesse raha paigutamise sunduslikuks, siis tuleb midagi ette võtta.

Indrek Neivelt oli üks esimesi, kellele parema fondi loomise ideest rääkisin. Ta kuulas mind viisakalt ära ja ütles, et nojah, eks ta ole; kahjuks endal pole aega appi tulla. Aga mõni päev hiljem helistas Indrek mulle ise. Ta nõudis, et nüüd tuleb kohe tegutsema hakata. Ta oli siiski huvi pärast internetipangas oma pensionikontole kiiganud.

See, mida Indrek seal nägi, oli talle šokk.

Mõttekaaslasi otsima hakates sai ruttu selgeks kaks põhjust, miks keegi juba ammu pole midagi ette võtnud.  Esiteks, pensionifondid on jube „ebaseksikas“ ja keeruline teema. Teiseks, Eesti inimeste seas on levinud müüt, et teise sambasse koguneb niikuinii vaid mingi tühine raha. (2)

Tegelikkus on, et teise samba pensionifondides on kõige suurem osa Eesti inimeste säästudest. Ja umbes poole inimeste tulust on pangad aasta aasta järel endale võtnud. Enamik inimesi ei tea siiani, mis nende pensionikontodel toimub.    

Tänaseks on Tuleval juba piisavalt liikmeid ja kliente, et jätkusuutlikult tegutseda. Aga kui oleks kümme korda rohkem, saaksime tasud veel madalamaks ja rohkem inimesi saaks kasu. Ma tahaks, et Tuleva ei jääks elitaarseks “tarkade inimeste klubiks”.

Pankade pensionifonde kaitseb võimas igavuse ja keerukuse kilp. Kuidas aidata inimestel sellest läbi näha?

Tuleva asutajad Tõnu Pekk ja Priit Lepasepp Kalamaja päevadel toimunud vabaõhuseminaril.

Kas me suudame usalduse välja teenida?

Tuleva ärimudel on minu meelest hästi lihtne: inimesed ise panevad raha kokku ja investeerivad seda mõistlikul viisil ilma vahemeesteta. Oleme asutajatega kohanud aga palju umbusaldust.

Siit-sealt olen lugenud tunnustavaid ütlusi, et Tuleva turule sisenemine olla olnud väga õnnestunud turundustrikk. Kui keegi ütleb, et sa oled milleski hea, siis on see ju meelitav. Aga kui keegi tuleb õlale patsutama, et küll te ikka „müüte ennast kavalalt”, siis tunnen end tegelikult natuke lollina. Sest keegi asutajatest ei võida Tuleva õnnestumistelt rohkem kui teised liikmed. Nendel, kes Tuleva liikmena juba asjaosalised pole, näib olevat seda raske uskuda.

Kõhklused on põhjendatud – finantssektor on üks läbipaistmatumaid majandusharusid ja kogu maailmas teenitult usalduskriisis. Samal ajal on ühistuline ettevõtlusvorm vähe levinud. Ma ise arvan, et sedamööda, kuidas tehnoloogia areng teeb võrgustike toimimise järjest lihtsamaks, saavad kodanikualgatuse korras tehtud ettevõtted ka järjest tavalisemaks.

Ühistuline vorm pole muidugi sisu garantii. Tähtis on kujundada juhtimisstruktuur, mis oleks ka pikas plaanis jätkusuutlik. Selline, mida ei saaks haavata vaenuliku ülevõtmisega ja mis ei sõltuks mõne inimese entusiasmist, vaid seaks tiimile õiges suunas innustavad motivaatorid.

Pangad ostavad usaldust ja müüvad seda siis klientidele tagasi. Tuleval ei ole aukartust äratavat peahoonet. 100-aastasele ajaloole pole võimalik viidata. Minu äriplaan sisaldas infokuludeks 1000 eurot kuus – selle eest mingeid vägevaid reklaamikampaaniaid ka ei osta.

Seega jääb lootus, et usaldust saab välja teenida, kui teha asju ausate kavatsustega ja vigadest õppides. Pankade fondivalitsejate kuludest kõvasti üle poole läheb täna turundusele. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et halbu tooteid on kallis müüa?

Kas Tuleva on start-up või sotsiaalne ettevõte?

Teiselt poolt olen pidanud ikka ja jälle seletama, et Tuleva ei ole heategevus või rahvakogu. Meie eesmärk on ikka oma liikmetele raha teenida.

Tuleval on palju tüüpilise start-up’i tunnuseid. Väike ja väle tiim, kiire kasv, turgu raputav mõju jne. Aga erinevalt tüüpilisest idufirmast pole meil riskikapitalistidest investoreid, kes nõuavad superkasumit ja väljumisstrateegiat. Meie omanikud on liikmed ise ja nemad tahavad midagi muud: stabiilset, pikaajalist kasvu omaenda varale.

Niisiis, Tuleva on pigem kodanikualgatuse korras loodud sotsiaalne ettevõte. Tuleva eesmärk on omanike kasust laiem: Eesti inimeste pensionivara käekäik mõjutab tänaste ja tulevaste põlvkondade elu ja riigi majanduse tervist. Meie ühiskondlik mõju on juba täna käegakatsutav. Ja ometi jääb mõnikord inimestega rääkides mulje, et Tuleva on algusest peale olnud justkui kuidagi liiga tõsiseltvõetav, liiga “päris”, et sotsiaalse ettevõtluse sildi alla mahtuda.

Me peame ka edaspidi tegema koostööd ning õppima idufirmadelt ja rahvakogudelt, ühistulistelt ettevõtmistelt ja isegi pankadelt. Ka vigadest on vaja õppida ja õppetunde jätkub.

Kuidas parandada oma kirjaoskust ja mitte vinguda inimeste rumaluse üle?

Annika, Priidu ja Danieliga kujutasime algul üsna naiivselt ette, et saame ausa jutuga n-ö inimeste silmad avada. Tänaseks oleme ise targemaks saanud. Keegi meist neljast ei oska pensionisammastest nii rääkida, et see oleks arusaadav igale haritud inimesele, kes pole ise rahandusspetsialist. Ma ei ole kohanud ka kedagi teist, kes oskaks.

Muide, Eesti inimeste finantskirjaoskus on üks paremaid maailmas. Pole mõistlik loota, et see veelgi paraneks. Ausalt öeldes ma ei tahaks, et kirurgid, arhitektid ja õpetajad peaksid veel rohkem aega kulutama rahandusmaailma nüanssidele – see tuleks ju nende oma erialase arengu arvelt.

Seega – meie ise, teenusepakkujad, peame õppima selgelt ja arusaadavalt rääkima. Riik omakorda peab vaatama, kuidas teha kogu pensionisüsteem lihtsamaks, selle asemel et järk-järgult keerukust lisada.

Segadusse ajav süsteem ei ole paratamatus. See sobib hästi nendele teenusepakkujatele, kelle tooteid hästi informeeritud klient ei ostaks. Aga need, kellele tõesti läheb korda, et Eesti inimesed oma rahaasju targemalt korraldaksid, peavad lõpetama inimeste süüdistamise ignorantsuses ja hakkama tegelema iseenda kirjaoskusega.

Meil Tulevas on siin veel pikk tee minna.

Kas juhtimisõpikutest on kasu?

Hansapangas osteti 1990. aastate lõpus kõigile Goldratti „Eesmärk“ ja hakati selle 1980. aastate popteose põhjal igasugu koolitusi tegema. Pean tunnistama, et sellest ajast saadik olen suhtunud ärieneseabi õpikutesse pealiskaudse põlgusega. Olen eelistanud finantsteooriat ja ilukirjandust

Sellepärast polnud mul Tulevat alustades aimugi, mis asjad on kasvõi näiteks agile product development või growth hacking. Mõtlesin, et kõige tähtsam on vettpidav äriplaan.

Ühel õhtul tegime hea sõbra Kristo Käärmanniga abikaasa vanemate juures sauna. Jutuks tuli, et kõik, mida Kristo ise teha oskab, on ta ammu teistele delegeerinud. Kristo ütles ka, et nii mõnegi projekti juhtimise Transferwise’is usaldaks ta pigem sellisele inimesele, kes teeb seda asja esimest korda, kui sellisele, kes juba teab-mitmendat.

See pani mind mõtlema.

Üle neljakümnestel meestel kipub tekkima ettekujutus, et me teame juba peaaegu kõike. Eriti kui oleme sattunud õigel ajal õigesse kohta ja tänu sellele on elus vedanud ka. Teate küll seda tüüpi: sellist, kellele miski pole uus… Sellist, kes on kogu aeg solvunud, et teised tema teadmisi sama kõrgelt ei hinda nagu ta ise. Sellised ülearused tarkpead on hirmus tüütud ja varem või hiljem tõenäoliselt töötud.

Tavaliselt loen ajaviiteks Financial Times’i või London Review of Books’i. Panin need kõrvale ja tellisin mõned algajate juhtimisõpikud: “Lean Startup”, “Agile Project Management” jne. Neelasin tuntud riskikapitalistide ja idufirmajuhtide kogemusi. Surusin oma ego alla ja hakkasin regulaarselt nõu küsima Tuleva liikmetelt. 

Sain aru, et suur osa sellest, mida Tuleva saab õigesti teha, pole geniaalsed mõttevälgatused, vaid toimivate asjade järjekindel kopeerimine. Ärieneseabi raamatud annavad šablooni. Šabloon tuleb muidugi lõpuks ikka oma kogemuste ja kujutlusvõimega täita.

Nüüd arvan, et ilukirjanduse, ajaloo-, finants- ja kultuuriteooria ning ajaviiteraamatute kõrval võiks umbes iga kümnes loetud teos olla juhtimisõpik.

Kuidas kaasata juhtimisse Tuleva liikmeid?

Esimene eneseabiõpik, mille oma Kindle’isse tõmbasin, oligi muide „Crowdsourcing for Dummies”. Tegelikult oli mul tarvis midagi, mille nimi oleks “crowd-owning for dummies”.

Sest üks asi, millele ma varem eriti mõelnud polnud, on ettevõtte ülesehitamine koos mitme tuhande inimesega. Tuleva omanike arv kasvas poole aastaga 3000-ni. Nende seas on eri elualade tippspetsialiste ja muidu tarku inimesi. Raha on kõige väiksema väärtusega.

Kuidas teha nii, et meie liikmed saaksid olla omanikud selle sõna parimas mõttes? Sellised omanikud, kes on oma ettevõtte käekäiguga kursis, nõuavad tegevjuhtidelt parimat tööd ja annavad neile nõu seal, kus omanikul on rohkem kogemust?

Tuleva kõige esimene suur seminar möödunud aasta mais oli mõnes mõttes läbikukkumine. Me kutsusime inimesed suurde saali. Kolm inimest olid laval ja mitusada kuulasid.

Jagasime saalirendi kulusid Investeerimisklubiga, kelle üritus pidi algama pärast meie oma. Rääkisime Tuleva eesmärkidest, arutasime pensionisüsteemi probleeme. Kohal oli ka Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross, kes on Tulevaga alati asjatundlikku koostööd teinud (vaatamata sellele, et oleme ka riigi poole suunatud kriitikas otsekohesed).

Pool tundi enne lõppu said inimesed hakata küsimusi küsima. Kui meie värsked liikmed olid just üles soojenenud ja oleks võinud alata tõeline arutelu, pidime panema kiire punkti. Olime ju lubanud Investeerimisklubile, et anname saali neile üle.

Samal õhtul sain aru, et selliseid börsifirma aktsionäride koosoleku tüüpi üritusi ma rohkem teha ei taha. Tuleva ei tohi muutuda selliseks ettevõtteks, kelle investorsuhted on vaid vormitäide. Tuleva ei tohi muutuda ka arvamusklubiks, kus juhid ja omanikud ajavad rõõmsalt laua taga tähtsaid jutte ja teevad igasugu ilusaid plaane, mille mõju on võimatu mõõta. Tuleb välja mõelda parem viis, kuidas liikmed strateegiliste eesmärkide seadmises ja otsustamises osaleda saavad. See peaks ilmselt olema kombinatsioon elektroonilisest hääletamisest, väiksemate töögruppide kokkusaamistest ja iga-aastasest üldkoosolekust, millel osalemine annaks tõesti huvitatavat ja kasulikku infot.

Kuidas Tuleva tuhanded omanikud on seni meie ühist ettevõtet ehitanud? Näiteks:

–       nad on andnud juriidilist nõu ja aidanud teha riigil seadusi paremaks,

–       nad on aidanud Tuleval jõuda teiste inimesteni, kellele Tulevast kindlasti kasu oleks,

–       nad on testinud Tuleva tooteid ja andnud meile kiiret tagasisidet.

–       nad on mind koolitanud täielikust võhikust päris tubliks algajaks IT-projektide juhiks,

Mul ja Tuleva omanikel on veel hirmus palju tööd teha. Kui keegi oskab soovitada raamatuid või muid allikaid, kust saaks õppida kogukonna-põhist juhtimist, siis olen soovituste eest väga tänulik.

Kas Eesti õigusruum on finantssektori innovatsiooniks valmis?  

Eesti on eriline koht. Meid on nii vähe, et on täitsa realistlik panna kodanikualgatuse korras pead kokku ja mõtelda välja, kuidas midagi uutmoodi teha.

Olen korduvalt kogenud, et meie poliitikutel ja riigiametnikel on siiras soov asju paremini teha. Paraku on pankade ja kindlustusfirmade hääl seaduste tegemisel seni jäänud tugevamalt kõlama kui inimeste huvid. Mõnikord on üht või teist puudujääki põhjendatud sellega, et „nii tehakse ka mujal maailmas”. Usun, et see muutub. Lääneriigid õpivad oma vigadest. Noorel riigil on ainulaadne võimalus õppida teiste kogemustest.

Ma ei usu, et riik tahtiski seadustesse sisse kirjutada sisenemisbarjäärid, mis tegid seni uute tegijate turule tulemise praktiliselt võimatuks. Aga need barjäärid on olemas. See oli kindlasti üks põhjus, miks pensioniturg püsis inimestele väga kahjulikus, aga pankadele mugavas stagnatsioonis. Mõned neist tõketest on tänaseks juba kõrvaldatud, aga uusi turuosalisi ebavõrdsesse olukorda seadvaid sätteid on seadustes siiani.

Fondivalitseja aktsiakapitali nõue langes uues Investeerimisfondide seaduses kolmelt miljonit ühele miljonile. Pangad ei tohi enam inimestelt fondist väljumise eest kõrget tasu küsida. Need on olulised parendused.

Samas lubab praegu kehtiv seadus ligipääsu pensioniregistri andmetele ainult pankadele, kinkides sellega pankade fondivalitsejatele suure edumaa teiste ees. 99% inimesi valib telleri pealekäimisel selle panga pensionifondi, mida ta parasjagu külastab. Fondi vahetamine on tehniliselt võimalik ka pensioniregistri kodulehel, aga seal on see tasuline ja kohmakas – ilmselt sellepärast kasutavad seda võimalust vaid üksikud.

Seadus on teinud pensioniregistri pidamise ülesandeks eraettevõttele – Eesti Väärtpaberikeskuse ASile (EVK). Iseenesest on hea, et iga fondivalitseja ei pea pensionikogujate üle eraldi arvet. Aga monopoolses seisus EVK infosüsteem on ajast maha jäänud. Selle asemel, et tagada inimeste võimalus seaduspäraselt fondi vahetada, otsisid ettevõtte töötajad järjest uusi ettekäändeid, miks nad ei saa seadust täita.

Tegime omalt poolt ära suure osa arendusest, mis oleks tegelikult olnud registripidaja kohus. Pidasime kuude viisi registripidaja ja Rahandusministeeriumiga läbirääkimisi. On kahetsusväärne, et mõistliku ajutise lahenduseni jõudsime alles pärast Tuleva fondide käivitamist. Selleks tuli raisata paljude inimeste aega ja kaevata registripidaja peale Finantsinspektsioonile. Kõik sellised jamad maksab kinni pensionikoguja.

Loodetavasti jõustub peatselt Rahandusministeeriumis juba ette valmistatud seadusemuudatus, mis peaks tegema registri kättesaadavaks kõigile fondivalitsejatele. Ka EVKs tuleks läbi viia tõsine registripidaja võimekust hindav audit.

Selleks, et pensionifondi valitsemise luba saada, pidi Tuleva ühistu asutama tütarfirma – aktsiaseltsi. Miks?, küsisid Tuleva liikmed. Ma ei tea muud head põhjust kui see, et Eesti seadus nõuab nii.

Ehkki ühistu ja aktsiaselts on Eestis võrdselt seaduslikud ettevõtluse vormid, eelistab investeerimisfondide seadus millegipärast aktsiaseltse. Ometi on just tulundusühistud klassikaline viis inimeste ühiseks raha kogumiseks, investeerimiseks ja kindlustamiseks. Mõelge, kust tuleb inglisekeelne sõna mutual fund.

Ka Finantsinspektsioonile osutus uue fondivalitseja ühistust omanik raskeks pähkliks. Neil oli algul raske mõista, et me ei saa paluda asutajaliikmetelt personaalset garantiid. Kui tarvis, tulnuks seda küsida kõigilt Tuleva liikmetelt, sest asutajad ei saa kunagi Tulevast rohkem kasu kui teised liikmed. Oleks ebaõiglane nõuda neilt rohkema riski võtmist.

Kuna meie aktsiakapital on praeguse seadusega sätestatud miinimumist kolm korda suurem, rahuldus Finantsinspektsioon meie selgitustega. Rohkem lisagarantiisid keegi andma ei pea.

Eesti inimesi ühendava organisatsioonina saame seada pikema vaatega eesmärke, kui saavad riskikapitalistidele või börsiinvestoritele kuuluvad firmad. Nemad peavad iga-aastast kasumit näidates tõestama oma läbilöögivõimet. Meil on vaja pikaajalist stabiilset kasvu ja seadusi, mis kaitsevad tulevasi pensionäre ja nende lapsi. Ütleme otse välja, kui midagi saab meie arvates paremini teha, ja teeme koostööd nendega, kellel on sama soov. Olen väga tänulik asjatundlikele riigiametnikele, kes on olnud ja kindlasti on ka tulevikus asjalikele ettepanekutele avatud. Mais tuleb järjekordne Rahandusministeeriumi ümarlaud, kuhu juba teist korda on kutsutud ka pensionikogujate esindaja.

Mis siis, kui pangad teevad veel soodsamad pensionifondid?

Aga äkki teevad pangad veel soodsamad pensionifondid, küsis minult algul mitu inimest. See oli üks asi, mille pärast mina ausalt öeldes eriti ei muretsenud: Tuleva eesmärk oligi ju, et Eesti inimesed saaksid koguda pensioni endale, mitte kasumit pangale. Meie liikmete jaoks polnud tegelikult tähtis, mil viisil me selle eesmärgi täidame.

Jagasin oma mõtteid juba enne meie ühistu asutamist LHV juhtidega, kes on mu head sõbrad. Rääkisin neile sellest, et madalate kuludega indeksifond annaks fondi klientidele palju parema tulemuse. Et paremat fondi ostaks äkki inimesed ilma müügimeeste armeetagi – saaks kulud veel kõvasti alla. Nad said aru, aga neile tundus tol ajal halb plaan tuua turule hea ja soodne konkurent, mis ampsaks ära kallite fondide turu.

Lõpuks tegid LHV ja tema järel ka Swedbank ja SEB Tuleva laines ikkagi (ehkki vastumeelselt) uued, vanadest soodsamad pensionifondid ära. Mõtlesime korraks, et äkki nüüd ei peagi ise enam tegema. Ent varsti selgus, et tegelikkuses pole pankadel plaanis uusi fonde klientidele aktiivselt pakkuda. Kasumimarginaal on liiga väike.

Ma mõistan, et pangad ei saa kunagi seada klientide huve omanike kasumisoovist tähtsamaks. Siiski olen kindel, et lähiajal langevad ka ärksamate pankade pensionifondide tasud hüppeliselt. See omakorda survestab Tuleva fonde. Aga tsiteerides Tuleva asutajat Taavet Hinrikust: „Pangad küsivad, kui palju tasu nad saaksid võtta. Meie küsime, kui vähe tasu me saaksime võtta. Juba täna saame võtta vähem tasu kui ükski teine fondivalitseja.“

Mina olen veendunud, et pikas plaanis on Tuleva potentsiaal meie liikmete jaoks pensioni teise ja kolmanda samba investeeringutest laiem. Selle potentsiaali teostamine on pikk mäng.

Lähikuudel on Tuleva meeskonnal kolm prioriteeti:

1. Teha valmis Tuleva infosüsteem, mis tagab, et arvepidamine liikmete vara üle toimiks laitmatult ja efektiivselt ka siis, kui kasvame suuremaks;

2. Teha tööd selle nimel, et järjest rohkem inimesi leiaks Tuleva üles ja saaks oma teise samba pensionivara üle tuua Eesti soodsaimasse pensionifondi.

3. Analüüsida võimalusi parima täiendava kogumispensioni fondi ja muude heade pikaajalise investeerimise toodete loomiseks.

Kui tahad Tulevast kasu saada, too oma teine sammas kohe vanast fondist Tuleva pensionifondi. Kui tahad veel rohkem kasu saada ja toetada meie ühiste eesmärkide teostamist, astu ka Tuleva liikmeks.

(1) Täiendatud 07.02.2020: Tuleva asutamise järel tegid ka Swedbank, SEB ja LHV madala kuluga teise samba indeksifondid. Nendest SEB Pensionifond Indeks 100 jooksvad tasud on isegi veidi madalamad Tuleva pensionifondide tasudest. Paraku on pankade indeksifondides vaid napilt 1% Eesti teise samba rahast ning pankade müügiesindajad ning veebilehed suunavad inimesi jätkuvalt oma oluliselt kõrgema tasuga fondidesse.

(2) Loe ka 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast.