Sugulase sünnipäeval. “Kuule, see Tuleva on küll lahe. Ma astusin juba liikmeks ja paneks algkapitali ka.” Küsija tõstab salatit juurde. “Ega ma eriti pole jõudnud su e-maile lugeda – ütle lihtsalt ise, kas ja kui palju võiks panna?”

Ei ütle. Sõpradele ei ütle, abikaasale ei ütle, ämmale ei ütle, tädi uue mehe pojanaisele ka ei ütle. Meile on oluline, et sa teeksid rahalisi otsuseid võimalikult teadlikult. Kuid ma võin jagada sinuga omi arutluskäike. Nii et, mõtleme koos.

Kus su säästud praegu on?

Pangahoiusel on plusse ja miinuseid. Pluss on see, et saad raha vajadusel lihtsasti kätte. Teine pluss on see, et põhiosa säilimine on tavaliselt tagatud. Kui panid arvele 1000 eurot, saad 1000 eurot ka välja võtta.

Kui plaanid varsti korteri osta, siis sissemakseks vajalikku summat on mõistlik hoida rahas. Ootamatusteks võiks pangaarvel ka midagi tagavaraks olla. Näiteks juhuks, kui pesumasin katki läheb.

Pangakontol raha hoidmise miinus on see, et peaaegu sama kindlalt kui on tagatud nominaalväärtuse säilimine, on tagatud ka sinu raha tegeliku väärtuse kaotus. Teenitav intressitulu jääb peaaegu kindlasti inflatsioonile alla. Tänaste intresside juures kehtib see reegel üldiselt ka igasuguste tähtajaliste, kogumis- ja investeerimishoiuste kohta.

Mida pikem aeg, seda rohkem inflatsioon sinu säästudest ära sööb. Selle pärast oleks tark otsida näiteks laste iseseisva elu alustamiseks või oma pensioniks kogutavate säästude paigutamiseks parema oodatava tootlusega võimalusi.

Millised on võimalused parema tootluse saamiseks?

Kui kogud pensioniks, siis lisaks kohustuslikule II sambale võiks kaaluda III sammast, millele riik on andnud tulumaksusoodustuse. Kahjuks on kolmanda sambaga täna Eestis sama jama, mis teisegagi: maksueelisest saadava võidu nullivad fondivalitsejate kõrged teenustasud. Samuti peab arvestama, et maksueelis kaob, kui mingil põhjusel on tarvis raha enne pensionile minekut välja võtta.

Kui kogud lapsele, siis kindlasti ei soovita ma igasuguseid pangas pakutavaid laste investeerimistooteid (koolifondid, lapse kasvukontod jne). Nende kulud on isegi pensionisammastega võrreldes kordades kõrgemad – tulu läheb pangale, mitte sinu lapsele.

Muide, kui kogumisarve on lapse nimel, läheb konto kasutusõigus lapse täisealiseks saades automaatselt talle üle. Tean näiteid elust, kus lapsevanema ettekujutus kogutud raha mõistlikust kasutamisest pole hilisteismelise lühinägeliku visiooniga kokku langenud. Kui näiteks korteri sissemakseks kogutud raha kulub kogemata suve jooksul meelelahutusele, on pärast kõigil kahju.

Olen uurinud, kuidas saaks Eestis alla 10 000 euro suurust summat investeerimisfondidesse paigutada (üksikute aktsiate ostmine oleks liiga riskantne). Erinevate pankade pakkumiste võrdlemine on aeganõudev, sest ühel juhul on haldustasud kõrged, teisel juhul ebaproportsionaalselt suur ostu- või müügikomisjon jne. Kõigi võimaluste puhul jällegi sama probleem: kõrged kulud näpistavad võimalikust tootlusest suurema osa ära.

Tuleva algkapitali slaidipakis võrdlesin algkapitali panuse kulusid ja oodatavat tootlust ühe panga kasvukontoga – see on minu teada täna kõige soodsam Eesti inimesele kättesaadav võimalus indeksifonde osta (1).

Selles näites on nii Tuleva algkapitalist kui ka kasvukontole pandud rahast kolmveerand investeeritud maailma aktsiaturgu ja veerand Euroopa valitsuste võlakirjaturgu järgivatesse indeksifondidesse.

Iga Tuleva algkapitali panustatud 1000 eurot teenib kümne aastaga juurde 629 eurot fonditootlust, millest läheb maha 98 eurot teenustasu. Lisaks teenid 431 eurot meie fondivalitseja tegevusest. Kümne aasta pärast on sul kokku 1966 eurot.

Investeerides 1000 eurot sarnase tootlusega indeksifondide aktsiatesse kasvukonto kaudu, maksad 629 euro suurusest fonditootlusest 199 eurot teenustasudeks. Kümne aasta pärast on sul kokku 1430 eurot.

Kas see võit on kindel?

Ei ole – garanteeritud tootlust ei anna kasvukonto ega paigutus Tuleva algkapitali. Vaatame, millest oodatav tulu sõltub. (Muide, kui pangas teile lapsefondi müües väidetakse, et on garanteeritud tootlus, siis küsige, kas see garantii on enne või pärast teenustasusid, ehk kas tootlus on garanteeritud teile või pangale?)

Meie näite eeldus on, et indeksifondide kaalutud keskmine tootlus enne kõiki teenustasusid on 5%. Tegelik maailmaturgude tootlus võib olla kõrgem või madalam – see ei sõltu meist ega teistest Eesti fondivalitsejatest. Tuleva tegevuskasumi ennustamisel on kõige olulisemaks eelduseks, et viie aastaga toob Tuleva fondidesse 10 000 inimest keskmiselt 80% oma kogutud pensionivarast. See on minu arvates konservatiivne prognoos. Samuti eeldame, et alates viiendast tegevusaastast langetame veelgi fondi haldustasu ja selle pärast on tegevuskasumi kasv piiratud. Viimaste eelduste täitumist saavad juhatus ja liikmed mõjutada, aga mitte tagada (2).

Kes peaks panustama Tuleva algkapitali?

Võimalus algkapitali panustada asutajatega samadel tingimustel on ainult esimesel 3000 Tuleva liikmel – see on lisaboonus neile, kes on varakult kokku tulles aidanud heal ideel teoks saada.

Seda võimalust tasub minu meelest kasutada, kui sul on juba kogunenud sääste või võimalus lähema kolme kuu jooksul raha kõrvale panna, nii et see ei ohustaks pere igapäevast toimetulekut ega lähiajal vajalikke oste. Panus algkapitali on pikaajaline investeering – sobiv pensionitulu võimenduseks või näiteks lapse ülikoolifondiks. Väikseim võimalik panus on 1000 eurot ja suurim 10 000 eurot. Soovi korral saab panustada kolme kuu jooksul kolmes osas.

Olen viimastel kuudel uurinud pensionifonde ja muid investeerimistooteid, mida pangad pakuvad. Olen teinud võrdlusi Excelis ja sodinud arvutusi ümbriku tagaküljele ja sugulaste sünnipäevadel salvrättidele.

Ikka ja jälle saan kinnitust oma veendumusele, et panus Tuleva algkapitali on hea oodatava tulu ja riski suhtega rahapaigutus. Lisaks veel selline rahapaigutus, mis aitab luua kuuesajale tuhandele Eesti inimesele võimaluse koguda pensioni õiglaste teenustasudega. Aga ärge võtke minu juttu objektiivse nõuandena. Kui ma Tulevasse ei usuks, siis ma seda koos sinuga ei ehitaks.

(1) Kui keegi leiab midagi paremat, palun parandage mind!

(2)  Siin on selle näite lihtsad alusandmed sulle mängimiseks. Soovitan võrdluseks proovida, milliseks sinu raha investeerimistootlus Tulevas ja kasvukontol võib kujuneda, kui turgude tootlus on näiteks madalam kui 5%. Samuti seda, kuidas Tuleva pensionifondiga liitujate arv, vanus ja sissetulekute tase võiks mõjutada tegevuskasumit.

Rohkem kui pooled Tuleva ühistu liikmetest on LHV pensionikliendid, näitas eelmisel nädalal Tuleva liikmete seas läbi viidud küsitlus. Üle viiendiku saabujaist on Swedbankist ning 10 protsenti SEB pensionifondidest, nagu on näha ka ülaltoodud graafikust.

Suur LHV-st liitunud inimeste osakaal on Tuleva jaoks meeldiv üllatus. Teame, et LHV näeb palju vaeva pensionifondide tutvustamisega ning ehk seetõttu on ka LHV kliendid teadlikumad pensioniturul toimuvast. Nende inimeste liitumine on kvaliteedimärk ka Tulevale. Vaadates aga pensionifondide tootlusi ja haldustasusid, oleks põhjust meiega liituda ka Swedbanki, SEB-i ja Nordea pensionifondide klientidel.

Olulisemate Tulevaga ühinemise põhjuse seas märkisid 73 protsenti ühinenutest ka, et nad pole rahul oma tänaste pensionivarade tootluse ning kõrgete haldustasudega. Pooled vastajad märkisid, et ühinevad selleks, et olla loodavate pensionifondide omanike seas ning teenida seejuures ka tulu.

Tuleva liikmeküsitlusele vastas 574 inimest.

Ühine meiega siin!

Möödunud nädalal nägime pensionireklaami, kus näidatakse siniseid sambaid ja öeldakse: “Uurida võib ju kõike, aga kui sul on pension Nordeas, pole selleks tegelikult põhjust!”

Tulevas arvame, et kui jutt käib pensionitest, on kindlasti põhjust uurida. Lugesime Nordea pensionide juhi Angelika Tageli hinnangut pensionifondide esimesele poolaastale. Süvenesime Nordea fondivalitseja aastaaruandesse.

Angelika Tagel kirjutab, et pensioniteemalises arutelus on jäänud seletamata, mida indeksipõhise pensionifondi loomine kaasa toob. Tal on vist õigus. Vaatame, miks indeksifondidesse investeerimine võiks olla parem mõte kui pensioni hoidmine Nordeas.

Fondijuhi risk

Tagel kirjutab, et indeksipõhise fondi klient ei saa loota fondijuhi tegutsemisele parema tulemuse nimel. Maailma ja Eesti fondide tulemuste põhjal oleks täpsem öelda, et indeksifondides ei pea klient kartma fondijuhi tegutsemist. Fondijuhid on inimesed ja inimesed teevad vigu. Inimesed on emotsionaalsed ja nende tegevust võib mõjutada ahnus või hirm, laiskus või liigne enesekindlus. Surve “võita indeksit” võib sundida fondijuhte võtma suuremaid riske kui pensionikogujal tarvis.

Targa fondijuhi analüüs võib näidata, et mõni turusektor on üle hinnatud. Aga turge mõjutavad lisaks fundamentaalnäitajatele inimmasside hoiakud, mille muutumist ennustada on õnnemäng. Fondijuhil võib tehniliselt õigus olla, aga kui turg temaga ei nõustu, jääb investor ikkagi tulust ilma.

See kõik võib seletada, miks Nordea fondid on seni indeksile oluliselt alla jäänud.

Uurisime koos Tuleva juhatuse liikme Priit Lepasepaga, kuidas on Vanguardi indeksifondiga võrreldes läinud Nordea pensionifondil 2010. aasta 1. aprillist tänaseni. Just sellest ajast saadik on Priidu II samba pensionimaksed läinud Nordea fondi.

Indeksifondi tootlus ületab kaugelt Nordea tootlust. Nordea pole selles mõttes erand – maailmas on üldse vaid üksikuid aktiivselt juhitud fonde, mis indeksit pika aja jooksul võidavad.

Kui palju Priidu II sammas on tänaseks kasvanud ja mis oleks võinud olla teisiti indeksifondis?

Kui Priidul oleks olnud võimalus paigutada oma II samba maksed indeksifondi, oleks tema pensionivara tänaseks teeninud kolm korda rohkem. Teenustasusid oleks Priit maksnud peaaegu viis korda vähem.

Passiivne juhtimine

Indeksil baseeruva pensionifondi juht jaotab fondi raha proportsionaalselt kõigi indeksiaktsiate vahel. Ta ei vaeva oma pead sellega, kas parem on IT sektor või tervishoid või millised tuuled parajasti võlakirjaturul puhuvad. Ta ei spekuleeri lühiajaliste kõikumistega. Tulemus: väiksem risk ja madalamad kulud.

Madalad kulud

Nii Nordea kui teised pangad peaksid rääkima tasudest avatumalt ja ausamalt. Lisaks ametlike teenustasude alandamisele tuleks avaldada ka varjatud tasude suurus, mida ükski pank täna ei tee.

Uuringud on näidanud, et üks kindlamaid näitajaid, mis võimaldab investeerimisfondide pikaajalist potentsiaali hinnata, on teenustasud. Mida kõrgemad tasud, seda halvem tootlus. Mida pikaajalisem investeering, seda rohkem tasude suurus tulu teenimise võimalust mõjutab.

Ütleme, et Priit kogub raha II sambasse ülikooli lõpetamisest pensionieani (kokku 42 aastat). Eeldame, et turu tootlus enne teenustasusid jääb alla 5 protsendi.

Pealtnäha tühine erinevus teenustasudes – 1,5 või 0,55 protsenti – mõjutab oluliselt pensioniks kogunevat summat:

Kui Priit peab terve elu maksma Nordea fondis 1,5 protsenti teenustasu, on ta pensioniikka jõudes kaotanud 43,258 eurot. Kui teenustasu oleks olnud 0,55 protsenti, võiks ta säästetud raha eest maksta kinni lapselapse ülikoolihariduse või elu lõpuni vahvasti reisida. Pank teeniks selle võrra muidugi vähem.

Miks me Tulevat teeme?

Priit on üks paljudest inimestest, kes pole rahul sellega, et Eesti pangad teenivad võrreldes enamiku Euroopa riikidega kõrgemaid teenustasusid ja pakuvad klientidele madalamat tootlust. Priit teeb praegu tööd maailma aktsiate indeksil põhineva Tuleva pensionifondi käivitamiseks ja plaanib oma raha sinna üle tuua. Tema vastutada on fondivalitseja tegevusloa taotluse ette valmistamine.

Tulevaga ühinedes ühined inimestega, keda huvitab nii tulu teenimine kui ka õiglane süsteem. Tule liikmeks!

Enne Tulevat seostusid ühistud minu jaoks pigem korteriühistutega, mille koosolekud on igavalt olmelised ja kus saab heal juhul nalja, umbes nii, et alumise korruse eidekese nimi on Meili ning ta läheb iga kord segadusse kui palutakse infot meiliga saata.

Eelmisel sügisel seisin teatud ärilistel põhjustel OP Financial Groupi peahoone koridoris. Valgus hajus ühtlaselt tänu nutikatele valgusšahtidele ja hästi paigutatud lampidele. Avaras aatriumis oli viis erinevat töötajatele mõeldud restorani ning kuskil isegi haigla. Üldine meeleolu oli nagu mõne suurema California tehnoloogiafirma kontoris. Vähem kapuutse siiski.

Siis lugesin kuskilt, et OP teenis 3.2 miljardit dollarit tulu aastas.
Seejärel avastasin, et OP Financial Group on ühistu, millel on 1,4 miljonit omanikku.
Ühistu.

Mõned kuud tagasi alustas New Yorkis vaikselt tegevust taksoettevõte, mis on nagu Uber, kuid erineb Uberist selle poolest, et taksojuhid saavad ka osaluse ettevõttes. Kujutage ette Taxify-d, milles ka juhid oleksid omanikud. Kui palju võiks olla teisiti? Kuidas laheneksid mured teenuse kvaliteedi ja lojaalsusega?

Kuigi Juno pole ennast veel OP kombel tõestanud, tahan selle näitega öelda, et enam kui 100 aastase OP Grupi ja Juno-sarnaste tehnoloogiapõhiste ettevõtmiste vahel on olemuslik sarnasus. Ühistulise mõtlemise geneetiline kood on sarnane tänaste tehnoloogiliste ühisplatvormide geneetilisele koodile. Olgu tegemist raha kasvatamise, andmete kogumise, autode või korterite jagamisega, ühistu tüüpi mõtlemine sobib sellesse pilti  hästi ja võimalus midagi teisiti teha on suur.

Kuigi Tuleva lubab alla tuua haldustasud ning esindada tuleviku jaoks säästvate inimeste huvisid, on Tuleva loodud kommertsalustel. See pole heategevus ega sotsialism. See on oma huvide enda kätte võtmine, koos mitme eluterve plussiga. Meie eesmärk on kaotada mittevajalikuks osutunud vahekihid ja jagada tulu nende vahel, kes tegelikult seda loovad – liikmete vahel.

Me usume, et ühine pensionikogumine on alles algus. Selleks, et see algus võimalikuks saaks, tule, liitu meiega. Kui oled juba liitunud, siis tule panustama meie algkapitali, et võimalusel koos tulu teenida.

Foto: OP Financial Groupi peahoone. Mika Huisman, Decopic.

Nüüd on aeg tegutseda! Esimesel 3000 liikmel on võimalus Tuleva fondivalitseja algkapitali panustada asutajatega samadel tingimustel. Mida kiiremini saame kokku vajaliku kapitali, seda kiiremini saame hakata koos pensioni koguma meile endile kuuluvas Tuleva madalate kuludega fondis. Sinu panus kapitali võimendab samas ka sinu pensionitulu.

Lae alla slaidipakk, mis selgitab algkapitali panustamise võimalusi koos näidetega.

Tutvu ka algkapitali panustamise tingimustega, küsi julgelt lisa ja otsusta. Allpool leiad vastused sagedamini esitatud küsimustele.

Konto omanik: Tuleva
Konto number: EE672200221064123799

MAKSAD KORRAGA?
Märgi selgitusse: “Panus algkapitali, summa xxxx”
(Märgi kontrolliks panustatav summa)

MAKSAD KOLMES OSAS?
Märgi selgitusse: “Panus algkapitali, kogusumma xxxx”
(Märgi kogusumma, mille kavatsed kolme kuu jooksul panustada)

• • • • Milleks kapitali vaja on?
      • Miks kogub Tuleva algkapitali liikmetelt?
      • Mida rahapaigutus algkapitali mulle juurde annab?
      • Milliste piirangute ja riskidega pean arvestama?
      • Millal saab algkapitali panustada?
      • Miks just 1000 – 10 000 eurot?
      • Mis saab minu rahast, kui Tuleva ei jõuagi pensionifondi valitseja asutamiseni?
      • Kas liikmetel on kohustus algkapitali panustada?
      • Kui ma algkapitali ei panusta, mida siis liikmeks olek üldse mulle annab?
      • Mis edasi?

Milleks kapitali vaja on?

Kogume algkapitali meie ühise Tuleva fondivalitseja loomiseks. Kehtiv investeerimisfondide seadus nõuab, et kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitseja aktsiakapital oleks vähemalt kolm miljonit eurot. Kapitali ei kasutata tegevuskulude katteks, vaid see investeeritakse Tuleva pensionifondi.

Miks kogub Tuleva algkapitali liikmetelt?

Lühidalt: selleks, et liikmed ise saaksid oma fondivalitseja tegevusest kasu teenida.

Võiksime muidugi hoopis kaasata riskikapitali, aga sellel oleks kaks fundamentaalset miinust. Esiteks, Tulevast peab saama pikaajalisele, stabiilsele tulule keskenduv investeerimisettevõte. Riskikapital võib survestada keskenduma lühiajalistele ja riskantsetele kasvutaktikatele. Teiseks, olen veendunud, et tuleviku ärimudel on selline, kus omanike ja klientide huvid on algusest peale ühendatud. Teisisõnu, liikmed jagavad omanikutulu.

Mida rahapaigutus algkapitali mulle juurde annab?

Algkapital on sisuliselt võimendus pensionifondile. Sa teenid lisaks II samba tootlusele ja pensioniboonusele tulu veel kahel moel: saad investeerimistootlust ja osaled tegevuskasumi jagamises.

1. Iga algkapitali paigutatud euro hakkab tulu teenima Tuleva indeksipõhises pensionifondis. See on investeerimistootlus.

2. Kui Tuleva fondivalitseja teenib kasumit, jagab ühistu selle proportsionaalselt kapitali panustanud liikmete vahel. Tänase äriplaani eelduste järgi tekib tegevuskasum siis, kui Tuleva fondide maht ületab 35 miljonit eurot.

Kui aktsiaturud teenivad aastas keskmiselt 5% ja Tuleva fondide maht jõuab viie aastaga 100 miljoni euroni, peaks panustatud kapital selle aja jooksul kasvama ligikaudu kolmandiku võrra. Teisisõnu: kui sinu panus algkapitali on näiteks 5000 eurot, siis viie tegevusaastaga on sul 6700 eurot. Kui fondide maht kasvab ja teenitud kasum hakkab omakorda teenima, on võimendus järjest suurem.

Milliste piirangute ja riskidega pean arvestama?

Esiteks: pane raha algkapitali, kui soovid pikaajalist tulu. Esimene võimalus raha välja võtta tekib fondivalitseja viienda tegevusaasta lõpus. See on nii, sest Tuleva fondivalitseja peab tagama, et seaduslik miinimumkapitali nõue oleks täidetud ka algusaastatel.

Teiseks, iga rahapaigutusega kaasneb investeerimisrisk. Tuleva pensionikapital investeeritakse kapitalituru indeksil põhinevatesse fondidesse. Toon näite: kõige laiem aktsiaturu indeks on MSCI All Country World Index. Viimase 15 aasta jooksul tervikuna on selle väärtus kasvanud, aga näiteks 2008. aasta kriisi ajal langes aastaga ligi 40%.

Millal saab algkapitali panustada?

Kohe. Enne 1. juulit liitunutel on otsustamiseks aega 1. augustini. Hiljem liitunud saavad algkapitali raha paigutada 30 päeva jooksul liitumistunnistuse saamisest. Raha saab panna ka mitmes osas kolme kuu jooksul: näiteks 300 täna, 300 augustis ja 400 septembris.

Miks just 1000 – 10 000 eurot?

Ideaalne oleks, kui kõik 3000 liiget paneks 1000 eurot. On selge, et kõik ei soovi või ei saa algkapitali panustada. Lähtusime sellistest stsenaariumidest:

1. Kui liikmete panustest koguneb rohkem kui 3 miljonit eurot, tagastab Tuleva osaliselt või täielikult 1000 eurot ületava panuse, nii et kapital jaguneks liikmete vahel võimalikult võrdselt. Asutajaliikmete panused kuuluvad sel juhul proportsionaalsele vähendamisele täpselt nagu teiste liikmete panusedki.

2. Kui liikmete panustest koguneb vähem kui 3 miljonit eurot, teeb juhatus nõukogule ettepaneku kaaluda võimalusi lisakapitali kaasamiseks, lähtudes ühistu liikmete huvidest.

Mis saab minu rahast, kui Tuleva ei jõuagi pensionifondi valitseja asutamiseni?

Kui mingil põhjusel osutub võimatuks Tuleva pensionifondi valitsejat asutada, maksame algkapitali raha liikmetele tagasi 2017. aasta teisel poolaastal.

Kas liikmetel on kohustus algkapitali panustada?

Ei. Võimalus algkapitali panustada on boonus esimestele liikmetele, kes jagavad Tuleva eesmärke ja on julgenud kohe algul – kõige raskemal ajal – kaasa lüüa.

Kui ma algkapitali ei panusta, mida siis liikmeks olek üldse mulle annab?

1. Liikmed otsustavad. Igal ühistu liikmel on Tuleva ühistu üldkoosolekul üks hääl, sõltumata panusest algkapitali.

2. Liikmed saavad omanikutulu. Kui Tuleva fondid alustavad, hakkab iga liige, kes on sinna suunanud oma pensionimaksed, teenima pensioniboonust. Need, kes ühistu liikmed pole, pensioniboonust ei saa. Pensioniboonusena jagatakse igal aastal liikmete vahel 0,05% Tuleva fondide mahust.

Mis edasi?

Kui tutvusid juba Tuleva algkapitali slaidipakiga ning panustamise tingimustega, jääb üle otsustada.

1. Vali summa: 1000 – 10 000 eurot

2. Vajadusel võid raha üle kanda kolmes osas – sel juhul peab esimene makse laekuma 30 ja viimane makse 90 päeva jooksul alates liikmetunnistuse väljastamisest.

3. Tee ülekanne:

SAAJA: Tuleva
a/a: EE672200221064123799

MAKSAD KORRAGA?
Märgi selgitusse: “Panus algkapitali, summa xxxx”
(Märgi kontrolliks panustatav summa)

MAKSAD KOLMES OSAS?
Märgi selgitusse: “Panus algkapitali, kogusumma xxxx”
(Märgi kogusumma, mille kavatsed kolme kuu jooksul panustada)

NB! Makse peab laekuma ühistu liikmest eraisiku kontolt. Kande laekumise kohta saadame sulle kinnituse.

Kui jäi veel vastamata küsimusi, võta ühendust: [email protected]