Natuke üle aasta tagasi, 12. aprillil 2016 maksid 22 inimest igaüks 150 eurot ja panid notari juures allkirja Tuleva Tulundusühistu asutamislepingule. Kuu aega tagasi käivitasime Eesti soodsaimad kogumispensioni ehk teise samba fondid (1).

Aeg on kirja panna olulisemad märkmed esimese aasta kogemustest.

Kuidas murda panku kaitsev igavuse kilp?

Paremat pensionifondi läheb meil vaja, see tundus mulle iseenesest mõistetav. Kui halbade fondide eest hoiatamise asemel on riik teinud nendesse raha paigutamise sunduslikuks, siis tuleb midagi ette võtta.

Indrek Neivelt oli üks esimesi, kellele parema fondi loomise ideest rääkisin. Ta kuulas mind viisakalt ära ja ütles, et nojah, eks ta ole; kahjuks endal pole aega appi tulla. Aga mõni päev hiljem helistas Indrek mulle ise. Ta nõudis, et nüüd tuleb kohe tegutsema hakata. Ta oli siiski huvi pärast internetipangas oma pensionikontole kiiganud.

See, mida Indrek seal nägi, oli talle šokk.

Mõttekaaslasi otsima hakates sai ruttu selgeks kaks põhjust, miks keegi juba ammu pole midagi ette võtnud.  Esiteks, pensionifondid on jube „ebaseksikas“ ja keeruline teema. Teiseks, Eesti inimeste seas on levinud müüt, et teise sambasse koguneb niikuinii vaid mingi tühine raha. (2)

Tegelikkus on, et teise samba pensionifondides on kõige suurem osa Eesti inimeste säästudest. Ja umbes poole inimeste tulust on pangad aasta aasta järel endale võtnud. Enamik inimesi ei tea siiani, mis nende pensionikontodel toimub.    

Tänaseks on Tuleval juba piisavalt liikmeid ja kliente, et jätkusuutlikult tegutseda. Aga kui oleks kümme korda rohkem, saaksime tasud veel madalamaks ja rohkem inimesi saaks kasu. Ma tahaks, et Tuleva ei jääks elitaarseks “tarkade inimeste klubiks”.

Pankade pensionifonde kaitseb võimas igavuse ja keerukuse kilp. Kuidas aidata inimestel sellest läbi näha?

Tuleva asutajad Tõnu Pekk ja Priit Lepasepp Kalamaja päevadel toimunud vabaõhuseminaril.

Kas me suudame usalduse välja teenida?

Tuleva ärimudel on minu meelest hästi lihtne: inimesed ise panevad raha kokku ja investeerivad seda mõistlikul viisil ilma vahemeesteta. Oleme asutajatega kohanud aga palju umbusaldust.

Siit-sealt olen lugenud tunnustavaid ütlusi, et Tuleva turule sisenemine olla olnud väga õnnestunud turundustrikk. Kui keegi ütleb, et sa oled milleski hea, siis on see ju meelitav. Aga kui keegi tuleb õlale patsutama, et küll te ikka „müüte ennast kavalalt”, siis tunnen end tegelikult natuke lollina. Sest keegi asutajatest ei võida Tuleva õnnestumistelt rohkem kui teised liikmed. Nendel, kes Tuleva liikmena juba asjaosalised pole, näib olevat seda raske uskuda.

Kõhklused on põhjendatud – finantssektor on üks läbipaistmatumaid majandusharusid ja kogu maailmas teenitult usalduskriisis. Samal ajal on ühistuline ettevõtlusvorm vähe levinud. Ma ise arvan, et sedamööda, kuidas tehnoloogia areng teeb võrgustike toimimise järjest lihtsamaks, saavad kodanikualgatuse korras tehtud ettevõtted ka järjest tavalisemaks.

Ühistuline vorm pole muidugi sisu garantii. Tähtis on kujundada juhtimisstruktuur, mis oleks ka pikas plaanis jätkusuutlik. Selline, mida ei saaks haavata vaenuliku ülevõtmisega ja mis ei sõltuks mõne inimese entusiasmist, vaid seaks tiimile õiges suunas innustavad motivaatorid.

Pangad ostavad usaldust ja müüvad seda siis klientidele tagasi. Tuleval ei ole aukartust äratavat peahoonet. 100-aastasele ajaloole pole võimalik viidata. Minu äriplaan sisaldas infokuludeks 1000 eurot kuus – selle eest mingeid vägevaid reklaamikampaaniaid ka ei osta.

Seega jääb lootus, et usaldust saab välja teenida, kui teha asju ausate kavatsustega ja vigadest õppides. Pankade fondivalitsejate kuludest kõvasti üle poole läheb täna turundusele. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et halbu tooteid on kallis müüa?

Kas Tuleva on start-up või sotsiaalne ettevõte?

Teiselt poolt olen pidanud ikka ja jälle seletama, et Tuleva ei ole heategevus või rahvakogu. Meie eesmärk on ikka oma liikmetele raha teenida.

Tuleval on palju tüüpilise start-up’i tunnuseid. Väike ja väle tiim, kiire kasv, turgu raputav mõju jne. Aga erinevalt tüüpilisest idufirmast pole meil riskikapitalistidest investoreid, kes nõuavad superkasumit ja väljumisstrateegiat. Meie omanikud on liikmed ise ja nemad tahavad midagi muud: stabiilset, pikaajalist kasvu omaenda varale.

Niisiis, Tuleva on pigem kodanikualgatuse korras loodud sotsiaalne ettevõte. Tuleva eesmärk on omanike kasust laiem: Eesti inimeste pensionivara käekäik mõjutab tänaste ja tulevaste põlvkondade elu ja riigi majanduse tervist. Meie ühiskondlik mõju on juba täna käegakatsutav. Ja ometi jääb mõnikord inimestega rääkides mulje, et Tuleva on algusest peale olnud justkui kuidagi liiga tõsiseltvõetav, liiga “päris”, et sotsiaalse ettevõtluse sildi alla mahtuda.

Me peame ka edaspidi tegema koostööd ning õppima idufirmadelt ja rahvakogudelt, ühistulistelt ettevõtmistelt ja isegi pankadelt. Ka vigadest on vaja õppida ja õppetunde jätkub.

Kuidas parandada oma kirjaoskust ja mitte vinguda inimeste rumaluse üle?

Annika, Priidu ja Danieliga kujutasime algul üsna naiivselt ette, et saame ausa jutuga n-ö inimeste silmad avada. Tänaseks oleme ise targemaks saanud. Keegi meist neljast ei oska pensionisammastest nii rääkida, et see oleks arusaadav igale haritud inimesele, kes pole ise rahandusspetsialist. Ma ei ole kohanud ka kedagi teist, kes oskaks.

Muide, Eesti inimeste finantskirjaoskus on üks paremaid maailmas. Pole mõistlik loota, et see veelgi paraneks. Ausalt öeldes ma ei tahaks, et kirurgid, arhitektid ja õpetajad peaksid veel rohkem aega kulutama rahandusmaailma nüanssidele – see tuleks ju nende oma erialase arengu arvelt.

Seega – meie ise, teenusepakkujad, peame õppima selgelt ja arusaadavalt rääkima. Riik omakorda peab vaatama, kuidas teha kogu pensionisüsteem lihtsamaks, selle asemel et järk-järgult keerukust lisada.

Segadusse ajav süsteem ei ole paratamatus. See sobib hästi nendele teenusepakkujatele, kelle tooteid hästi informeeritud klient ei ostaks. Aga need, kellele tõesti läheb korda, et Eesti inimesed oma rahaasju targemalt korraldaksid, peavad lõpetama inimeste süüdistamise ignorantsuses ja hakkama tegelema iseenda kirjaoskusega.

Meil Tulevas on siin veel pikk tee minna.

Kas juhtimisõpikutest on kasu?

Hansapangas osteti 1990. aastate lõpus kõigile Goldratti „Eesmärk“ ja hakati selle 1980. aastate popteose põhjal igasugu koolitusi tegema. Pean tunnistama, et sellest ajast saadik olen suhtunud ärieneseabi õpikutesse pealiskaudse põlgusega. Olen eelistanud finantsteooriat ja ilukirjandust

Sellepärast polnud mul Tulevat alustades aimugi, mis asjad on kasvõi näiteks agile product development või growth hacking. Mõtlesin, et kõige tähtsam on vettpidav äriplaan.

Ühel õhtul tegime hea sõbra Kristo Käärmanniga abikaasa vanemate juures sauna. Jutuks tuli, et kõik, mida Kristo ise teha oskab, on ta ammu teistele delegeerinud. Kristo ütles ka, et nii mõnegi projekti juhtimise Transferwise’is usaldaks ta pigem sellisele inimesele, kes teeb seda asja esimest korda, kui sellisele, kes juba teab-mitmendat.

See pani mind mõtlema.

Üle neljakümnestel meestel kipub tekkima ettekujutus, et me teame juba peaaegu kõike. Eriti kui oleme sattunud õigel ajal õigesse kohta ja tänu sellele on elus vedanud ka. Teate küll seda tüüpi: sellist, kellele miski pole uus… Sellist, kes on kogu aeg solvunud, et teised tema teadmisi sama kõrgelt ei hinda nagu ta ise. Sellised ülearused tarkpead on hirmus tüütud ja varem või hiljem tõenäoliselt töötud.

Tavaliselt loen ajaviiteks Financial Times’i või London Review of Books’i. Panin need kõrvale ja tellisin mõned algajate juhtimisõpikud: “Lean Startup”, “Agile Project Management” jne. Neelasin tuntud riskikapitalistide ja idufirmajuhtide kogemusi. Surusin oma ego alla ja hakkasin regulaarselt nõu küsima Tuleva liikmetelt. 

Sain aru, et suur osa sellest, mida Tuleva saab õigesti teha, pole geniaalsed mõttevälgatused, vaid toimivate asjade järjekindel kopeerimine. Ärieneseabi raamatud annavad šablooni. Šabloon tuleb muidugi lõpuks ikka oma kogemuste ja kujutlusvõimega täita.

Nüüd arvan, et ilukirjanduse, ajaloo-, finants- ja kultuuriteooria ning ajaviiteraamatute kõrval võiks umbes iga kümnes loetud teos olla juhtimisõpik.

Kuidas kaasata juhtimisse Tuleva liikmeid?

Esimene eneseabiõpik, mille oma Kindle’isse tõmbasin, oligi muide „Crowdsourcing for Dummies”. Tegelikult oli mul tarvis midagi, mille nimi oleks “crowd-owning for dummies”.

Sest üks asi, millele ma varem eriti mõelnud polnud, on ettevõtte ülesehitamine koos mitme tuhande inimesega. Tuleva omanike arv kasvas poole aastaga 3000-ni. Nende seas on eri elualade tippspetsialiste ja muidu tarku inimesi. Raha on kõige väiksema väärtusega.

Kuidas teha nii, et meie liikmed saaksid olla omanikud selle sõna parimas mõttes? Sellised omanikud, kes on oma ettevõtte käekäiguga kursis, nõuavad tegevjuhtidelt parimat tööd ja annavad neile nõu seal, kus omanikul on rohkem kogemust?

Tuleva kõige esimene suur seminar möödunud aasta mais oli mõnes mõttes läbikukkumine. Me kutsusime inimesed suurde saali. Kolm inimest olid laval ja mitusada kuulasid.

Jagasime saalirendi kulusid Investeerimisklubiga, kelle üritus pidi algama pärast meie oma. Rääkisime Tuleva eesmärkidest, arutasime pensionisüsteemi probleeme. Kohal oli ka Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross, kes on Tulevaga alati asjatundlikku koostööd teinud (vaatamata sellele, et oleme ka riigi poole suunatud kriitikas otsekohesed).

Pool tundi enne lõppu said inimesed hakata küsimusi küsima. Kui meie värsked liikmed olid just üles soojenenud ja oleks võinud alata tõeline arutelu, pidime panema kiire punkti. Olime ju lubanud Investeerimisklubile, et anname saali neile üle.

Samal õhtul sain aru, et selliseid börsifirma aktsionäride koosoleku tüüpi üritusi ma rohkem teha ei taha. Tuleva ei tohi muutuda selliseks ettevõtteks, kelle investorsuhted on vaid vormitäide. Tuleva ei tohi muutuda ka arvamusklubiks, kus juhid ja omanikud ajavad rõõmsalt laua taga tähtsaid jutte ja teevad igasugu ilusaid plaane, mille mõju on võimatu mõõta. Tuleb välja mõelda parem viis, kuidas liikmed strateegiliste eesmärkide seadmises ja otsustamises osaleda saavad. See peaks ilmselt olema kombinatsioon elektroonilisest hääletamisest, väiksemate töögruppide kokkusaamistest ja iga-aastasest üldkoosolekust, millel osalemine annaks tõesti huvitatavat ja kasulikku infot.

Kuidas Tuleva tuhanded omanikud on seni meie ühist ettevõtet ehitanud? Näiteks:

–       nad on andnud juriidilist nõu ja aidanud teha riigil seadusi paremaks,

–       nad on aidanud Tuleval jõuda teiste inimesteni, kellele Tulevast kindlasti kasu oleks,

–       nad on testinud Tuleva tooteid ja andnud meile kiiret tagasisidet.

–       nad on mind koolitanud täielikust võhikust päris tubliks algajaks IT-projektide juhiks,

Mul ja Tuleva omanikel on veel hirmus palju tööd teha. Kui keegi oskab soovitada raamatuid või muid allikaid, kust saaks õppida kogukonna-põhist juhtimist, siis olen soovituste eest väga tänulik.

Kas Eesti õigusruum on finantssektori innovatsiooniks valmis?  

Eesti on eriline koht. Meid on nii vähe, et on täitsa realistlik panna kodanikualgatuse korras pead kokku ja mõtelda välja, kuidas midagi uutmoodi teha.

Olen korduvalt kogenud, et meie poliitikutel ja riigiametnikel on siiras soov asju paremini teha. Paraku on pankade ja kindlustusfirmade hääl seaduste tegemisel seni jäänud tugevamalt kõlama kui inimeste huvid. Mõnikord on üht või teist puudujääki põhjendatud sellega, et „nii tehakse ka mujal maailmas”. Usun, et see muutub. Lääneriigid õpivad oma vigadest. Noorel riigil on ainulaadne võimalus õppida teiste kogemustest.

Ma ei usu, et riik tahtiski seadustesse sisse kirjutada sisenemisbarjäärid, mis tegid seni uute tegijate turule tulemise praktiliselt võimatuks. Aga need barjäärid on olemas. See oli kindlasti üks põhjus, miks pensioniturg püsis inimestele väga kahjulikus, aga pankadele mugavas stagnatsioonis. Mõned neist tõketest on tänaseks juba kõrvaldatud, aga uusi turuosalisi ebavõrdsesse olukorda seadvaid sätteid on seadustes siiani.

Fondivalitseja aktsiakapitali nõue langes uues Investeerimisfondide seaduses kolmelt miljonit ühele miljonile. Pangad ei tohi enam inimestelt fondist väljumise eest kõrget tasu küsida. Need on olulised parendused.

Samas lubab praegu kehtiv seadus ligipääsu pensioniregistri andmetele ainult pankadele, kinkides sellega pankade fondivalitsejatele suure edumaa teiste ees. 99% inimesi valib telleri pealekäimisel selle panga pensionifondi, mida ta parasjagu külastab. Fondi vahetamine on tehniliselt võimalik ka pensioniregistri kodulehel, aga seal on see tasuline ja kohmakas – ilmselt sellepärast kasutavad seda võimalust vaid üksikud.

Seadus on teinud pensioniregistri pidamise ülesandeks eraettevõttele – Eesti Väärtpaberikeskuse ASile (EVK). Iseenesest on hea, et iga fondivalitseja ei pea pensionikogujate üle eraldi arvet. Aga monopoolses seisus EVK infosüsteem on ajast maha jäänud. Selle asemel, et tagada inimeste võimalus seaduspäraselt fondi vahetada, otsisid ettevõtte töötajad järjest uusi ettekäändeid, miks nad ei saa seadust täita.

Tegime omalt poolt ära suure osa arendusest, mis oleks tegelikult olnud registripidaja kohus. Pidasime kuude viisi registripidaja ja Rahandusministeeriumiga läbirääkimisi. On kahetsusväärne, et mõistliku ajutise lahenduseni jõudsime alles pärast Tuleva fondide käivitamist. Selleks tuli raisata paljude inimeste aega ja kaevata registripidaja peale Finantsinspektsioonile. Kõik sellised jamad maksab kinni pensionikoguja.

Loodetavasti jõustub peatselt Rahandusministeeriumis juba ette valmistatud seadusemuudatus, mis peaks tegema registri kättesaadavaks kõigile fondivalitsejatele. Ka EVKs tuleks läbi viia tõsine registripidaja võimekust hindav audit.

Selleks, et pensionifondi valitsemise luba saada, pidi Tuleva ühistu asutama tütarfirma – aktsiaseltsi. Miks?, küsisid Tuleva liikmed. Ma ei tea muud head põhjust kui see, et Eesti seadus nõuab nii.

Ehkki ühistu ja aktsiaselts on Eestis võrdselt seaduslikud ettevõtluse vormid, eelistab investeerimisfondide seadus millegipärast aktsiaseltse. Ometi on just tulundusühistud klassikaline viis inimeste ühiseks raha kogumiseks, investeerimiseks ja kindlustamiseks. Mõelge, kust tuleb inglisekeelne sõna mutual fund.

Ka Finantsinspektsioonile osutus uue fondivalitseja ühistust omanik raskeks pähkliks. Neil oli algul raske mõista, et me ei saa paluda asutajaliikmetelt personaalset garantiid. Kui tarvis, tulnuks seda küsida kõigilt Tuleva liikmetelt, sest asutajad ei saa kunagi Tulevast rohkem kasu kui teised liikmed. Oleks ebaõiglane nõuda neilt rohkema riski võtmist.

Kuna meie aktsiakapital on praeguse seadusega sätestatud miinimumist kolm korda suurem, rahuldus Finantsinspektsioon meie selgitustega. Rohkem lisagarantiisid keegi andma ei pea.

Eesti inimesi ühendava organisatsioonina saame seada pikema vaatega eesmärke, kui saavad riskikapitalistidele või börsiinvestoritele kuuluvad firmad. Nemad peavad iga-aastast kasumit näidates tõestama oma läbilöögivõimet. Meil on vaja pikaajalist stabiilset kasvu ja seadusi, mis kaitsevad tulevasi pensionäre ja nende lapsi. Ütleme otse välja, kui midagi saab meie arvates paremini teha, ja teeme koostööd nendega, kellel on sama soov. Olen väga tänulik asjatundlikele riigiametnikele, kes on olnud ja kindlasti on ka tulevikus asjalikele ettepanekutele avatud. Mais tuleb järjekordne Rahandusministeeriumi ümarlaud, kuhu juba teist korda on kutsutud ka pensionikogujate esindaja.

Mis siis, kui pangad teevad veel soodsamad pensionifondid?

Aga äkki teevad pangad veel soodsamad pensionifondid, küsis minult algul mitu inimest. See oli üks asi, mille pärast mina ausalt öeldes eriti ei muretsenud: Tuleva eesmärk oligi ju, et Eesti inimesed saaksid koguda pensioni endale, mitte kasumit pangale. Meie liikmete jaoks polnud tegelikult tähtis, mil viisil me selle eesmärgi täidame.

Jagasin oma mõtteid juba enne meie ühistu asutamist LHV juhtidega, kes on mu head sõbrad. Rääkisin neile sellest, et madalate kuludega indeksifond annaks fondi klientidele palju parema tulemuse. Et paremat fondi ostaks äkki inimesed ilma müügimeeste armeetagi – saaks kulud veel kõvasti alla. Nad said aru, aga neile tundus tol ajal halb plaan tuua turule hea ja soodne konkurent, mis ampsaks ära kallite fondide turu.

Lõpuks tegid LHV ja tema järel ka Swedbank ja SEB Tuleva laines ikkagi (ehkki vastumeelselt) uued, vanadest soodsamad pensionifondid ära. Mõtlesime korraks, et äkki nüüd ei peagi ise enam tegema. Ent varsti selgus, et tegelikkuses pole pankadel plaanis uusi fonde klientidele aktiivselt pakkuda. Kasumimarginaal on liiga väike.

Ma mõistan, et pangad ei saa kunagi seada klientide huve omanike kasumisoovist tähtsamaks. Siiski olen kindel, et lähiajal langevad ka ärksamate pankade pensionifondide tasud hüppeliselt. See omakorda survestab Tuleva fonde. Aga tsiteerides Tuleva asutajat Taavet Hinrikust: „Pangad küsivad, kui palju tasu nad saaksid võtta. Meie küsime, kui vähe tasu me saaksime võtta. Juba täna saame võtta vähem tasu kui ükski teine fondivalitseja.“

Mina olen veendunud, et pikas plaanis on Tuleva potentsiaal meie liikmete jaoks pensioni teise ja kolmanda samba investeeringutest laiem. Selle potentsiaali teostamine on pikk mäng.

Lähikuudel on Tuleva meeskonnal kolm prioriteeti:

1. Teha valmis Tuleva infosüsteem, mis tagab, et arvepidamine liikmete vara üle toimiks laitmatult ja efektiivselt ka siis, kui kasvame suuremaks;

2. Teha tööd selle nimel, et järjest rohkem inimesi leiaks Tuleva üles ja saaks oma teise samba pensionivara üle tuua Eesti soodsaimasse pensionifondi.

3. Analüüsida võimalusi parima täiendava kogumispensioni fondi ja muude heade pikaajalise investeerimise toodete loomiseks.

Kui tahad Tulevast kasu saada, too oma teine sammas kohe vanast fondist Tuleva pensionifondi. Kui tahad veel rohkem kasu saada ja toetada meie ühiste eesmärkide teostamist, astu ka Tuleva liikmeks.

(1) Täiendatud 07.02.2020: Tuleva asutamise järel tegid ka Swedbank, SEB ja LHV madala kuluga teise samba indeksifondid. Nendest SEB Pensionifond Indeks 100 jooksvad tasud on isegi veidi madalamad Tuleva pensionifondide tasudest. Paraku on pankade indeksifondides vaid napilt 1% Eesti teise samba rahast ning pankade müügiesindajad ning veebilehed suunavad inimesi jätkuvalt oma oluliselt kõrgema tasuga fondidesse.

(2) Loe ka 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast.

Kas see, et kolmveerand Eesti inimestest ei saa aru, kuidas nende pension kujuneb, näitab seda, et me oleme “muutunud rumalamaks”, või pigem hoopis seda, et Eesti pensionisüsteem on liiga keeruline ja pole kedagi, kes inimestele asjatundlikku ning arusaadavat nõu jagaks?

SEB pensioniuuringust selgus, et suurem osa Eesti inimestest ei tea, kuidas ja kus nende pensionivara koguneb ega usalda Eesti pensionisüsteemi. Kuidas neid andmeid tõlgendada? Üks võimalus on öelda, et inimeste teadlikkus on madal.

Võibolla on hoopis ametnike ja pangatöötajate kirjaoskus nõrk?

Aga PISA võrdleva uuringu andmeil on Eesti inimeste finantskirjaoskus maailmas tipptasemel. Võibolla on hoopis ametnike ja pangatöötajate kirjaoskus nõrk ja neil tuleb õppida selgelt rääkima, milliseid valikuid me pensioniks valmistudes teha saame?

Et lugejal oleks võimalik tekstist aru saada, peab tekst midagi tähendama.

Reklaamiseadus nõuab, et kõigil Tuleva ja teiste pensionifondide reklaamidel oleks üleskutse “vajadusel konsulteerida spetsialistiga”. Seadused on tehtud põhjusega ja Tuleva põhimõte on, et neid tuleb täita mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt.

Kus on asjatundjad?

Me püüame vältida peenikest kirja. Selliseid tekste, mida ettevõtted lisavad oma reklaamide lõppu selleks, et kaitsta ennast võimalike trahvide või kohtuvaidluste eest, aga mis on klientidele arusaamatud ja kasutud. Meie Tulevas ei tea täna, kus on need kogumispensioni spetsialistid, kelle poole peaksime soovitama pöörduda inimestel, kes vajavad erapooletut ja asjatundlikku nõu. Meie liikmete isiklik kogemus kinnitab, et pangast ei pruugi neid leida.

Möödunud aastal kirjutasime juhtumist, kus üks Tuleva asutaja pensioniealine lähedane pöördus panka, et müüa maha oma kolmanda samba pensionifondi osakud. Panga klienditeenindaja uuris seepeale, et milleks värskel pensionäril raha tarvis läheb. Kas ta ei tahaks oma III sambasse kogunenud raha kasutamise asemel hoopis kaaluda väikelaenu võimalusi?!?!?

On selge, et iga inimene vastutab ise oma elus tehtud valikute eest.

Pensioniga on nii, et riik on otsustanud ühelt poolt neid valikuid oluliselt piirata. Teiselt poolt on loodud süsteem, milles orienteerumine nõuab põhjalikku rahandusalast ettevalmistust. Ma olen viimasel ajal nii eravestluses kui ka meedia vahendusel kokku puutunud tarkade ja edukate, mõnikord ka kõrgema majandusharidusega inimestega, kes on pensionisammaste toimimisloogikast täiesti valesti aru saanud. Või pole lihtsalt proovinudki aru saada, sest süsteem paistab juba kaugelt vaadates niikuinii liiga paindumatu, et sellest läbi närimisele üldse aega raisata.

Kas pension teeb inimese lolliks? 

Riik on täna jätnud inimesed täiesti üksi sel hetkel, kui on tarvis teha väga tähtsaid ja kompleksseid valikuid. Näiteks: Millise aktsiate ja väärtpaberite osakaaluga pensioniportfell mulle sobib? Mille alusel hinnata minu pensionifondi juhi tööd? Kui palju minu rahast kulub fondivalitseja turundusele? Kuidas mõjutavad fondi kulud minu pensioni suurust? Siin peame usaldama pankade müügiesindajaid, kes on kindlasti tublid inimesed, aga kes ka ise satuvad vähegi detailsemate küsimuste peale segadusse ja kes peavad eelkõige lähtuma tööandja ärihuvidest.

Nii. Aga siis, 65-aastaseks saades, muutub seesama, kõigi nende valikutega seni kenasti toime tulnud inimene riigi meelest nagu lollpeaks. Temalt tuleb kogu valikuvabadus ära võtta. Pensionile suunduvatel inimestel puudub praktiliselt igasugune õigus otsustada, kuidas oma teise sambasse kogutud vara kõige paremini kasutada. Tuleb osta kallis kindlustusleping ja kõik. Samas ei välista miski, et oma kolmandasse sambasse kogunenud raha kasutada soovivale pensionärile määrib innukas klienditeenindaja pähe hoopis kõrge intressiga tarbimislaenu.

Finantskirjaoskuse arendamine on vajalik, aga inimeste väheste teadmiste kirumine on pahatihti ettekääne, mille taga varjab ennast spetsialistide endi nõrk kirjaoskus ja halvemal juhul ka kliente teadlikult eksiteele juhtiv turundusplaan.

Kas klient satub eksiteele kogemata või meelega?

Värskes Investeerimisraadio saates analüüsib Naisinvestorite klubi eestvedaja ja tänaseks ka Tuleva tiimi võtmeliige Kristi Saare pankade ärihuvidest kantud hirmutamistaktikaid. Need on tekitanud inimestes kartuse kaasaegsetete, indeksit järgivate pensionifondide ees. Samuti on väärinfo levitamine teinud väikeinvestorid põhjendamatult kõhklevaks ka teiste indeksi-investeerimistoodete suhtes. Ometi on need maailma majandusteadlaste hinnangul enamikule väikeinvestoritest lihtsaim ja parim viis oma tuleviku jaoks raha kasvatada. Pangad teenivad indeksifondidelt vähem kasumit.

“Vaatan tänaseks mõnda panka natuke teise pilguga – kuidas saab täiesti süüdimatult rääkida, et indeksifond on ainult aktiivsele investorile, kes pidevalt jälgib turuliikumisi?” küsib Kristi Saare. “50 aastat ajalugu on täiesti vastupidine.” Väikeinvestorite kogukonnas aktiivselt tegutsedes on Kristi oma sõnul kogenud, et pankade antikampaania on teinud kahju mitte ainult turuosaliste mainele, aga ka investorteadlikkuse kultuurile laiemalt.

Kristi on oma sõnul paljude asjalike inimestega vesteldes mõistnud, et inimesed ei saa pensionisammastest aru, sest keegi pole neile sammaste sisu ja valikuid selgitanud. Ikka ja jälle on pensionifond pangakontori külastajale maha müüdud möödaminnes: “Vaatame muuseas ka üle, kus teine sammas on”.

Nimekad majandusteadlased on maailmas finantskirjaoskuse probleeme uurinud ja jõudnud üllatavale tulemusele: lootus, et paremad rahandusalased teadmised aitaks inimestel teha paremaid investeerimis- ja laenuotsuseid, pole lihtsalt tõsi. Näiteks kohustuslikud isikliku rahajuhtimise kursused keskkoolis ei omanud mingit mõju neid läbinud õpilaste rahajuhtimise oskustele.

Kas finantskirjaoskus on ettekääne? 

Varem ise finantskirjaoskuse edendamisele keskendunud majandusteadlane Lewis Mandell on tänaseks klassikalisest lähenemisest loobunud. Tema arvates ei aita varem omandatud rahandusteadmised tarbijaid sel hetkel, kui nad asuvad finantsteenuseid ostma. Siin vajavad nad ikkagi abi.

Ajakirjanik ja finantsteadmiste teemalise raamatu “Index Card: Why Personal Finance Doesn’t Have to be Complicated” autor Helaine Olen kahtlustab, et finantskirjaoskuse edendamise ideoloogia on lihtsalt mugav viis kõrvale hiilida tegelikust tarbijakaitsest.

Finantskirjaoskuse parandamise vajadus näib ilmselge, aga on vaid üks probleem: sellest pole kasu, ütleb Helaine Olen. Miks sellest siis järjekindlalt  räägitakse? “Siin on üks vastus: finantskirjaoskuse propageerimisest kõige rohkem huvitatud organisatsioonid saavad ühtlasi kõige rohkem kasu seadustest, mis eeldavad, et tarbijaid saab harida ja et inimesed ei vaja riigi kaitset röövellike finantskorporatsioonide eest.”

Suurbritannia keskpanga üks juhte Andy Haldane viitas hiljuti uuringule, mille järgi usub üle poole finantssektori töötajatest, et teised pangad petavad kliente. Veerand pangatöötajatest usub, et nende oma tööandja petab kliente.

Võibolla tasuks vahelduseks uurida, mida arvavad siin, Eestis, tegutsevate pankade töötajad? Kas nimeka Skandinaavia panga Eesti filiaali klienditeenindaja soovitas pensionärile pensioni asemel tarbimislaenu omal algatusel või innustasid teda selleks tööandja seatud müügieesmärgid?  

Me oleme Rahandusministeeriumile juba öelnud, et Tuleva ei toeta hetkel töös olevaid Kogumispensionide seaduse muudatusi. Ma usun, et ametnikel on neid ette valmistades olnud parimad kavatsused. Rohkem erinevaid kindlustuslepinguid nagu suurendaks grammikese võrra pensionide väljamaksete paindlikkust. Tegelikult ei tuleks mõistlikke valikuid juurde, vaid vähestegi võimaluste vahel otsustamine läheks inimestele veelgi keerulisemaks.

Kas pensionisüsteem võiks olla paindlikum ja lihtsam? 

Rahandusministeerium teeb pensionisüsteemi paremaks muutmiseks head tööd, aga ainult pankade ja kindlustusfirmade abiga saavutatud tulemus on paratamatult nende huvide poole kaldu.

Mais tuleb kokku Rahandusministri kogumispensionide teemaline ümarlaud. Juba teist korda on lisaks kindlustusfirmade ja pankade esindajatele seekord laua taga ka Tuleva pensionikogujate esindajana. Loodame omalt poolt aidata riigil teha kaks asja paremaks:

1.Tuleb kokku leppida selged põhimõted toimetulekuks vajaliku pensioni miinimumi arvutamiseks. Inimestel peab olema tänasega võrreldes palju suurem vabadus otsustada, kuidas kasutada oma teise samba pensionivara miinimumi ületavas osas.

2. Süsteem tuleb teha inimestele selgemaks ja lihtsamaks, mitte keerulisemaks. Ja inimestel peab tekkima võimalus küsida ausat, erapooletut ja asjatundlikku nõu, mis ei eelista üht teenusepakkujat teisele. Teisisõnu: riigi ja pankade finantskirjaoskus peab paranema.

2016. aasta kevadel andsid 22 Eesti ettevõtjat ja ühiskonnategelast üksteisele lubaduse: aitame teha pensioni kogumise Eesti inimestele soodsamaks. Me asutasime Tuleva.

Paremate pensionifondide sünni tegid võimalikuks 3000 Tuleva liiget, kes lõid asutajatega kohe esimestel kuudel kampa. Tänaseks on unistus tõeks saanud. Tuleva kaasaegsetes, madalate tasudega II ja III samba fondides kogub oma tuleviku heaks juba ligi 80 000 ärksat inimest.

Kui sa käid Eestis tööl, siis suure tõenäosusega kogud juba II sambasse. (1) II sambasse saad tulumaksuvabalt koguda 2%, 4% või 6% oma brutopalgast. Lisaks sinu oma panusele, kannab ka riik sinu II sambasse 4% sotsiaalmaksust juurde. (2) Vali täna madala tasuga indeksfond, sest mida vähem maksad tasudeks, seda rohkem jääb sulle tulevikuks. Vali Tuleva fond, sest mida rohkem inimesi koos pensioni kogub, seda soodsam on see meile kõigile.

Kui sul on vaid minut aega, 

siis ütlen järgmist:

Tuleva on sulle kasulik.

Tuleva pensionifondid on ühed Eesti soodsaimatest: kogukulu on 0,31%, mille sees valitsemistasu on 0,24%.

Tuleva on sama turvaline kui panga fond.

Tuleva klientidel on loomulikult kõik õigused ja tagatised, mis pankade pensionifondide klientidelegi. Meid valvab finantsinspektsioon ja kogujate vara on alati fondivalitseja rahast eraldi hoitud depoopangas, milleks on Swedbank ning riiklik tagatisfond kaitseb kõigi teise samba pensionifondide investoreid halvima vastu. Lähemalt pensionikeskus.ee.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

See on madala tasuga indeksfond, mis investeerib täielikult aktsiatesse. Selle fondi tootlus võib järsult aastast-aastasse kõikuda. Oodatav tootlus on sellegipoolest oluliselt kõrgem kui võlakirjafondil.

Sobib sulle, kui soovid saavutada parimat pikaajalist tootlust ja ei plaani järgmise 5 aasta jooksul kogu II sammast välja võtta. Selles fondis kogub pensionit enamik Tuleva liikmeid ja asutajaid.

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

See on konservatiivne indeksfond, mis investeerib täielikult madala riskiga võlakirjadesse. Selle fondi oodatav tootlus on oluliselt madalam kui aktsiafondil. Madala riskiga on võimatu head tootlust teenida.

Sobib sulle, kui plaanid järgmise 5 aasta jooksul kogu II samba välja võtta ning oled kindluse nimel valmis tootlusest loobuma.

Pensioni ületoomine Tulevasse on tasuta ja võtab paar minutit.

Juhend: vali Tuleva fond

Lähemalt: mis on Tuleva fondide sees? 

Tuleva fondid on madalate kuludega ja investeerivad selgete reeglite alusel maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse ja maailma valitsuste võlakirjadesse. Me ei püüa turgu üle kavaldada, vaid lihtsalt hajutame riskid nii ruumis kui ajas. Kui turud on tõusmas, kasvab sinu investeerimisportfelli väärtus, samas uued fondiosakud, mida sa oma igakuise sissemakse eest saad, maksavad sulle rohkem. Kui turud on languses, ostad kompensatsiooniks uusi osakuid odavamalt.

Seda nimetatakse passiivseks investeerimisstrateegiaks. Maailma majandusteadlased peavad seda pensionikogujatele kõige mõistlikumaks. Miks? Sest kaheksal kuni üheksal juhul kümnest on passiivne investeerimisstrateegia andnud investoritele pika aja vältel paremaid tulemusi kui aktiivne fondijuhtimine (3).

Kõige rohkem saad Tulevast kasu, kui tood üle kõik seni kogunenud pensionifondi(de) osakud ja suunad ümber ka tulevased maksed. Keegi ei tea, millise fondi tootlus sinu elu jooksul kõige paremaks kujuneb, aga võid kindel olla, et säästad teenustasudelt nii palju kui võimalik. Ja need säästud omakorda jõuavad sulle pika aja vältel tulu teenida. Mina tõin juba kogu oma pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi – sama teeb minu teada ülejäänud Tuleva tiim ja asutajaliikmed.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Sellesse fondi laekunud raha investeerime 100% aktsiatesse. (4)

Me jaotame fondi laekunud raha kolme arenenud maailma aktsiaturu indeksit järgiva fondi vahel. Miks kolm sisuliselt samasugust fondi? Seadus lubab pensionifondidel paigutada ühte indeksifondi maksimaalselt 30% vahenditest.

Niisiis investeerime:

29,5% iShares Developed World ESG Screened Index Fund

29,5% CCF Developed World ESG Screened Index Fund

22,6% iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF

7,6% iShares MSCI Europe ESG Screened UCITS ETF

0,8% iShares MSCI Japan ESG Screened UCITS ETF

Võid linkidel klõpsates lugeda nende fondide kohta lähemalt ja vaadata, kuidas neil seni läinud on.

Ülejäänud osa meie fondi aktsiainvesteeringutest on paigutatud arengumaade aktsiaturgu järgivasse indeksifondi:

10% iShares Emerging Market Screened Equity Index Fund (IE)

Miks see osa eraldi on? Millegipärast on nii, et kogu maailma indeksit järgiva fondi haldustasu on kõrgem kui tema komponentide summa. Kõige suurem erinevus on just suurte turgude (arenenud riigid) ja väikeste turgude (enamasti arengumaad) fondide vahel.

Kõikide meie portfelli kuuluvate fondide juures on oluline, et nad küll noteeritud eurodes, aga nende koosseisus on varasid, mis võivad olla noteeritud USA dollarites, Jaapani jeenides või mõnes muus valuutas peale euro. Seega, kui euro teiste valuutade vastu tugevneb, siis võib paljude meie portfellli kuulvate varade väärtus eurodes langeda. Ja vastupidi.

Põhimõtteliselt oleks Tulevale kättesaadavad ka fondid, mis valuutariski ära katavad. Me ei tee seda, sest valuutakursside kõikumine ei ole pensionikoguja vaenlane. Ajalooliselt ei ole ole keskmine pikaajaline säästja midagi võitnud ega kaotanud sellest, et ta valuutariski ära maandab. Kui valuutariski maandamine oleks tasuta, võiks seda ju teha. Paraku ei ole midagi tasuta ja riski maandamine maksab investorile raha. Nagu muude kuludegagi – kui see kogujale väärtust ei loo, siis me seda ei tee.

Alates 2022. aasta septembrist viisime sisse muudatuse, millega jätame maailma suurima 3000 ettevõtte nimekirjast välja ligi 200 ettevõtet, mis ei täida üldtunnustatud jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise (ESG) kriteeriume. See ei muuda meie portfelli peamist eesmärki – saavutada maailmaturu keskmine tootlus, kuid annab võimaluse teha väike samm selles suunas, et võtta arvesse ja vähendada negatiivset mõju, mida meie investeeringud maailma loodus- ja sotsiaalkeskkonnale avaldavad

Meie Tulevas usume, et mõistlik on koguda aktsiafondis võimalikult kaua. Asi on lihtsalt selles, et Eesti inimeste jaoks ei seisne pensioniks kogumise peamine risk mitte kogutud vara väärtuse langemises, vaid liiga väheses kogumises. Vähestel meist on nii suur sissetulek, et saaksime piisava summa kokku tootlust teenimata. Investeerimisel käivad risk ja tulu käsikäes. Kuigi aktsiahinnad kõiguvad võlakirjadest rohkem, on aktsiate pikaajaline ajalooline tootlus võlakirjade omast märksa parem.

Vali Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

Tuleva teine pensionifond on väga konservatiivne ja ei investeeri üldse aktsiatesse. Seadus nõuab, et iga pensionifondivalitseja peab pakkuma muuhulgas ka sellist fondi, mis võimaldaks pensioniks raha koguda nendel, kes ei saa endale parema tootluse võimaluse nimel lubada, et nende pensionifondi osakute väärtus kõiguks. See fond võib sulle sobida näiteks siis, kui sul on vajalik summa pensionile minekuks koos ja plaan kogunenud raha pensionifondist korraga välja võtta. Siinkohal tasuks ka kaaluda võlakirjafondi asemel vara ületõstmist pensioni investeerimiskontole, et vältida vara väärtuse vähenemist. Kuigi võlakirjafondi osaku väärtus kõigub vähem kui aktsiafondil, siis pole vara väärtuse kõikumine välistatud, sest võlakirjaturgu mõjutavad muutused intressimäärades.

Lisaks on ka inimesi, keda teeb väga närviliseks, kui nende investeeringute väärtus kõigub. Muide, kui sa oled nende hulgas, siis tuleta meelde, et pensioniks väikeste summade kaupa kogudes on sinu ostud ilusasti hajutatud ja sa ei pea lühiajaliste kõikumiste pärast muretsema. Vanguardi indeksifondide asutaja Jack Bogle soovitab siin järgmist: “don’t peek” ehk “ära piilu” pidevalt oma pensionikonto seisu. Aga kui sa ei suuda ennast tagasi hoida, siis võib võlakirjafond olla sinu jaoks, sest investoril pole suuremat vaenlast kui turu langusperioodil paanikasse sattunud investor ise.

Tuleva maailma võlakirjafond investeerib pool rahast maailma võlakirjaindeksisse (Bloomberg Barclays Global Aggregate) ja teise poole eurodes nomineeritud võlakirjade indeksisse (Bloomberg Barlays Euro Aggregate Bond). Miks just nii?

Ühest küljest on risk väiksem, kui raha jaotada erinevates valuutades nomineeritud võlakirjade vahel. Seda teeb globaalne indeks. Teisest küljest mõjutavad lühiajalised valuutade kõikumised globaalse võlakirjaturu indeksit järgivate fondide hindu eurodes. Valuutariski maandamiseks tuleks raha investeerida eurodes nomineeritud võlakirjade indeksifondi.

Me kasutame siin kõige lihtsamat riski maandamise strateegiat: kui pole võimalik otsustada, kumb strateegia on parem, siis vali pool ja pool.

Tuleva võlakirjafond on võrreldes meie aktsiafondiga väikese mahuga. See mõjub kuludele. Seetõttu on meil väga lihtne portfell, mis koosneb ainult neljast fondist, igaühes veerand meie fondi varast.

Eurodes nomineeritud võlakirjade indeksi järgimiseks kasutame kahte fondi:

25% iShares Euro Aggregate Bond Index Fund

25% iShares Euro Government Bond Index Fund

Nii on meie fond üldisest indeksist veidi konservatiivsem, kuna valitsuse võlakirjade osakaal on suurem.

Maailma võlakirjaturu indeksi jälgimiseks kasutame:

25% iShares Global Government Bond Index Fund

25% iShares Euro Credit Bond Index Fund

See teine fond investeerib maailma ettevõtete eurodes denomineeritud võlakirjadesse ja on seetõttu rohkem euroala poole kaldu. Kui meie fond kasvab, tekivad meile kindlasti võimalused täpsemini jäljendada maailmaturgu ilma liiga suurte kuludeta.

Tuleva pensionifondide tasud on alati Eesti soodsaimate seas

Meie fondide kogukulu ehk jooksvad tasud on 0,31% aastas. Miks see number erineb fondi valitsemistasust, mis Tuleva pensionifondidel on 0,24%?

Nii nagu auto ostmisel tuleb mõelda, palju auto üleval pidamine maksma läheb, tasub ka fondi valides tähelepanu pöörata lisaks ostuhinnale kõigile muudele kuludele, mis sina investorina kinni maksad.

Pensionifond paigutab raha edasi teistesse fondidesse, kes võtavad omakorda valitsemistasu. Fondi varaga tehtud tehingute eest tuleb maksta maakleritasusid. Need muud kulud võivad pankade pensionifondides süüa sama palju sinu rahast kui valitsemistasu.

Sisuliselt näitab kogukulu, kui palju on meie pensionifondi tootlus väiksem meie järgitavate indeksite tootlusest (pärast maksude mahaarvamist). Mida väiksem on kogukulu, seda suurem edumaa on meie investoritel oma vara kasvatamisel.

Lihtsamalt öeldes, mida väiksem kulu, seda suurem pension.

Alates Tuleva II samba fondide käivitamisest 2017. aastal on riik sundinud ka teisi pensionifonde tasusid oluliselt alandama. Sellegipoolest on ka täna Tuleva aktsiafond vähemalt 3 korda madalama kuluga kui suuremad aktsiatesse investeerivad pensionifondid nagu LHV L ja XL (nüüd LHV Ettevõtlik ja LHV Julge), SEB 55+ ja 60+ ja Luminor 16–50 ning 50–56 pensionifondid (4).

Õpi jälgima just jooksvaid kulusid ehk kogukulu, sest valitsemistasu üksi räägib sulle vaid pool lugu. Fondide jooksvaid kulusid on võimalik pensionikeskuse lehelt jälgida, aga oma fondi kogukulu saad vaadata Tuleva kalkulaatorist.

Meie võlakirjafond on madalama kuluga, kui turu kaks teist soodsamat konservatiivset fondi: Swedbank pensionifond Konservatiivne ja SEB 65+.

Võlakirjafondide puhul on kulud eriti tähtsad, sest tulu on nende puhul piiratud. Tüüpilise Eesti konservatiivse pensionifondi portfellis olevate võlakirjade keskmine tulumäär on pärast maksude mahaarvamist alla 1% aastas. Kui sellise fondi kulumäär on ka ligi 1% või rohkemgi, maksad kogu tulu pangale.

Mina tõin muidugi kogu oma II samba pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi. Vahetasin Tuleva fondi osakute vastu kõik seni kogunenud pensionifondiosakud ja suunasin oma tulevased maksed samuti Tulevasse. Sama tegi Tuleva nõukogu esimees Kristi Saare, kes on tuntud ka Investeerimisraadio ning Naisinvestorite klubi eestvedajana. Meie aktsiafondis kogub ka enamus Tuleva asutajaliikmed.

Siin on veelkord juhend fondivahetuseks.

Head pensionikogumist!
Tõnu Pekk, Tuleva asutaja ja fondijuht
[email protected]
53 044 744

Juhend: vali Tuleva fond

NB! Artiklit on uuendatud  21. mail 2025. 

Ülevaade Tuleva pensionifondide mudelportfellidest.

(1) Kui sündisid enne 1983. aastat, said 2010. aasta oktoobrini valida, kas kogud II sambasse või mitte.

(2) II sambaga liitunud inimesed saavad veidi väiksemat I samba pensionit kui need, kes II sambasse ei kogu. See mõju on enamiku jaoks väike ja kasulikum on siiski koguda II sambas. 

(3) S&P andmetel on 91% USA aktsiafondidest viimase kümne aasta jooksul alla jäänud indeksile.

(4) Kuni 2019. aastani lubas seadus pensionifondil aktsiatesse investeerida mitte rohkem kui 75% ning ka meie fond suunas varem seetõttu ülejäänud osa rahast maailma suurimate riikide valitsuste võlakirjadesse. Täna seda piirangut enam ei ole ja me võlakirju rohkem juurde ei osta. Olemasolevad võlakirjad müüsime järk-järgult aktsiate vastu ning 2023. aasta märtsist on kogu meie portfell aktsiates.

1. septembrist 2022 rakendasime jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtted, välistades portfellist ettevõtted, mis vastavaid kriteeriumeid ei täida. Kõik muu jääb samaks. Loe lähemalt siin.

(4)  Vaata pensionikeskusest jooksvate tasude võrdlust.

Tutvu meie fondide tingimustega siin ja siin ning küsi vajadusel asjatundjalt nõu.

II osa: mis on risk ja miks turu kõikumine pole pensionikoguja vaenlane?

Selle peatüki esimeses osas vaatasime konkreetseid näiteid elust, mis räägivad ühel või teisel moel järgmisest:

Investeerimine on riskantne nagu elu üldse. Ka säravaim analüütik võib ainult loota, et tema tulevikuennustus täide läheb. Sellega tuleb leppida. Hirm riskide ees võib olla investorile sama kahjulik kui mõtlematu uljus.

Kui Eesti pensionifondid jätkavad ka tulevikus sama kartlikult nagu viimastel aastatel ja hammustavad samal ajal pensionikogujate säästudest kõrgeid teenustasusid, on meil probleem.

Avastasime, et Rootsi pensionifondid investeerivad julgemalt ja võtavad klientidelt vähem raha tasudeks. Rootsi suurim pensionifond on indeksifond. Kui meie raha kasvab Eesti pensionifondides kolm protsenti aastas ja rootslaste raha kasvab kuus kuni seitse protsenti aastas, siis kolmekümne aasta pärast on neil samade sissemaksete juures kogunenud kaks korda rohkem raha.

Rootsis on ka efektiivsem väljamaksete süsteem: iga kogutud euro annab pensionile jääjale 30% suurema eluaegse pensioni kui meie pangad ja kindlustusseltsid täna pakuvad.

Kokku saavad rootslased sama palju säästes kolm korda suurema pensioni!

See on päris kurb: kui nii jätkub, võib Eesti tulevikupensionär vaid und näha suvekodust Muhumaal või kasvõi SPA-paketist Haapsalus. Rikkamad naabrid lihtsalt maksvad üle.

Mis on risk?

Igapäeva-kõnepruugis on risk riiaka iseloomuga ähvardav kuju, kes meid nurga taga luurab.

Finantsteoorias on risk lihtsalt võimalus, et sinu investeeringutulu kujuneb prognoositust erinevaks. Hästi riskantse investeeringu puhul võib tegelik tootlus kujuneda oodatust palju väiksemaks, aga ka palju suuremaks.

Tänases maailmas peavad investorid, kes üldse ei taha riski võtta, leppima sellega, et nende raha ei kasva.

Näiteks Saksa valitsuse võlakirju võiks pidada peaaegu riskivabaks investeeringuks. Ka raha hoidmine mõne Eesti panga hoiusel on üsna väikese riskiga. Selliste investeeringute tootlus on null protsenti. Inflatsioon ja haldustasud söövad ikkagi paratamatult investori raha, nii et pensionile minekuks on tal veel vähem raha kui ta sisse maksis.

See seletab osaliselt ka meie pensionifondide nigelat tootlust: kui hoiad 40% fondi rahast pangakontol või Saksa valitsuse võlakirjades, kaob ka 40% oodatavast tootlusest.

Tõnu, ära keeruta. Kas indeksifondid siis on riskantsemad kui käsitsi juhitud fondid?

Ok, jäin pikalt arutlema. Lühike vastus: ei ole. Indeksifondides on sinu raha avatud tururiskile. Käsitsi juhitud fondides asendab fondijuht osa tururiskist inimriskiga.

Indeksifondis teenib sinu raha just nii palju, kui palju kasvab maailmaturg keskmiselt. Kui maailmaturg langeb, kaotad sama palju kui turg keskmiselt.

Käsitsi juhitud fondis püüab fondijuht turu keskmist võita. Enamasti see kahjuks ei õnnestu: maailma statistika näitab, et käsitsi juhitud fondid jäävad automaatselt juhitud fondidele enamasti alla. Nagu me juba esimeses peatükis veendusime, on turust targemat fondijuhti väga raske leida ja veelgi raskem on minul ja sinul teda enda jaoks tööle panna.

Kui sinu fondijuht on tõesti üks neist vähestest, kes suudab ennustada, milliste aktsiate väärtus kasvab turu keskmisest kiiremini; kui ta suudab osta madalalt ja müüa kõrgelt, kujuneb sinu investeering turu keskmisest tulusamaks. Kui sinu fondijuhi katsed turgu ajastada ja alahinnatud aktsiaid leida ebaõnnestuvad, kujuneb sinu investeering turu keskmisest kehvemaks.

Käsitsi juhitud fondide riskitase võib aja jooksul muutuda – näiteks kui fondijuht vahetub. Ja nagu ikka: tasuta lõunaid pole… Kui muutub riskitase, muutub ka oodatav tootlus.

2008. aasta globaalse kriisi ajal ei suutnud ükski Eesti fondijuht oma investoreid turu languse eest kaitsta – kõigi pensionifondide osakute väärtus kukkus vähemalt sama palju või rohkem kui turuindeks.

Sellegipoolest levitavad Eesti fondijuhid enesekindlalt müüti, et käsitsi juhitud fondi juht suudab “õigel ajal pidurit tõmmata”. Ja et indeksifondi kasuks otsustanud inimene peaks katsuma ise turgu ajastada ja fondidest sisse-välja keksima. Miks nad nii teevad, võin ainult arvata. Ilmselt osalt selle pärast, et nende teadmised indeksifondidest on pealiskaudsed; ja osalt selleks, et meelitada inimesi fondivalitsejale palju kasumlikumatesse kõrgete tasudega fondidesse.

Igal juhul on see halb, ohtlik nõuanne. Miks?

Nagu öeldud: indeksifondis on sinu raha avatud põhiliselt tururiskile – individuaalsed inimlikud eksimused sind ei ohusta. Aga ainult sel juhul, kui sa oled kannatlik ja ei satu turu languse ajal paanikasse ega lähe tõusude ajal ahneks.

Passiivne, indeksit järgiv investeerimisstrateegia tähendab just seda, et sa valid indeksifondi, mille investeerimisreeglid sulle sobivad, ja siis lased turul teha oma töö. Sina vahele ei sega – pühendad hoopis aega oma tööle, hobidele ja perele.

Ülekeevad emotsioonid ja kiusatus asuda “turgu ajastama” on passiivse investori kõige suurem vaenlane. Kui sellele järgi annad, loobud suurimast eelisest, mis indeksifondil on: tood vabatahtlikult mängu inimliku eksimuse riski.

Kas ma tõesti pean siis leppima, et krahhi ajal minu raha põleb?

Jah ja ei. Pensionifondidel on üks loomulik eripära, mis sind tegelikult turutormide eest kaitseb, ilma et sa ise midagi tegema peaksid.

Nimelt, teise samba süsteem hajutab sinu ostud pika aja peale. Sa paigutad pensionifondi raha vähehaaval: iga kuu ostad sa kindla summa eest fondiosakuid hetke turuväärtusega. Tänu sellele saad sa alati rohkem osakuid siis, kui nad on odavad, ja vähem siis, kui nad on kallid.

Ütleme, et saad täna Eesti keskmist palka. Siis läheb sinu pensionifondi 72 eurot kuus. Kui sel kuul on fondiosaku hind kaks eurot, saad oma raha eest 36 osakut. Oletame, et järgmisel kuul tabab maailmaturge krahh ja sinu pensionifondi osak maksab nüüd ainult ühe euro. Järgmise 72-eurose sissemakse eest laekub sinu arvele nüüd 72 osakut. (1)

Teisisõnu, kui turgudel läheb hästi ja sinu teise samba pensionikonto on vahvas plussis, lähevad uued osakud sulle kalliks maksma. Kui aga turgu tabab kriis ja sinu pensionifondi osakute väärtus langeb, saad kompensatsiooniks uusi osakuid odavamalt.

Pensionikoguja kindlustuspoliis: dollar-cost averaging

Niisugune ostude ajas hajutamine on nagu kindlustuspoliis, mis sinu investeeringuga kaasas käib. Tänu sellele tasakaalustub sinu portfell iseenesest nii, et keskmine hind, millega sa fondiosakuid ostad, on sulle soodne. Turg kõigub aasta-aastalt üles-alla, aga sina ei pea selle pärast eriti muretsema.

Inglise keeles tähistatakse sellist investeerimisstrateegiat terminiga dollar-cost averaging. Seda peetakse tõhusaks ja turvaliseks tööriistaks, mis maandab investeerimisriske ilma tootlust nullimata.

Selle peatüki alguses ütlesin, et mina plaanin oma pensionivara hoida indeksifondis ka languse ajal. Miks?

Sest ma olen omale selgeks teinud kaks asja:

1. Turgude üles-alla kõikumised on investeerimise lahutamatu osa. Minu elu vältel tabab minu pensionisääste veel mitu tõsist langust. Kuna ma kogun pensioniks üle pika aja, siis ma ei muretse lühiajaliste, ühe või mitme aasta pikkuste madalseisude pärast.

2. Kuna ma ostan pensionifondi osakuid regulaarselt ja kindlaks määratud summa eest, on minu investeeringud kenasti pika aja peale hajutatud. Senises väärtpaberiturgude ajaloos on niisugust strateegiat kannatlikult järgides olnud praktiliselt võimatu kokkuvõttes raha kaotada.

Indeksifondid ei ole vähem ega rohkem riskantsed kui käsitsi juhitud fondid. Indeksifondid pole ka mingi võluvits, mis tagab laheda elu ja igavese nooruse. Maailmaturgude kogemus ja hulk tõsiseltvõetavaid uurimusi näitab siiski, et enamikule investoritele pakub passiivne, indeksit järgiv strateegia pikaajaliselt parimat tootlust. Kui keegi teab viidata vastupidisele, andke märku ja arutame edasi!

See postitus on pikema artikliseeria neljanda peatüki teine osa. Kui sa pole varasemaid peatükke lugenud, alusta siit. Neljanda peatüki esimese osa leiad siit.

Juhend fondivahetuseks on siin:

_____________________

(1) NB! Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata ka 4% või 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.

I osa: praktika

Pealkirjas püstitatud küsimusele vastan selle peatüki teises osas. Seal räägime teooriast ka. Kõigepealt joonistan sulle sõnadega hoopis kolm pensioni värvides visandit elust. Esimene lugu on ajast natuke ees, aga sama tõsieluline kui teine ja kolmas.

Esimene lugu: tulevik ehk kriis, mis tuleb ükskord niikuinii

Aasta on 2017+n.* Tuhanded Eesti inimesed on paigutanud oma pensionisäästud Tuleva indeksipõhisesse teise samba fondi. Tuleva jälgedes on käivitanud indeksifondid ka mitu panka.

Maailma väärtpaberiturge tabab järjekordne kriis. Indeksifondid, mis peegeldavad turgude keskmist, on languses. Halbadel uudistel ei paista lõppu tulevat – põhi võib veel kaugel olla. Kas nüüd on õige aeg “pidurit tõmmata” ja suunata oma pensionifondi osakud indeksifondist mõnesse aktiivselt juhitud fondi, mille languskõver näib olevat leebem?

Mina jätkan siiski rahulikult kogumist indeksifondis. Miks, sellest räägin selle peatüki teises osas.

* See, et kriis jälle kord tuleb, on kindel. Turud on tsüklilised heas ja halvas. Kahjuks keegi ei tea, millal täpselt.

Teine lugu: olevik

Ligi kolmandik rootslastest kogub täna teise samba pensionit Rootsi suurimas pensionifondis AP7. Indeksipõhises fondis, mille varast on aktsiatesse investeeritud 125 – 150 protsenti. See pole trükiviga. Fond on kogu vara paigutanud indeksi-aktsiatesse ning lisaks laenanud raha juurde ja investeerinud ka laenuraha indeksisse. Seda nimetatakse võimenduseks.

Tüüpiline “agressiivse” strateegiaga Eesti pensionifond on samal ajal aktsiatesse investeerinud alla kolmandiku varast, jättes 40% investorite rahast lihtsalt pangakontole seisma. Selline käitumine viitab ettevaatlikkusele või nagu Postimees hiljuti nentis, argusele.

Eesti pensionifondide juhid räägivad, et nende ülesandeks on investoreid turu kõikumiste eest kaitsta. Rootsi suurima pensionifondi koduleht ütleb üheselt, et see, kui palju fondiosaku hind inimese elu vältel üles-alla kõigub, pole pensionikogujale tähtis.

Kas Eesti pensionifondide juhid teavad midagi, mida rootslased ei tea?

Kolmas lugu: minevik ehk Eesti pensionifondide lühike ajalugu

Aasta 2002. Alustavate teise samba pensionifondide juhid Tõnno Vähk, Robert Kitt ja Vahur Madisson on kõik alla 30 aasta vanad. Nemad hakkavad esimest korda investeerima Eesti inimeste pensionisääste maailma väärtpaberiturgudele. Eesmärgiks on saavutada võimalikult suur tootlus.

Selleks investeerivad pensionifondid nii kõrge riskiga varadesse nagu seadus vähegi lubab. Fondide tulemused on esimestel aastatel väga head, ületades oluliselt maailmaturu indekseid.

Kuni saabub 2008/09 aasta finantskriiis. Eesti pensionifondide osaku hinnad kukuvad keskmiselt kolmandiku võrra. Maailmaturu indeks kukub vähem – veerandi võrra. See on loogiline. Mida kõrgemat tootlust ootad, seda kõrgem risk.

Ehmatus teeb kartlikuks

Eesti pensionifondid võtsid alguses julgelt riske. See, et globaalne finantskriis tõi kukkumise, üllatas ja ehmatas miskipärast hirmsasti kui mitte fondijuhte siis nende tööandjaid. Mõni fondijuht vahetati välja, kõik Eesti fondid muutsid oluliselt oma investeerimisstrateegiat. Vähendati aktsiate ja riskantsete võlakirjade osakaalu portfellis ning asemele tuli pangadeposiit.

Tulemuseks on see, et meie pensionifondide osaku hind kõigub viimastel aastatel tõesti vähem kui maailmaturu indeks. Paraku on seetõttu ka tootlus nigelam. Eesti inimeste pensionisäästud on teeninud viimase kriisi põhjast arvestades poole vähem kui nad oleksid võinud teenida turuindeksit jälgivas fondis. Aastatootluse vahe on peaaegu viis protsenti.

Tagasi tulevikku

See pole tühine erinevus. Kui fondijuht sind ka edaspidi riski eest “kaitseb”, hoides raha olematu tootlusega varades, koguneb sul pensioniks kordades vähem raha kui võiks.

Inimesed, kes on algusest peale kogunud pensioniks SEB teise samba fondides, on igal aastal teeninud sissemakstud summale üks kuni kaks protsenti. Hinnad on vahepeal muidugi rohkem tõusnud – reaaltootlus on negatiivne.

SEB pensionikalkulaatori andmetel saavutab 30-aastane keskmise palgaga inimene ühe-protsendilise aastatootlusega oma kogupensioniks (koos riikliku I sambaga) tänases vääringus (ehk siis inflatsiooniga kohandatult) 460 eurot kuus.

See on napilt üle kolmandiku palgast. Kolmveerand pensionist peaks selles stsenaariumis tulema riiklikust esimesest sambast, mille lubaduste pidavuse osas on paljud analüütikud täna skeptilised.

Kuue-protsendilise keskmise aastatootlusega fondis oleks pension 720 eurot kuus – alla kahe kolmandiku palgast. Üle poole sellest annaks teine sammas, mis ei sõltu valitsuse poliitilistest otsustest või riigieelarve seisust 30 aasta pärast.

Ära mõista mind valesti. Tuleva ega ükski teine indeksit järgiv või käsitsi juhitud fond ei taga sulle kindlat summat pensioniks. Aga kui fondijuht püüab investorit “kaitsta turu kõikumiste eest”, sest reklaamvoldikus ei näe need kõikumised kenad välja, on see pensionikoguja jaoks probleem. Kui sinu fondijuht keeldub riske võtmast, võtab ta sinult igasuguse võimaluse saavutada pensioniks piisav sissetulek.

Olen veendunud, et pensionifondide tänane strateegia – hoida raha võimalikult väikese riskiga varades nagu näiteks pangahoius – ei ole jätkusuutlik. Varem või hiljem nad mõistavad seda ja peavad investorite säästud uuesti paigutama kõrgema oodatava tootluse ja riskiga väärtpaberitesse. Ja siis oleme juba tuntud probleemi juures tagasi: kas sinu fondijuht ikka on turust targem?

Minu meelest ei tohiks ennast agressiivseks nimetav pensionifond vaikimisi tegutseda konservatiivselt. Enamikule pensionikogujatest on kasulik võtta riske, aga väga ettevaatlikel inimestel on võimalus valida konservatiivse strateegiaga pensionifond. Sellist otsust ei peaks fondijuht meile peale sundima.

Neljanda peatüki teises osas vaatame, mis on risk, miks turu kõikumine pole pensionikoguja vaenlane ja miks ma ikkagi tahaks hoida oma pensionivara indeksifondis ka turu languse ajal?

Kui sa pole esimesi peatükke lugenud, alusta siit. 4. peatükk jätkub siin. 

Pensioni võid koos meiega hakata koguma kohe. Juhend fondivahetuseks on siin: