Alates 27. veebruarist langesid Tuleva kõikide fondide tasud 0,28%-ni. Langetame tasusid niipea, kui see on võimalik ja suudame fondivalitsemisega seotud kulud katta ka madalamate tasude juures. Seekord langetasime valitsemistasu, sest depositooriumi vahetamisega saame oma kulud madalamaks.

Investeerimine on mahupõhine äri. Saame oma tasusid langetada enamasti just siis, kui meie varade maht on piisavalt kasvanud. Nii saame oma kulusid suurema vara hulga peale hajutada.

Mida rohkem on meid, Tulevas kogujaid, seda väiksem on kulu ühe koguja kohta. See ongi Tuleva mudel.

Miks me just nüüd tasusid langetame?

Seekord aitab tasude langetamisel lisaks varade mahu kasvule kaasa ka pensionifondide depositooriumi vahetamine, mille abil saime vähendada oma kulusid. (1) Depositoorium on pank, kes hoiab fondi väärtpabereid ja arveldab fondi varaga tehtud  tehinguid. See tagab, et meie kogujate vara on fondivalitseja varast alati eraldi ja turvaliselt hoitud. Kui seni hoidis meie pensionifondide vara Swedbank, siis edaspidi teeb seda SEB. Kuna depositooriumi vahetus oli juba aasta alguses õhus, siis alustasime uue Täiendava Kogumisfondiga kohe SEB-s.

Kuna depootasu on üks meie peamisi muutuvkulusid, aitab selle vähenemine otseselt vähendada fondide kogukulu. Tuleva mudelis tähendab kulude vähenemine, et saame langetada tasusid kõigi meie kogujate jaoks.

Kusjuures, meie depootasu on võrreldes teiste fondivalitsejatega juba niigi soodsaimate seas. Paradoksaalsel kombel on depootasu ligi poole kallim seal, kus depoopank on fondivalitsejaga samas kontsernis.

Seoses depositooriumi vahetusega uuendasime ka oma pensionifondide põhidokumente. 2. märtsist jõustusid tingimuste, prospekti ja põhiteabe dokumendi muudatused seoses depoopanga vahetamisega. Meie fondide põhidokumendid on kättesaadavad fondide lehekülgedel. Fondide portfellis ei muutu sellega midagi.

Tulevas langevad tasud järjepidevalt

Meid ei survesta tasusid langetama riik ega konkurendid. Tuleva omanikud on samad inimesed, kes oma vara meie fondides kasvatavad. Meil kõigil on otsene huvi hoida kulud kontrolli all. Ja seejuures maksavad kõik meie kogujad võrdselt sama tasu. Me ei paku ühes fondis madalat tasu selle arvelt, et teises fondis maksavad kliendid rohkem.

Paraku näitavad andmed, et Eesti pensionifondide tasud langevad visalt. Näiteks kirjutasime äsja teises blogipostituses, mis on tegelikult motiveerib panku tasusid aeg-ajalt üle vaatama ning missugust kavalat skeemi on hakatud kasutama uute klientide meelitamiseks. Kuna Tuleva ei ole tavaline ettevõte, siis saame olla teises positsioonis: iga kord, kui meie kulud vähenevad või efektiivsus kasvab, anname selle kasu tasudesse edasi. 

Tasude langetamine ei ole meie jaoks planeeritud turunduskampaania, vaid ärimudeli loomulik tulemus. Mida tõhusamaks muutub meie kulustruktuur ja mida suuremaks kasvab meie varade maht, seda kindlamalt saame tasusid ka tulevikus edasi langetada.

Mida väiksemad on tasud, seda rohkem jääb kogujale

Investeerimisfondide puhul kehtib lihtne seaduspärasus: mida vähem tasu tuleb maksta, seda rohkem tulust, mida vara teenib, jääb sulle. (2) Seepärast on tasude langetamine sisuliselt ainus asi, mis kahtlemata saab sinu vara tootlust parandada.

Pensionifondi tasud tunduvad väikesed protsendid, aga nende mõju on pikaajaline. Ja tähtis on meil siin kogujatena jälgida fondi jooksvaid tasusid, mis kajastab kõiki tasusid kokku. Näiteks, pelgalt ühes aastas maksad kas nüüdsest Tuleva fondides kogudes iga 10 000 euro pealt 28 eurot või siis mõnes panga aktiivselt juhitud fondis või elutsüklifondis 47 kuni 157 eurot. (3) Seega, need kümned eurod vahet igal aastal tähendavad aastakümnete peale kümneid tuhandeid eurosid vahet sinu pensionikontol.

Vaata ja võrdle, kui palju maksad oma pensionivaralt tasudeks.

Sisene oma pensionikontole

1. Oleme ka ühe korra varem 2023. aasta sügisel saanud depookulusid alla ja selle abil langetada oma fondide tasusid. Depootasu on meie muutuvkuludest vaid üks osa, hoiame ka teistel kuludel kullipilku peal ning otsime pidevalt võimalusi, et neid võimalusel mõistlikult vähendada.
2. Vaata näiteks Morningstari analüüsi.
3. II samba fondide tasusid saad kõige lihtsamalt võrrelda Pensionikeskuse lehel.

Tutvusime Rahandusministeeriumi eelnõuga kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmiseks, mille eesmärk on muuta II sammas tugevamaks, aidates võimalikult paljudel inimestel koguda oma tulevikuks piisavalt kapitali. (1) Tuleva toetab seda eesmärki, kuid leiame, et praegusel kujul eelnõu seda ei saavuta. Toome välja kaks eelnõu peamist kitsaskohta ja meie ettepanekud.

1. Teistkordse lahkumisvõimaluse kaotamine takistab taasliitumist

Toetame igati II sambaga taasliitumise ooteaja lühendamist 10 aastalt 5 aastale. Paljud inimesed, kes pidid elulistel põhjustel raha välja võtma, soovivad nüüd kogumist jätkata ning pikk ooteaeg on neile põhjendamatuks karistuseks. 

Samas ei toeta me plaani keelata taasliitujatel edaspidi II sambast uuesti lahkuda (eelnõu § 1 p 1 ja p 5). 

Kui taasliitujate raha pannakse pärast uuesti liitumist täielikult „lukku”, muudab see nende jaoks otsuse pöördumatuks ning kasvatab oluliselt otsusega seotud riski. Taasliitujad on inimesed, kes on juba kord eelistanud pensionivara kättesaadavust pikaajalisele lukustamisele. 

Seejuures on pensionivara kättesaadavus oluline viis maandamaks riski, et II samba regulatsioon muutub tulevikus kogujale ebasoodsaks (näiteks kui peatatakse riigi maksed II sambasse). 

Seetõttu tõstab taasliitujate uuesti lahkumise keeld (eelnõu § 1 p 1 ja p 5) taasliitumise barjääri ning tõenäoliselt vähendab taasliitujate hulka. See töötab vastu eelnõu eesmärgile tugevdada II sammast ja tuua inimesed uuesti koguma. 

Lisaks tekitaks selline muudatus tajutud ebavõrdsust: püsivalt kogunud inimestel säilib võimalus raha ennetähtaegselt kasutada, taasliitujatel aga mitte.

Seetõttu teeme ettepaneku jätta seadus muutmata osas, mis piirab taasliitujate võimalust uuesti II sambast lahkuda.

2. Sissemaksete peatamine osalise väljamakse korral on ebaproportsionaalne

Tervitame eelnõu soovi luua võimalus võtta soovi korral välja vaid osa kogutud rahast. See on vajalik muudatus, sest praegune süsteem sunnib inimesi katkestama pensionikogumise täielikult ka siis, kui vajatakse vaid väiksemat summat. Näiteks võib olla inimesel vaja võtta osa pensionivarast kasutusele, et tasuda esimese kodu ostmisel omafinantseering. Selleks ei pruugi olla vaja võtta kasutusele kogu II samba vara.

Eelnõu § 1 p 2 töötab sellele muudatusele vastu, sest eelnõu kohaselt  peatuvad sotsiaalmaksu kanded (4%) II sambasse viieks aastaks ka osalise väljamakse korral. 

See piirang takistab säästmist. Kui inimene võtab elulistel põhjustel välja väikese osa säästudest, peatab riik sissemaksed täies mahus. See toob väikese väljamakse korral kaasa suure kaotuse tulevases pensionivaras. Näiteks Eesti keskmise palga juures jääks nii inimesel täiendavalt II sambasse kogumata üle 5000 euro. 

Piirang võib luua vale ajendi. Kui tagajärg (maksete peatamine 5 aastaks) on sama nii 100 euro kui ka 10 000 euro väljavõtmisel ning nii enda sissemaksete peatamisel kui ka selle mitte tegemisel, motiveerib see inimest võtma välja pigem kogu raha ja peatama ka oma sissemaksed. See töötab osalise väljamakse loogikale vastu.

Seetõttu teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkti 2 selliselt, et osalise väljamakse korral sotsiaalmaksu sissemaksed II sambasse ei peatu. Sissemaksed tuleks meie hinnangul peatada vaid juhul, kui isik võtab kokku välja enamiku (rohkem kui 50% varast) kogutud varast või lõpetab ise 2% maksete tegemise.

Kokkuvõte 

Tuleva toetab eelnõu suunda suuremale paindlikkusele, kuid palub tungivalt üle vaadata taasliitumise piirangud ja osalise väljamaksega kaasnevad sanktsioonid. Nende piirangute kaotamine tagaks süsteemi suurema usaldusväärsuse ja täidaks eelnõu eesmärke paremini.

(1) Eelnõu on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

Tuleva tõi jaanuaris turule uue pensionisüsteemi välise Täiendava Kogumisfondi. Fondi on tänaseks juba investeerinud üle 1600 Tuleva ühistu liikme ja koguja, kogusummas 5,7 miljonit eurot. Alates veebruarist saavad kogumisfondi investeerida kõik täisealised eraisikud.

„Hea meel on näha, et Tuleva lähiring otsustas uue fondiga kohe kaasa tulla. Täiendava Kogumisfondi loomise idee tuligi meie endi liikmetelt, kes tahavad rahuliku südamega ja tõhusalt lisaks II ja III sambale oma tulevikuks veel koguda. Paljudel on varasemalt kogunenud sääste, mis seisavad pangahoiusel või on jäänud mõnda kallisse investeerimistootesse. Kogumisfond annab nüüd võimaluse suunata need säästud lihtsalt ja madalate kuludega maailmaturule kasvama,” ütles Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk.

Tuleva Täiendav Kogumisfond on madala tasuga laiapõhjaline indeksfond, mis investeerib kogu maailma aktsiaturule sarnaselt Tuleva II ja III samba aktsiafondidega. Fond ei püüa üksikute aktsiate valimisega turge üle kavaldada, vaid investeerib kogu turule, et teenida tulu maailmamajanduse pikaajalisest kasvust.

Täiendava Kogumisfondi tasu on 0,29% aastas. Fondil ei ole sisenemis-, väljumis-, haldus-, valuutavahetus- ega muid lisatasusid. Nagu ka Tuleva pensionifondide puhul, on Pekki sõnul eesmärk fondi tasu aja jooksul varade mahu kasvades veelgi langetada.

„Alustasime fondi kahenädalase esmase pakkumisega, sest nii saame suuremat summat investeerides hoida kulud madalana juba esimesest investeerimise päevast alates,” selgitas Pekk. 

Nüüd on Täiendav Kogumisfond avatud kõigile täisealistele eraisikutele. Investeerimine on lihtne ja paindlik: minimaalset sissemakse summat ei ole ning sissemakseid võib teha nii sageli, kui koguja soovib.

Tuleva plaanib lähikuudel avada Täiendava Kogumisfondi ka alaealistele ja juriidilistele isikutele. „Kuigi investeerimist tasub alustada maksuvõimendusega II ja III sambast, siis on inimesi, kes annavad iseendale tööd ja kes teenivad tulu ettevõttesse või ka neid, kes tahavad investeerida lapse nimel. Seepärast loome võimaluse ka neil juhtudel tulevikuks mõistlikult koguda,” ütles Pekk.

Tuleva Täiendava Kogumisfondi tingimused jõustusid 2. veebruarist Tuleva Fondid AS juhatuse otsusega.

Vaatasime lõppenud aastale tagasi ja võtsime kokku olulisema.

Investeerimisest ja fondidest räägitakse palju, aga sageli jäävad selged vastused saamata. Sellest taskuhäälingust saad tööriistad ja teadmised, et tunda end investeerimisteemadel kindlalt.

Saates arutavad Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk ning operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich.

Kuula saadet

🎧 Leiad saate veel Spotify’st ja Apple Podcastist.

Selles osas räägime:

• Missugust tootlust teenisime? Kuidas meie fondidel läks võrreldes teistega? (1:44–11:50)
• Kui palju me kogujatena investeerisime? (11:51–19:30)
• Kuidas Tuleval tervikuna läheb? (19:31–24:20)
• Mida eelmisest aastast õppida? (24:21–28:40)
• Mida toob uus aasta? (28:41–35:55)

Loe teema kohta huvi korral rohkem:

→⁠ ⁠⁠Tuleva 2025. aasta tegevusaruanne

Hurraa! Nüüd saame investeerida meie uude Täiendavasse Kogumisfondi. Räägime saates koos Kristi Saarega, miks me lisaks II ja III samba fondidele veel ühe fondi lõime, kellele see on mõeldud ning missuguseid proovikivisid tuli uut fondi luues ületada.

Investeerimisest ja fondidest räägitakse palju, aga sageli jäävad selged vastused saamata. Sellest taskuhäälingust saad tööriistad ja teadmised, et tunda end investeerimisteemadel kindlalt.

Saates arutavad Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk ning Tuleva ühistu nõukogu esimees ja rahatarkuse edendaja Kristi Saare.

Kuula saadet

🎧 Leiad saate veel Spotify’st ja Apple Podcastist.

Selles osas räägime:

• Kogumisfondi loomise taustalugu (1:32–7:19)
• Kuhu Täiendav Kogumisfond investeerib? (7:20–11:41)
• Miks ja kuidas kasutada investeerimiskontot? (11:42–11:39)
• Missugused on uue fondi tasud? (14:14–16:06)
• Miks me ei maksa dividende? (16:07–16:55)
• Mis on oodatav tootlus? (16:56–18:59)
• Kas fondi vara on pärandatav? (19:00–19:55)
• Kas uus kogumisfond sobib ka lapse nimel kogumiseks? (19:56–22:20)
• Kas kogumisfondi saab investeerida läbi ettevõtte? (22:21–24:36)
• Kuidas erineb kogumisfond teistest investeerimisvõimalustest? (26:00–29:41)
• Kuidas ma saan kogumisfondi investeerida ja mis on esmane pakkumine? (29:42–29:49)

Loe nende teemade kohta huvi korral rohkem:

→⁠ ⁠⁠Täiendava Kogumisfondi tutvustus⁠

→ ⁠Kuhu Täiendav Kogumisfond investeerib?⁠

→ ⁠Miks kasutada kogumisfondi puhul investeerimiskontot?