Tulundusühistu Tuleva üldkoosolek toimub 20. mail kell 10–12. Kuni 15. mai südaööni saab eelhääletada SurveyMonkey keskkonnas igale liikmele eraldi kirjaga saadetud hääletuslingi kaudu.

Selle aasta üldkoosolek on eriline kahel põhjusel

Esiteks on meil üldkoosoleku päevakorras lisaks tavapärastele otsustele hääletamisel ka olulised põhikirja muudatused. Paljud meie seast on soovinud Tuleva liikmekapitali kas juurde osta, müüa või pärijatele üle anda. Otsustamisele tulevad põhikirja parandused teevad selle võimalikuks. Lisaks ajakohastame põhikirjas mõisteid ning täpsustame üldkoosoleku läbiviimise korda. 

Päevakord: 

• 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine; 
• 2024. aasta kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamine;
• Tulundusühistu Tuleva põhikirja muudatuste heakskiitmine;
• Tulundusühistule Tuleva audiitori valimine.

Teiseks teeme sel aastal proovi uue üldkoosoleku korraga, kus osalemise võimalusi on mitu. Tänasest kuni 15. mai südaööni toimub eelhääletus SurveyMonkey keskkonnas. Kõik eelhääletusel osalevad liikmed loetakse üldkoosolekul osalevaks.

Soovi korral saab osaleda 20. mail kell 10.00–12.00 toimuval virtuaalsel üldkoosolekul, mis toimub Zoomi keskkonnas. Palume anda meile sellest soovist võimalusel teada, et teaksime korraldamisel osalusega arvestada.  

Nagu igal aastal, on ka seekord plaanis informatiivne veebikohtumine, kus selgitame kõiki päevakorrapunkte ning vastame tekkinud küsimustele. Infotund toimub virtuaalselt Zoomi keskkonnas 8. mail algusega kell 16.30.

Samuti on liikmetel õigus volitada kedagi teist end esindama. Palume saata meile volitus hiljemalt 19. mail kell 10.00. 

Saame üldkoosolekul langetada otsuseid, kui sellel osalevad vähemalt pooled Tuleva liikmed ja iga hääl on väga oluline.

Personaalse hääletuslingi saadame igale liikmele eraldi e-kirjaga.

Nagu alati, saab küsimusi küsida [email protected] ja telefoni teel 644 5100 või kirjutada Facebooki liikmete gruppi kommentaarina üldkoosoleku teate alla.

Tuleva üks asutaja ja ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp kirjutas Õhtulehte arvamusloo, mille avaldame nüüd ka Tuleva blogis.

LHV otsus lõpetada aprillist kaubanduskeskustes pensionifondide müük on aastaid oodatud positiivne muutus. Selline agressiivne müük on aidanud kaasa, et lausa kaks kolmandikku Eesti inimestest kogub kõrge tasuga pensionifondis, mis röövivad aastate peale kogujalt tasudena vähemalt uue pereauto väärtuses summa.

Pole siis juhus, et inimene lõpuks pettub ja võtab teise samba sootuks välja. Ent kurjajuur ei peitu teises sambas kui sellises. Asi on lihtsalt kehvas pensionifondi valikus. Kõrge tasuga fondid on kasulikud eelkõige pankade kasumile ja müügimeeste komisjonitasudele, mitte koguja säästupuhvrile. Just seetõttu on neid kaubanduskeskustes agressiivselt müüdud.

Kuidas on inimesi trikitatud?

Võib tekkida küsimus: kuidas on võimalik, et eestlased, kes juba niisama lihtsalt endale midagi “pähe määrida” ei lase, on olnud pensionimüüjatest nii suures osas mõjutatud? Sest paljud ei ole teinud iseseisvalt teadlikku otsust, vaid on lasknud tüütust müügimehest lahti saamiseks teha kiirelt tema soovitatud valiku ära. „Küll hiljem vaatan asja ise üle…,” on ilmselt paljudel peast läbi käinud mõte.

Müügimehed ju teavad, kuidas inimesi mõjutada. Küll räägitakse veendunult, et just nende fond on pikaajaliselt saavutanud stabiilselt häid tulemusi (täpsustamata, mida see tegelikult tähendab ning jättes sageli võrdlusest välja kaasaegsed madala tasuga indeksfondid). Või hirmutatakse turu langusega, et kasutada ära inimeste ebakindlust.

Veelgi häbiväärsem on see, et osava müügitöö asemel on mõned müügimehed kasutanud ka alatuid võtteid või suisa kelmust. Alles hiljuti tuli päevavalgele lugu, kuidas panga müügimees küsis inimese PIN-koode ettekäändel lihtsalt vaadata tema pensionivara seis üle. Paar kuud hiljem avastas koguja pooljuhuslikult, et müügimees oli tegelikult tema vara teise fondi liigutanud.

Paraku sellised juhtumid aina korduvad. Kuna kaubanduskeskus müügile ei tehta samalaadset järelevalvet kui muule finantsteenuste reklaamile (näiteks digireklaamile), on üsna lihtne kogujaid trikitada. See tõestab, miks LHV otsus lõpetada kaubanduskeskustes müük on samm õiges suunas. Kahju ainult, et Luminor sama eeskuju ei kavatse järgida ja süstemaatilist probleemi ei tunnista.

Inimesed maksavad teadmatusest kuni viis korda rohkem

Olen veendunud, et suurim probleem pole tegelikult mitte kaheldavad müügivõtted, vaid see, et inimesi eksitatakse, mitte ei aidata neil teha teadlikke otsuseid. Kuigi juba peagi meid ühe panga müügimehed poetiirul ei tülita, siis iseseisvalt paremat otsust tegemata jääb paljude inimeste vara ikkagi kogunema kallitesse fondidesse.

See võib tähendada, et inimene maksab aastate jooksul kümneid tuhandeid eurosid lihtsalt tasudeks. Kuidas? Kallimate pensionifondide tasud ulatuvad kuni 1,48%-ni aastas, samal ajal kui indeksfondide tasud on 0,3% juures. Kuigi protsendid tunduvad imepisikesed, on see ligi viiekordne vahe! 

Kui inimesel on II sambasse kogunenud 10 000 eurot, säästab ta kõrge tasuga fondi madala tasuga fondi vastu vahetades juba ühes aastas ligi 70 eurot. Tasu arvutatakse inimese kogutud vara mahust, mis aastatega aina kasvab. Seega: mida varem valida madala tasuga fond, seda vähem vara peab maksma tasudeks ja rohkem jääb kogujale endale alles. Sest tasudeks makstud raha ei kogune inimese tuleviku heaks – see jääb pangale.

Mida tark pensionikoguja teeb? Kõigepealt vaatab üle, kui kõrge tasuga fondis ta kogub ja millist tootlust on tema kogumisaastate jooksul raha teeninud. Madala tasuga indeksfondid on täna 0,3% ümber ning üle 0,5% ei ole mõistlik teenustasudeks maksta. Kui sa tulemusega rahul pole, siis vali endale soblikum fond enne 31. märtsi. Seejärel jätka rahulikult kogumist, mitte ära lase müügimeestel end fondist-fondi liigutada. 

• Üha rohkem teadlikke inimesi kogub täna tuleviku heaks pensionisambaid mõnes indeksfondis ja on pannud II ja III samba maksuvõidu enda kasuks tööle.
• Kogumist toetavad paremad seadused ja üha madalamad tasud.
• Suurim kaubanduskeskustes pensionimüüja otsustas lõpetada inimeste tülitamise.

Kuidas me oleme ühise töö tulemusel need võidud saavutanud ja mis edasi, kirjutab Tuleva üks asutajatest ja ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.

Vanad pankade pensionifondid on tekitanud paljudes pettumust. Elu kallinemist arvesse võttes on enamik meist, kes me sellistes fondides kunagi kogusime, aastate jooksul raha kaotanud või teeninud maailmaturu keskmisest madalamat tootlust. Veel kaheksa aastat tagasi polnud meil aga ka paremat valikut.

2016. aastal sai hulgal meist kõrini. Uskusime, et saab paremini. Nii sündis kodanikualgatusena Tuleva, sest meie liikmed polnud enam nõus maksma pankadele kehvade tulemuste eest kõrget tasu.

Tegime madala tasuga fondid ja hakkasime rohkem koguma

Alustasime sellest, et lõime madala tasuga II ja III samba indeksfondid, kus tahame ka päriselt ise koguda. Ikka selleks, et meie säästud ei läheks lihtsalt müügimeeste tasudeks ja pankade kasumiks, vaid saaksid teenida meile õiglast osa maailma majanduse kasvust.

Tegelikult käisime alguses ka pankade jutul ideega luua madalama tasuga pensionifondid. Nad aga väitsid, et see pole võimalik (või siis tahtsid nii arvata, sest kasumimarginaal poleks ju sama magus kui kõrge tasuga aktiivselt juhitud fondidel).

Tasud saab hoida madalal, kui kulutada raha ainult neile tegevustele, mis loovad kogujatele väärtust – mitte müügimeeste armeede ülalpidamisele. Hea, et nüüd on pangad tulnud järgi ja nende kõrge tasuga fondide kõrval leiab koguja ka madala tasuga indeksfonde. Kahju ainult, et panga omanikele teenitakse magusat kasumit ikkagi kõrge tasuga fondis kogujate arvelt.

„Tuleva ühistu muutis tervet ühiskonda. Võitsid ka need, kes olid teistes fondides, sest tasud tulid alla”.
– ettevõtja ja investor Taavi Kotka

Kui koguda saab headel tingimustel, siis tahame ka rohkem koguda. Seda näitavad nii üha suurenevad III samba sissemaksed kui ka see, et Tuleva kogujatest otsustas sellest aastast II samba sissemakseid suurendada üle kolme korra rohkem kui pankade klientidest.

„Kaheksa aastat turul olnud pensioniindeksfondid on korraldanud revolutsiooni, mis peaks julgustama iga pensionikogujat sissemaksetest loobumise asemel hoopis neid suurendama. Oma saatus vanaduses on nüüd päriselt võimalik enda kätte võtta,” kirjutas Äripäev tabavalt ühes suvises juhtkirjas.

Tõime kogujate hääle laua taha

Enne Tuleva loomist oli märgata murettekitavat trendi – pensioniteemalised otsused ja seadusandlikud muudatused tehti ümarlaudades, kus ei istunud ühtki kogujate esindajat. Tulemus peegeldus selles, et seadused ei lähtunud kogujate huvidest. 

Nõudsime endale kohta laua taga ja oleme aidanud teha riigil pensionisüsteemi paremaks. Näiteks:

• Nüüd tuleb kogujale rääkida kõikidest pensionifondide tasudest läbipaistvalt, mitte jätta mõned neist mainimata;
• Enam ei tohi võtta kogujalt kõrget väljumistasu, kui ta soovib fondi vahetada.
• Noored loositakse automaatselt madala tasuga aktsiatesse investeerivasse indeksfondi.
• Enam pole sundust sõlmida pensionile jäädes lepingut kindlustusseltsiga, vaid koguja saab kasutada pensionivara enda soovi järgi ja paindlikult.

Näitasime, et kaubanduskeskustes ei tasu pensionifondi vahetada

„Millal ükskord saavad inimesed rahus poes käia, ilma et neid survestataks tegema – toidukotid näpu otsas ja mõtted õhtusel menüül – oma elus olulist pikaajalist rahalist otsust?” kirjutas meie üks asutajatest, Annika Uudelepp, veel eelmisel suvel EPL-is. 

Hea uudis: poes saab käia rahulikumalt juba aprillist, sest suurim kaubanduskeskustes müüja LHV otsustas lõpetada poes inimeste tülitamise. Kui varem tehti enamik otsuseid fondi vahetamiseks eelkõige müügimeeste mahitusel, siis täna on inimesed üha teadlikumad ja toetuvad otsustamisel avalikele materjalidele või lähedaste abile.

Halb uudis: Luminor välimüüki veel lõpetada ei plaani. Alles hiljuti tuli päevavalgele järjekordne lugu, kuidas nende müügimees tõstis kaubanduskeskuses koguja II samba vara ühest fondist teise nii, et koguja sellest ise arugi ei saanud. Paraku on probleem süstemaatiline ja sellele tuleb ka edaspidi tähelepanu juhtida.

Tuleva missioon pole veel täidetud

Kaheksa aastaga on muutunud Eesti inimeste jaoks pikaajaline kogumine palju lihtsamaks ja kasulikumaks. Ent pikk tee on veel minna, sest vanades pangafondides kogub veel umbes kaks kolmandikku inimestest. Nagu on öelnud indeksfondide looja Jack Bogle: mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksfondis, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule – kogujale.

Peame üheskoos pingutama, et indeksfondides koguks rohkem inimesi. Ühelt poolt aitame nii inimesi, kes on jäänud vanadesse pankade pensionikade pensionifondidesse. Teisalt on see ka meie, Tuleva kogujate huvides. Kui enamikku inimestest II sammas hästi ei teeni, võidakse süsteemi ka väljaspoolt muuta.

Pensioniks kogumine pole muutunud paremaks tänu Tulevale, vaid tänu meie kogukonnale ja kogujatele. Igaüks meist saab anda oma panuse. Kui sa ise oled juba teinud teadliku valiku, siis aita levitada seda sõnumit ka oma lähedastele ja laiemale ringile.

Tuleva roll on pakkuda kogujatele head nõu ja igakülgset tuge. Seetõttu on meil praegu aktiivselt töös kolm tegevust. 

Esiteks, müügipraktikad peavad muutuma selgemaks. Kuigi kaubanduskeskustes hakkab pensionimüügi ajastu läbi saama, kasutatakse kaheldava väärtusega müügipraktikaid ka teistes kanalites. Seisame edasi selle eest, et pensionifondidest räägitaks ausalt ja arusaadavalt. Ja seejuures peamine, et ise näitame head eeskuju.

Teiseks aitame kogujatel võtta pensionivara kasumlikult kasutusele. Kuigi nüüd saab pensionile jäädes võtta pensionivara kasutusele paindlikult ja maksusoodsalt, kasutab regulaarsete väljamaksete ehk fondipensioni võimalust alla 10% kogujatest. Enamik inimestest võtab pensionivara kasutusele enne töötamise lõpetamist ühekordse maksena, makstes nii asjatult tulumaksu. Regulaarsete väljamaksete kohta pole lihtsalt piisavalt selget informatsiooni. Seetõttu tuleb siin veel teha omajagu teavitustööd.

Ja kolmandaks loome uue lihtsa võimaluse investeerida ka väljaspool pensionisüsteemi, et rohkem Eesti inimesi saaks koguda tõhusalt kapitali. Kõigile ei piisa II ja III sambast: on neid, kes juba kasutavad maksusoodustusega pensionisambaid maksimaalselt ära ja tahaksid koguda rohkem; kui ka neid, kes otsivad mõistlikku võimalust investeerida indeksfondidesse oma ettevõtte kaudu või hoopis lapse nimel. Samas on praegune finantstoodete valik ülemäära keeruline, mis tekitab inimestes halvavat segadust ja takistab kogumist.

Seepärast hakkame laiendama tänast Tuleva ärimudelit, mis on ennast juba tõestanud – Tulevas kogutakse, sest see on lihtne ja selge. Nii saab ka meie uus fond olema sarnaselt Tuleva II ja III samba aktsiafondidele lihtsasti kättesaadav madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, ainult et pensionisüsteemi-väline.

Praegu tegeleme uue fondi tarbeks täiendava tegevusloa taotluse sisseandmisega Finantsinspektsioonile. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võiksime uue fondi avamiseni jõuda aasta lõpuks.

Päisepildis kasutatud foto: Liis Treimann

Kirjutasime hiljuti 60-aastasest Tiinast, kel õnnestub lihtsa vaevaga vaid kaheksa aastaga koguda töötamise lõpetamiseks 75 000 eurot. Tiina retsept erineb sellest, mida enamik on siiani pidanud normiks.

Üks probleem, miks ei paista II ja III samba positiivne mõju veel silma, on see, et vaid üksikutel on sammastesse midagi päris korralikku kogunenud. Finantsvabadusest on asi kaugel, enamikul pole isegi korraliku köögiremondi jagu koos. Selles mängib oma rolli ka ealine diskrimineerimine – 60. eluaastates inimestega ei räägita just üleliia rahatarkusest ning seepärast peavad paljud toetuma vananenud arusaamadele, mis tänapäeval kahjuks enam ei tööta.

1. Kui palju see 75 000 eurot ikka aastate pärast väärt on?

Täpselt ei tea. Me ei teeskle Tulevas, et oskame ennustada, missuguseks kujuneb inflatsioon või aktsiaturgude tootlus. Küll aga teame seaduspärasid, mis aitavad meil kindlusega koguda nii, et iga täna säästetud eurost oleks meile tulevikus kasu.

Esiteks on kahtlemata tulevikus jõukam inimene, kes on tasahaaval kogunud kapitali, kui see, kes midagi kõrvale pannud pole.

Teiseks, hoides oma kogutud vara laialt hajutatud aktsiafondis, lood parimad eeldused, et raha ostujõud kasvaks. Selleks annab lootust finantsturgude ajalugu – maailma aktsiaturu pikaajaline keskmine tootlus on viimase 100 aasta jooksul inflatsiooni tublisti ületanud.

Laialt hajutatud aktsiafondis on esindatud tuhanded suurimad ettevõtted, mille teenuseid ja tooteid kasutatakse maailmas enim. Kui ostad tükikese sellisest aktsiafondist, saad osaluse reaalsete ettevõtete äris ja varades, mille väärtus kasvab pika aja jooksul.

2. Kas aktsiafond pole 60ndates kogumiseks liiga riskantne?

Aktsiaturud ei liigu kunagi sirgjoones üles. Muidugi võivad aktsiate hinnad ka langeda. Ent kui tahame, et kogutud vara toetaks meid ka aastate pärast, peame taluma turu kõikumist. Teadlikku riski võtmata pole lihtsalt võimalik tootlust teenida, mis aitaks meie vara ostujõudu säilitada.

Praegu on iseenesestmõistetav, et noored koguvad oma raha aktsiafondis. Samas unustame sageli, et ka 60-aastase inimese II ja III sambasse kogunenud vara jääb sinna tõenäoliselt veel pikkadeks aastateks või isegi aastakümneteks. Tootlusest loobumine on selles eas väga kallis viga.

Turu langused on vältimatud – kindlasti vaatab mõnel tulevasel aastal meie kontodelt ilusa rohelise plussi asemel vastu kole punane miinus. Kui käime veel tööl, võime rahuliku südamega edasi koguda ning saame fondiosakuid odavamalt juurde osta. Teame, et majanduse taastumisel turud jälle tõusevad.

Aga mis saab siis, kui Tiina otsustab 68-aastaselt töötamise lõpetada ja just siis kukuvad aktsiaturud lausa 30%? Kuna ta oli tänu sihikindlale kogumisele kasvatanud oma vara 75 000 euroni, millest üle 22 000 euro tuli maksuvõidu ja tootluse arvelt, ei kaota ta mõtteliselt enda säästetud rahast tegelikult veel midagi.

Lisaks ei oma selline langus Tiinale laastavat mõju, sest ta ei võta kogutud raha välja ühekorraga. Ta seadistab endale tulumaksuvabad fondipensioni väljamaksed. Need aitavad tal lubada endale mugavamat elu, kui üksnes I sammas talle võimaldaks. Kui 75 000-eurose portfelli puhul oleks tema igakuine väljamakse umbes 330 eurot kuus, siis 30% turulanguse korral kahaneks portfell ajutiselt 53 000 euroni ja igakuine väljamakse langeks umbes 230 eurole. 

See on ajutine kaotus, sest suurem osa varast jääb edasi aktsiafondi ning turgude taastudes tema portfell uuesti kasvab – ja koos sellega suureneb ka Tiina igakuine pensionilisa. Lisaks on Tiinal võimalus ka turu languse korral regulaarsed väljamaksed peatada ja nii kaotust mitte realiseerida.

3. Aga mis sai soovitusest hoida vanuse jagu varast võlakirjades?

Inimene on sotsiaalne olend ja sageli juhindume oma otsustes sellest, mida teised peavad õigeks. Rahaasjad pole erandiks. Kui isegi indeksfondide looja John Bogle soovitas hoida võlakirjades sama suure osa varast, kui on vanust, siis miks me arvame, et II ja III samba vara võiks ka 60ndates koguda aktsiafondis? Aga sellepärast, et Bogle rõhutas olulise nüansina, et n-ö võlakirja osa täidavad ka sotsiaalkindlustus- või riiklikud pensionimaksed. (1)

Seega, Eesti kogujate jaoks täidabki võlakirjade rolli I sammas. Riiklik vanaduspension tagab meile töötamise lõpetamisel baas-sissetuleku. Praegu on keskmine I samba makse 774 eurot kuus, aga see on palgakasvu ja inflatsiooniga indekseeritud ehk ajapikku summa vaikselt kasvab. Finantsmaailmas on vähesed asjad garanteeritud, kuid I samba suurendamine on sellele lähedal – seda tagab seadus.

Kuna I samba maksed turu kõikumistest ei sõltu, saame II ja III samba vara aktsiafondis edasi kasvatada, ilma et see seaks meie sissetuleku ülemäärase riski alla. I sammas tagab stabiilsuse.

Vaatame seda Tiina näitel. Töötamise lõpetamiseks oli Tiina kogunud II ja III sambasse kokku 75 000 eurot, millest sai teha endale 330-eurose regulaarse pensionilisa. See moodustas 30% tema kogutulust. Ülejäänud 70% sissetulekust põhineb I samba maksetel (täna 774 eurot). Kui aktsiaturg langeks 30%, väheneks Tiina sissetulek vaid 9% võrra – umbes 100 eurot kuus. Ühel hetkel, kui turud jälle taastuvad, kasvab ka tema igakuine pensionilisa.

4. Aga II sambasse kogudes saab I sammas olema väiksem

Jah, on pisut väiksem. Aga keskmise palgaga inimeste puhul on I samba vähenemine ei kaalu kuidagi üles maksuvõitu, mida saab II ja III sambasse kogumisel.

Kui Tiina võtaks 60-aastaselt oma II samba välja, kaotaks ta järgneva kaheksa tööaasta peale üle 10 000 euro maksuvõitu. Selle asemel saaks ta tulevikus umbes 15 eurot kuus kõrgemat I samba pensionit. (2) Väärib see variant kaalumist? Meie arust küll mitte.

Lisaks ei tasu unustada, et erinevalt I sambast on II ja III sambas inimese isiklik finantsvara, mida saab vajadusel ka pärandada.

Kuna I sammas on solidaarne, võib see olla kasulikum keskmisest oluliselt madalama palgaga inimestel. Mida kõrgem on palk, seda kasulikum on aga II sammas.

5. Aga kõik 60ndates inimesed ei teeni ju 2000 eurot

Ei teenigi. Tiina teenib palka, mida saab umbes 30% temavanuses inimestest. Keskmine palk on 55–64-aastaste seas umbes 1700 eurot. (3) Arvutus näitab, et 60-aastaselt alustades jõuaks sel juhul kaheksa aastaga koguda üle 66 000 euro. Ka see on korralik summa, millest saab teha tubli pensionilisa – fondipensioni väljamaksed algaksid 289-eurost.

Ei saa salata, et väiksema palgaga on raskem igakuiste kulutuste kõrvalt säästa. Kui meil oleks pakkuda salanippi, millega vähem säästes ka 60-aastaselt oma vara kasvata, siis me Tiinast ei räägiks. Tegeleme Tulevas sellega, et inimestel, kes täna oma tulevikule mõtlevad, oleksid head eeldused igast säästetud eurost minimaalse ajakuluga maksimaalne kasu saada. Mingit lollikindlat imetrikki meil selleks pole. Aga Tiina retsept 60ndates kogumiseks on päris hea.

Tõtt-öelda peitub siin ealise diskrimineerimise probleem, millel pole hoolsa kogumisega midagi pistmist. Mõned tööandjad suruvad vanemaealisi töötajaid nurka, öeldes, et kuna nad niigi saaksid juba kasutada I samba pensionit, siis pole vaja neile õiglast palka maksta. Töötaja kipub pahatihti sellega nõustuma, sest tahab edaspidigi olla kasulik ning kuklas kõlavad hirmujutud uudistest, kuidas eakamana on raske tööd leida.

Meil ei ole ka sellele probleemile taskust lahendusi võtta, aga oleme tänulikud, kui jagate meiega sarnaseid juhtumeid. Võimalik, et siin on peidus ka põhjuseid, miks paljud tööl käimist jätkvad inimesed 65-aastaseks saades oma I samba pensioni välja võtavad, kuigi see pole finantsilises mõttes mõistlik.

1. Loe Bogle’i soovitust lähemalt näiteks siit.
2. Kuna Tiina saab umbes Eesti keskmist palka 2000 eurot, siis teeniks ta igal aastal I sambasse ühe ühendosaku (50% staažist ja 50% kindlustusosast). II sambasse kogumisel vähendatakse seda 0,2 võrra. Seega kaotab Tiina aastas 0,2 osakut ja kaheksa aastaga 1,6 osakut. I samba suuruse määramisel korrutatakse osakud aastahindega, mis on praegu 9,5 eurot. Seega kaotab Tiina 1,6 osakut * 9,5 eurot = 15,2 eurot.
3. Kõige põnevamalt saab palgastatistikat uudistada Statistikaameti palgarakendusest.

Loe ka artikliseeria eelmist osa: Retsept 60ndates kogumiseks

Räägitakse, et kogumisega tuleks pihta hakata nii vara, kui võimalik. See aga ei tähenda, et 60ndatesse jõudnuna oleksid kogumisega lootusetult hiljaks jäänud.

Sageli polegi võimalik hakata koguma varem, sest suure tüki eelarvest võtavad näiteks kodulaen ja lapsed. Nüüd, 60-aastaselt on veel täiesti võimalik teha vajalikud sammud, et kindlustada endale piisav sissetulek ka pärast töötamise lõpetamist. Hea uudis on see, et see on lihtsam, kui arvad.

Tutvustame sulle Tiinat. Ta käib veel tööl ja ta on oma töökohaga rahul. Kui võimalik, käiks ta tööl edasi ka pärast oma 65. sünnipäeva. Sageli töötavad inimesed kuni 68. eluaastani. (1) Mida peab Tiina nüüd tegema, et 68. sünnipäevaks koguda korralik puhver töötamise lõpetamiseks?

1. Ära loobu riigi panusest II sambasse

II sammas on tänu riigi kaaspanusele võimas kogumise tööriist, millest ei tasu enneaegselt loobuda. Iga kuu läheb Tiina II sambasse 200 eurot ehk ta on maksimeerinud oma sissemaksed ja nii kogub koos riigi panusega 10% oma brutopalgast. Sellest summast 120 eurot (6%) tuleb tema brutopalgast ja 80 eurot (4%) sotsiaalmaksust.

Kui Tiina II sambasse ei koguks, saaks ta iga kuu ainult 94 eurot rohkem kätte, sest sellelt summalt tuleks ära anda tulumaksu osa (120 € – 26 € tulumaksu). Seega saab Tiina II sambasse kogudes iga kuu 106 eurot maksuvõitu. (2) 

Tiina ei võta II sammast välja, sest muidu lõpetaks riik igaveseks omapoolsed maksed tema II sambasse. Nii kaotaks ta järgneva kaheksa tööaasta peale üle 10 000 euro. (3) Ka Tiinal endal poleks peale II sambast väljamakseid võimalust sinna uusi sissemakseid suunata.

II sambas tasub koguda seni, kuni töötad. Muidu kaotad igaveseks riigi maksed.

2. Kasuta ära III samba tulumaksuvõit

III sammas on paindlik ja maksusoodne kogumisvõimalus – iga III sambasse paigutatud euro pealt maksab riik sulle kevadel 22% tulumaksu tagasi. (4) Tiina otsustab lisaks II sambale avada ka III samba ja kanda sinna nüüdsest iga kuu 300 eurot. Kuna riik maksab talle sellest 66 eurot tuludeklaratsiooniga tagasi, on Tiina tegelik panus oma III sambasse iga kuu 234 eurot ja ülejäänu panustab riik.

Nii toimides panustab Tiina järgneva kaheksa aastaga II sambasse üksnes enda rahast 19 000 eurot ja III sambasse 22 000 eurot. Arvestades summale juurde riigipoolse panuse, koguneb tema II ja III sambasse 68. eluaastaks 58 000 eurot. Aga see summa ei võta arvesse veel tootlust.

3. Ära loobu tootlusest

Üks õige valik tuleb Tiinal veel teha. Ta soovib, et kogutud vara toetaks teda veel pikalt, mistõttu peab see kasvama vähemalt sama kiiresti kui hinnad. Ajalooliselt on parimat kaitset inflatsiooni vastu pakkunud aktsiad. (5) Kuna Tiinal ei ole vajadust võtta kogutud raha kohe kasutusele ja häda korral saaks ta hakkama üksnes oma I samba pensioniga, tasub tal hoida II ja III samba vara edasi aktsiafondis. Kui ta hoiaks oma vara võlakirjades või pangakontol, kaotaks see ostujõudu. Tiina jaoks on väike sissetulek töötamise lõpetades märksa suurem risk, kui aktsiaturgude lühiajaline kõikumine. 

Kuigi mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus, on viimased 100 aastat maailmaturgu vedavate ettevõtete aktsiad pakkunud aastas keskmiselt 7% tootlust. Selle eeldusega lisab tootlus Tiina II ja III samba varale järgmise kaheksa aastaga juurde 18 000 eurot. Selleks, et tema pensionivara käiks käsikäes maailmaturu tootlusega, kogub Tiina madalate tasudega indeksfondis. 

Ja nii saigi Tiina 68. sünnipäevaks üle 75 000 euro kokku. Ta ei teinud vahepeal midagi ebainimlikku pingutust nõudvat – ta lihtsalt kasutas ära süsteemi võimalused.

Teame, et selles vanuses on kogumisega alustamisel hulk takistusi ja hirme. Neist kirjutame täpsemalt järgmises artiklis. Samuti lahkame eraldi loos, kuidas I, II ja III sammast kõige maksusoodsamalt ja sulle kasumlikumalt töötamise lõpetamisel kasutada. 

1. See pole sugugi haruldane. Statistikaameti korraldatud Eesti tööjõu-uuringu 2023. aasta andmetel jätkas 37% Eesti inimestest vanuses 65–69 veel töötamist, kusjuures kõrgharidusega samaealiste inimeste seas oli tööhõive määr lausa 58%.
2. Kui Tiina lõpetaks II sambas kogumise, oleks tema I sammas pisut suurem. Tema palga juures tähendaks see igal kuul vaid ainult umbes 15 eurot suuremat I samba pensionit.
3. 8 aastat * 12 kuud * 106 € kuus = 10 176 €
4. Tulumaksutagastust saad igal aastal tehtud III samba sissemaksetelt, mis on tehtud kuni 15% sinu brutotulust, aga mitte rohkem 6000 eurot.
5. Vaata näiteks Fama ja Frenchi teadusartiklit.

Loe ka artikliseeria järgmist osa: Kõhklused ja küsimused 60ndates kogumise retsepti kohta