Kirjutasime hiljuti 60-aastasest Tiinast, kel õnnestub lihtsa vaevaga vaid kaheksa aastaga koguda töötamise lõpetamiseks 75 000 eurot. Tiina retsept erineb sellest, mida enamik on siiani pidanud normiks.

Üks probleem, miks ei paista II ja III samba positiivne mõju veel silma, on see, et vaid üksikutel on sammastesse midagi päris korralikku kogunenud. Finantsvabadusest on asi kaugel, enamikul pole isegi korraliku köögiremondi jagu koos. Selles mängib oma rolli ka ealine diskrimineerimine – 60. eluaastates inimestega ei räägita just üleliia rahatarkusest ning seepärast peavad paljud toetuma vananenud arusaamadele, mis tänapäeval kahjuks enam ei tööta.

1. Kui palju see 75 000 eurot ikka aastate pärast väärt on?

Täpselt ei tea. Me ei teeskle Tulevas, et oskame ennustada, missuguseks kujuneb inflatsioon või aktsiaturgude tootlus. Küll aga teame seaduspärasid, mis aitavad meil kindlusega koguda nii, et iga täna säästetud eurost oleks meile tulevikus kasu.

Esiteks on kahtlemata tulevikus jõukam inimene, kes on tasahaaval kogunud kapitali, kui see, kes midagi kõrvale pannud pole.

Teiseks, hoides oma kogutud vara laialt hajutatud aktsiafondis, lood parimad eeldused, et raha ostujõud kasvaks. Selleks annab lootust finantsturgude ajalugu – maailma aktsiaturu pikaajaline keskmine tootlus on viimase 100 aasta jooksul inflatsiooni tublisti ületanud.

Laialt hajutatud aktsiafondis on esindatud tuhanded suurimad ettevõtted, mille teenuseid ja tooteid kasutatakse maailmas enim. Kui ostad tükikese sellisest aktsiafondist, saad osaluse reaalsete ettevõtete äris ja varades, mille väärtus kasvab pika aja jooksul.

2. Kas aktsiafond pole 60ndates kogumiseks liiga riskantne?

Aktsiaturud ei liigu kunagi sirgjoones üles. Muidugi võivad aktsiate hinnad ka langeda. Ent kui tahame, et kogutud vara toetaks meid ka aastate pärast, peame taluma turu kõikumist. Teadlikku riski võtmata pole lihtsalt võimalik tootlust teenida, mis aitaks meie vara ostujõudu säilitada.

Praegu on iseenesestmõistetav, et noored koguvad oma raha aktsiafondis. Samas unustame sageli, et ka 60-aastase inimese II ja III sambasse kogunenud vara jääb sinna tõenäoliselt veel pikkadeks aastateks või isegi aastakümneteks. Tootlusest loobumine on selles eas väga kallis viga.

Turu langused on vältimatud – kindlasti vaatab mõnel tulevasel aastal meie kontodelt ilusa rohelise plussi asemel vastu kole punane miinus. Kui käime veel tööl, võime rahuliku südamega edasi koguda ning saame fondiosakuid odavamalt juurde osta. Teame, et majanduse taastumisel turud jälle tõusevad.

Aga mis saab siis, kui Tiina otsustab 68-aastaselt töötamise lõpetada ja just siis kukuvad aktsiaturud lausa 30%? Kuna ta oli tänu sihikindlale kogumisele kasvatanud oma vara 75 000 euroni, millest üle 22 000 euro tuli maksuvõidu ja tootluse arvelt, ei kaota ta mõtteliselt enda säästetud rahast tegelikult veel midagi.

Lisaks ei oma selline langus Tiinale laastavat mõju, sest ta ei võta kogutud raha välja ühekorraga. Ta seadistab endale tulumaksuvabad fondipensioni väljamaksed. Need aitavad tal lubada endale mugavamat elu, kui üksnes I sammas talle võimaldaks. Kui 75 000-eurose portfelli puhul oleks tema igakuine väljamakse umbes 330 eurot kuus, siis 30% turulanguse korral kahaneks portfell ajutiselt 53 000 euroni ja igakuine väljamakse langeks umbes 230 eurole. 

See on ajutine kaotus, sest suurem osa varast jääb edasi aktsiafondi ning turgude taastudes tema portfell uuesti kasvab – ja koos sellega suureneb ka Tiina igakuine pensionilisa. Lisaks on Tiinal võimalus ka turu languse korral regulaarsed väljamaksed peatada ja nii kaotust mitte realiseerida.

3. Aga mis sai soovitusest hoida vanuse jagu varast võlakirjades?

Inimene on sotsiaalne olend ja sageli juhindume oma otsustes sellest, mida teised peavad õigeks. Rahaasjad pole erandiks. Kui isegi indeksfondide looja John Bogle soovitas hoida võlakirjades sama suure osa varast, kui on vanust, siis miks me arvame, et II ja III samba vara võiks ka 60ndates koguda aktsiafondis? Aga sellepärast, et Bogle rõhutas olulise nüansina, et n-ö võlakirja osa täidavad ka sotsiaalkindlustus- või riiklikud pensionimaksed. (1)

Seega, Eesti kogujate jaoks täidabki võlakirjade rolli I sammas. Riiklik vanaduspension tagab meile töötamise lõpetamisel baas-sissetuleku. Praegu on keskmine I samba makse 774 eurot kuus, aga see on palgakasvu ja inflatsiooniga indekseeritud ehk ajapikku summa vaikselt kasvab. Finantsmaailmas on vähesed asjad garanteeritud, kuid I samba suurendamine on sellele lähedal – seda tagab seadus.

Kuna I samba maksed turu kõikumistest ei sõltu, saame II ja III samba vara aktsiafondis edasi kasvatada, ilma et see seaks meie sissetuleku ülemäärase riski alla. I sammas tagab stabiilsuse.

Vaatame seda Tiina näitel. Töötamise lõpetamiseks oli Tiina kogunud II ja III sambasse kokku 75 000 eurot, millest sai teha endale 330-eurose regulaarse pensionilisa. See moodustas 30% tema kogutulust. Ülejäänud 70% sissetulekust põhineb I samba maksetel (täna 774 eurot). Kui aktsiaturg langeks 30%, väheneks Tiina sissetulek vaid 9% võrra – umbes 100 eurot kuus. Ühel hetkel, kui turud jälle taastuvad, kasvab ka tema igakuine pensionilisa.

4. Aga II sambasse kogudes saab I sammas olema väiksem

Jah, on pisut väiksem. Aga keskmise palgaga inimeste puhul on I samba vähenemine ei kaalu kuidagi üles maksuvõitu, mida saab II ja III sambasse kogumisel.

Kui Tiina võtaks 60-aastaselt oma II samba välja, kaotaks ta järgneva kaheksa tööaasta peale üle 10 000 euro maksuvõitu. Selle asemel saaks ta tulevikus umbes 15 eurot kuus kõrgemat I samba pensionit. (2) Väärib see variant kaalumist? Meie arust küll mitte.

Lisaks ei tasu unustada, et erinevalt I sambast on II ja III sambas inimese isiklik finantsvara, mida saab vajadusel ka pärandada.

Kuna I sammas on solidaarne, võib see olla kasulikum keskmisest oluliselt madalama palgaga inimestel. Mida kõrgem on palk, seda kasulikum on aga II sammas.

5. Aga kõik 60ndates inimesed ei teeni ju 2000 eurot

Ei teenigi. Tiina teenib palka, mida saab umbes 30% temavanuses inimestest. Keskmine palk on 55–64-aastaste seas umbes 1700 eurot. (3) Arvutus näitab, et 60-aastaselt alustades jõuaks sel juhul kaheksa aastaga koguda üle 66 000 euro. Ka see on korralik summa, millest saab teha tubli pensionilisa – fondipensioni väljamaksed algaksid 289-eurost.

Ei saa salata, et väiksema palgaga on raskem igakuiste kulutuste kõrvalt säästa. Kui meil oleks pakkuda salanippi, millega vähem säästes ka 60-aastaselt oma vara kasvata, siis me Tiinast ei räägiks. Tegeleme Tulevas sellega, et inimestel, kes täna oma tulevikule mõtlevad, oleksid head eeldused igast säästetud eurost minimaalse ajakuluga maksimaalne kasu saada. Mingit lollikindlat imetrikki meil selleks pole. Aga Tiina retsept 60ndates kogumiseks on päris hea.

Tõtt-öelda peitub siin ealise diskrimineerimise probleem, millel pole hoolsa kogumisega midagi pistmist. Mõned tööandjad suruvad vanemaealisi töötajaid nurka, öeldes, et kuna nad niigi saaksid juba kasutada I samba pensionit, siis pole vaja neile õiglast palka maksta. Töötaja kipub pahatihti sellega nõustuma, sest tahab edaspidigi olla kasulik ning kuklas kõlavad hirmujutud uudistest, kuidas eakamana on raske tööd leida.

Meil ei ole ka sellele probleemile taskust lahendusi võtta, aga oleme tänulikud, kui jagate meiega sarnaseid juhtumeid. Võimalik, et siin on peidus ka põhjuseid, miks paljud tööl käimist jätkvad inimesed 65-aastaseks saades oma I samba pensioni välja võtavad, kuigi see pole finantsilises mõttes mõistlik.

1. Loe Bogle’i soovitust lähemalt näiteks siit.
2. Kuna Tiina saab umbes Eesti keskmist palka 2000 eurot, siis teeniks ta igal aastal I sambasse ühe ühendosaku (50% staažist ja 50% kindlustusosast). II sambasse kogumisel vähendatakse seda 0,2 võrra. Seega kaotab Tiina aastas 0,2 osakut ja kaheksa aastaga 1,6 osakut. I samba suuruse määramisel korrutatakse osakud aastahindega, mis on praegu 9,5 eurot. Seega kaotab Tiina 1,6 osakut * 9,5 eurot = 15,2 eurot.
3. Kõige põnevamalt saab palgastatistikat uudistada Statistikaameti palgarakendusest.

Räägitakse, et kogumisega tuleks pihta hakata nii vara, kui võimalik. See aga ei tähenda, et 60ndatesse jõudnuna oleksid kogumisega lootusetult hiljaks jäänud.

Sageli polegi võimalik hakata koguma varem, sest suure tüki eelarvest võtavad näiteks kodulaen ja lapsed. Nüüd, 60-aastaselt on veel täiesti võimalik teha vajalikud sammud, et kindlustada endale piisav sissetulek ka pärast töötamise lõpetamist. Hea uudis on see, et see on lihtsam, kui arvad.

Tutvustame sulle Tiinat. Ta käib veel tööl ja ta on oma töökohaga rahul. Kui võimalik, käiks ta tööl edasi ka pärast oma 65. sünnipäeva. Sageli töötavad inimesed kuni 68. eluaastani. (1) Mida peab Tiina nüüd tegema, et 68. sünnipäevaks koguda korralik puhver töötamise lõpetamiseks?

1. Ära loobu riigi panusest II sambasse

II sammas on tänu riigi kaaspanusele võimas kogumise tööriist, millest ei tasu enneaegselt loobuda. Iga kuu läheb Tiina II sambasse 200 eurot ehk ta on maksimeerinud oma sissemaksed ja nii kogub koos riigi panusega 10% oma brutopalgast. Sellest summast 120 eurot (6%) tuleb tema brutopalgast ja 80 eurot (4%) sotsiaalmaksust.

Kui Tiina II sambasse ei koguks, saaks ta iga kuu ainult 94 eurot rohkem kätte, sest sellelt summalt tuleks ära anda tulumaksu osa (120 € – 26 € tulumaksu). Seega saab Tiina II sambasse kogudes iga kuu 106 eurot maksuvõitu. (2) 

Tiina ei võta II sammast välja, sest muidu lõpetaks riik igaveseks omapoolsed maksed tema II sambasse. Nii kaotaks ta järgneva kaheksa tööaasta peale üle 10 000 euro. (3) Ka Tiinal endal poleks peale II sambast väljamakseid võimalust sinna uusi sissemakseid suunata.

II sambas tasub koguda seni, kuni töötad. Muidu kaotad igaveseks riigi maksed.

2. Kasuta ära III samba tulumaksuvõit

III sammas on paindlik ja maksusoodne kogumisvõimalus – iga III sambasse paigutatud euro pealt maksab riik sulle kevadel 22% tulumaksu tagasi. (4) Tiina otsustab lisaks II sambale avada ka III samba ja kanda sinna nüüdsest iga kuu 300 eurot. Kuna riik maksab talle sellest 66 eurot tuludeklaratsiooniga tagasi, on Tiina tegelik panus oma III sambasse iga kuu 234 eurot ja ülejäänu panustab riik.

Nii toimides panustab Tiina järgneva kaheksa aastaga II sambasse üksnes enda rahast 19 000 eurot ja III sambasse 22 000 eurot. Arvestades summale juurde riigipoolse panuse, koguneb tema II ja III sambasse 68. eluaastaks 58 000 eurot. Aga see summa ei võta arvesse veel tootlust.

3. Ära loobu tootlusest

Üks õige valik tuleb Tiinal veel teha. Ta soovib, et kogutud vara toetaks teda veel pikalt, mistõttu peab see kasvama vähemalt sama kiiresti kui hinnad. Ajalooliselt on parimat kaitset inflatsiooni vastu pakkunud aktsiad. (5) Kuna Tiinal ei ole vajadust võtta kogutud raha kohe kasutusele ja häda korral saaks ta hakkama üksnes oma I samba pensioniga, tasub tal hoida II ja III samba vara edasi aktsiafondis. Kui ta hoiaks oma vara võlakirjades või pangakontol, kaotaks see ostujõudu. Tiina jaoks on väike sissetulek töötamise lõpetades märksa suurem risk, kui aktsiaturgude lühiajaline kõikumine. 

Kuigi mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus, on viimased 100 aastat maailmaturgu vedavate ettevõtete aktsiad pakkunud aastas keskmiselt 7% tootlust. Selle eeldusega lisab tootlus Tiina II ja III samba varale järgmise kaheksa aastaga juurde 18 000 eurot. Selleks, et tema pensionivara käiks käsikäes maailmaturu tootlusega, kogub Tiina madalate tasudega indeksfondis. 

Ja nii saigi Tiina 68. sünnipäevaks üle 75 000 euro kokku. Ta ei teinud vahepeal midagi ebainimlikku pingutust nõudvat – ta lihtsalt kasutas ära süsteemi võimalused.

Teame, et selles vanuses on kogumisega alustamisel hulk takistusi ja hirme. Neist kirjutame täpsemalt järgmises artiklis. Samuti lahkame eraldi loos, kuidas I, II ja III sammast kõige maksusoodsamalt ja sulle kasumlikumalt töötamise lõpetamisel kasutada. 

1. See pole sugugi haruldane. Statistikaameti korraldatud Eesti tööjõu-uuringu 2023. aasta andmetel jätkas 37% Eesti inimestest vanuses 65–69 veel töötamist, kusjuures kõrgharidusega samaealiste inimeste seas oli tööhõive määr lausa 58%.
2. Kui Tiina lõpetaks II sambas kogumise, oleks tema I sammas pisut suurem. Tema palga juures tähendaks see igal kuul vaid ainult umbes 15 eurot suuremat I samba pensionit.
3. 8 aastat * 12 kuud * 106 € kuus = 10 176 €
4. Tulumaksutagastust saad igal aastal tehtud III samba sissemaksetelt, mis on tehtud kuni 15% sinu brutotulust, aga mitte rohkem 6000 eurot.
5. Vaata näiteks Fama ja Frenchi teadusartiklit.

Aasta viimastel päevadel tehtud sissemaksete kohta ei pruugi info Pensionikeskusest sinu 2024. aasta eeltäidetud tuludeklaratsiooni jõuda. Sellepärast soovitame alati segaduse vältimiseks oma III samba sissemaksed aegsasti ära teha.

27. detsembril 2024 enne kella 15.59 tehtud III samba sissemaksed jõuavad õigeks ajaks, hiljem tehtud ülekanded tõenäoliselt ei jõua.

Mida teha, kui sa siiski unustasid?

Kui soovid veel 28.–31. detsembril täiendava panuse oma III sambasse teha, pea silmas Maksu- ja Tolliameti juhiseid:

• Kontrolli kevadel, kas sinu 2024. aasta eeltäidetud eraisiku tuludeklaratsioonil kajastuvad kõik III samba sissemaksed. Kui ei kajastu, saad muuta sissemakse summat vastavalt käsitsi suuremaks. 2024. aastal tehtud III samba sissemaksete kohta näed väljavõtet ka oma pensionikontol Tuleva veebis või Pensionikeskuse lehel (vali menüüst “Minu päringud” ja “Investori laekumised”).
• Kui lisad makse käsitsi juurde tuleb hoolitseda, et seesama makse ei jääks topelt ka 2025. aasta tuludeklaratsiooni. Vajadusel pead oma eeltäidetud sissemakse summat vastavas osas vähendama.
• Maksuamet võib küsida sissemakse tegemise aja kohta tõendit – selleks sobib näiteks maksekorraldus või pangakonto väljavõte. Selle aasta arvestusse saad lisada kõik sissemaksed, mis on tehtud enne 31. detsembri keskööd (aasta viimasel päeval tehtud sissemakse eest saad oma pensionikontole fondiosakud jaanuari alguses.)

Vajadusel saad tuludeklaratsiooni andmeid parandada ka tagantjärele kuni kolme aasta jooksul.

Kuidas kohe täna maksudelt võita?

Tulumaksuvabalt saad III sambasse paigutada igal aastal kuni 15% oma brutosissetulekust, kuid mitte rohkem kui kokku 6000 eurot.

1. Vaata üle, kas oled oma 2024. aasta tulumaksuvaba limiidi ära kasutanud või saaksid veel maksudelt võita.
2. Arvuta välja oma aasta brutosissetulek. Arvesta sisse kõik tulud, millelt maksad eraisiku tulumaksu – kindlasti igakuine palk, aga ka näiteks honorarid, üüritulu jne. Kristi Saare blogipostitus on sulle abiks.
3. Sisene Tulevas oma pensionikontole ja vaata järgi, kui palju oled juba sel aastal III samba pensionifondi(desse) raha paigutanud. (Kui oled aasta jooksul teinud sissemakseid ka mõnda kolmanda samba kindlustustootesse, liida need summad ise juurde – pensionikontol neid ei näe.)

Kui sa pole veel võimalikku maksuvõitu ära kasutanud, võid soovi korral teha veel ühe täiendava sissemakse – siin on ülekande tegemiseks vajalik info.

Artikkel on uuendatud 5.12.2024.

Sotsiaalministeeriumi blogis selgitas pensionitarkuse juht Kätlin Muru, miks on just nüüd õige aeg täita oma III sammast – et korjata üles III samba tulumaksutagastus. See on kasulik lugemine, mistõttu avaldame selle ka Tuleva blogis.

Jõulude eel otsime kingitusi teistele, kuid unustatakse kõige tähtsam – kingitus iseendale ja oma tulevikule. III samba maksimaalse ärakasutamisega võib teenida riigilt tagasi kuni 600 eurot aastas – vaata järgnevat näidet.

Üks suurimaid eeliseid on III samba tulumaksutagastus. Samuti on see üks parimaid viise raha kasvatamiseks, sest riik annab iga sissemakse pealt osa rahast tagasi. Lisaks on haldustasud mõistlikud ja raha kasvab maailmaturgudel.

Lihtne arvutus näitab võitu

Toon ühe lihtsa näite. Mari on 35-aastane, teenib 2000 eurot kuus ja otsustab hakata pensioniks koguma. Ta paneb iga kuu kõrvale 250 eurot, aastas kokku 3000 eurot. Mis juhtub? Riik maksab talle järgmisel aastal 600 eurot tagasi. See tähendab, et Mari maksab tegelikult 2400 eurot, aga tema investeerimiskontol on 3000 eurot.

Raha hakkab kohe kasvama – tavaliselt 5–7% aastas. Kui ta kogub nii 30 aastat, moodustub tema pensioniks korralik varu, mille loomisel aitas riik olulisel määral kaasa. Samal ajal kasvavad Mari investeeringud maailmaturgudel, andes pikaajalise tootluse võimaluse. Maksutagastus ja investeeringute kogutootlus koos moodustavad tugeva kombinatsiooni, mida mujalt turult ei leia.

III sammas pole lihtsalt pensionikogumise vahend, vaid üks nutikamaid ja soodsamaid viise pikaajalise investeerimisportfelli loomiseks, kus lisaks panustab tuleviku ehitamisse ka riik.

Aasta lõpus tasub üle vaadata oma selle aasta sissetulekud ja arvutada, kas on võimalus III sambasse veel raha lisada, et maksimeerida tulumaksutagastus. Selleks, et maksimaalselt tulumaksusoodustust ära kasutada, on mõistlik üle vaadata, mis täpselt brutosissetuleku sisse kuulub ja kontrollida, kui palju erinevate sissetulekuallikate koguarvestuses III sambasse panustada võiks.

Kui oled ära kasutanud oma aastase maksimaalse piiri – kas 15% brutotulust või 6000 eurot, kumb iganes on väiksem, on aeg hakata kaaluma muid investeerimisvõimalusi. III samba mõistes tuluallikate nimekirja leiab ka Maksuameti lehelt.

Oluline on meeles pidada, et raha peab jõudma III samba kontole hiljemalt 29. detsembril. Seepärast tuleks ülekanne teha hiljemalt 27. detsembril kell 15.59.

Kingiidee lähedasele

III samba abil on võimalik aidata ka oma lähedasi. See on suurepärane viis hoolitseda nende tuleviku ja pensionipõlve eest, kuid tähele tuleks panna, et lähedasel peab olema III samba konto, mida saab kontrollida Pensionikeskuse lehelt. Kui kontot veel pole, tuleb lähedasel endal see avada, logides sisse veebirakendusse ja esitades vastav avaldus. III sambasse sissemaksel pole alampiiri ega ülempiiri ning arvestada tuleb sellega, et tulumaksutagastust saab ainult III samba konto omanik ehk kingi saaja.

Vaata täpsemat juhendit, kuidas teha kingitust lähedase III sambasse.

Tee III samba sissemakse

Põhimõtteliselt on asi lihtne: need, kes 30. novembri südaööks sissemakse tõstmise avalduse ära teevad, maksavad järgmisel aastal vähem tulumaksu. Need, kes ei tee, jäävad järgmise aasta maksuvõidust ilma. Avalduse tegemine võtab 1-2 minutit. Aga võibolla on sul otsuse tegemisel veel küsimusi – siin on vastused enamlevinud takistustele.

Kui võtan juba III sambast maksimumi, siis kas II samba panuse suurendamine toob ikkagi veel täiendavat tulumaksuvõitu?

Jah! Teise samba sissemaksed tehakse otse sinu brutopalgast enne, kui tulumaks maha arvestatakse. Kolmanda samba maksuarvestus käib samuti brutotulu järgi, kuid need kaks ei välista üksteist. See tähendab, et saad maksimeerida mõlemad – nii teise kui ka kolmanda samba sissemaksed – ja nende pealt tulumaksu ei arvestata. Nii kasutad kaht maksusoodustust korraga ja see ongi kõige nutikam.

Kuidas sissemakse suurendamine minu tulumaksu vähendab?

Kuna teise samba sissemaksed on tulumaksuvabad, peetakse sinu töötasult vähem tulumaksu kinni. Seega, sissemakset tõstes jõuab sinu teise sambasse tulumaksumäära ehk 22% võrra suurem summa, kui see, mis muidu laekuks sinu pangakontole. Niisiis, teise samba sissemakset suurendades maksad veelgi vähem tulumaksu ja saad tulevikuks rohkem koguda.

Kas saan otsust hiljem tagasi muuta? 

Jah, saad seda muuta. Sissemaksete suurust saad muuta, kui teed uue avalduse. Oluline on teada, et muudatused jõustuvad kord aastas: uus sissemakse protsent hakkab kehtima alati järgmise aasta 1. jaanuarist, kui esitad avalduse hiljemalt 30. novembriks. Ehk näiteks, kui teed avalduse järgmise aasta juunis, siis muutub sissemakse protsent alles 2026. aasta jaanuarist. Kuni sa pole esitanud uut avaldust, kehtib sama sissemakse suurus.

Kas ja kuidas mõjutab mitme tööandja juures töötamine minu teise samba sissemakse suurendamist?

Ei mõjuta. Sinu teise samba sissemakse protsenti arvestavad kõik sinu tööandjad, kui sulle palka maksavad. Ka juhul, kui sul on mitu töökohta, kantakse sissemaksed kõigilt sinu töötasudelt otse sinu teise samba kontole sama protsendiga. Tööandja raamatupidaja saab sinu sissemakse muudatuse kohta info ise Pensionikeskusest. 

Kas teise samba sissemaksete suurendamine mõjutab minu tulevast vanemahüvitist?

Ei mõjuta. Vanemahüvitise arvestus põhineb sinu sotsiaalmaksuga maksustataval tulul. Teise samba sissemaksed ei mõjuta sotsiaalmaksu suurust ega seega ka sinu tulevast vanemahüvitist. 

Juba 30. novembril kukub tähtaeg avalduse esitamiseks, millega saad tõsta oma 2025. aasta sissemaksete suurust. See on võimalus teha otsus, mis mõjutab sinu vara kasvu ja maksuvõitu juba järgmisel aastal.

Arvuta oma maksuvõit

Kui sul on tekkinud veel küsimusi, võta meiega julgelt ühendust [email protected] või 644 5100.