Kuidas Tuleva sinu raha jätkusuutlikumalt investeerib?

Jaga sõbraga:

Jätkusuutlikkus on algusest peale üks Tuleva põhiväärtusi. Kas Eestis saab pakkuda pensionifondi, kus inimeste vara kasv kõrgete tasude tõttu maailma keskmisest kaugele maha ei jää? Pankade fondijuhid ütlesid, et ei. Tuleva liikmed uskusid, et jah.

Tänaseks oleme tõestanud, et saab küll. Meie ühised fondid on edukad. Tuleva ärimudel on jätkusuutlik. Aga millist mõju avaldavad meie investeeringud maailmale? See on küsimus, kus lihtsaid vastuseid pole.

Tuleva tiimiga oleme põhjalikult analüüsinud, mida ja miks meil on täna siin mõistlik teha. Rakendame jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid 1. septembrist.

Siin on kolm asja, mida seejuures tähtsaks peame:

  • Astume väikese, aga kaugelt mitte tühise sammu. Me vähendame oma investeeringute süsinikuintensiivsust 15-20% võrra ja jätame portfellist välja ligikaudu 200 ettevõtet, mis ekspertide hinnangul selgelt vastutustundliku juhtimise põhimõtete vastu eksivad.
  • Jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine ei too kaasa tasude tõusu. Tuleva keskne, passiivne investeerimisstrateegia jääb püsima. Kasvatame ka edaspidi järjepidevalt oma osalust kogu maailma majanduses, sest see loob tõestatult parimad eeldused pikas plaanis hea tootluse saavutamiseks.
  • Kõik Tulevas kogujad teavad, milline on nende investeeringute süsinikuintensiivsus – see on levinuim kliimajalajälje mõõdik. Ükski teine pensionifondide valitseja Eestis seda oma kõigi fondide kohta veel avaldanud pole. Loodame, et Tuleva eeskuju aitab ka teistel oma tegevust siin läbipaistvamaks muuta nagu tasude puhulgi. (1)

Eelistad vaadata ja kuulata? Siin salvestuses räägib Tuleva juht Tõnu Pekk:

 

Mida jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine praktikas Tulevale tähendab?

Me ei teeskle, et oleme selles vallas eksperdid. Rakendame maailmas laialt tunnustatud standardit – ESG filtrit, mis arvestab ettevõtete tegevuse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisaspekte (environmental, social, governance). See tähendab, et sõelume Tuleva pensionifondide aktsiaportfellist välja ettevõtted, mille käibest vähemalt 5% tuleb

  • energeetilise söe või õliliiva kaevandamisest või sellel põhinevast energiatootmisest,
  • tuumarelvade tootmisest,
  • klaster-lõhkerelvade tootmisest,
  • tubakatoodete tootmisest või
    lahingrelvade müügist tsiviilelanikkonnale.

Samuti jäävad välja ettevõtted, kes muul moel rikuvad UN Global Compact kokkuleppe tingimusi (näiteks tekitavad olulist keskkonnakahju, rikuvad inimõigusi või on seotud korruptsiooniga).

Mis muutub?

Meie portfellis on täna ligikaudu 3000 maailma suurema ettevõtte aktsiaid. Pärast ESG filtri rakendamist jäävad neist umbes 200 välja ja nende asemel suureneb ülejäänute osakaal.
Praktikas on see Tuleva jaoks väga lihtne. Me lihtsalt asendame BlackRocki indeksifondid, millest meie portfell täna koosneb, BlackRocki ESG filtriga indeksifondidega.

Mida me sellega saavutada tahame?

  1. Meie pensionifondide tootlus on jätkuvalt väga lähedal maailmaturu keskmisele ja meie kulud on madalad.
  2. Iga meie pensionifondis investeeritud euro kliimajalajälg (mõõdetuna süsinikuintensiivsuses) langeb 15-20%.
  3. Tulevas kogujad saavad järjest paremini aru, mis on objektiivsed mõõdikud investeeringute jätkusuutlikkuse hindamiseks. Nad teevad otsuseid faktide põhjal ega liiguta oma vara ühest fondist teise sellepärast, et fondi nimes kõlab “roheline” või “jätkusuutlik”.

Kuidas mõjutab jätkutuutlikkuse põhimõtete rakendamine Tuleva fondide tootlust?

Väga vähe.

Miks me ütleme, et mõju (positiivne või negatiivne) on minimaalne? Nagu öeldud, ESG filtri rakendamine mõjutab vaid väikest osa meie portfellist: asendame paarsada ettevõtet oma portfellis teistega. Ülejäänud 2800 ettevõtet see ei puuduta.

Maailma aktsiaturgude viimase paarikümne aasta ajaloost näeme, et ESG filtri rakendamisest tulenev mõju indeksifondide tootlusele on seni jäänud +/- 0,5% piiresse aastas (2). Mõju on seejuures olnud kord kergelt negatiivne, siis jälle positiivne.

Kas see toob kaasa suuremaid kulusid?

Ei too.

See on muidugi põhjendatud küsimus, sest paljud finantsvahendajad armastavad tõesti vähimagi jätkusuutlikkuse maiguga fondide eest kõrgeid tasusid küsida – see oleks justkui mingi “südamerahu” maks.

Tuleva portfelli kulud ei muutu. Tänu kokkuleppele BlackRockiga ei lähe ESG filtriga fondid meile kallimaks maksma. Mahtude kasvades langetame tasusid järk-järgult ka edaspidi.

Kas ESG filtri rakendamine ei ole vastuolus Tuleva investeerimisstrateegia peamise lubadusega: investeerime passiivselt maailma kõigisse suurematesse ettevõtetesse ega tee aktiivseid valikuid?

Meie eesmärk on saavutada oma investeeringutele maailmaturu keskmisele väga lähedane tootlus. See eesmärk ei muutu.
Selleks ostame täna ja tulevikus enamiku maailma suurimate ettevõtete aktsiaid vastavalt nende osakaalule maailmaturu väärtusest. Ka see ei muutu.

Passiivne investeerimisstrateegia pole loodusseadus, mis toimib iseenesest. Kõik indeksifondid teevad teatud valikuid. Need valikud on selgelt ja üheselt fondi tingimustes kirjas. Tuleva tänased valikud lähtuvad seaduse piirangutest ja sellest, millised investeerimisfondid meile mõistliku kuluga kättesaadavad on. Need aitavad meil hoida operatsioonid lihtsana ja kulud madalal. Need ei takista meil koostamast madala kuluga maailmaturu portfelli.

Sama põhimõte kehtib nüüd: me oleme veendunud, et ESG kriteeriumi rakendamine ei takista laiapõhjalise maailmaturu portfelli koostamist ega maailmaturu keskmisele tootlusele väga lähedase tulemuse saavutamist.

Kas Tuleva ei võiks teha olemasolevate kõrvale üht või mitut uut fondi, mis arvestavad vastutustundliku investeerimise põhimõtteid?

Esiteks: me Tuleva tiimis oleme veendunud, et vastutustundlik investeerimine on väärtus, mida oleks küüniline rakendada valikuliselt.

Tundub ju kummaline osta seda ühte “fair trade” sildiga kohvi puhvetist, kus on müügil ka kümme “tavalist” sorti – kas need on siis orjatööga valmistatud? Sama kummaline oleks pakkuda suurte fondide kõrval väikest “rohefondi”. See, et suur osa fondivalitsejatest just niiviisi käitubki, pole meile õigustus.

Teiseks: Tuleva sündis leppest, millega tuhanded liikmed panid oma teise samba vara kokku selleks, et ühiselt lahendada oma isiklik raha kogumise probleem paremini kui iga inimene seda omaette teha saaks.

Meile kõigile läheb ühel või teisel moel korda, kuidas meie investeeringud maailma mõjutavad. Ja meil kõigil on kahtlemata rohkem või vähem erinev arusaam jätkusuutlikust ja vastutustundlikust investeerimisest. Me võiksime otsida vastuseid igaüks eraldi, aga kui tahame teha midagi mõistlikku, peame tegutsema koos. Iga uus pisike fondike tähendaks lisakulusid selles fondis kogujatele ja annaks pisikeste mahtude juures üsna olematu mõju.

Koos tegutsemine tähendab paraku seda, et mõnede liikmete jaoks on meie tänane samm liiga väike ja teiste jaoks liiga suur. Oluliste otsuste puhul on see minu meelest hea märk. Väärtus peitub ju Tulevas kogujate ühisosas – mida rohkem inimesi koos kogub, seda paremad tingimused saame me kõik.

Kas jätkusuutlikkuse kriteeriumide rakendamisest tegelikult üldse kasu on? Kas see pole üksnes moodne platseebo või rohepesu?

Ükski energiatootja ei pane oma söekaevandusi kinni sellepärast, et Tuleva aktsiad maha müüb. Kui meie saame müüa, on alati keegi, kes ostab.

Kui aga järjest suurem osa investoritest müüb, hakkab ettevõtte väärtus langema, uute investorite leidmiseks tuleb vastata järjest ebamugavamatele küsimustele jne. Ühel hetkel peab ettevõtte juhtkond kaaluma, kas söetööstuse laiendamine on ikka mõistlik või oleks kasulikum panna rohkem rõhku taastuva energia võimaluste uurimisele.

80. ja 90. aastatel domineeris finantsmaailmas Milton Friedmani sõnastatud põhimõte, et ettevõtte ainus eesmärk on aktsionäride kasumi maksimeerimine. Täna on maailm muutunud: ettevõtete turuväärtuse kujunemisel on rohkem tahke (3).

Ei tasu alahinnata sõna jõudu maailma muutvates protsessides. Juba see, et nii ettevõtted kui ka investeerimisfondid peavad nüüd avalikustama teatud jätkusuutlikkuse näitajaid, muudab vähehaaval käitumist.

Sellepärast oleme otsustanud siin eeskuju näidata. Meie kodulehel on nüüd regulaarselt uuendatud info iga fondi kliimajalajälje kohta. Enamlevinud mõõdik maailmas on selleks portfelli ettevõtete keskmine süsinikuintensiivsus. Ka on selgelt kirjas, millised ettevõtted meie portfelli kunagi ei satu.

Kutsume ka teisi fondivalitsejaid üles seda infot selgelt ja ausalt avaldama. Täna nad seda ei tee. Sellepärast saan väita ainult oma hinnangulise arvutuse põhjal, et juba täna on näiteks LHV Rohelise Pensionifondi süsinikuintensiivsus suurem kui Tuleva fondidel või ka mõnel teisel tavalisel indeksifondil. LHV, lükake see väide ümber kui saate!

Mida sina teha saad?

Kui sa hoolid sellest, mida sinu raha maailmas teeb, pead natuke vaeva nägema ja fondi nimest kaugemale vaatama. “Roheline” või “jätkusuutlik” või “progressiivne” fondi nimes või reklaamis ei taga veel seda, et sinu investeeringute kliimajalajälg oleks selles fondis väiksem kui mujal või et sinu raha ei jõuaks mõne keelatud relvade- või tubakatootja aktsiatesse.

Mina muidugi kutsun sind koos minu ja teiste Tuleva liikmetega Tulevas koguma. Me ei tee nägu, et päästame mõne lihtsa sammuga maailma. Me liigume mõistlike, ausate, mõõdetavate sammudega.

 

(1) Fondide info, sh CO2 intensiivsuse uuendatud näitaja, leiad siin: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond, Tuleva III Samba Pensionifond.

(2) MSCI on võrrelnud kahe indeksi: MSCI ACWI ESG Screened ja MSCI ACWI (ehk siis vastavalt filtriga ja ilma filtrita maailmaturu portfelli) tootlust viimase kümne aasta jooksul ja leidnud, et filtriga portfelli nn tracking error on 0,47% aastas. Allikas: MSCI ACWI ESG Screened Index Factsheet apr 2022. Viimased viis aastat olnud filtriga portfelli tootlus seejuures olnud kõrgem kui ilma filtrita portfellil – erinevus võib olla mõlemas suunas.

(3) Vt näiteks Financial Timesi hiljutist artiklit, kus Euroopa relvatootjad kaebavad, et nende jaoks on kapital juba täna oluliselt kallim kuna enamus Euroopa investoreid välistab neid.

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin küsida