Uuendasime oma fondide tingimusi

Tegime Tuleva valitsevate fondide tingimustes muudatusi. Kuivõrd esitasime muudatusettepanekud Finantsinspektsioonile kahe paketina, kajastame selguse huvides neid samal viisil ka nüüd. Fondide investeerimisstrateegia ja portfellid jäävad samaks: järgime endiselt maailma aktsia- ja võlakirja turuindekseid. Mis siis täpsemalt muutus?

I Pakett muudatusi

Finantsinspektsioon kooskõlastas 10. augustil muudatused Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi, Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi ja Tuleva III Samba Pensionifondi tingimustes ja prospektides. Tuleva pensionifondide tingimused ja prospekt on kirjutatud aastaid tagasi. Vaatasime need üle, et tingimused oleksid üheselt mõistetavad ning jätaksid fondide rahavoogude juhtimisel rohkem paindlikkust.

1. Õigus võtta laenu likviidsusvajaduse katmiseks

Lisame fondide tingimustesse õiguse võtta lühiajalist arvelduslaenu likviidsusvajaduse katmiseks. II ja III sambas on selle kasutusjuhud erinevad.

II samba fondidel võib laenu vaja minna eelkõige vahetusperioodide arveldusteks, mis on kolm korda aastas (1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril või neile järgneval tööpäeval). Siis jõustuvad nende kogujate vahetusavaldused, kes on otsustanud oma II samba fondi vahetada. Vahetuspäeva hommikul makstakse Tuleva fondidest välja osakute tagasivõtmise summa kogujatele, kes lahkuvad pensioni investeerimiskontole, kuid Tuleva fondiga liitujatelt sissetulev rahavoog laekub fondi alles sama päeva jooksul hiljem. Arvelduslaen katab selle ajutise päevasisese likviidsusvajaduse.

III sambas saab osakuomanik oma raha igal ajal välja võtta. Kui tagasivõtmistaotlusi tuleb korraga rohkem, kui kontol on vaba raha, peame nende katmiseks väärtpabereid müüma. Isegi juhul, kui kontole on peatselt laekumas suuremas summas uut raha.

Mõlemas olukorras oleme seni pidanud kas hoidma kontol täiendavat rahapuhvrit või müüma väärtpabereid olukorras, kus tegelikult on kontole peatselt laekumas piisavas summas vahendeid väljamaksete katmiseks. Kontol seisev raha ei teeni tootlust ja sundmüük ebasoodsal hetkel vähendab fondi vara väärtust allesjäävate osakuomanike kahjuks. Arvelduslaen võimaldab katta lahkuvate osakuomanike väljamaksed ilma ülejäänud osakuomanike vara puhasväärtust kahjustamata.

Päevasisese arvelduslaenu kasutamisega kulu ei teki. Kui laenu on vaja pikemaks, mahub kulu tingimustega lubatud 0,5% kogukulumäära sisse.

2. Paindlikum investeerimine

Seni kehtinud tingimused nõudsid, et investeerime fondi vaba raha kindlatel kuupäevadel: iga kalendrikuu kolmandal tööpäeval ning 10 päeva jooksul, kui arvelduskonto jääk ületas miljon eurot. Edaspidi investeerime laekuvad summad lähtuvalt tegelikust rahavoost, et vähendada seisva raha negatiivset mõju tootlusele. Tehingute sageduse, miinimumsumma ja likviidsuspuhvri suuruse sätestame Tuleva sisekorras.

Kuivõrd pensionifondidesse on hakanud iga-aastaselt aina suuremas mahus igakuiselt raha tulema (II sambas laekub raha üldjuhul kuu keskel ja III sambas iganädalaselt), siis investeerime praktikas üldjuhul neli korda kuus. Rahavoogude muster võib aga ajas muutuda. 

3. Indeksi järgimine – täpsustasime portfelli piiranguid

Tuleva fondide eesmärk on saavutada võrdlusindeksiga võimalikult sarnane pikaajaline tootlus. Koostame portfelli optimeeritud valimi põhimõttel: kõiki indeksisse kuuluvaid väärtpabereid ei pea ostma täpselt samades osakaaludes. Valime nende seast representatiivse kogumi – sealhulgas regionaalseid allindekseid järgivad allfondid nii, et portfell tervikuna liigub võrdlusindeksiga sarnaselt. Nii saavutame indeksi tootluse väiksemate tehingukuludega. Fondide investeerimispoliitika eesmärk ja võrdlusindeksid jäävad samaks.

Portfelli piirangud on edaspidi sätestatud prospektides. Oleme seadnud eesmärgiks hoida fondi portfelli koosseisu erinevus võrdlusindeksist alla 10%.

Muudatuse eesmärk on tagada fondidele piisav paindlikkus, vältimaks olukorda, kus muutuv turudünaamika ja liiga jäigalt sõnastatud tingimused piiravad fondi investeerimiseesmärkide saavutamiseks portfelli soodsamate instrumentide kaasamist või sunnivad tegema ebatõhusaid müügitehinguid.

4. Eemaldasime prospektiga dubleerivad sätted seal, kus võimalik

Võtsime tingimustest välja peatükid, mis investeerimisfondide seaduse kohaselt ei pea olema sätestatud tingimustes ning mida prospekt juba ammendavalt kajastab: näiteks osakute väljalaske, vahetamise ja tagasivõtmise reeglid ning vara puhasväärtuse arvutamise kord. Sama info dubleerimine kahes dokumendis tekitab vasturääkivuste riski.

5. Tingimustes on ainult seadusega nõutav info

Tingimustest jäid välja ka sätted, mis lihtsalt kordasid investeerimisfondide seadust: näiteks fondi valitsemise üleandmise, ümberkujundamise ja likvideerimise üldpõhimõtted. Seadus kohaldub niikuinii ning tingimused on nüüd kompaktsemad ja sätestavad konkreetselt seadusega nõutud info.

I paketi muudatuste olulisus

Meie hinnangul on kirjeldatud muudatused olulised investeerimisfondide seaduse § 38 lõike 2 tähenduses.

Olulisi muudatusi on kolm: portfelli piirangud, investeerimistehingute tegemise sagedus ja arvelduslaenu õigus. Need täpsustavad investeerimispoliitika elluviimist, mitte fondi sisulist investeerimisstrateegiat. Võrdlusindeks, tasude piirmäär ja osakuomanike põhiõigused jäävad samaks.

Ülejäänud muudatused on valdavalt organisatoorsed ja redaktsioonilised: tingimuste ja prospekti vaheliste dubleeringute eemaldamine, info koondamine emba-kumba dokumenti, seaduse viidete ja ristviidete lisamine ning peatükkide pealkirjade täpsustamine. Need ei puuduta osakuomanike õigusi, investeerimisstrateegiat ega kulustruktuuri. Vastupidi, lühemad ja selgemad dokumendid lihtsustavad fondide dokumentatsiooniga tutvumist ja nendest arusaaamist.

Oluliste muudatuste korral kohalduvad seaduses sätestatud eriõigused. Praktikas tähendab see, et II samba puhul on fondi tingimused muudatused jõustuvad mitte enne kui 100 kalendripäeva möödumisel teate avaldamisest, et osakuomanikul oleks piisavalt aega soovi korral fondist lahkuda. III samba fondi tingimuste olulise muutmise korral võetakse osakuomaniku nõudel osak tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste jõustumist.

Tingimuste jõustumine

Seaduse järgi jõustuvad muudetud tingimused alles pärast seda, kui osakuomanikel on olnud aega nendega tutvuda ja soovi korral fondist tasuta lahkuda:

  • Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tingimused jõustuvad 1. jaanuaril 2027.
  • Tuleva III Samba Pensionifondi tingimused jõustuvad ühe kuu möödumisel selle teate avaldamisest ehk 18. septembril 2026.

Tuleva ei võta meie fondidesse sisenemise ega neist väljumise eest kunagi lisatasu. Meie fondidest võib igal ajal tasuta lahkuda. Kui soovid oma vara mujale viia just enne muudatuste jõustumist, esita avaldus oma internetipangas, Pensionikeskuses või Tuleva veebis.

II pakett muudatusi

Finantsinspektsioon kooskõlastas 17. augustil muudatused Tuleva III Samba Pensionifondi ja Tuleva Täiendava Kogumisfondi tingimustes.

1. Depootasu maksab edaspidi Tuleva oma arvelt

Seni on Tuleva III Samba Pensionifondi ja Tuleva Täiendava Kogumisfondi depootasu makstud fondi arvelt. Edaspidi maksab depootasu Tuleva fondivalitseja oma arvelt – sisuliselt valitsemistasu sees. Sama põhimõte kehtib juba kohustuslike pensionifondide ehk II samba fondide puhul, nüüd ühtlustame selle ka oma III samba fondis.

Osakuomaniku jaoks muutub fondi arvelt makstavate tasude struktuur ülevaatlikumaks ja lihtsamaks, muutub ainult see, kuidas depootasu on fondi dokumentides ja kulustruktuuris kajastatud.

2. Tuleva Täiendavas Kogumisfondis saab sissemakse teha ka kolmas isik osakuomaniku kasuks

Seni sai osakute märkimiseks sissemakse teha vaid osakuomanik ise. Lisame tingimustesse võimaluse, et sissemakse saab teha ka kolmas isik osakuomaniku kasuks: näiteks vanavanemad lapselapsele või muu lähedane.

See lihtsustab kogumise alustamist eelkõige piiratud teovõimega osakuomanike (näiteks laste) jaoks ning laiendab kinkimisvõimalusi.

3. Tehnilised ja redaktsioonilised parandused

Lisaks tegime dokumentides mõned tehnilised täpsustused, mis ei muuda osakuomaniku õigusi, investeerimispõhimõtteid, tasusid ega kulustruktuuri:

  • Täpsustasime Tuleva Täiendava Kogumisfondi tingimustes, et fondi tootlust võrreldakse võrdlusindeksi MSCI ACWI tootlusega ning et võrdlusindeksi järgimine tähendab võrdlusindeksiga sarnase pikaajalise tootluse saavutamist. Tegemist on Tuleva pikaaegse investeerimiseesmärgi selgesõnalise kajastamisega, tegelik investeerimispoliitika ei muutu.
  • Viisime tingimuste ja prospektide tekstid kooskõlla depootasu muudatusega (sh tasude loetelu, arvestusperioodi käsitlevad sätted, prospekti uus peatükk „Muud tasud”).
  • Parandasime Tuleva Täiendava Kogumisfondi prospektis eksliku viite kogukulu piirmäärale (0,29% asemel õige 0,45%, mis on kirjas ka tingimustes, tegemist ei ole piirmäära tõstmisega).

II paketi muudatuste olulisus

Investeerimisfondide seadus nõuab, et teavitaksime osakuomanikke sellest, kas muudatused on seaduse mõistes olulised. Sellest sõltuvad ka osakuomanike õigused. Meie hinnangul on depootasu ja kolmanda isiku maksete võimaldamise muudatused olulised investeerimisfondide seaduse § 38 lõike 2 tähenduses.

Oluliste muudatuste korral kohalduvad seaduses sätestatud eriõigused. Praktikas tähendab see, et kui sa muudatustega ei nõustu, võid enne nende jõustumist oma osakud tasuta tagasi müüa. 

Tingimuste jõustumine

Seaduse järgi jõustuvad muudetud tingimused alles pärast seda, kui osakuomanikel on olnud aega nendega tutvuda ja soovi korral fondist tasuta lahkuda. Nii Tuleva III Samba Pensionifondi tingimused kui ka Tuleva Täiendava Kogumisfondi tingimused jõustuvad ühe kuu möödumisel selle teate avaldamisest ehk 18. septembril 2026.

Tuleva ei võta meie fondidesse sisenemise ega neist väljumise eest kunagi lisatasu. Meie fondidest võib igal ajal tasuta lahkuda. Kui soovid oma vara mujale viia just enne muudatuste jõustumist, esita avaldus oma internetipangas, Pensionikeskuses või Tuleva veebis.

Tingimuste muudatusi puudutavad dokumendid

Muudetud tingimuste, prospektide ja mõjuhinnangute täistekstid on kättesaadavad Tuleva veebilehel ja allolevate linkide kaudu:

Tuleva Taskuhääling #12: Nüüd saavad Tulevas koguda ka osaühingud

Alates 15. juunist saab Tuleva Täiendavasse Kogumisfondi investeerida ka osaühingu kaudu. Esimese mõne päeva jooksul on seda võimalust kasutanud juba kasutanud üle 80 ettevõtte. Räägime selles taskuhäälingus, kellele see sobib (ja kellele mitte), kuidas see töötab ja miks Tulevas kogumine on tihti lihtsam kui mõne panga või investeerimisplatvormi kaudu investeerimine.

Saates räägivad Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk ja Tuleva operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich.

Kuula saadet


🎧 Leiad saate Spotifyst ja Apple Podcastist.

Selles osas arutame:

  • Mis Täiendav Kogumisfond on ja kuhu sinu raha läheb? (00:00–08:12)
  • Kolm tüüpilist OÜ-investorit: Toomas (üksikettevõtja), Tiina (üürikorteri omanik) ja Britta (palgatöötaja, kes teeb lisatööd OÜ kaudu) (08:13–15:50)
  • Kellele OÜ kaudu investeerimine ei sobi? (16:30–18:30)
  • Miks investeerida OÜ kaudu Tulevas, mitte Lightyearis, LHV-s või mujal? (18:30–21:30)
  • Miks ettevõtte kaudu Tulevas investeerides pole vaja LEI-koodi (ja kui palju see säästab) (21:30–24:00)
  • Maksustamine, raamatupidamine ja raha väljavõtmine (24:00–27:30)
  • Mis järgmiseks? Peagi tuleb ka lastele kogumine (29:00–32:00)

Loe teemade kohta huvi korral ka meie blogist:

Tuleva Taskuhääling #11: Külas Taavi Pertman – vastame kogujate küsimustele meie investeerimisstrateegia kohta

Tuleva ühistu üldkoosolekul tõid liikmed välja hulga küsimusi meie investeerimisstrateegia kohta. Selles saates võtame need kõige populaarsemad teemad ette ja vastame neile. Räägime, mida tähendab maksimaalne hajutamine, kuidas hoiame tasud madalal ja püsime kursil ka ärevatel aegadel, miks me ei jäta USA aktsiaid välja, ei tee eraldi maavara- ega kinnisvarafondi ega paku kogujale kümmet erinevat valikut.

Saates räägivad Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk ja Tuleva investeerimisspetsialist Taavi Pertman.

Kuula saadet

🎧 Leiad saate Spotifyst ja Apple Podcastist.

Selles osas räägime:

  • Mis on Tuleva neli põhimõtet? (02:05–03:55)
  • Kas mu kogumisvara on globaalsete riskide korral kaitstud? (03:56–11:05)
  • Millistesse ettevõtetesse Tuleva investeerib (sh Baltikumis ja Põhjamaades)? (11:06–15:39)
  • Kas peaksime investeerima reaalsetesse ressurssidesse – maavaradesse, kinnisvarasse? (15:40–21:37)
  • Miks me ei jäta USA aktsiaid välja ega tee mitut erinevat fondi? (21:38–30:14)
  • Kolm sammu, mida saad oma kogumises kohe teha (30:15–32:03)

Loe teemade kohta huvi korral ka meie blogist:

Uuendasime Täiendava Kogumisfondi tingimusi ja prospekti

Muutsime Tuleva Täiendava Kogumisfondi tingimusi ja prospekti. Finantsinspektsioon kooskõlastas muudatused 12. mail. Muudetud tingimused ja prospekt jõustuvad 15. juunil 2026.

Mis muutub?

  1. Investorite ring laieneb osaühingutele. Lisaks füüsilistele isikutele võivad fondiosakuid edaspidi omandada ka Eestis registreeritud OÜ-d, millel on kuni kaks Eesti kodanikust või residendist osanikku ja kellest üks või mõlemad on samal ajal OÜ juhatuse liikmed ja tegelikud kasusaajad. Kui OÜ ei vasta enam neile tingimustele, ei saa ta uusi osakuid juurde omandada ning teatud juhtudel on meil õigus fondiosakud ühepoolselt lunastada.
  2. Varade blokeerimine hoolsusmeetmete rakendamisel. Tingimustes ja prospektis sõnastasime selgelt Tuleva õiguse blokeerida osakuomaniku fondiosakud ja rahalised vahendid. Blokeerimise aluseks on näiteks identiteedivarguse oht, vastamata päring (näiteks vara päritolu või rikkuse allika kohta), rahapesu, terrorismi rahastamise, rahvusvaheliste finantssanktsioonide rikkumise või finantspettuse kahtlus, või pädeva riigiasutuse nõue. Tuleva ei vastuta sel juhul blokeerimisega kaasneva võimaliku kahju eest.
  3. Sissemaksete tagastamine ja kulude kinnipidamine. Lisasime Tuleva õiguse tagastada fondi tehtud sissemakse, kui see laekub kõrge riskiga riigist, on tehtud kolmanda isiku poolt, osakuomaniku kliendisuhe on lõppenud või rahaliste vahendite päritolu on ebaselge. Tagastusega seotud ülekandetasud ja kulud peame kinni tagastatavast summast.
  4. Osakute ühepoolne lunastamine. Lisasime tingimustesse viite juba prospektis kehtinud õigusele osakuomaniku osakud omal initsiatiivil ühepoolselt lunastada ning pidada lunastatud summast kinni ülekandega seotud tasud ja kulud. Täpsustasime prospektis sõnastust erinevate tõlgenduste vältimiseks, sätte sisu ei muutunud.

Muudatuste olulisus

Meie hinnangul ei ole ükski muudatus oluline investeerimisfondide seaduse tähenduses. Muudatused ei piira olemasolevate osakuomanike õigusi ega muuda nende varalist positsiooni fondis. Kuna tegemist ei ole oluliste muudatustega, ei kaasne kogumisfondi osakuomanikele  tingimuste muutmisega seaduses sätestatud võimalikke rakendatavaid erimeetmeid.

Tingimused, prospekt ja mõjuanalüüs

Muudetud tingimuste ja prospekti terviktekst ning muudatuste mõju analüüs on kättesaadavad Tuleva veebilehel:

Levinumad küsimused Tuleva ühistu üldkoosolekul 2026

Tänavu sai Tuleva tulundusühistu 10-aastaseks. Praegu peame oma iga-aastast üldkoosolekut, kus igaühel meist on võrdne hääl otsustamisel. Ühtlasi kutsume sind kaasa mõtlema, mis võiks olla ühistu järgmise kümnendi suund.

Üldkoosolek on hea ajend, mis paneb liikmeid meilt rohkem küsima. Küsimused muudavad Tuleva sisu kõigile selgemaks ja kasulikumaks. Siin on valik neist, mis seekord laiemalt huvi pakkusid.

1. Tuleva strateegia ja fookus: kas plaan on jääda fondiäri juurde või laieneda?

Vastab Tuleva ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.

Kui vaatame tagasi, mida 10 aastat tagasi lubasime, siis oleme lubatu ära teinud ja rohkemgi. Igal edukal ettevõttel peaks olema selge tulevikuvisioon ja plaan, kuidas areneda. Näeme, et koos suudame teha suuri asju. Meid nii meeskonna kui ka kogukonnana innustab mõte, et saame teha seda mitte vaid enda, vaid kogu Eesti jaoks.

Seetõttu oligi praegu hea aeg käivitada ühistu strateegiaprotsess ja vastata küsimusele, kuidas me veel saaksime liikmetele ja ühiskonnale väärtust luua. Strateegiaprotsess on alles algusjärgus ja peaks valmima sügiseks. Juhatus ja nõukogu on arutanud ning analüüsinud, mis suunas võiksime mõelda ja liikmetega nõu pidada.

Kuna liikmete vajadused on meie töös peamised, otsustasime tänavust üldkoosolekut kasutada võimalusena sind küsitluse kaudu kaasata, et leida üles päris valukohad. Igal küsitluse teemal on samad probleemid, mis 10 aastat tagasi olid pensionifondidel. Need on keerulised, kallid, täis infomüra ja „peenikest kirja”, nii et raske on teha südamerahus head otsust.

Ühtegi ärisuunda pole otsustatud. Täiesti võimalik, et tasub jääda oma fondiäri juurde. Aga kui me ei küsi endalt, kas saame veel midagi palju paremaks teha, siis seda ka ei juhtu. Kui küsime ja leiame, et suure liikmeskonnana on võimalik ja majanduslikult mõttekas mõnda uut ärisuunda käivitada, siis miks mitte.

Maailmas ringi vaadates on ühistuline ettevõtlusvorm levinud. On pika ajalooga edukaid tulundusühistuid, mis tegutsevad nii finants- kui ka muudes sektorites. Kui me midagi uut otsustame teha, siis teeme seda oma väärtusi, toimimispõhimõtteid ja senist kogemust järgides. Kuulame liikmeid, ehitame madala kuluga innovatiivset teenusettevõtet ja seame turul uue ning parema lati.

Igal juhul oled sa liikmena oodatud oma mõtteid jagama.

2. Miks Tuleva ei muuda oma investeerimisstrateegiat vastavalt maailmas toimuvale?

Vastab Tuleva fondijuht Tõnu Pekk.

Meie investeerimisstrateegia on püsinud sama Tuleva algusest saati. Võtsime eesmärgiks saavutada maailma aktsiaturu keskmisele võimalikult lähedane tootlus. Selle saavutamiseks peame hoidma tasud madalad ja portfelli maksimaalselt üle maailma ja majandussektorite hajutatud. Andmed ütlevad, et maksimaalne hajutamine ja madalad kulud on kõige kindlam viis hea pikaajalise tootluse tagamiseks.

Iga sekkumine sellesse portfelli, näiteks turuindeksist suurema osakaalu suunamine maavarade sektorisse või kulda, lisab riski, et meie tootlus on maailmaturu omast erinev. Kas kõrgem või madalam, ei tea. Andmed näitavad, et keskmise fondijuhi tehtud valikud kipuvad maailmaturule alla jääma. Meie indeksfondides on juba täna kõik maailma suurimad maavara-, energia-, vee- ja põllumajandusettevõtted, täpselt selle osakaaluga, mille maailmaturg neile annab. Me ei jäta neid välja, aga ka ei panusta neile suuremalt kui keskmine investor.

Sama loogika kehtib ka piirkondade puhul. Viimased aastad on maailmaturu kasvu vedanud suuresti USA tehnoloogiasektor. Selles pole aga midagi erakordset, et mõni piirkond või tööstusharu teisi mingil ajaperioodil edestab. Kui ühel päeval läheb paremini mõnel muul regioonil või tegevusvaldkonnal, suureneb nende osakaal maailmaturu indeksis ja meie, kes investeerime kogu turgu, saame automaatselt selle sektori või regiooni ettevõtete aktsiad oma portfelli. Just see lai geograafiline hajutatus on ühtlasi parim kaitse geopoliitiliste pingete vastu, sest me ei sõltu ühegi üksiku riigi või piirkonna käekäigust.

Alguses võib tunduda ebaloogiline, et näiliselt turvaline valik, kas kitsamale valdkonnale (kullale või maavaradele) panustamine või osa vara hoidmine võlakirjades, hoopis suurendab koguja pikaajalist riski. Aga meie peamine risk on ikka see, et me ei kogu piisavalt palju, mitte see, et osaku hind vahepeal kõigub.

Seetõttu ei ole meil täna head põhjust investeerimisstrateegia muutmiseks. Suuname igal kuul tükikese oma sissetulekust fondi ning püsime rahulikult kursil olenemata turgude meeleoludest.

3. Kuidas on minu vara Tulevas kaitstud geopoliitiliste riskide eest?

Vastab Tuleva fondijuht Tõnu Pekk.

Mure on arusaadav, viimasel ajal on seda tundnud paljud liikmed. Lühike vastus: Agressori rünnaku või muu suurkriisi korral on sinu vara Tulevas kaitstud, sest meie investeeringud asuvad füüsiliselt väljaspool Eestit.

Näiteks meie aktsiafondide raha on paigutatud maailma suurima varahalduri BlackRocki indeksfondidesse, mis investeerivad tuhandetesse maailma suurimatesse börsiettevõtetesse (Apple, Microsoft, Nestlé, Toyota, ASML, LVMH jt). Ükski neist ei asu Eestis. Indeksfondide osakute registrit peab maailma üks suurimaid panku JPMorgan ning Tuleva fondide osakuid hoitakse seal eraldi kontol. Nii BlackRock kui ka JPMorgan tegutsevad USA, Suurbritannia ja Euroopa Liidu finantsjärelevalve all. Ka siis, kui Eestis ei tööta IT-süsteemid või Tuleva kontor peaks kannatada saama, jääb sinu vara puutumata, sest seda hoitakse teises riigis ja teise institutsiooni juures.

Ühte praktilist asja tasub veel teada. Tehingud Eesti pensionisamba osakutega, näiteks väljamaksete tegemine, sõltuvad Eesti pensionisüsteemist ja pankadest. Kui need on kriisi ajal ajutiselt häiritud, võib raha kättesaamine viibida, kuigi vara ise on alles ja sinu nimel.

Pikemalt oleme sellest kirjutanud blogipostituses „Kas peaksin geopoliitilise riski tõttu lõpetama pensioniks kogumise?”.

4. Miks Tuleva ei kuva fondide hinnagraafikuid?

Vastab Tuleva toote- ja tehnoloogiajuht Erko Risthein.

See on teadlik valik. Põhjus on lihtne: fondi hind ei ole sinu tootlus. Sa ostad iga kuu osakuid natuke juurde ja iga sissemakse läheb eri hinnaga, seepärast võivad fondi viie aasta number ja sinu enda tulemus olla väga erinevad.

Selle asemel oleme Tuleva veebirakendusse ehitanud tööriista „Sinu vara tootlus”. See arvutab sinu enda sisse- ja väljamaksete põhjal, kuidas sul päriselt on läinud, ning võrdleb maailmaturu indeksiga samal ajaperioodil. Näitame nii aastast tootlust protsentides kui ka eurodes, sest +20 000 € räägib enamasti rohkem kui 10%.

Lisaks tekitab fondide hinnagraafikute igapäevane jälgimine sageli kahju: see ahvatleb turgu ajastama ja võib paanikahetkedel viia kehvadele otsustele, näiteks fondivahetusele halval hetkel või raha väljavõtmisele põhjas. Kui keegi tahab fondide hinda iga päev jälgida, siis selleks on head tööriistad mujalgi olemas: Pensionikeskuses, Google Finance’is, Yahoo Finance’is. Meil pole põhjust seda dubleerida, vaid ehitame seda, mida mujalt ei saa.

Kirjutasin selle kohta just ka pikema blogipostituse, kus selgitan otsuse tagamaid põhjalikumalt: „Miks me ei näita fondide jooksvaid graafikuid (ja mida näitame selle asemel)”.

5. Kuidas toimivad Tuleva liikmekapital ja kasumi jaotamine?

Vastab Tuleva ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.

Tulevas on liikmekapitali võimalik omandada neljal viisil:

  • Sissemakse. Tuleva asutamisel (2016) tegid 3000 inimest vabatahtliku sissemakse 1000–10 000 eurot. 2019. aastal oli kõigil liikmetel võimalus teha täiendav sissemakse meie III samba fondi loomiseks.
  • Liikmeboonus. Igal aastal teenid liikmekapitali juurde 0,05% oma Tuleva fondides oleva vara väärtusest.
  • Tööpanus. Tuleva töötajatele ja teenusepakkujatele makstakse osa tasust optsioonina.
  • Ostmine teiselt liikmelt. Alates 2025. aasta septembrist saavad liikmed liikmekapitali omavahel müüa ja osta.

Seega sõltub sinu liikmekapital sellest, millal ja kuidas oled Tulevasse panustanud. Täna saab iga liige oma liikmekapitali kasvatada eelkõige liikmeboonuse kaudu: mida rohkem on sul Tuleva fondides vara, seda rohkem liikmekapitali igal aastal juurde teenid.

Likviidsus. Varem sai liikmekapitali rahaks teha ainult ühistust lahkudes. Alates 2025. aasta septembrist on liikmetel võimalik liikmekapitali omavahel müüa ja osta. Kellel on raha vaja, saab müüa; kellel on huvi juurde, saab osta. Praegu on kuulutuste põhjal rohkem ostu- kui müügihuvi, mis näitab, et liikmed väärtustavad seda vara.

Kasumi jaotamine. Oleme liikmetena põhikirjas kokku leppinud, kuidas Tulevas kasumit jagame. Igal aastal jagame osa kasumist liikmetele liikmeboonusena vastavalt sellele, kui palju igaühel on Tulevas vara. Ülejäänud kasum kuulub liikmetele vastavalt nende osalusele liikmekapitalis. Kord viie aasta tagant otsustame üldkoosolekul, kas kogunenud kasum dividendina välja maksta või ühistus edasi hoida. Järgmine selline arutelu tuleb 2027. aasta üldkoosolekul.

Kõik eelhääletuse jooksul laekunud küsimused, vastused ja tagasiside koondame sellesse jagatud dokumenti.

Soovin küsida