Tuleva otsib analüütik/arendajat

Tuleva on kaks ühes: edukas fintech idufirma ja mõjus kodanikeühendus. Tuleva liikmed tulid kokku, et jätta pankadest vahemehed kõrvale ja teha omale ise paremad pensionifondid. Meie fondide maht on nelja aastaga kasvanud nullist rohkem kui 300 miljonini kasvades igal aastal pea 50%. Lisaks sellele on Tuleva tulekuga Eesti pensionifondide maastikul toimunud mitmeid olulisi muudatusi.

Kui samas tempos õnnestub jätkata, on meie varade maht mõne aasta pärast juba üle miljardi ja kogujaid üle 100 000. Selleks on meil vaja kogenud andmeteadlase abi.

Sinu vastutus on Tuleva andmed: rohkem kui 50 000 II ja III samba fondides koguja, meie kolme pensionifondi investeeringute ja võrdlusindeksite ning meie ühise äri majandustulemuste andmed. Sinu ülesandeks on hoolitseda, et andmed oleksid parimal viisil kogutud ja hoitud. Sinu töö aitab kaasa sellele, et järjest rohkem inimesi saavutaks oma kogumiseesmärgi ja et meie andmetega seotud operatsioonid oleksid võimalikult efektiivsed.

Sinu peamised tööülesanded:

  • Automatiseerid meie operatsioone, lood läbimõeldud protseduurid, kuidas andmed kogunevad ja kuidas andmed õigeks ajaks õige kasutajani jõuavad.
  • Sinu ülesandeks on hoolitseda, et andmed oleksid parimal viisil kogutud ja hoitud ning kasutada neid andmeid selleks, et järjest rohkem inimesi saavutaks oma kogumiseesmärgi.
  • Aitad hallata riske ja toetad Tuleva kasvu.

Vajalikud oskused:

  • SQL, Tableau või mõni muu analüüsitarkvara tööriist. Kasuks tulevad ka R, Python oskused.
  • Andmetega töötamise parimad praktikad (andmete turvalisus, andmete puhastamine).
  • Oskad oma töös üles ehitada kontrolle ja teste, et veenduda tulemuse õigsuses.
  • Töötad efektiivselt ja keskendud olulisele, oskad teha tulemustest järeldusi.
  • Oled business minded ning sulle meeldib kaasa mõelda.
  • Baasteadmised finantsvaldkonnast, kasuks tulevad ka teadmised investeerimisest.
  • Oled täpne ja korrektne.

Tööaeg: Arvestame sinu elukorraldusega – kokkuleppel võimalik osaline kaugtöö.

Töötasu: konkurentsivõimeline töötasu + töövahendid + sporditoetus.

Huvi korral anna meile endast märku ja kirjuta liisi.eenmaa@tuleva.ee

Mida teha, kui unustasid III samba viimasele minutile?

Aasta viimastel päevadel tehtud sissemaksete kohta ei pruugi info pensionikeskusest sinu 2020. aasta eeltäidetud tuludeklaratsiooni jõuda. Sellepärast soovitame alati segaduse vältimiseks oma kolmas sammas aegsasti korda teha.

Mida teha, kui sa siiski unustasid?

Kui tahad veel sel aastal veel ühe täiendava sissemakse teha, pea silmas maksuameti juhiseid:

Kontrolli kevadel, kas sinu 2020. aasta eeltäidetud eraisiku tuludeklaratsioonil kajastuvad kõik kolmanda samba sissemaksed. Kui ei kajastu, saad sissemakse summat vastavalt käsitsi suuremaks muuta.

Sel juhul tuleb hoolitseda, et seesama sissemakse ei jääks topelt ka järgmise aasta tuludeklaratsiooni. Vajadusel pead oma eeltäidetud sissemakse summat vastavas osas vähendama.

Maksuamet võib küsida sissemakse tegemise aja kohta tõendit – selleks sobib näiteks pangakonto väljavõte. Selle aasta arvestusse saad lisada kõik sissemaksed, mis on tehtud enne 31. detsembri keskööd. (Aasta viimasel päeval tehtud sissemakse eest saad oma pensionikontole fondiosakud jaanuari algul.)

Kuidas kohe täna maksudelt võita?

Tulumaksuvabalt saad kolmandasse sambasse paigutada igal aastal kuni 15% oma brutosissetulekust, kuid mitte rohkem kui 6000€.

  1. Vaata üle, kas oled oma 2020. aasta tulumaksuvaba limiidi ära kasutanud või saaksid veel maksudelt võita.
  2. Arvuta välja oma aasta brutosissetulek. Arvesta sisse kõik tulud, millelt maksad eraisiku tulumaksu – kindlasti igakuine palk, aga ka näiteks honorarid, üüritulu jne. Kristi Saare blogipost on abiks.
  3. Sisene Tuleva kontole ja vaata järgi, kui palju oled juba sel aastal kolmanda samba pensionifondi(desse) raha paigutanud. (Kui oled aasta jooksul teinud sissemakseid ka mõnda kolmanda samba kindlustustootesse, liida need summad ise juurde – pensionikontol neid ei näe.)

Kui sa pole veel võimalikku maksuvõitu ära kasutanud, võid soovi korral teha veel ühe täiendava sissemakse – siin on ülekande tegemiseks vajalik info.

NB! Kui sa teed täna-homme kolmandasse sambasse elu esimese sissemakse, ei pruugi sulle enam kahjuks laieneda võimalus võtta raha fondist välja soodustulumaksuga alates 55. sünnipäevast, vaid pead tõenäoliselt ootama eelpensionieani. (Varem saavad soodustingimustel raha välja võtta need, kes omandasid fondiosakuid enne 2021. aasta 1. jaanuari, aga pensionikeskus ei pruugi jõuda enne uue aasta algust sinu kontole osakuid kanda. Nii saame meie asjast aru – kui soovid, võid pensionikeskusest üle küsida: telefon 640 8886.)

Parem kink: panus kolmandasse sambasse

Ei taha jõuluks viimasel hetkel ostetud vidinaid? Küsi lähedastelt kingiks hoopis investeeringut oma kolmandasse sambasse!

Kolmas sammas on vahva maksuvõimendusega raha kogumise tööriist. Igalt 125 eurolt, mis sel aastal sinu valitud kolmanda samba fondi läheb, kingib riik sulle kevadel 25 eurot tulumaksu tagasi – veel üks hiline jõulukink lisaks 🙂

Kuidas kanda raha sõbra või sugulase kolmandasse sambasse?

Saaja: AS Pensionikeskus

Saaja arveldusarve:
Luminor: EE961700017004379157
SEB: EE141010220263146225
Swedbank: EE362200221067235244

Viitenumber: Kingi saaja pensionikonto number

Makse selgitus: 30101119828

NB! Kui makse tuleb välispangast, siis jäta viitenumbri väli tühjaks ning kirjuta selgitusse: 30101119828,IK:kingi saaja isikukood (näiteks 30101119828,IK:37012112333).

Paar asja, millega arvestada:

  • Kolmanda samba sissemakse suurusel ei ole alam- ega ülempiiri – see võib olla 10 eurot või 5000 eurot. Tulumaksu saad tagasi sissemaksetelt kuni 15% ulatuses sinu sel aastal teenitud eraisiku tulumaksuga maksustatud tulust või kuni 6000 eurot. Ka sugulaste-sõprade arvelt tulnud sissemaksed peavad sinu isikliku limiidi sisse ära mahtuma.
  • Tulumaksu saab tagasi see, kelle kolmanda samba fondi raha läks – kui keegi teine teeb sissemakse sinu pensionikontole, saad kevadel maksu tagasi sina. Kui sina teed sissemakse lähedase inimese pensionikontole, saab maksu tagasi tema.
  • Ära paiguta kolmandasse sambasse raha, mida sul lähemal ajal kindlasti vaja läheb. Kolmanda samba fond ostab sulle maailma juhtivate ettevõtete aktsiaid – see on väga hea viis pikaajaliseks investeerimiseks.

NB! Sissemakse kuupäevaks loetakse fondiosakute väljalaske päeva, mis on 1 päev pärast raha laekumist. Kui soovid, et sissemakse läheks selle aasta tulumaksulimiidi arvestusse, peab raha pensionikeskuse kontole jõudma hiljemalt 30. detsembriks. Seega on igaks juhuks mõistlik ülekanne teha mõni päev varem.

Tõnu Pekk: II ja III samba eest võiks sõna “pension” ära võtta

Kas pensionist elamise mudel üldse muutuvas tulevikus toimib, küsis ajakirjanik Hando Sinisalu täna Äripäeva raadios Tuleva asutaja Tõnu Pekilt. 

“Ma arvan, et ka tulevikus saab olema nii, nagu viimased neli-viis tuhat aastat on olnud: suuremad valikud on sellel, kellel on kapitali, kui sellel, kellel ei ole,” vastas Pekk. “Minu meelest võiks pensionisammastelt sõna “pension” eest ära võtta. Teine ja kolmas sammas on lihtsalt väga head tööriistad, mille abil saad ilma suurt ohverdust tegemata oma tuleviku jaoks raha koguda.

 

Väga võimalik, et maailm on tõesti 20-30 aasta pärast teistsugune paik kui täna. Tõenäoliselt on see endiselt niisugune maailm, kus suuremad valikud on neil, kellel on kapitali. Need, kellel ei ole, sõltuvad ka tulevikus riigist. Ja nagu täna näha, ei ole riik väga palju ette võtnud selleks, et sul tulevikus sissetulekut oleks. 

Minu arvates ei ole selle reformi kõige suurem probleem see, kas raha kogumine on kohustuslik või vabatahtlik. Kõige suurem probleem on ikka selles, et kogu arutelu ignoreerib lihtsat fakti: ükskõik kas koos teise sambaga või ilma teise sambata – need inimesed, kes pensionist loodavad elada, elavad vaesuses.

Pensionireformi eesmärk peaks seega olema suurem pension. Aga pensionide tõstmiseks ei ole muud vahendit, kui et kuskilt peab raha juurde tulema. Ja pensionireform peakski seetõttu vastama küsimusele, kust see raha juurde tuleb?

Reformi-eelnõu kuritegelik puudujääk ongi see, et valitsus pole isegi teinud katset sellele küsimusele vastata. Selle asemel ütlevad reformi eestvedajad, et on täitsa ok, kui sa oma tuleviku jaoks raha kõrvale ei pane. Et noored inimesed ei peagi pensionile mõtlema. Aga nad jätavad ütlemata selle, et riik sellele ka ei mõtle ja et riik ei kavatse sinu eest hoolitseda.

Täna seisab iga 20-30-aastase inimese ees tõsine küsimus: kes hoolitseb sinu tulevikupensioni eest?

Kui sa usaldad, et küll valitsused tulevikus ikka tõstavad makse või jagavad riigieelarvet ümber nii, et ka need, kellel endal sääste pole, saavad normaalset pensioni, siis võid tõesti teise sambasse kogumise lõpetada. Mina ise selle peale ei looda. Parem, kui suurem summa koguneb su enda isiklikule pensionikontole kui kusagile riigieelarvesse. 

Reformil on ka üks suur tugevus: seda raha, mis mina teise sambasse kogun, saan tulevikus kasutada täpselt nii, nagu ise heaks arvan. See tähendab, et teine ja kolmas sammas on nüüd lihtsalt väga head viisid, kuidas endale tulevikuks suurem summa raha koguda – küll sa siis hiljem jõuad mõelda, kas hakkad sellest rahast endale pensioni maksma või ostad suvila või lähed hoopis ümbermaailmareisile. Loogiline on, et seda otsust saad teha ainult siis, kui oled midagi kogunud.”

Kuidas valida pensionifondi, kui oled 18-55-aastane?



 

Tuleva ettepanekud pensionireformi eelnõule

Kogumispensioni reformikava kriitiline nõrkus on, et see tervikuna ei aita lahendada, vaid pigem süvendab Eesti pensionisüsteemi valusaimat probleemi: suur osa pensioniikka jõudjatest langeb vaesusesse. Tuleva saatis täna rahandusministrile seaduseelnõu parandusettepanekud.

Reformikava tähtsaim saavutus on suurem paindlikkus ja madalamad kulud teise sambasse kogutud raha kasutamisel. Tänu sellele võidavad need, kes teise sambasse kogumist jätkavad. Inimestel, kes pensionisammastesse midagi ei kogu, pole hüppeliselt paremaks tehtud väljamaksetest mingit kasu.

Tuleva asutaja Tõnu Pekk kirjutas eilses blogipostis, et automaatne kogumine teise sambasse on väga hea asi just sellepärast, mida reformi üks eestvedajaid Helir-Valdor Seeder korrata armastab: 20-aastaselt ei peaks veel mõtlema vanadusele ja surmale. Teise samba vabatahtlikuks muutmine soosib neid, kes siiski just noorelt vanaduspõlvele mõtlevad ja oma tuleviku heaks säästmist alustavad. Reform jätab kehvemasse seisu need, kes jõuavad tõsisemalt pensionile mõelda alles keskeas.

Tuleva lähtus rahandusministrile saadetud kirjas eeldusest, et valitsus on juba otsustanud teise pensionisamba vabatahtlikuks muuta – argumente selle sammu poolt ja vastu on juba esitatud piisavalt. Keskendume ettepanekutele, mille rakendamine aitab vähendada otsusega kaasnevaid riske, suurendada säästmist ja parandada säästude tootlust. Siin on Tuleva kommentaarid täies mahus:

 

Lugupeetud Rahandusminister,

Palju energiat on kulunud küsimusele, kas Eesti inimeste pension oleks tulevikus suurem teise pensionisamba olemasolul või puudumisel. Väitluse keskpunktis on ennustused, mille paikapidavust saame täna hinnata vaid tõenäosuste ja riskidena. Paraku ignoreerib senine arutelu kurba tõsiasja, et nii esimene ja teine sammas koos kui ka esimene sammas üksi jätavad enamuse Eesti inimestest pensionieas suhtelisse vaesusesse.

Need riigid, kus vanaduspension tagab väärika äraelamise (nt Soome, Rootsi, Holland jt), eristuvad Eestist eelkõige selle poolest, et esiteks säästavad tööeas inimesed pensioniks oluliselt suurema osa sissetulekust kui meil ja teiseks teenivad säästud kõrgemat pikaajalist tootlust.

Kogumispensioni reform peaks seega teenima kahte eesmärki:

  • suurendada inimeste säästumäära ja
  • parandada vara tootlust.

Tegelikke andmeid analüüsivad uurimused näitavad selgelt, et laiem finantsinstrumentide valik ei suurenda säästmist ega paranda tootlust. Säästmist suurendab see, kui regulaarne raha kõrvale panemine on lihtne ja automaatne. Tootlust parandab süsteemi kulude järjepidev tähelepanu all hoidmine ja langetamine. Rootsi pensioniamet on arvutanud, et 1% võrra kõrgem tasumäär aastas kogumis- ja väljamaksete perioodi vältel tähendab inimesele tagajärjena 28% võrra väiksemat pensioni.(1)

Hea pensionisüsteem on madalate kuludega ning aitab inimesel võimalikult vara alustada ja vältida valitud plaanist kõrvale kaldumist.

On tervitatav, et käesolev eelnõu kõrvaldab ühe suure kohustusliku kogumispensioni puuduse. Seni seadusega peale surutud pensionileping jätab kogujatele pensioniks kätte kuni kolmandiku võrra vähem raha kui võiks. Teise samba väljamaksete süsteemi reform on vajalik ja edasilükkamatu.

Paraku sisaldab käesolev eelnõu olulisi muudatusi, mis

  • vähendavad Eesti inimeste keskmist säästumäära ja suurendavad märkimisväärselt inimeste hulka, kellel pole pensioniikka jõudes mingeid sääste;
  • seavad osa inimeste säästud suurema riski alla ja tõenäoliselt mõjutavad negatiivselt nende säästude tootlust kogumisperioodil.

Samuti ei kasuta kavandatav reform võimalusi aidata inimestel kerge vaevaga rohkem säästa.

Lähtume arusaamast, et valitsus on juba otsustanud viia riigikogusse reformikava, mille aluseks on teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Seda arvesse võttes keskendume ettepanekutele, mis aitavad vähendada otsusega kaasnevaid riske ja kõrvaldada ülal mainitud puudusi:

1. Lisada eelnõusse mehhanismid, mis võimaldaks teisest pensionisambast lahkunutel soovi korral võimalikult kiiresti ja lihtsalt uuesti liituda.

Vastasel juhul tekib olukord, kus nooremas eas tehtud samm seab inimese kogu eluks ebasoodsasse olukorda. Palume kaaluda teisest sambast lahkunute automaatset taasliitmist süsteemiga teatud ajaperioodi möödudes. Samuti palume kaaluda ajutiste maksepuhkuste võimaldamist, ilma olulise ajalise piiranguta sissemaksed uuesti taastada. Riigi selge eesmärk peab olema vähendada inimeste arvu, kes teises pensionisambas kogumisest loobuvad.

2. Lisada eelnõusse keeld teha pakkumisi, mis sisaldaks viidet teises sambas kogumise katkestamisele või (eel)pensioniikka jõudes lõpetamisele ja raha muudel otstarvetel kasutamisele.

Teise samba varaga seotud pakkumiste keeld peab laienema kõigile kaupade ja teenuste, kaasa arvatud finantsteenuste pakkujatele. Soovitame tutvuda Suurbritannia finantsjärelvalve analüüsiga, mis tuvastas pensionivara välja võtmisel suurima ohuna just kõrgema riski ja suuremate kuludega finantstoodete pakkumise pankade, kindlustusseltside ja muude teenusepakkujate poolt.(2)

3. Kohustada Rahandusministeeriumi ühe aasta jooksul pärast reformis kavandatud muudatuste rakendumist läbi viia analüüs turul pakutavate pensioni investeerimiskontode tasude ja riskiprofiilide sobivuse kohta pikaajaliseks kogumiseks.

Eelnõu kinnitamise ajaks ei ole selge, millistel tingimustel hakkab seadusega kitsalt piiratud ring pakkujaid pensioni investeerimiskonto teenust pakkuma. On suur oht, et täiendav valikuvabadus toob endaga kaasa keerulise kulustruktuuriga, varjatud tasusid sisaldavate ning ebaproportsionaalselt kõrge riskitasemega finantstoodete pakkumise.

4. Lisada eelnõusse kohustus Maksuametile teavitada teise sambaga mitteliitunuid ning teisest sambast lahkunuid võimalusest teise sambaga uuesti liituda.

1982. a või varem sündinutel on võimalus alates 2020. aasta augustist teise pensionisambaga vabatahtlikult liituda. On tähtis, et riik teeks omalt poolt kõik võimaliku, et inimesed oleks sellest võimalusest õigeaegselt informeeritud. Samuti peab riik hoolitsema selle eest, et teise sambasse kogumise katkestanud inimesed saaksid õigeaegselt info uuesti liitumise võimalusest.

5. Eemaldada eelnõust säte, mis tõstaks kolmandasse sambasse kogutud vara välja võtmisel soodus-tulumaksumäära rakendumise 55. eluaastalt eelpensionieani.

Täiendavad piirangud peavad olema selgelt põhjendatud. Tulevale ei ole teada ühtegi probleemi, mida see säte lahendada võiks. Kogutud vara kasutamise paindlikkus on vabatahtliku kogumise soodustamisel olulise tähtsusega.

6. Keelata kolmanda samba fondide ning kindlustustoodete pakkujatel võtta kogujatelt sisenemis- ja väljumistasu.

Teises pensionisambas keelas riik kõrged väljumistasud 2017. aastal. See säästab pensionikogujatele miljoneid eurosid aastas. Riik peab otsustavalt jätkama pensioni kogumisega seotud kulude vähendamist, alustades kolmanda samba sisenemis- ja väljumistasude kaotamisest sarnaselt teise pensionisambaga.

Lisaks palume kaaluda depooteenuse pakkumisel piirangute kaotamist rahvusvahelistele depoopankadele – see vähendaks kordades depooteenuse kulusid, mida fondivalitsejad maksavad inimeste pensionivara arvelt.

Tulundusühistu Tuleva on pensionikogujate huve esindav enam kui 5300 liikmega organisatsioon. Oleme valmis igati aitama, et Eesti pensionisüsteem looks inimestele paremad eeldused väärikaks eluks tulevikus.

Lugupidamisega

TuÜ Tuleva juhatuse liikmed Priit Lepasepp ja Tõnu Pekk


(1) Orange Report – Annual Report of the Swedish Pension System 2018, lk 41: “If the charge for costs for the same period as in the example above is 1 percent, pension capital savings will be 72 percent of what they would have been with a fee of 0 percent; in other words, 28 percent is lost in charges for costs.”

(2) Financial Conduct Authority, Retirement Outcomes Review 2017

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.