Tuleva kuulub meile, liikmetele, ja meid on täna juba 9000. Praegu peame oma üldkoosolekut, kus igaühel meist on võrdne hääl. Nii on meie üldkoosolek tõenäoliselt üks Eesti suurimaid. Selle artikli kirjutamise hetkeks on 4400 meist juba hääletanud – kui sa pole veel jõudnud, siis tee seda kindlasti. Juhise leiad oma meilist.

Me kõik panustame Tuleva arengusse. Kogudes Tuleva pensionifondides, aitame oma varaga hoida fondi tasud madalad. Kui aitame oma sõbral või sugulasel pensionifondide infomürast läbi näha ja teha esimesed sammud oma pikaajalise kogumise teekonnal, panustame üheskoos Tuleva missiooni täitumisele: 100 000 sihikindlat kogujat. Ja kui küsime küsimusi, mida teised ei viitsi või ei julge esitada, aitame teha Tuleva sisu selgemaks ja kasulikumaks kõigile.

Valisime kõikide üldkoosolekul üles kerkinud küsimuste seast välja kuus levinumat.

1. Kas Tuleva plaanib muuta investeerimisstrateegiat? Ega Tuleva fondid pole liiga USA-kesksed?

Vastab Tuleva fondijuht Tõnu Pekk.

Meie investeerimisstrateegia on püsinud sama Tuleva algusest saati. Võtsime eesmärgiks saavutada maailma aktsiaturu keskmisele võimalikult lähedane tootlus. Selle saavutamiseks peame hoidma tasud madalad ja investeerimisportfelli maksimaalselt üle maailma ja majandussektorite hajutatud. Seda me ka teeme.

Me lähtume investeerimisvõimaluste valimisel andmetest ja need ütlevad, et parima pikaajalise tulemuse saab passiivne, kogu maailma jäljendav portfell, millel on võimalikult madalad tasud. Seega, nagu ka varem, on Tuleva investeerimisstrateegia suurendada järjepidevalt osalust maailma börsiettevõtetes. Me ei eelista ühtegi piirkonda või majandussektorit, vaid jälgime kogu maailmaturu käekäiku. See tähendab, et suuname igal kuul tükikese oma sissetulekust fondi ning püsime rahulikult kursil olenemata turgude meeleoludest. Sedasi saame võimalikult lähedale oma sihile – teenida maailmaturgude keskmise tootlust.

Viimased aastad on maailmaturgu kasvu vedanud tõesti suuresti USA tehnoloogiasektor. Selles pole midagi erakordset, et mõni piirkond või tööstusharu teisi mingil ajaperioodil edestab. Aga kui ühel päeval läheb paremini mõnel muul regioonil või tegevusvaldkonnal, siis suureneb ka nende osakaal maailmaturu indeksis ja meie, kes investeerime kogu turgu, saame automaatselt selle sektori või regiooni ettevõtete aktsiad oma portfelli.

Seetõttu ei ole meil täna head põhjust investeerimisstrateegia muutmiseks.

2. Kas on endiselt põhjendatud rakendada investeerimisel ESG-filtrit?

Vastab Tuleva fondijuht Tõnu Pekk.

Me ei rakenda investeerimisel ühtegi piirangut niisama. Iga piirangu kehtestamise eeltingimus on see, et see ei tohi mõjutada meie fondide tootlust. See kehtib ka jätkusuutlikkuse ehk ESG-filtri puhul.

Kui me 2022. aastal jätkusuutlikkuse poliitikat rakendama hakkasime, oli sellel kaks peamist põhjust. Esiteks: me ise ja paljud meie liikmed soovisid, et astuksime kasvõi väikese sammu jätkusuutlikkuse riskide teadvustamise ja haldamise suunas. Teiseks: regulatsioon oli muutunud niivõrd, et mõistlikum tundus teha mõned läbimõeldud sammud, selle asemel et kulutada palju aega selgitamaks, miks me midagi ei tee.

Seadsime endale aga kaks selget tingimust. Esiteks: fondi tootlus peab jääma väga sarnaseks maailmaturu keskmisega (mida võrdleme jätkuvalt ESG-filtrita indeksiga). Teiseks: meie fondi kulud ei tohi kasvada. Kui kumbki tingimus enam ei täitu, vaatame poliitika uuesti üle.

Praegu püsime seatud piirides, kuigi mitmed relvatööstuse ja energiatootmise ettevõtted (näiteks Boeing või BP) jäävad meie portfellist välja. Samas on hulk teisi relva- ja naftatootjaid, nagu Exxon või Rheinmetall, meie portfellis jätkuvalt sees. Põhjus on lihtne: ka ESG-filtrite koostajad elavad reaalses maailmas ega saa lihtsalt kogu majandussektorit välistada. Ka ettevõtted ise on oma tegevust kohandanud, et ESG-nõuetele vastata ja maailmaindeksisse püsima jääda.

3. Kuidas on kaitstud Tuleva fondivalitseja ja pensionikogujate varad juhul, kui Eestit ründab või okupeerib võõrriik ning võtab üle siin asuvad institutsioonid, süsteemid ja varad?

Vastab Tuleva operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich.

Tulevas paigutame ühiselt kogutud raha üle maailma laialt hajutatud indeksfondidesse. See annab meile teatava kaitse: meie fondide vara asub väljaspool Eestit ning ka meie infosüsteemid asuvad piiri taga pilveserverites, mis võimaldab meil tegutseda igas olukorras. Ent nagu kõik pensionifondid, sõltume lisaks endale ka mitmest teisest süsteemist: pensioniregistrist, mida peab Nasdaq CSD Estonia, Swedbank AS-i pakutavast depoopanga teenusest ning Eesti seadusandlusest. Seetõttu oleme ka meie avatud geopoliitilisele riskile. 

Geopoliitiline risk pole must-valge. Konflikt võõrriigiga ei pruugi tähendada II maailmasõja sündmuste kordamist, vaid ka küberrünnakuid, taristu kahjustamist, propagandasõda, vaenu õhutamist, piiri ümbermärkimist või mõne Eesti piirkonna ründamist. Kõik need sündmused mõjutaksid meie pensionivara, kuid tõenäoliselt oleks nende mõju märksa tagasihoidlikum kui kogu riigi okupeerimise korral. Geopoliitilisele riskile mõeldes kipume aga alateadlikult silmas pidama kõige suurema mõjuga võimalust ja omistama sellele igasuguse konflikti tõenäosust. 

Geopoliitiline risk ei ole meie ainus oht. Selle vastu kaitset otsides tuleb olla hoolikas, et mitte jätta muid riske tähelepanuta. Näiteks on hoopis suurema tõenäosusega risk, et ühel päeval saan ma nii vanaks, et ei suuda ega soovi tööl käia. Kui keskendume liialt äärmuslikele stsenaariumidele, võime unustada, kui oluline on kindlustada oma tulevik igapäevastemate riskide vastu. Näiteks koguda pensioniks.

Pensionivara kogumine on hea viis oma tuleviku kindlustamiseks, sest see annab paindlikust erinevates olukordades. Kui läheb hästi ja saad ning tahad põneval ja tasuval tööl käia kõrge vanuseni, saad kogutud vara pärandada selle lastele. Kui läheb plaanipäraselt, saad selle võtta ise tulevikus kasutusele. Kui realiseerub mõni muu risk, saad vajadusel fondiosakud ka varem müüa hädavajalike kulude katteks.

4. Millal on oodata uut fondi täiendavaks kogumiseks?

Vastab Tuleva operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich.

Loodame Tuleva uue pensionisüsteemi-välise fondi käima saada 2025. aasta lõpuks. Aprillis esitasime Finantsinspektsioonile selleks täiendava tegevusloa taotluse. Tavapäraselt kestab selliste lubade menetlemine umbes kuus kuud. 

Asutame fondi kohe, kui luba on käes, ja tegeleme juba praegu paralleelselt kogu vajaliku eeltööga. Kirjutasime sellest uuest fondist ka põhjalikumalt – saad sealt täpsemalt lugeda, miks ja kellele me seda fondi loome.

Sina saad juba täna aidata meil uut fondi tuhandete inimeste jaoks paremaks teha. Vasta palun viidatud blogiartikli lõpus küsimustikule, kas ja kuidas sina plaanid uude fondi raha investeerida.

5. Kuidas mõjutab liikmekapitali üleandmine seda, kuidas Tulevas edaspidi otsustatakse?

Vastab Tuleva ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.

Ei mõjutagi. Igal liikmel on endiselt võrdselt üks hääl, sõltumata tema kapitaliosalusest. Sellepärast olemegi ühistu, et liikmete hääl oleks võrdne ja meie liikmed oleksid Tuleva kogujad ja häälekandjad.

Liikmekapitali üleandmise võimaluse lisamine põhikirja annab liikmekapitalile suurema likviidsuse, mida paljud liikmed on soovinud. Kapitaliosaluse suurus mõjutab vaid seda, kuidas jagatakse Tulundusühistu Tuleva dividendi – aga ei mõjuta hääleõigust üldkoosolekul. Dividendi maksmise üle otsustavad liikmed järgmine kord 2027. aasta üldkoosolekul. Põhikirja järgi tehakse see otsus iga viie aasta järel.

6. Kuidas valiti Tulevale audiitoriks Ernst & Young Baltic?

Vastab Tuleva ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.

Tuleva on Finantsinspektsiooni järelevalve all ja meile kehtivad kõrgendatud auditi nõuded. Iga kahe aasta tagant küsime audiitorfirmadelt pakkumised, eesmärgiga valida Tulevale parim audiitor, arvestades nii kvaliteeti kui ka hinda. Seekord osutus parimaks pakkumiseks Ernst&Young Baltic.

Küsisime pakkumise 14 audiitorfirmalt, kellest 11 vastasid. Neli neist loobusid pakkumise tegemisest, sest neil kas pole vaba ressurssi täiendavaid töid ette võtta või nad ei auditeeri fonde. Viis audiitorfirmat loobusid pakkumisest vandeaudiitoritele kehtiva sõltumatuse nõude tõttu: nimelt ei tohi ühegi audiitorbüroo vandeaudiitor olla meie koguja ega liige. Neil juhtudel olid audiitorid ise Tuleva kogujad ja/või liikmed.

Pakkumise esitasid kaks audiitorfirmat: Rödl ja Partnerid ning Ernst & Young Baltic. Mõlemad olid kvaliteetsed pakkumised ja valisime neist soodsama – Ernst & Young Baltic.

Tulundusühistu Tuleva üldkoosolek toimub 20. mail kell 10–12. Kuni 15. mai südaööni saab eelhääletada SurveyMonkey keskkonnas igale liikmele eraldi kirjaga saadetud hääletuslingi kaudu.

Selle aasta üldkoosolek on eriline kahel põhjusel

Esiteks on meil üldkoosoleku päevakorras lisaks tavapärastele otsustele hääletamisel ka olulised põhikirja muudatused. Paljud meie seast on soovinud Tuleva liikmekapitali kas juurde osta, müüa või pärijatele üle anda. Otsustamisele tulevad põhikirja parandused teevad selle võimalikuks. Lisaks ajakohastame põhikirjas mõisteid ning täpsustame üldkoosoleku läbiviimise korda. 

Päevakord: 

• 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine; 
• 2024. aasta kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamine;
• Tulundusühistu Tuleva põhikirja muudatuste heakskiitmine;
• Tulundusühistule Tuleva audiitori valimine.

Teiseks teeme sel aastal proovi uue üldkoosoleku korraga, kus osalemise võimalusi on mitu. Tänasest kuni 15. mai südaööni toimub eelhääletus SurveyMonkey keskkonnas. Kõik eelhääletusel osalevad liikmed loetakse üldkoosolekul osalevaks.

Soovi korral saab osaleda 20. mail kell 10.00–12.00 toimuval virtuaalsel üldkoosolekul, mis toimub Zoomi keskkonnas. Palume anda meile sellest soovist võimalusel teada, et teaksime korraldamisel osalusega arvestada.  

Nagu igal aastal, on ka seekord plaanis informatiivne veebikohtumine, kus selgitame kõiki päevakorrapunkte ning vastame tekkinud küsimustele. Infotund toimub virtuaalselt Zoomi keskkonnas 8. mail algusega kell 16.30.

Samuti on liikmetel õigus volitada kedagi teist end esindama. Palume saata meile volitus hiljemalt 19. mail kell 10.00. 

Saame üldkoosolekul langetada otsuseid, kui sellel osalevad vähemalt pooled Tuleva liikmed ja iga hääl on väga oluline.

Personaalse hääletuslingi saadame igale liikmele eraldi e-kirjaga.

Nagu alati, saab küsimusi küsida [email protected] ja telefoni teel 644 5100 või kirjutada Facebooki liikmete gruppi kommentaarina üldkoosoleku teate alla.

Tuleva üks asutaja ja ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp kirjutas Õhtulehte arvamusloo, mille avaldame nüüd ka Tuleva blogis.

LHV otsus lõpetada aprillist kaubanduskeskustes pensionifondide müük on aastaid oodatud positiivne muutus. Selline agressiivne müük on aidanud kaasa, et lausa kaks kolmandikku Eesti inimestest kogub kõrge tasuga pensionifondis, mis röövivad aastate peale kogujalt tasudena vähemalt uue pereauto väärtuses summa.

Pole siis juhus, et inimene lõpuks pettub ja võtab teise samba sootuks välja. Ent kurjajuur ei peitu teises sambas kui sellises. Asi on lihtsalt kehvas pensionifondi valikus. Kõrge tasuga fondid on kasulikud eelkõige pankade kasumile ja müügimeeste komisjonitasudele, mitte koguja säästupuhvrile. Just seetõttu on neid kaubanduskeskustes agressiivselt müüdud.

Kuidas on inimesi trikitatud?

Võib tekkida küsimus: kuidas on võimalik, et eestlased, kes juba niisama lihtsalt endale midagi “pähe määrida” ei lase, on olnud pensionimüüjatest nii suures osas mõjutatud? Sest paljud ei ole teinud iseseisvalt teadlikku otsust, vaid on lasknud tüütust müügimehest lahti saamiseks teha kiirelt tema soovitatud valiku ära. „Küll hiljem vaatan asja ise üle…,” on ilmselt paljudel peast läbi käinud mõte.

Müügimehed ju teavad, kuidas inimesi mõjutada. Küll räägitakse veendunult, et just nende fond on pikaajaliselt saavutanud stabiilselt häid tulemusi (täpsustamata, mida see tegelikult tähendab ning jättes sageli võrdlusest välja kaasaegsed madala tasuga indeksfondid). Või hirmutatakse turu langusega, et kasutada ära inimeste ebakindlust.

Veelgi häbiväärsem on see, et osava müügitöö asemel on mõned müügimehed kasutanud ka alatuid võtteid või suisa kelmust. Alles hiljuti tuli päevavalgele lugu, kuidas panga müügimees küsis inimese PIN-koode ettekäändel lihtsalt vaadata tema pensionivara seis üle. Paar kuud hiljem avastas koguja pooljuhuslikult, et müügimees oli tegelikult tema vara teise fondi liigutanud.

Paraku sellised juhtumid aina korduvad. Kuna kaubanduskeskus müügile ei tehta samalaadset järelevalvet kui muule finantsteenuste reklaamile (näiteks digireklaamile), on üsna lihtne kogujaid trikitada. See tõestab, miks LHV otsus lõpetada kaubanduskeskustes müük on samm õiges suunas. Kahju ainult, et Luminor sama eeskuju ei kavatse järgida ja süstemaatilist probleemi ei tunnista.

Inimesed maksavad teadmatusest kuni viis korda rohkem

Olen veendunud, et suurim probleem pole tegelikult mitte kaheldavad müügivõtted, vaid see, et inimesi eksitatakse, mitte ei aidata neil teha teadlikke otsuseid. Kuigi juba peagi meid ühe panga müügimehed poetiirul ei tülita, siis iseseisvalt paremat otsust tegemata jääb paljude inimeste vara ikkagi kogunema kallitesse fondidesse.

See võib tähendada, et inimene maksab aastate jooksul kümneid tuhandeid eurosid lihtsalt tasudeks. Kuidas? Kallimate pensionifondide tasud ulatuvad kuni 1,48%-ni aastas, samal ajal kui indeksfondide tasud on 0,3% juures. Kuigi protsendid tunduvad imepisikesed, on see ligi viiekordne vahe! 

Kui inimesel on II sambasse kogunenud 10 000 eurot, säästab ta kõrge tasuga fondi madala tasuga fondi vastu vahetades juba ühes aastas ligi 70 eurot. Tasu arvutatakse inimese kogutud vara mahust, mis aastatega aina kasvab. Seega: mida varem valida madala tasuga fond, seda vähem vara peab maksma tasudeks ja rohkem jääb kogujale endale alles. Sest tasudeks makstud raha ei kogune inimese tuleviku heaks – see jääb pangale.

Mida tark pensionikoguja teeb? Kõigepealt vaatab üle, kui kõrge tasuga fondis ta kogub ja millist tootlust on tema kogumisaastate jooksul raha teeninud. Madala tasuga indeksfondid on täna 0,3% ümber ning üle 0,5% ei ole mõistlik teenustasudeks maksta. Kui sa tulemusega rahul pole, siis vali endale soblikum fond enne 31. märtsi. Seejärel jätka rahulikult kogumist, mitte ära lase müügimeestel end fondist-fondi liigutada. 

• Üha rohkem teadlikke inimesi kogub täna tuleviku heaks pensionisambaid mõnes indeksfondis ja on pannud II ja III samba maksuvõidu enda kasuks tööle.
• Kogumist toetavad paremad seadused ja üha madalamad tasud.
• Suurim kaubanduskeskustes pensionimüüja otsustas lõpetada inimeste tülitamise.

Kuidas me oleme ühise töö tulemusel need võidud saavutanud ja mis edasi, kirjutab Tuleva üks asutajatest ja ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.

Vanad pankade pensionifondid on tekitanud paljudes pettumust. Elu kallinemist arvesse võttes on enamik meist, kes me sellistes fondides kunagi kogusime, aastate jooksul raha kaotanud või teeninud maailmaturu keskmisest madalamat tootlust. Veel kaheksa aastat tagasi polnud meil aga ka paremat valikut.

2016. aastal sai hulgal meist kõrini. Uskusime, et saab paremini. Nii sündis kodanikualgatusena Tuleva, sest meie liikmed polnud enam nõus maksma pankadele kehvade tulemuste eest kõrget tasu.

Tegime madala tasuga fondid ja hakkasime rohkem koguma

Alustasime sellest, et lõime madala tasuga II ja III samba indeksfondid, kus tahame ka päriselt ise koguda. Ikka selleks, et meie säästud ei läheks lihtsalt müügimeeste tasudeks ja pankade kasumiks, vaid saaksid teenida meile õiglast osa maailma majanduse kasvust.

Tegelikult käisime alguses ka pankade jutul ideega luua madalama tasuga pensionifondid. Nad aga väitsid, et see pole võimalik (või siis tahtsid nii arvata, sest kasumimarginaal poleks ju sama magus kui kõrge tasuga aktiivselt juhitud fondidel).

Tasud saab hoida madalal, kui kulutada raha ainult neile tegevustele, mis loovad kogujatele väärtust – mitte müügimeeste armeede ülalpidamisele. Hea, et nüüd on pangad tulnud järgi ja nende kõrge tasuga fondide kõrval leiab koguja ka madala tasuga indeksfonde. Kahju ainult, et panga omanikele teenitakse magusat kasumit ikkagi kõrge tasuga fondis kogujate arvelt.

„Tuleva ühistu muutis tervet ühiskonda. Võitsid ka need, kes olid teistes fondides, sest tasud tulid alla”.
– ettevõtja ja investor Taavi Kotka

Kui koguda saab headel tingimustel, siis tahame ka rohkem koguda. Seda näitavad nii üha suurenevad III samba sissemaksed kui ka see, et Tuleva kogujatest otsustas sellest aastast II samba sissemakseid suurendada üle kolme korra rohkem kui pankade klientidest.

„Kaheksa aastat turul olnud pensioniindeksfondid on korraldanud revolutsiooni, mis peaks julgustama iga pensionikogujat sissemaksetest loobumise asemel hoopis neid suurendama. Oma saatus vanaduses on nüüd päriselt võimalik enda kätte võtta,” kirjutas Äripäev tabavalt ühes suvises juhtkirjas.

Tõime kogujate hääle laua taha

Enne Tuleva loomist oli märgata murettekitavat trendi – pensioniteemalised otsused ja seadusandlikud muudatused tehti ümarlaudades, kus ei istunud ühtki kogujate esindajat. Tulemus peegeldus selles, et seadused ei lähtunud kogujate huvidest. 

Nõudsime endale kohta laua taga ja oleme aidanud teha riigil pensionisüsteemi paremaks. Näiteks:

• Nüüd tuleb kogujale rääkida kõikidest pensionifondide tasudest läbipaistvalt, mitte jätta mõned neist mainimata;
• Enam ei tohi võtta kogujalt kõrget väljumistasu, kui ta soovib fondi vahetada.
• Noored loositakse automaatselt madala tasuga aktsiatesse investeerivasse indeksfondi.
• Enam pole sundust sõlmida pensionile jäädes lepingut kindlustusseltsiga, vaid koguja saab kasutada pensionivara enda soovi järgi ja paindlikult.

Näitasime, et kaubanduskeskustes ei tasu pensionifondi vahetada

„Millal ükskord saavad inimesed rahus poes käia, ilma et neid survestataks tegema – toidukotid näpu otsas ja mõtted õhtusel menüül – oma elus olulist pikaajalist rahalist otsust?” kirjutas meie üks asutajatest, Annika Uudelepp, veel eelmisel suvel EPL-is. 

Hea uudis: poes saab käia rahulikumalt juba aprillist, sest suurim kaubanduskeskustes müüja LHV otsustas lõpetada poes inimeste tülitamise. Kui varem tehti enamik otsuseid fondi vahetamiseks eelkõige müügimeeste mahitusel, siis täna on inimesed üha teadlikumad ja toetuvad otsustamisel avalikele materjalidele või lähedaste abile.

Halb uudis: Luminor välimüüki veel lõpetada ei plaani. Alles hiljuti tuli päevavalgele järjekordne lugu, kuidas nende müügimees tõstis kaubanduskeskuses koguja II samba vara ühest fondist teise nii, et koguja sellest ise arugi ei saanud. Paraku on probleem süstemaatiline ja sellele tuleb ka edaspidi tähelepanu juhtida.

Tuleva missioon pole veel täidetud

Kaheksa aastaga on muutunud Eesti inimeste jaoks pikaajaline kogumine palju lihtsamaks ja kasulikumaks. Ent pikk tee on veel minna, sest vanades pangafondides kogub veel umbes kaks kolmandikku inimestest. Nagu on öelnud indeksfondide looja Jack Bogle: mida rohkem inimesi kogub madala kuluga indeksfondis, seda suurem osa maailma väärtpaberiturgude kasumist läheb selle õiglasele omanikule – kogujale.

Peame üheskoos pingutama, et indeksfondides koguks rohkem inimesi. Ühelt poolt aitame nii inimesi, kes on jäänud vanadesse pankade pensionikade pensionifondidesse. Teisalt on see ka meie, Tuleva kogujate huvides. Kui enamikku inimestest II sammas hästi ei teeni, võidakse süsteemi ka väljaspoolt muuta.

Pensioniks kogumine pole muutunud paremaks tänu Tulevale, vaid tänu meie kogukonnale ja kogujatele. Igaüks meist saab anda oma panuse. Kui sa ise oled juba teinud teadliku valiku, siis aita levitada seda sõnumit ka oma lähedastele ja laiemale ringile.

Tuleva roll on pakkuda kogujatele head nõu ja igakülgset tuge. Seetõttu on meil praegu aktiivselt töös kolm tegevust. 

Esiteks, müügipraktikad peavad muutuma selgemaks. Kuigi kaubanduskeskustes hakkab pensionimüügi ajastu läbi saama, kasutatakse kaheldava väärtusega müügipraktikaid ka teistes kanalites. Seisame edasi selle eest, et pensionifondidest räägitaks ausalt ja arusaadavalt. Ja seejuures peamine, et ise näitame head eeskuju.

Teiseks aitame kogujatel võtta pensionivara kasumlikult kasutusele. Kuigi nüüd saab pensionile jäädes võtta pensionivara kasutusele paindlikult ja maksusoodsalt, kasutab regulaarsete väljamaksete ehk fondipensioni võimalust alla 10% kogujatest. Enamik inimestest võtab pensionivara kasutusele enne töötamise lõpetamist ühekordse maksena, makstes nii asjatult tulumaksu. Regulaarsete väljamaksete kohta pole lihtsalt piisavalt selget informatsiooni. Seetõttu tuleb siin veel teha omajagu teavitustööd.

Ja kolmandaks loome uue lihtsa võimaluse investeerida ka väljaspool pensionisüsteemi, et rohkem Eesti inimesi saaks koguda tõhusalt kapitali. Kõigile ei piisa II ja III sambast: on neid, kes juba kasutavad maksusoodustusega pensionisambaid maksimaalselt ära ja tahaksid koguda rohkem; kui ka neid, kes otsivad mõistlikku võimalust investeerida indeksfondidesse oma ettevõtte kaudu või hoopis lapse nimel. Samas on praegune finantstoodete valik ülemäära keeruline, mis tekitab inimestes halvavat segadust ja takistab kogumist.

Seepärast hakkame laiendama tänast Tuleva ärimudelit, mis on ennast juba tõestanud – Tulevas kogutakse, sest see on lihtne ja selge. Nii saab ka meie uus fond olema sarnaselt Tuleva II ja III samba aktsiafondidele lihtsasti kättesaadav madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, ainult et pensionisüsteemi-väline.

Praegu tegeleme uue fondi tarbeks täiendava tegevusloa taotluse sisseandmisega Finantsinspektsioonile. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võiksime uue fondi avamiseni jõuda aasta lõpuks.

Päisepildis kasutatud foto: Liis Treimann

Kirjutasime hiljuti 60-aastasest Tiinast, kel õnnestub lihtsa vaevaga vaid kaheksa aastaga koguda töötamise lõpetamiseks 75 000 eurot. Tiina retsept erineb sellest, mida enamik on siiani pidanud normiks.

Üks probleem, miks ei paista II ja III samba positiivne mõju veel silma, on see, et vaid üksikutel on sammastesse midagi päris korralikku kogunenud. Finantsvabadusest on asi kaugel, enamikul pole isegi korraliku köögiremondi jagu koos. Selles mängib oma rolli ka ealine diskrimineerimine – 60. eluaastates inimestega ei räägita just üleliia rahatarkusest ning seepärast peavad paljud toetuma vananenud arusaamadele, mis tänapäeval kahjuks enam ei tööta.

1. Kui palju see 75 000 eurot ikka aastate pärast väärt on?

Täpselt ei tea. Me ei teeskle Tulevas, et oskame ennustada, missuguseks kujuneb inflatsioon või aktsiaturgude tootlus. Küll aga teame seaduspärasid, mis aitavad meil kindlusega koguda nii, et iga täna säästetud eurost oleks meile tulevikus kasu.

Esiteks on kahtlemata tulevikus jõukam inimene, kes on tasahaaval kogunud kapitali, kui see, kes midagi kõrvale pannud pole.

Teiseks, hoides oma kogutud vara laialt hajutatud aktsiafondis, lood parimad eeldused, et raha ostujõud kasvaks. Selleks annab lootust finantsturgude ajalugu – maailma aktsiaturu pikaajaline keskmine tootlus on viimase 100 aasta jooksul inflatsiooni tublisti ületanud.

Laialt hajutatud aktsiafondis on esindatud tuhanded suurimad ettevõtted, mille teenuseid ja tooteid kasutatakse maailmas enim. Kui ostad tükikese sellisest aktsiafondist, saad osaluse reaalsete ettevõtete äris ja varades, mille väärtus kasvab pika aja jooksul.

2. Kas aktsiafond pole 60ndates kogumiseks liiga riskantne?

Aktsiaturud ei liigu kunagi sirgjoones üles. Muidugi võivad aktsiate hinnad ka langeda. Ent kui tahame, et kogutud vara toetaks meid ka aastate pärast, peame taluma turu kõikumist. Teadlikku riski võtmata pole lihtsalt võimalik tootlust teenida, mis aitaks meie vara ostujõudu säilitada.

Praegu on iseenesestmõistetav, et noored koguvad oma raha aktsiafondis. Samas unustame sageli, et ka 60-aastase inimese II ja III sambasse kogunenud vara jääb sinna tõenäoliselt veel pikkadeks aastateks või isegi aastakümneteks. Tootlusest loobumine on selles eas väga kallis viga.

Turu langused on vältimatud – kindlasti vaatab mõnel tulevasel aastal meie kontodelt ilusa rohelise plussi asemel vastu kole punane miinus. Kui käime veel tööl, võime rahuliku südamega edasi koguda ning saame fondiosakuid odavamalt juurde osta. Teame, et majanduse taastumisel turud jälle tõusevad.

Aga mis saab siis, kui Tiina otsustab 68-aastaselt töötamise lõpetada ja just siis kukuvad aktsiaturud lausa 30%? Kuna ta oli tänu sihikindlale kogumisele kasvatanud oma vara 75 000 euroni, millest üle 22 000 euro tuli maksuvõidu ja tootluse arvelt, ei kaota ta mõtteliselt enda säästetud rahast tegelikult veel midagi.

Lisaks ei oma selline langus Tiinale laastavat mõju, sest ta ei võta kogutud raha välja ühekorraga. Ta seadistab endale tulumaksuvabad fondipensioni väljamaksed. Need aitavad tal lubada endale mugavamat elu, kui üksnes I sammas talle võimaldaks. Kui 75 000-eurose portfelli puhul oleks tema igakuine väljamakse umbes 330 eurot kuus, siis 30% turulanguse korral kahaneks portfell ajutiselt 53 000 euroni ja igakuine väljamakse langeks umbes 230 eurole. 

See on ajutine kaotus, sest suurem osa varast jääb edasi aktsiafondi ning turgude taastudes tema portfell uuesti kasvab – ja koos sellega suureneb ka Tiina igakuine pensionilisa. Lisaks on Tiinal võimalus ka turu languse korral regulaarsed väljamaksed peatada ja nii kaotust mitte realiseerida.

3. Aga mis sai soovitusest hoida vanuse jagu varast võlakirjades?

Inimene on sotsiaalne olend ja sageli juhindume oma otsustes sellest, mida teised peavad õigeks. Rahaasjad pole erandiks. Kui isegi indeksfondide looja John Bogle soovitas hoida võlakirjades sama suure osa varast, kui on vanust, siis miks me arvame, et II ja III samba vara võiks ka 60ndates koguda aktsiafondis? Aga sellepärast, et Bogle rõhutas olulise nüansina, et n-ö võlakirja osa täidavad ka sotsiaalkindlustus- või riiklikud pensionimaksed. (1)

Seega, Eesti kogujate jaoks täidabki võlakirjade rolli I sammas. Riiklik vanaduspension tagab meile töötamise lõpetamisel baas-sissetuleku. Praegu on keskmine I samba makse 774 eurot kuus, aga see on palgakasvu ja inflatsiooniga indekseeritud ehk ajapikku summa vaikselt kasvab. Finantsmaailmas on vähesed asjad garanteeritud, kuid I samba suurendamine on sellele lähedal – seda tagab seadus.

Kuna I samba maksed turu kõikumistest ei sõltu, saame II ja III samba vara aktsiafondis edasi kasvatada, ilma et see seaks meie sissetuleku ülemäärase riski alla. I sammas tagab stabiilsuse.

Vaatame seda Tiina näitel. Töötamise lõpetamiseks oli Tiina kogunud II ja III sambasse kokku 75 000 eurot, millest sai teha endale 330-eurose regulaarse pensionilisa. See moodustas 30% tema kogutulust. Ülejäänud 70% sissetulekust põhineb I samba maksetel (täna 774 eurot). Kui aktsiaturg langeks 30%, väheneks Tiina sissetulek vaid 9% võrra – umbes 100 eurot kuus. Ühel hetkel, kui turud jälle taastuvad, kasvab ka tema igakuine pensionilisa.

4. Aga II sambasse kogudes saab I sammas olema väiksem

Jah, on pisut väiksem. Aga keskmise palgaga inimeste puhul on I samba vähenemine ei kaalu kuidagi üles maksuvõitu, mida saab II ja III sambasse kogumisel.

Kui Tiina võtaks 60-aastaselt oma II samba välja, kaotaks ta järgneva kaheksa tööaasta peale üle 10 000 euro maksuvõitu. Selle asemel saaks ta tulevikus umbes 15 eurot kuus kõrgemat I samba pensionit. (2) Väärib see variant kaalumist? Meie arust küll mitte.

Lisaks ei tasu unustada, et erinevalt I sambast on II ja III sambas inimese isiklik finantsvara, mida saab vajadusel ka pärandada.

Kuna I sammas on solidaarne, võib see olla kasulikum keskmisest oluliselt madalama palgaga inimestel. Mida kõrgem on palk, seda kasulikum on aga II sammas.

5. Aga kõik 60ndates inimesed ei teeni ju 2000 eurot

Ei teenigi. Tiina teenib palka, mida saab umbes 30% temavanuses inimestest. Keskmine palk on 55–64-aastaste seas umbes 1700 eurot. (3) Arvutus näitab, et 60-aastaselt alustades jõuaks sel juhul kaheksa aastaga koguda üle 66 000 euro. Ka see on korralik summa, millest saab teha tubli pensionilisa – fondipensioni väljamaksed algaksid 289-eurost.

Ei saa salata, et väiksema palgaga on raskem igakuiste kulutuste kõrvalt säästa. Kui meil oleks pakkuda salanippi, millega vähem säästes ka 60-aastaselt oma vara kasvata, siis me Tiinast ei räägiks. Tegeleme Tulevas sellega, et inimestel, kes täna oma tulevikule mõtlevad, oleksid head eeldused igast säästetud eurost minimaalse ajakuluga maksimaalne kasu saada. Mingit lollikindlat imetrikki meil selleks pole. Aga Tiina retsept 60ndates kogumiseks on päris hea.

Tõtt-öelda peitub siin ealise diskrimineerimise probleem, millel pole hoolsa kogumisega midagi pistmist. Mõned tööandjad suruvad vanemaealisi töötajaid nurka, öeldes, et kuna nad niigi saaksid juba kasutada I samba pensionit, siis pole vaja neile õiglast palka maksta. Töötaja kipub pahatihti sellega nõustuma, sest tahab edaspidigi olla kasulik ning kuklas kõlavad hirmujutud uudistest, kuidas eakamana on raske tööd leida.

Meil ei ole ka sellele probleemile taskust lahendusi võtta, aga oleme tänulikud, kui jagate meiega sarnaseid juhtumeid. Võimalik, et siin on peidus ka põhjuseid, miks paljud tööl käimist jätkvad inimesed 65-aastaseks saades oma I samba pensioni välja võtavad, kuigi see pole finantsilises mõttes mõistlik.

1. Loe Bogle’i soovitust lähemalt näiteks siit.
2. Kuna Tiina saab umbes Eesti keskmist palka 2000 eurot, siis teeniks ta igal aastal I sambasse ühe ühendosaku (50% staažist ja 50% kindlustusosast). II sambasse kogumisel vähendatakse seda 0,2 võrra. Seega kaotab Tiina aastas 0,2 osakut ja kaheksa aastaga 1,6 osakut. I samba suuruse määramisel korrutatakse osakud aastahindega, mis on praegu 9,5 eurot. Seega kaotab Tiina 1,6 osakut * 9,5 eurot = 15,2 eurot.
3. Kõige põnevamalt saab palgastatistikat uudistada Statistikaameti palgarakendusest.

Loe ka artikliseeria eelmist osa: Retsept 60ndates kogumiseks