Tänavu sai Tuleva tulundusühistu 10-aastaseks. Praegu peame oma iga-aastast üldkoosolekut, kus igaühel meist on võrdne hääl otsustamisel. Ühtlasi kutsume sind kaasa mõtlema, mis võiks olla ühistu järgmise kümnendi suund.

Üldkoosolek on hea ajend, mis paneb liikmeid meilt rohkem küsima. Küsimused muudavad Tuleva sisu kõigile selgemaks ja kasulikumaks. Siin on valik neist, mis seekord laiemalt huvi pakkusid.

Vastab Tuleva ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.

Kui vaatame tagasi, mida 10 aastat tagasi lubasime, siis oleme lubatu ära teinud ja rohkemgi. Igal edukal ettevõttel peaks olema selge tulevikuvisioon ja plaan, kuidas areneda. Näeme, et koos suudame teha suuri asju. Meid nii meeskonna kui ka kogukonnana innustab mõte, et saame teha seda mitte vaid enda, vaid kogu Eesti jaoks.

Seetõttu oligi praegu hea aeg käivitada ühistu strateegiaprotsess ja vastata küsimusele, kuidas me veel saaksime liikmetele ja ühiskonnale väärtust luua. Strateegiaprotsess on alles algusjärgus ja peaks valmima sügiseks. Juhatus ja nõukogu on arutanud ning analüüsinud, mis suunas võiksime mõelda ja liikmetega nõu pidada.

Kuna liikmete vajadused on meie töös peamised, otsustasime tänavust üldkoosolekut kasutada võimalusena sind küsitluse kaudu kaasata, et leida üles päris valukohad. Igal küsitluse teemal on samad probleemid, mis 10 aastat tagasi olid pensionifondidel. Need on keerulised, kallid, täis infomüra ja „peenikest kirja”, nii et raske on teha südamerahus head otsust.

Ühtegi ärisuunda pole otsustatud. Täiesti võimalik, et tasub jääda oma fondiäri juurde. Aga kui me ei küsi endalt, kas saame veel midagi palju paremaks teha, siis seda ka ei juhtu. Kui küsime ja leiame, et suure liikmeskonnana on võimalik ja majanduslikult mõttekas mõnda uut ärisuunda käivitada, siis miks mitte.

Maailmas ringi vaadates on ühistuline ettevõtlusvorm levinud. On pika ajalooga edukaid tulundusühistuid, mis tegutsevad nii finants- kui ka muudes sektorites. Kui me midagi uut otsustame teha, siis teeme seda oma väärtusi, toimimispõhimõtteid ja senist kogemust järgides. Kuulame liikmeid, ehitame madala kuluga innovatiivset teenusettevõtet ja seame turul uue ning parema lati.

Igal juhul oled sa liikmena oodatud oma mõtteid jagama.

Vastab Tuleva fondijuht Tõnu Pekk.

Meie investeerimisstrateegia on püsinud sama Tuleva algusest saati. Võtsime eesmärgiks saavutada maailma aktsiaturu keskmisele võimalikult lähedane tootlus. Selle saavutamiseks peame hoidma tasud madalad ja portfelli maksimaalselt üle maailma ja majandussektorite hajutatud. Andmed ütlevad, et maksimaalne hajutamine ja madalad kulud on kõige kindlam viis hea pikaajalise tootluse tagamiseks.

Iga sekkumine sellesse portfelli, näiteks turuindeksist suurema osakaalu suunamine maavarade sektorisse või kulda, lisab riski, et meie tootlus on maailmaturu omast erinev. Kas kõrgem või madalam, ei tea. Andmed näitavad, et keskmise fondijuhi tehtud valikud kipuvad maailmaturule alla jääma. Meie indeksfondides on juba täna kõik maailma suurimad maavara-, energia-, vee- ja põllumajandusettevõtted, täpselt selle osakaaluga, mille maailmaturg neile annab. Me ei jäta neid välja, aga ka ei panusta neile suuremalt kui keskmine investor.

Sama loogika kehtib ka piirkondade puhul. Viimased aastad on maailmaturu kasvu vedanud suuresti USA tehnoloogiasektor. Selles pole aga midagi erakordset, et mõni piirkond või tööstusharu teisi mingil ajaperioodil edestab. Kui ühel päeval läheb paremini mõnel muul regioonil või tegevusvaldkonnal, suureneb nende osakaal maailmaturu indeksis ja meie, kes investeerime kogu turgu, saame automaatselt selle sektori või regiooni ettevõtete aktsiad oma portfelli. Just see lai geograafiline hajutatus on ühtlasi parim kaitse geopoliitiliste pingete vastu, sest me ei sõltu ühegi üksiku riigi või piirkonna käekäigust.

Alguses võib tunduda ebaloogiline, et näiliselt turvaline valik, kas kitsamale valdkonnale (kullale või maavaradele) panustamine või osa vara hoidmine võlakirjades, hoopis suurendab koguja pikaajalist riski. Aga meie peamine risk on ikka see, et me ei kogu piisavalt palju, mitte see, et osaku hind vahepeal kõigub.

Seetõttu ei ole meil täna head põhjust investeerimisstrateegia muutmiseks. Suuname igal kuul tükikese oma sissetulekust fondi ning püsime rahulikult kursil olenemata turgude meeleoludest.

Vastab Tuleva fondijuht Tõnu Pekk.

Mure on arusaadav, viimasel ajal on seda tundnud paljud liikmed. Lühike vastus: Agressori rünnaku või muu suurkriisi korral on sinu vara Tulevas kaitstud, sest meie investeeringud asuvad füüsiliselt väljaspool Eestit.

Näiteks meie aktsiafondide raha on paigutatud maailma suurima varahalduri BlackRocki indeksfondidesse, mis investeerivad tuhandetesse maailma suurimatesse börsiettevõtetesse (Apple, Microsoft, Nestlé, Toyota, ASML, LVMH jt). Ükski neist ei asu Eestis. Indeksfondide osakute registrit peab maailma üks suurimaid panku JPMorgan ning Tuleva fondide osakuid hoitakse seal eraldi kontol. Nii BlackRock kui ka JPMorgan tegutsevad USA, Suurbritannia ja Euroopa Liidu finantsjärelevalve all. Ka siis, kui Eestis ei tööta IT-süsteemid või Tuleva kontor peaks kannatada saama, jääb sinu vara puutumata, sest seda hoitakse teises riigis ja teise institutsiooni juures.

Ühte praktilist asja tasub veel teada. Tehingud Eesti pensionisamba osakutega, näiteks väljamaksete tegemine, sõltuvad Eesti pensionisüsteemist ja pankadest. Kui need on kriisi ajal ajutiselt häiritud, võib raha kättesaamine viibida, kuigi vara ise on alles ja sinu nimel.

Pikemalt oleme sellest kirjutanud blogipostituses „Kas peaksin geopoliitilise riski tõttu lõpetama pensioniks kogumise?”.

See on teadlik valik. Põhjus on lihtne: fondi hind ei ole sinu tootlus. Sa ostad iga kuu osakuid natuke juurde ja iga sissemakse läheb eri hinnaga, seepärast võivad fondi viie aasta number ja sinu enda tulemus olla väga erinevad.

Selle asemel oleme Tuleva veebirakendusse ehitanud tööriista „Sinu vara tootlus”. See arvutab sinu enda sisse- ja väljamaksete põhjal, kuidas sul päriselt on läinud, ning võrdleb maailmaturu indeksiga samal ajaperioodil. Näitame nii aastast tootlust protsentides kui ka eurodes, sest +20 000 € räägib enamasti rohkem kui 10%.

Lisaks tekitab fondide hinnagraafikute igapäevane jälgimine sageli kahju: see ahvatleb turgu ajastama ja võib paanikahetkedel viia kehvadele otsustele, näiteks fondivahetusele halval hetkel või raha väljavõtmisele põhjas. Kui keegi tahab fondide hinda iga päev jälgida, siis selleks on head tööriistad mujalgi olemas: Pensionikeskuses, Google Finance’is, Yahoo Finance’is. Meil pole põhjust seda dubleerida, vaid ehitame seda, mida mujalt ei saa.

Kirjutasin selle kohta just ka pikema blogipostituse, kus selgitan otsuse tagamaid põhjalikumalt: „Miks me ei näita fondide jooksvaid graafikuid (ja mida näitame selle asemel)”.

Vastab Tuleva ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.

Tulevas on liikmekapitali võimalik omandada neljal viisil:

• Sissemakse. Tuleva asutamisel (2016) tegid 3000 inimest vabatahtliku sissemakse 1000–10 000 eurot. 2019. aastal oli kõigil liikmetel võimalus teha täiendav sissemakse meie III samba fondi loomiseks.
• Liikmeboonus. Igal aastal teenid liikmekapitali juurde 0,05% oma Tuleva fondides oleva vara väärtusest.
• Tööpanus. Tuleva töötajatele ja teenusepakkujatele makstakse osa tasust optsioonina.
• Ostmine teiselt liikmelt. Alates 2025. aasta septembrist saavad liikmed liikmekapitali omavahel müüa ja osta.

Seega sõltub sinu liikmekapital sellest, millal ja kuidas oled Tulevasse panustanud. Täna saab iga liige oma liikmekapitali kasvatada eelkõige liikmeboonuse kaudu: mida rohkem on sul Tuleva fondides vara, seda rohkem liikmekapitali igal aastal juurde teenid.

Likviidsus. Varem sai liikmekapitali rahaks teha ainult ühistust lahkudes. Alates 2025. aasta septembrist on liikmetel võimalik liikmekapitali omavahel müüa ja osta. Kellel on raha vaja, saab müüa; kellel on huvi juurde, saab osta. Praegu on kuulutuste põhjal rohkem ostu- kui müügihuvi, mis näitab, et liikmed väärtustavad seda vara.

Kasumi jaotamine. Oleme liikmetena põhikirjas kokku leppinud, kuidas Tulevas kasumit jagame. Igal aastal jagame osa kasumist liikmetele liikmeboonusena vastavalt sellele, kui palju igaühel on Tulevas vara. Ülejäänud kasum kuulub liikmetele vastavalt nende osalusele liikmekapitalis. Kord viie aasta tagant otsustame üldkoosolekul, kas kogunenud kasum dividendina välja maksta või ühistus edasi hoida. Järgmine selline arutelu tuleb 2027. aasta üldkoosolekul.

Kõik eelhääletuse jooksul laekunud küsimused, vastused ja tagasiside koondame sellesse jagatud dokumenti.

Tulundusühistu Tuleva juhatus kutsub kokku liikmete üldkoosoleku, mis toimub virtuaalselt 6. mail 2026. aastal kell 10–12.

Päevakord

1. 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine; 
2. 2025. aasta kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamine. 

Üldkoosoleku toimumisega samal ajal on kavas korraldada ka küsitlus, et liikmed saaksid kaasa rääkida Tuleva arenguplaanide tegemisel. 

Üldkoosolekul osalemise võimalused on järgmised: 

• 13. aprillist kuni 3. mai südaööni toimub interneti teel eelhääletus. Eelhääletusel osalemiseks saadame igale liikmele personaalse hääletuslingi e-kirjaga 13. aprillil. Kõik eelhääletusel osalevad liikmed loetakse üldkoosolekul osalevaks.
• 6. mail kell 10–12.00 toimuval virtuaalsel üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt Zoom keskkonnas. Palume anda teada oma soovist osaleda virtuaalsel üldkoosolekul [email protected], et teaksime korraldamisel osalusega arvestada.

Lisainfo

Infotund üldkoosoleku päevakorrapunktide selgitamiseks ja liikmete küsimustele vastamiseks toimub 22. aprillil algusega kell 16 virtuaalselt Zoomi keskkonnas. Osalemissoovist palume kirjutada [email protected], misjärel saadame infotunni lingi.

Liikmetel on õigus volitada kedagi teist end esindama. Volitused palume saata hiljemalt 5. mail 2026 kell 10 [email protected].

Täiendav info üldkoosoleku kohta ja volikirja blankett on leitav tuleva.ee/aruanded/. Küsimused on oodatud [email protected] või telefoni teel 644 5100.

Tulevast on kasu kõigile, aga ainult liikmed teenivad liikmeboonust, mis kasvatab osalust meie ühise ettevõtte liikmekapitalis.

PS! Artikkel on kirjutatud 2019. aasta märtsis ja viimati uuendatud 30. märtsil 2026.

Kes on Tuleva liikmed ja mis on nende õigused?

Kui kogud oma pensionit Tulevas, oled osa meie kogukonnast. Tulevas võivad koguda kõik Eesti inimesed, selleks ei pea liikmeks astuma. Tänaseks kogub Tulevas juba üle 84 000 inimese. 

Kui astud Tuleva liikmeks, oled üks Tuleva 9550 kaasomanikust. Tuleva on tulundusühistu ehk ettevõte, mille eesmärk on toetada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse – võimaldame väikese vaevaga regulaarselt raha säästes endale enesekindlalt tulevikuks kapitali koguda. 

Liikmetel on aga lisaks eelnevale ka täiendavad õigused.

Liikmed koguvad liikmeboonust

Tuleva liikmed teenivad igal aastal Tulevas kogudes liikmeboonust 0,05% oma pensionivara väärtusest. Kuidas seda arvestatakse?

Aasta lõpus arvutame, kui palju oli igal Tuleva liikmel möödunud aasta jooksul keskmiselt Tuleva pensionifondide osakuid. Korrutame osakute väärtuse 0,05%-ga ja kanname tulemuseks saadud summa liikme isiklikule kapitalikontole Tuleva ühistus. Liikmeboonus on seega algul hästi tilluke, aga kasvab koos sinu pensionivara kasvuga. Sinu teenitud liikmeboonus ei seisa niisama rahana kontol. See on osalus meie ühises äris ja teenib seeläbi investeerimistootlust.

Liikmeboonus ei ole soodustus ega eraldi hüve, vaid osa Tuleva kasumist, mida jagame oma ühistu liikmete vahel vastavalt nende panusele ehk pensionivara suurusele meie fondides.

Kuidas saan vaadata oma liikmeboonuse suurust?

Logi sisse oma kontole Tuleva veebis ning mine lehe kõige alumisse osasse. Seal on sektsioon “Liikmekapital”. 

Mida liikmeboonus mulle annab?

Liikmeboonus on üks osa Tuleva liikmekapitalist ning annab õiguse osale Tuleva kasumist. Kõikidel Tuleva liikmetel on liikmekapitali praegu kokku umbes 7 miljoni euro väärtuses. See tähendab, et kui inimese liikmekapital on kokku näiteks 700 eurot, siis on tal õigus 0.01% Tuleva kasumist. Tuleva liikmekapital ajas muutub, sest liikmeboonust teenitakse pidevalt juurde.

Seni ei ole Tuleva kasumit välja maksnud. Põhikirja järgi aga otsustame dividendide maksmise iga viieaastase perioodi möödumisel. 2022. aastal dividende välja ei makstud ning need reinvesteeriti, sest keskendusime tasude langetamisele ja uute kogujate indeksfondidesse toomisele. Järgmine kord peame ühiselt otsustama dividendi maksmise 2027. aastal. 

Lisaks maksame liikmetele välja nende osaluse raamatupidamislikus väärtuses, kui nad Tuleva ühistust lahkuvad ehk lõpetavad oma liikmelisuse. Samas on selge, et Tuleva väärtus on kõrgem, kui vaid osaluse raamatupidamislik väärtus. Koos Tuleva kasvuga on ka Tuleva väärtus kasvanud. Meile ei kuulu ühiselt mitte ainult üle 10 miljoni euro väärtuses kapitali, vaid ka kiiresti kasvav rohkem kui 84 000 kliendiga ettevõte. 

Kuidas on võimalik liikmekapitali omandada? 

Kolmel moel: 

1. Sissemaksega Tuleva kapitali. Tuleva asutamisel tegid 3000 inimest vabatahtliku sissemakse Tuleva kapitali summas1000 – 10 000 eurot. Aastal 2019 oli kõikidel Tuleva liikmetel võimalus teha täiendav sissemakse Tuleva kapitali, et luua meie III samba fond. 
2. Teenides liikmeboonust. Kogudes oma pensionivara Tulevas, teenid igal aastal liikmeboonust 0,05% oma pensionivara väärtusest. Näiteks mina olen alates 2017. aastast teeninud liikmeboonust 76 eurot. 
3. Tehes tööpanuse Tulevasse. Maksame Tuleva töötajatele ja teenusepakkujatele osa tasust optsioonina, mis võimaldab saada osa Tuleva liikmekapitalist. Sellel on kaks eelist:
   • Nii on meeskonnal veelgi suurem huvi suurendada Tuleva väärtust, sest ka neile kuulub väike tükike Tulevast; 
   • Eestis on optsioonide maksmisel märgatav maksusoodustus. Kokku oleme tööpanuseid välja andnud 418 799 eurot.

Lisaks lõime oma liikmetele 2025. aastal võimaluse omavahel liikmekapitali võõrandada.

Juba kogutud liikmekapital on investeeritud samadesse laiapõhjalistesse indeksfondidesse, kus kasvab ka Tuleva vara. Kui maailma aktsiaturud kasvavad, teenib ka liikmekapital tulu. Aktsiaturgude kasv ega liikmekapitali tootlus pole muidugi garanteeritud, nagu mitte ükski teine investeering. Investeerimiskasumit kajastame samuti liikmekapitali real.

Hääleõigus

Sõltumata panusest Tuleva liikmekapitali on igal liikmel õigus võtta osa Tuleva üldkoosolekust. Igal liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Nii korraldame Tuleva tegevust võrdsetel alustel. Hääletus toimub igal kevadel elektrooniliselt ja liikmeboonused kantakse liikmekontodele pärast seda, kui oleme ühiselt üldkoosolekul ära kinnitanud eelmise aasta majandusaasta aruande.

Kui oled juba Tuleva klient, kes mõlemasse sambasse raha kogub, siis oleks liikmeks astumine parim võimalus Tulevast maksimaalselt kasu saada. Kui sa veel ei ole meiega ühinenud, tee seda nüüd!

Kas liikmeboonus on seadusega kooskõlas?

Hiljuti tõstatati teema, kas liikmeboonus võiks olla vastuolus kogumispensionide seadusega. Analüüsisime selle teema koos advokaatidega läbi juba 10 aastat tagasi Tulevat luues ning oleme liikmeboonuse loogikat ka regulaatorile selgitanud. Tuleva on tulundusühistu ning Tulundusühistuseaduse § 30 lg 2 järgi jagatakse kasum liikmete vahel vastavalt nende osalemisele ühistu tegevuses. Tuleva puhul väljendub see osalemine eelkõige pensionivara kaudu, mistõttu on see ka kõige objektiivsem ja õiglasem alus liikme panuse hindamiseks.

Ilmselt me kõik oleme seda lauset pensionifondide ja teiste finantsteenuste reklaamide lõpust lugenud. Aga kui sageli oled leidnud päriselt sellise asjatundja, kes ei taha sulle lihtsalt järjekordset kallist fondi maha müüa?

Kutsusime saatesse Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse juhi Kätlin Muru. Tema tiim koosnebki headest asjatundjatest. Nad korraldavad tasuta infotunde ja käivad ettevõtetes, et jagada erapooletut ja selget infot tulevikuks kogumise ja pensioni kohta.

Kuula saadet

🎧 Leiad saate Spotify’st ja Apple Podcastist.

Selles osas räägime:

• Missuguse soovituse annab pensionifondi valiku osas riik?
• Mida näitab uuenenud eesti.ee pensionikalkulaator?
• Kuidas ja kus saab tasuta pensionitarkust? Miks kutsuda Kätlini tiim oma kollektiivi?

Loe teema kohta huvi korral rohkem:

• Kes on asjatundja, kellega finantsteenusest rääkida?
• Tasuta pensionitarkuse seminarikalender ning info, kuidas kutsuda pensioninõustaja oma kollektiivi
• Riigi loodud uus pensionikalkulaator

Vaatasime otsa äsja muutunud II samba fondide tasudele ja võtsime kokku olulisema.

Investeerimisest ja fondidest räägitakse palju, aga sageli jäävad selged vastused saamata. Sellest taskuhäälingust saad tööriistad ja teadmised, et tunda end investeerimisteemadel kindlalt.

Saates arutavad Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk ning operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich.

Kuula saadet

🎧 Leiad saate veel Spotify’st ja Apple Podcastist.

Selles osas räägime:

• Mille arvelt Tuleva tasusid langetab?
• Kui palju Eesti II samba kogujad tasudeks maksavad?
• Miks on sarnastel fondidel erinevad tasud?
• Kuidas mõjutavad tasud pikaajalist vara kasvu?
• Mida saaks seadusandja teisiti teha, et tasud tuleksid alla?

Loe teema kohta huvi korral rohkem:

• Saime kulusid alla ja tasud langevad jälle
• Andmeanalüüs: millal langevad pensionifondide tasud