Tulundusühistu Tuleva juhatus kutsub kokku liikmete üldkoosoleku, mis toimub virtuaalselt 6. mail 2026. aastal kell 10–12.

Päevakord

1. 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine; 
2. 2025. aasta kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamine. 

Üldkoosoleku toimumisega samal ajal on kavas korraldada ka küsitlus, et liikmed saaksid kaasa rääkida Tuleva arenguplaanide tegemisel. 

Üldkoosolekul osalemise võimalused on järgmised: 

• 13. aprillist kuni 3. mai südaööni toimub interneti teel eelhääletus. Eelhääletusel osalemiseks saadame igale liikmele personaalse hääletuslingi e-kirjaga 13. aprillil. Kõik eelhääletusel osalevad liikmed loetakse üldkoosolekul osalevaks.
• 6. mail kell 10–12.00 toimuval virtuaalsel üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt Zoom keskkonnas. Palume anda teada oma soovist osaleda virtuaalsel üldkoosolekul [email protected], et teaksime korraldamisel osalusega arvestada.

Lisainfo

Infotund üldkoosoleku päevakorrapunktide selgitamiseks ja liikmete küsimustele vastamiseks toimub 22. aprillil algusega kell 16 virtuaalselt Zoomi keskkonnas. Osalemissoovist palume kirjutada [email protected], misjärel saadame infotunni lingi.

Liikmetel on õigus volitada kedagi teist end esindama. Volitused palume saata hiljemalt 5. mail 2026 kell 10 [email protected].

Täiendav info üldkoosoleku kohta ja volikirja blankett on leitav tuleva.ee/aruanded/. Küsimused on oodatud [email protected] või telefoni teel 644 5100.

Tulevast on kasu kõigile, aga ainult liikmed teenivad liikmeboonust, mis kasvatab osalust meie ühise ettevõtte liikmekapitalis.

PS! Artikkel on kirjutatud 2019. aasta märtsis ja viimati uuendatud 30. märtsil 2026.

Kes on Tuleva liikmed ja mis on nende õigused?

Kui kogud oma pensionit Tulevas, oled osa meie kogukonnast. Tulevas võivad koguda kõik Eesti inimesed, selleks ei pea liikmeks astuma. Tänaseks kogub Tulevas juba üle 84 000 inimese. 

Kui astud Tuleva liikmeks, oled üks Tuleva 9550 kaasomanikust. Tuleva on tulundusühistu ehk ettevõte, mille eesmärk on toetada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse – võimaldame väikese vaevaga regulaarselt raha säästes endale enesekindlalt tulevikuks kapitali koguda. 

Liikmetel on aga lisaks eelnevale ka täiendavad õigused.

Liikmed koguvad liikmeboonust

Tuleva liikmed teenivad igal aastal Tulevas kogudes liikmeboonust 0,05% oma pensionivara väärtusest. Kuidas seda arvestatakse?

Aasta lõpus arvutame, kui palju oli igal Tuleva liikmel möödunud aasta jooksul keskmiselt Tuleva pensionifondide osakuid. Korrutame osakute väärtuse 0,05%-ga ja kanname tulemuseks saadud summa liikme isiklikule kapitalikontole Tuleva ühistus. Liikmeboonus on seega algul hästi tilluke, aga kasvab koos sinu pensionivara kasvuga. Sinu teenitud liikmeboonus ei seisa niisama rahana kontol. See on osalus meie ühises äris ja teenib seeläbi investeerimistootlust.

Liikmeboonus ei ole soodustus ega eraldi hüve, vaid osa Tuleva kasumist, mida jagame oma ühistu liikmete vahel vastavalt nende panusele ehk pensionivara suurusele meie fondides.

Kuidas saan vaadata oma liikmeboonuse suurust?

Logi sisse oma kontole Tuleva veebis ning mine lehe kõige alumisse osasse. Seal on sektsioon “Liikmekapital”. 

Mida liikmeboonus mulle annab?

Liikmeboonus on üks osa Tuleva liikmekapitalist ning annab õiguse osale Tuleva kasumist. Kõikidel Tuleva liikmetel on liikmekapitali praegu kokku umbes 7 miljoni euro väärtuses. See tähendab, et kui inimese liikmekapital on kokku näiteks 700 eurot, siis on tal õigus 0.01% Tuleva kasumist. Tuleva liikmekapital ajas muutub, sest liikmeboonust teenitakse pidevalt juurde.

Seni ei ole Tuleva kasumit välja maksnud. Põhikirja järgi aga otsustame dividendide maksmise iga viieaastase perioodi möödumisel. 2022. aastal dividende välja ei makstud ning need reinvesteeriti, sest keskendusime tasude langetamisele ja uute kogujate indeksfondidesse toomisele. Järgmine kord peame ühiselt otsustama dividendi maksmise 2027. aastal. 

Lisaks maksame liikmetele välja nende osaluse raamatupidamislikus väärtuses, kui nad Tuleva ühistust lahkuvad ehk lõpetavad oma liikmelisuse. Samas on selge, et Tuleva väärtus on kõrgem, kui vaid osaluse raamatupidamislik väärtus. Koos Tuleva kasvuga on ka Tuleva väärtus kasvanud. Meile ei kuulu ühiselt mitte ainult üle 10 miljoni euro väärtuses kapitali, vaid ka kiiresti kasvav rohkem kui 84 000 kliendiga ettevõte. 

Kuidas on võimalik liikmekapitali omandada? 

Kolmel moel: 

1. Sissemaksega Tuleva kapitali. Tuleva asutamisel tegid 3000 inimest vabatahtliku sissemakse Tuleva kapitali summas1000 – 10 000 eurot. Aastal 2019 oli kõikidel Tuleva liikmetel võimalus teha täiendav sissemakse Tuleva kapitali, et luua meie III samba fond. 
2. Teenides liikmeboonust. Kogudes oma pensionivara Tulevas, teenid igal aastal liikmeboonust 0,05% oma pensionivara väärtusest. Näiteks mina olen alates 2017. aastast teeninud liikmeboonust 76 eurot. 
3. Tehes tööpanuse Tulevasse. Maksame Tuleva töötajatele ja teenusepakkujatele osa tasust optsioonina, mis võimaldab saada osa Tuleva liikmekapitalist. Sellel on kaks eelist:
   • Nii on meeskonnal veelgi suurem huvi suurendada Tuleva väärtust, sest ka neile kuulub väike tükike Tulevast; 
   • Eestis on optsioonide maksmisel märgatav maksusoodustus. Kokku oleme tööpanuseid välja andnud 418 799 eurot.

Lisaks lõime oma liikmetele 2025. aastal võimaluse omavahel liikmekapitali võõrandada.

Juba kogutud liikmekapital on investeeritud samadesse laiapõhjalistesse indeksfondidesse, kus kasvab ka Tuleva vara. Kui maailma aktsiaturud kasvavad, teenib ka liikmekapital tulu. Aktsiaturgude kasv ega liikmekapitali tootlus pole muidugi garanteeritud, nagu mitte ükski teine investeering. Investeerimiskasumit kajastame samuti liikmekapitali real.

Hääleõigus

Sõltumata panusest Tuleva liikmekapitali on igal liikmel õigus võtta osa Tuleva üldkoosolekust. Igal liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Nii korraldame Tuleva tegevust võrdsetel alustel. Hääletus toimub igal kevadel elektrooniliselt ja liikmeboonused kantakse liikmekontodele pärast seda, kui oleme ühiselt üldkoosolekul ära kinnitanud eelmise aasta majandusaasta aruande.

Kui oled juba Tuleva klient, kes mõlemasse sambasse raha kogub, siis oleks liikmeks astumine parim võimalus Tulevast maksimaalselt kasu saada. Kui sa veel ei ole meiega ühinenud, tee seda nüüd!

Kas liikmeboonus on seadusega kooskõlas?

Hiljuti tõstatati teema, kas liikmeboonus võiks olla vastuolus kogumispensionide seadusega. Analüüsisime selle teema koos advokaatidega läbi juba 10 aastat tagasi Tulevat luues ning oleme liikmeboonuse loogikat ka regulaatorile selgitanud. Tuleva on tulundusühistu ning Tulundusühistuseaduse § 30 lg 2 järgi jagatakse kasum liikmete vahel vastavalt nende osalemisele ühistu tegevuses. Tuleva puhul väljendub see osalemine eelkõige pensionivara kaudu, mistõttu on see ka kõige objektiivsem ja õiglasem alus liikme panuse hindamiseks.

Ilmselt me kõik oleme seda lauset pensionifondide ja teiste finantsteenuste reklaamide lõpust lugenud. Aga kui sageli oled leidnud päriselt sellise asjatundja, kes ei taha sulle lihtsalt järjekordset kallist fondi maha müüa?

Kutsusime saatesse Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse juhi Kätlin Muru. Tema tiim koosnebki headest asjatundjatest. Nad korraldavad tasuta infotunde ja käivad ettevõtetes, et jagada erapooletut ja selget infot tulevikuks kogumise ja pensioni kohta.

Kuula saadet

🎧 Leiad saate Spotify’st ja Apple Podcastist.

Selles osas räägime:

• Missuguse soovituse annab pensionifondi valiku osas riik?
• Mida näitab uuenenud eesti.ee pensionikalkulaator?
• Kuidas ja kus saab tasuta pensionitarkust? Miks kutsuda Kätlini tiim oma kollektiivi?

Loe teema kohta huvi korral rohkem:

• Kes on asjatundja, kellega finantsteenusest rääkida?
• Tasuta pensionitarkuse seminarikalender ning info, kuidas kutsuda pensioninõustaja oma kollektiivi
• Riigi loodud uus pensionikalkulaator

Vaatasime otsa äsja muutunud II samba fondide tasudele ja võtsime kokku olulisema.

Investeerimisest ja fondidest räägitakse palju, aga sageli jäävad selged vastused saamata. Sellest taskuhäälingust saad tööriistad ja teadmised, et tunda end investeerimisteemadel kindlalt.

Saates arutavad Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk ning operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich.

Kuula saadet

🎧 Leiad saate veel Spotify’st ja Apple Podcastist.

Selles osas räägime:

• Mille arvelt Tuleva tasusid langetab?
• Kui palju Eesti II samba kogujad tasudeks maksavad?
• Miks on sarnastel fondidel erinevad tasud?
• Kuidas mõjutavad tasud pikaajalist vara kasvu?
• Mida saaks seadusandja teisiti teha, et tasud tuleksid alla?

Loe teema kohta huvi korral rohkem:

• Saime kulusid alla ja tasud langevad jälle
• Andmeanalüüs: millal langevad pensionifondide tasud

Alates 27. veebruarist langesid Tuleva kõikide fondide tasud 0,28%-ni. Langetame tasusid niipea, kui see on võimalik ja suudame fondivalitsemisega seotud kulud katta ka madalamate tasude juures. Seekord langetasime valitsemistasu, sest depositooriumi vahetamisega saame oma kulud madalamaks.

Investeerimine on mahupõhine äri. Saame oma tasusid langetada enamasti just siis, kui meie varade maht on piisavalt kasvanud. Nii saame oma kulusid suurema vara hulga peale hajutada.

Mida rohkem on meid, Tulevas kogujaid, seda väiksem on kulu ühe koguja kohta. See ongi Tuleva mudel.

Miks me just nüüd tasusid langetame?

Seekord aitab tasude langetamisel lisaks varade mahu kasvule kaasa ka pensionifondide depositooriumi vahetamine, mille abil saime vähendada oma kulusid. (1) Depositoorium on pank, kes hoiab fondi väärtpabereid ja arveldab fondi varaga tehtud  tehinguid. See tagab, et meie kogujate vara on fondivalitseja varast alati eraldi ja turvaliselt hoitud. Kui seni hoidis meie pensionifondide vara Swedbank, siis edaspidi teeb seda SEB. Kuna depositooriumi vahetus oli juba aasta alguses õhus, siis alustasime uue Täiendava Kogumisfondiga kohe SEB-s.

Kuna depootasu on üks meie peamisi muutuvkulusid, aitab selle vähenemine otseselt vähendada fondide kogukulu. Tuleva mudelis tähendab kulude vähenemine, et saame langetada tasusid kõigi meie kogujate jaoks.

Kusjuures, meie depootasu on võrreldes teiste fondivalitsejatega juba niigi soodsaimate seas. Paradoksaalsel kombel on depootasu ligi poole kallim seal, kus depoopank on fondivalitsejaga samas kontsernis.

Seoses depositooriumi vahetusega uuendasime ka oma pensionifondide põhidokumente. 2. märtsist jõustusid tingimuste, prospekti ja põhiteabe dokumendi muudatused seoses depoopanga vahetamisega. Meie fondide põhidokumendid on kättesaadavad fondide lehekülgedel. Fondide portfellis ei muutu sellega midagi.

Tulevas langevad tasud järjepidevalt

Meid ei survesta tasusid langetama riik ega konkurendid. Tuleva omanikud on samad inimesed, kes oma vara meie fondides kasvatavad. Meil kõigil on otsene huvi hoida kulud kontrolli all. Ja seejuures maksavad kõik meie kogujad võrdselt sama tasu. Me ei paku ühes fondis madalat tasu selle arvelt, et teises fondis maksavad kliendid rohkem.

Paraku näitavad andmed, et Eesti pensionifondide tasud langevad visalt. Näiteks kirjutasime äsja teises blogipostituses, mis on tegelikult motiveerib panku tasusid aeg-ajalt üle vaatama ning missugust kavalat skeemi on hakatud kasutama uute klientide meelitamiseks. Kuna Tuleva ei ole tavaline ettevõte, siis saame olla teises positsioonis: iga kord, kui meie kulud vähenevad või efektiivsus kasvab, anname selle kasu tasudesse edasi. 

Tasude langetamine ei ole meie jaoks planeeritud turunduskampaania, vaid ärimudeli loomulik tulemus. Mida tõhusamaks muutub meie kulustruktuur ja mida suuremaks kasvab meie varade maht, seda kindlamalt saame tasusid ka tulevikus edasi langetada.

Mida väiksemad on tasud, seda rohkem jääb kogujale

Investeerimisfondide puhul kehtib lihtne seaduspärasus: mida vähem tasu tuleb maksta, seda rohkem tulust, mida vara teenib, jääb sulle. (2) Seepärast on tasude langetamine sisuliselt ainus asi, mis kahtlemata saab sinu vara tootlust parandada.

Pensionifondi tasud tunduvad väikesed protsendid, aga nende mõju on pikaajaline. Ja tähtis on meil siin kogujatena jälgida fondi jooksvaid tasusid, mis kajastab kõiki tasusid kokku. Näiteks, pelgalt ühes aastas maksad kas nüüdsest Tuleva fondides kogudes iga 10 000 euro pealt 28 eurot või siis mõnes panga aktiivselt juhitud fondis või elutsüklifondis 47 kuni 157 eurot. (3) Seega, need kümned eurod vahet igal aastal tähendavad aastakümnete peale kümneid tuhandeid eurosid vahet sinu pensionikontol.

Vaata ja võrdle, kui palju maksad oma pensionivaralt tasudeks.

Sisene oma pensionikontole

1. Oleme ka ühe korra varem 2023. aasta sügisel saanud depookulusid alla ja selle abil langetada oma fondide tasusid. Depootasu on meie muutuvkuludest vaid üks osa, hoiame ka teistel kuludel kullipilku peal ning otsime pidevalt võimalusi, et neid võimalusel mõistlikult vähendada.
2. Vaata näiteks Morningstari analüüsi.
3. II samba fondide tasusid saad kõige lihtsamalt võrrelda Pensionikeskuse lehel.