Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk juhtis täna Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil poliitikute tähelepanu ohule, et plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks enne 1983. aastat sündinud inimestele võib läbi kukkuda.

“See on hea plaan,” ütles Tõnu Pekk. “Aga see plaan kukub läbi, kui kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud. Inimesed lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Kas te ise soovitaksite oma lähedastel lukustada raha halba süsteemi?”

Siin on Tõnu sõnavõtu täistekst:

Austatud sotsiaalkomisjoni liikmed. Viimastel päevadel on juttu olnud sellest, et Eesti pensionisüsteemi tuleb raha juurde leida. Mina esindan 4000 inimest, kes täna pensioniks raha koguvad. Meie palume teilt, et kõigepealt lõppeks selle raha raiskamine, mida me juba säästame.

Kui meil oleks sama hea süsteem kui näiteks Rootsil, saaksid inimesed sama raha eest 30 – 60% rohkem pensionit. Rootslased säästavad tootlikumalt ja kasutavad kogutud vara efektiivsemalt.

See ei ole õunte võrdlemine apelsinidega. Raha on võrreldav mõõtühik. Teie ülesanne on luua eeldused selleks, et ka Eesti inimesed saaksid igast säästetud eurost rohkem kasu.

Teiste riikide kogemusest õppimine ja õpitu rakendamine Eestis võtab aega. Enamikul meist on aega.

Aga neil, kes varsti pensionile lähevad, ei ole aega. Jutt on kümnetest tuhandetest inimestest.

Teil on täna võimalus lahendada nende õigustatud mure lihtsa seadusemuudatusega. Õigus valida fondipension.

Mida see annab?

– Esiteks: vara, mida inimene veel ei kasuta, teenib tulu. Me ei ole nii rikkad, et tootlusest loobuda.

– Teiseks: surma korral pärivad ülejäänud vara lapsed.

– Kolmandaks: ära jäävad kindlustusseltsi kulud.

Eelmisel aastal kulutasid kindlustusseltsid iga teise samba pensionideks makstud 1000 euro kohta 430 eurot oma kuludeks.

Ükski mõistlik riik ei sunni inimesi sellisel viisil oma sääste raiskama.

Mis juhtub, kui lahendust jälle ei tule?

80 000 inimest kaotab suure osa oma pensioniks kogutud säästudest. Nad on seadusega sunnitud ostma kindlustuslepingu, mis neile elukestvat püsiva väärtusega sissetulekut ei taga.

Aga see pole ainus tagajärg.

Teil on plaan avada teine sammas uuesti vabatahtlikuks liitumiseks. See on hea plaan. Aga see plaan kukub läbi, kui kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud. Inimesed lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Kas te ise soovitaksite oma lähedastel lukustada raha halba süsteemi?

Kui te tahate, et inimesed pensionisambaga liituks, tuleb anda jõuline signaal, et riik võimaldab kogutud raha tulevikus mõistlikult kasutada.

Alustada tuleb nendest, kes varsti pensionile jäävad.

On arusaadav, et kindlustusseltsid püüavad teid lahendustest eemale hirmutada. Teie asi on kolme ettevõtte ärihuvidest läbi vaadata.

Veelkord: praegune süsteem ei kindlusta püsiva väärtusega sissetulekut elu lõpuni. Sellele on viidanud ka Riigikontroll. Pidevalt kahanev pisike pensionilisa ei saa olla õigustuseks olukorrale, kus inimesed on seadusega kohustatud ostma halva kindlustustoote.

____

Kordan meeldetuletuseks üle ka, millist muudatust meie ettepaneku rakendamine vajab. Kogumispensionide seaduse § 42 lg 3 ütleb täna: osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr.

Meie ettepanek on lisaks anda võimalus valida fondipension ka neile, kellel tekib õigus kohustuslikule kogumispensionile hiljemalt 2025. aastal.

Nii lihtne see ongi. Üks lause.

Loe ka Tuleva avalikku pöördumist rahandusminister Toomas Tõnistele ja sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale.

Kui tahad ise Tuleva tegemistest kasu saada ja kaasa aidata, et Eesti saaks targa pensionistrateegia, ühine Tuleva liikmeskonnaga.

Lugupeetud minister Kaia Iva ja minister Toomas Tõniste. Palun astuge välja 145 000 lähema 15 aasta jooksul pensionile suunduva inimese kaitseks. Nende varalist seisu ja elujärge ähvardab pöördumatult kahjustada viivitus pensionisamba väljamaksete süsteemi parandamisel.

Pensionikogujaid ühendava Tuleva ühistu algatusel jõudis Riigikogu menetlusse ettepanek teise pensionisamba väljamaksete reformiks. Vara mõistlikku käsutamist takistav väljamaksete kord on üks Eesti pensionisüsteemi valulisemaid probleeme. Seda ilmestab fakt, et ettepanek kogus kõigist Uue eakuse rahvakogu ideedest ülekaalukalt suurima toetuse. Probleemidele teise samba väljamaksetes on samuti viidanud nii Riigikontroll oma 2014. aasta raportis, kui ka Õiguskantsler oma 2017. aasta ülevaates.

Ligi 2400 Eesti inimese allkirjaga ettepanekul on kaks osa:

1. Eesti peab õppima teiste riikide kogemustest, seadma kindlustusseltside ärihuvidest ettepoole inimeste õiguse käsutada oma vara mõistlikult ning reformima teise samba väljamaksed nii, et saaksime kogutud säästudest pensionieas maksimaalse kasu.

2. Kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele tuleb viivitamatu ülemineku-lahendusena anda võimalus kasutada kogutud vara fondipensionina, sõltumata kogutud summast.

Eesti tark pensionistrateegia peab sündima põhjaliku analüüsi tulemusel, mis seab mõõdetavad, inimesekesksed eesmärgid. Aga aegkriitilisi probleeme ei tohi tähelepanuta jätta.

Ettepaneku arutamisel piirdus Riigikogu rahanduskomisjon vaid ühe istungiga jaanuaris 2018. Ligi neli kuud hiljem vastas komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin, et plaanis on tellida Riigikogu Arenguseire Keskuselt analüüs pensioni teise sambaga seonduvate poliitikasoovituste saamiseks, mis arvestaks praegu menetluses oleva eelnõuga (613 SE) kavandatavate muudatustega. Analüüsi täpsem fookus ega ka ajakava ei ole täna teada.

Tulevas oleme veendunud, et Eesti tark pensionistrateegia peabki sündima põhjaliku analüüsi tulemusel, mis seab üheselt mõistetavad, mõõdetavad, inimesekesksed eesmärgid. (Oleme mures, et seniste muudatuste puhul – kaasa arvatud komisjoni kirjas mainitud eelnõus – pole väljendatud süsteemi eesmärkidest lähtuvaid mõõdikuid, mis võimaldaks tulevikus nende mõju hinnata.)

Samaaegselt ei tohi aga edasi lükata aegkriitiliste probleemide otsustavat lahedamist.

Paraku jättis Riigikogu rahanduskomisjon tähelepanuta just inimeste ettepaneku aegkriitilise osa: anda kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele võimalus kasutada teise sambasse kogutud vara fondipensionina.

Austatud ministrid, siin palumegi teie abi:

Vahemikus 2018 – 2025 suundub pensionile igal aastal keskmiselt 10 000 teise pensionisambaga vabatahtlikult liitunud inimest. Nende teise samba vara arvelt ei suuda ükski kindlustusselts pakkuda elupäevade lõpuni pensionilisa, mis elujärge tuntavalt parandaks.

Samas sunnib kohustuslik kindlustusleping neid maksma suure osa oma pensioniks kogutud varast kindlustusseltsi kuludeks, võtab võimaluse teenida varalt tootlust ja välistab kasutamata jäänud vara pärandamise lastele. Ükski vastutustundlik inimene ega riik nii oma vara ei käsutaks.

Palun tulge nendele inimestele appi. Lisage juba Riigikogus arutlusel olevasse pensionisüsteemi muudatuste paketti järgmine ülemineku-lahendus:

Anda kõigile kuni 2025. aastani pensioniealiseks saavatele teise sambaga vabatahtlikult liitunud inimestele õigus soovi korral valida fondipension.

See lahendus võimaldab inimestel oma varalt tulu teenida ka pensioni väljamaksete faasis. Surma korral pärivad kasutamata jäänud vara selle omaniku seaduslikud pärijad. Ära jäävad kindlustusseltsi kulud, mis inimeste pensionivara hinnanguliselt keskmiselt vähemalt viiendiku võrra vähendavad.

Mõned olulised märkused, mis meie pöördumise konteksti selgitavad.

1. Vastuargumendina on viidatud, et fondipensioni võimaldamine ei täidaks täielikult pensionisüsteemi eesmärki – kindlustada inimestele piisav sissetulek elupäevade lõpuni.

Paraku ei suuda seatud eesmärke täita ka tänane süsteem (sellele on viidanud ka Riigikontroll). See ei saa olla õigustuseks olukorrale, kus inimesed on kohustatud valima halva ja väga halva pakkumise vahel. Pakutud ülemineku-lahendus võimaldaks pensioniks kogutud raha kasutada parimal viisil minimaalsete riskidega.

Fondipensioni puhul on tõepoolest risk, et oodatavast keskmisest kauem elavad inimesed kasutavad oma teise samba vara ära enne elupäevade lõppu ja peavad seejärel toime tulema ainult esimest sambast saadava pensioniga.

20 aasta pärast moodustab täna pensionilepingu sõlminud inimese igakuisest pensionist II samba makse vaid 5%.

Võrreldes täna pakutavate kindlustuslepingute tingimustega on selle riski mõju minimaalne. Ükski kindlustusselts ei paku elukalliduse tõusuga käsikäes kasvavaid pensionimakseid. Keskmise täna pensionile suunduva inimese teise samba pensionilepingu järgne igakuine makse moodustaks täna tema pensionist (esimene ja teine sammas kokku) umbes 11%, 20 aasta pärast aga vaid 5%. (1)

Samal ajal on isegi madala tootlusega silma paistnud Eesti pensionifondid suutnud tagada inimeste rahale vähemalt nullilähedase või napilt positiivse reaaltootluse.

2. Erinevalt näiteks Rootsist ei ole Eesti inimestel täna võimalik hinnata, kui suur osa nende pensionivarast kindlustusseltsidele läheb. Süsteem on läbipaistmatu.

Siiski, teatud indikatsiooni kulude mahust annab, kui vaadata sisse kasvõi 2017. aasta kindlustusseltside aruannetesse. Möödunud aastal maksid Eesti kindlustusseltsid teise samba pensioni maksetena inimestele kokku 3,5 miljonit eurot. Samal ajal olid seltside kulud nende pensionilepingute haldamisele kokku 1,5 miljonit eurot.

Iga inimestele välja makstud 1000 euro kohta läks seega 430 eurot kindlustusseltside ülevalpidamiseks. (1)

3. Tänaseks on möödas peaaegu terve aasta Kogumispensionide seaduse muudatuse vastuvõtmisest, mis lisas võimaluse pakkuda ka investeerimisriskiga pensionilepinguid. Sellised lepingud peaksid võimaldama teenida kogutud varalt tulu ka väljamaksete perioodil.

Mitte ükski kindlustusselts uut tüüpi investeerimisriskiga pensionilepinguid inimestele ei paku. Pensionile suundujate jaoks ei ole seega midagi muutunud.

Pensionisüsteemi valulisi probleeme ei saa lahendada üksikute detailide peenhäälestusega. Tuleva ei toetanud mainitud seadusemuudatust – juhtisime arutelufaasis korduvalt tähelepanu, et see suurendab väljamaksete paindlikkust vaid näiliselt, aga mitte sisuliselt.

4. Täna kavas olevate pensionisüsteemi muudatuste oluliseks osaks on plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks 1970-1982 sündinud inimestele. See on samm õiges suunas: parim viis jätkusuutliku pensioni tagamiseks on, kui inimesed kogu tööaja vältel järjekindlalt raha säästavad.

Kui aga kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud, ei ole lootust, et inimesed võimalust teise sambaga vabatahtlikult liituda ka tegelikkuses kasutavad. Kas teie soovitaksite sõpradel ja lähedastel lukustada oma säästud ebaefektiivsesse süsteemi?

Seega, kui Riigikogu ei asu vaatlema pensionisüsteemi tervikuna ja viivitab teise pensionisamba väljamaksete reformiga, võib ka see, juba töös olev muudatus, läbi kukkuda.

Meie soovitused:

1. Koos Riigikogus arutlusel oleva pensionisüsteemi muudatuste paketiga tuleks täiendavalt muuta Kogumispensionide seaduse § 42 lg-t 3 järgmiselt:

“Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr või osakuomanikul on tekkinud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile hiljemalt 2025. aastal.”

2. Palun võtke tähelepanu alla pensionisüsteem tervikuna!

Eestis on hääli, mis pensionisüsteemi puuviljaturuga samastades – “õunu ei saa apelsinidega võrrelda” – eelistavad süsteemi osade koosmõju hindamise ning edukate riikide kogemusest õppimise asemel rahulduda pisimuudatustega.

Kutsume poliitikuid ja riigiametnikke üles tulevikus rääkima rahast, mitte puuviljadest. Raha on võrreldav ja mõõdetav ühik. Edukas pensionisüsteem loob eeldused selleks, et iga säästetud euro annaks inimestele nii suure pensioni kui võimalik. Me ei ole nii rikkad, et loobuda tootlusest ei pensionivara kogumise ega kasutamise faasis.

Loome Eestile targa, inimesekeskse pensionistrateegia! Tuleva Eesti ärksaid pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on igati valmis abistama.

Tulundusühistu Tuleva nimel

Tõnu Pekk ja Priit Lepasepp

(1) Vaata Tuleva rahandusministeeriumi statistika ja kindlustusseltside aruannete põhjal tehtud arvutusi siit.

Pensioniks raha kogudes on tark eelistada ausat, madalate kuludega indeksifondi. Aga mis on halba selles, kui aktiivselt juhituna reklaamitud panga pensionifond tegelikult samuti salamisi indeksifondina tegutseb?

Euroopa investorite ühendus Better Finance kahtlustab, et enamik Eestis tegutsevaid pankade pensionifonde on tegelikult passiivselt juhitud ehk “kapi-indeksifondid”. Suur-Britannias pidid nii käitunud fondivalitsejad investoritele kahjutasu maksma.

Kas sinu pensionisammas on panga pensionifondis? Vaatame lähemalt, kui kalliks nn “kapi-indeksifondi probleem” sulle maksma minna võib.

Kapi-indeksifond võtab sinu rahast tasudeks palju rohkem kui kaasaegne, aus indeksifond

On ju tõsi, et maailma juhtivad majandusteadlased soovitavad pensioniks kogudes eelistada just indeksifonde, sest tänu hästi hajutatud riskidele ja madalatele tasudele ei jää nende tootlus kunagi turu keskmisest kaugele maha.

Täpsemalt jääb indeksifondi tootlus turu keskmisele alla teenustasu võrra. Indeksifondide tasu on reeglina aktiivselt juhitud fondidest kordades madalam.

Nii maailma kui Eesti turgude analüüs näitab selgelt, et aktiivselt juhitud fondide tulemus jääb enamasti turu keskmisest kehvemaks. Aga üksikud saavutavad alahinnatud väärtpabereid valides ja turgu ajastades väga hea tulemuse. Eeldusel, et sa ei valinud fondi lihtsalt hetke ajel telleri või müügiagendi meelitusel, otsustasid aktiivselt juhitud fondi kasuks tõenäoliselt sellepärast, et sa usud just selle fondi juhi erakordsetesse võimetesse.

Eesti pankade pensionifondide seas säravaid tähti seni pole olnud, aga alati on väike võimalus, et just sinu pensionifondi juht teenib aktiivsete otsustega sulle tulevikus keskmisest hoopis palju paremat tootlust. Kui aga sinu aktiivsena reklaamitud fond on tegelikult passiivselt turuindeksit järgiv kapi-indeksifond, siis sellist võimalust pole. Nagu ausal indeksifondilgi, jääb sellise fondi tulemus teenustasu võrra maailma väärtpaberite keskmisest kasvust maha.

Kapi-indeksifondide tasud on ausatest indeksifondidest kõrgemad ja tulemus selle võrra paratamatult kehvem.

Asi on selles, et aktiivselt juhituna reklaamitud fondide tasud on ausatest indeksifondidest mitu korda kõrgemad. See tähendab, et kapi-indeksifondi tootlus pärast tasude maha arvamist tuleb paratamatult kehvem.

Kõrgete tasude tõttu koguneb sulle pensioniks kümnete tuhandete eurode võrra vähem vara

Näide: Oled 30-aastane ja teenid täna 1800 eurot kuus netopalka. Oletame, et sinu sissetulek kasvab igal aastal 3% ja turgude keskmine tootlus enne teenustasusid on lähikümnenditel 5%.

Kui sinu vara on varjatult indeksit järgivas panga pensionifondis, mis võtab igal aastal jooksvateks tasudeks kokku (valitsemistasu + muud kulud) 1,41%, teenib sinu vara igal aastal pärast tasude maha arvamist keskmiselt 3,67% tootlust. Kui oleksid valinud läbipaistva, madalate kuludega indeksifondi ja maksaksid tasudeks vaid 0,47%, kujuneks sinu vara keskmiseks tootluseks 4,53%.

Tillukesed protsendid? Absoluutsummas läheb see pealtnäha väike erinevus sulle tööelu vältel maksma üle 46 000 euro. Soodsa tasuga indeksifondis koguksid omale ülaltoodud eeldustel pensioni teise sambasse 262 400 eurot, kõrgema tasuga fondis aga 216 000 eurot.

Kui sa töötad näiteks tehnoloogiasektoris ja sinu palk on kõrgem – ütleme 3000 eurot, kaotad kallimas kapi-indeksifondis madala kuluga fondiga võrreldes samadel eeldustel ligi 75 000 eurot. 

Loe lähemalt, kuidas tasude mõju aastatega nii suureks kasvab.

Eelista alati ausat indeksifondi, mis lähtub sinu vara investeerimisel selgetest, läbipaistvatest reeglitest, ja hoiab kulud nii madalal kui võimalik.

Eesti soodsaimad indeksifondid on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond (kogukulu aastas 0,47%), SEB Energiline Pensionifond Indeks (kogukulu 0,49%) ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond (kogukulu 0,5%). (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.) Neist kaks esimest sobivad kõigile, kellel on pensionini veel vähemalt kümme aastat aega. Viimane on hästi konservatiivne fond ja on mõeldud üle 55-aastastele inimestele, kes plaanivad oma pensionivara juba lähiaastatel kasutama hakata.

Tänu oodatust kiiremale kasvule langeb Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kogukulu 1. aprillist veelgi. Senise 0,5% asemel kulub meie ühises fondis oma vara kasvatavatel inimestel edaspidi tasudeks 0,47% aastas.

See tähendab, et iga pensionisambasse kogutud 10 000 euro kohta kulub edaspidi Tuleva aktsiafondis tasudele kokku vaid 47 eurot aastas. Eesti keskmisel pensionikogujal kulus möödunud aastal samalt summalt tasudele üle kahe ja poole korra rohkem – 122 eurot. 

Mis on kogukulu?

Nagu Rahandusministeerium hiljuti märkis, on valitsemistasudest veelgi olulisem võrrelda just pensionifondide kogukulu ehk jooksvaid tasusid. Kogukulu näitab kõiki tasusid kokku, mis igal aastal pensionikoguja varast maha võetakse. Lisaks pensionifondi valitsemistasule (Tuleva fondides 0,34%) sisaldab kogukulu ka allfondide tasusid ja tehingukulusid. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.) 

Elu jooksul maksab keskmine töötav inimene oma II pensionisamba varast tasudeks kümneid tuhandeid eurosid. 

Kuidas me Tuleva aktsiafondi tasu veel madalamaks saime? 

Kuna Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond on kasvanud kiiremini kui lootsime, saavutasime kokkuleppe maailma suurima fondivalitsejaga BlackRock, kes nõustus langetama meie portfellis olevate fondide haldustasusid.

“Oleme tõestanud, et Eesti pensionikogujate eestvedamisel sündinud Tuleva on BlackRockile arvestatav partner,” ütles Tuleva ühistu kaasasutaja ja fondivalitseja nõukogu esimees Loit Linnupõld. “Nagu lubatud: mida rohkem inimesi koos kogub, seda soodsam meile kõigile. Samm-sammult saame tasud järjest madalamaks.”

Tuleva on Eestis kõige soodsamate tasudega fondivalitseja juba täna: fondide kogukulu on veel märtsi lõpuni 0,5%, mis sisaldab valitsemistasu 0,34%. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)

Ainuüksi aastaga kulus Eesti pensionikogujatel tasudele 44 miljonit eurot

Eesti inimesed kokku olid möödunud aasta lõpuks kogunud II samba pensionifondidesse 3,63 miljardit eurot. Tasudele kulus sellest üle 44 miljoni euro. 

Suurema osa klientidelt tasudena kogutud rahast kulutavad pankade fondivalitsejad omakorda müügile, turundusele ja emapankade tuluks.

Maailma juhtivad analüütikud on leidnud, et fondi kulud on võimas fondi tootluse ennustaja, selgitas Tuleva fondijuht Tõnu Pekk. “Suurandmed näitavad, et mida madalamad kulud, seda paremad eeldused selleks, et investorite vara kasvaks. Pole kokkusattumus, et Eesti pankade pensionifondid on arenenud riikide seas silma paistnud ühel ajal nii kõrgete kulude kui ka kehvade tulemustega.”

Veidi vähem kui aasta eest alustanud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis kogub tänaseks pensionit juba üle 5200 inimese. Fondi maht on üle 49 miljoni euro.