Kui Eesti soovib innustada meid pensioniks rohkem säästma, tuleks peatada juba riigikokku jõudnud pensionisüsteemi peenhäälestus, mis muudab valikud inimeste jaoks veelgi keerulisemaks, aga mitte paindlikumaks.
Selle asemel tuleb inimestele tagada vabadus oma pensionivara mõistlikult kasutada, luua pensionikogujatele tööriistad heade valikute tegemiseks ja avada II sammas vabatahtlikeks sissemakseteks.
* Kiire? Hüppa otse lahendustele.
Kujutlege, et olete ettevõtte juht ja user testing näitab järgmist:
- 3/4 teie toote sihttarbijatest ei tea, mida see teeb ja kui palju maksab.
- 2/3 inimestest ei usu, et tegu on hea tootega.
- 1/2 tarbijatest ei tea, milline toode neile on müüdud.
Kas te soovitaksite tootearendustiimil teha natuke peenhäälestust?
Nüüd võrrelge Eesti kolmesambalist pensionitoodet:
- Kolmveerand Eesti inimestest ei ole pensioniteemadega kursis ega tea, kui palju nende sotsiaalmaksust II sambasse läheb.
- Ligi kaks kolmandikku ei pea Eesti pensionisüsteemi usaldusväärseks.
- Ligi pool pensionikogujatest ei tea, millises fondis nad pensioni koguvad. (1)
Hmm. Mida ette võtta?
Alustada võikski user testing-ust. Täna on seaduste muutmisel küsitud peamiselt pankade ja kindlustusseltside arvamust, inimesed süsteemi kasutajatena on olnud teisejärgulised.
Kuidas käitub inimene, kes peab tegema reaalseid valikuid Eesti pensionisüsteemis? Millised on tema vajadused ja ootused? Kas valiku ees seisval inimesel on piisavalt infot ja kas see info on talle arusaadav? Kas ta saab oma küsimustele asjatundlikud vastused, mis lähtuvad tema, mitte panga huvidest? Tulevas teeme selliseid teste iga nädal. Oleme hea meelega riigile abiks.
Eestil on probleem, et inimesed säästavad pensioniks liiga vähe. Aga miks?
1. Mõnedel inimestel lihtsalt ei ole väikese sissetuleku kõrvalt võimalik rohkem säästa.
2. Enamiku jaoks ei ole Eesti pensionisüsteem piisavalt läbipaistev ega usaldusväärne. “Kätte sealt niikuinii midagi ei saa!” – seda lauset kuuleme inimestelt ikka ja jälle.
Täna on riik seadnud eesmärgiks, et keskmine pension oleks tulevikus vähemalt 40% keskmisest palgast.
Praktikas väljendub see nii: et igakuine keskmine paistaks parem, surub riik kalli kindlustuslepingu kõigile pensionile suundujatele. Ka neile, kes seda tegelikult ei vaja. Ebamõistlikud piirangud toovad tulu kindlustusseltsidele, aga vähendavad inimeste usaldust, ei innusta rohkem säästma ega aita kuidagi vaesemate pensionäride elujärge parandada. Kui üks pensionär ei tohi oma kogutud raha eest vannituppa turvalist dushinurka ehitada, ei tee see rikkamaks teisi pensionäre.
Tuleva ettepanek on, et keskmistega mängimise asemel võiks riik seada selged eesmärgid iga inimese kohta:
1. Tagada igale Eesti inimesele toimetulekut võimaldav vanaduspension, mis tuleb I ja II sambast kokku. Selleks peame kokku leppima, mis on toimetulekupensioni miinimummäära arvutamise alused. Edasi saame otsida konkreetseid lahendusi nende jaoks, kellel pole mingil põhjusel võimalik pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha koguda.
2. Innustada rohkem pensioniks koguma neid, kellel see võimalik. Selleks tuleb muuta süsteem lihtsamaks, paindlikumaks ja usaldusväärsemaks, aidata inimestel teha tarku valikuid ja luua võimalus automaatseks säästmiseks.
5 realistlikku lahendust, mida võiks ühe aastaga saavutada:
Kui poliitikud ja rahandus- ning sotsiaalministeeriumi ametnikud otsustavalt tegutsevad, võiks Eesti pensionitoode umbes aasta pärast olla palju parem. Tuleva tuleb siin hea meelega appi:
1. Loome inimestele võimalused oma pensionivara paindlikumalt kasutada. Riik piiraku II sambasse kogunenud vara kasutamist ainult toimetulekupensioni tagamiseks. Ülejäänud osas on igal inimesel õigus ise otsustada, kuidas oma isiklikku raha kasutada.
2. Avame pensioni teise samba vabatahtlikeks sissemakseteks. Igaüks saab anda näiteks kord aastas oma tööandjale juhise, kui suure osa palgast ta soovib otse pensionifondi suunata. Tööandjatel on võimalus ka ise töötaja pensionisse panustada, tehes sissemakseid otse kogumispensioni teise sambasse.
3. Loome Eesti pensionikogujate dashboard-i. Sellise, mis võimaldab igal inimesel vaadata, kui suurt pensioni tal I ja II sambas kokku oodata on, kui palju ta maksab fondivalitsejatele tasudeks ning milline on tema pensionifondi pikaajaline tootlus võrreldes maailma ning Eesti keskmistega. Siin saab näiteks Rootsilt õppida.
4. Anname inimestele võimaluse soovi korral saada asjatundlikku nõu. Näiteks sotsiaalkindlustusameti juures töötavatelt spetsialistidelt. Täna ei leia pensionikoguja erapooletuid eksperte kuskilt.
5. Lubame pensionifonde müüma ainult vastava kutseeksami läbinud inimesed, kes alluvad finantsinspektsiooni järelvalvele. Hakkame tegema regulaarselt testoste, et kontrollida müügiesindajate tegevust ja vajadusel koostöös turuosalistega probleeme lahendada.
Eesti pensionisüsteem ei vaja peenhäälestust.
Kogu maailm on aru saanud, et pankade huvidest lähtuval peenhäälestusel põhinev finantssektori tootearendus loob lõkse, mis ootamatul hetkel plahvatavad. Inglise kuninganna Elizabeth II küsis 2008. aasta globaalse finantskriisi kohta pahaselt: “Miks keegi seda ette ei näinud?”. Sellepärast ei näinud, et pidev peenhäälestus – näiteks laenude pakkimine ja ümberpakkimine – oli muutnud süsteemi võimatult kompleksseks. Ükski majandusteadlane, ükski analüütik, ükski pangajuht ega ükski poliitik ei saanud aru, mis tegelikult toimus. Kannatajaks jäi tavaline inimene.
Eesti riigikogus möödunud nädalal esimese lugemise läbinud Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu on näide sellisest peenhäälestusest.
Sisuliselt ei tee plaanitavad muudatused inimeste jaoks midagi oluliselt paremaks. Küll aga muudavad need süsteemi keerulisemaks. See eelnõu annab kindlustusseltsidele võimaluse pakkuda erinevaid kohustuslikke pensionilepinguid ja teeb valiku inimeste jaoks veel raskemaks. Suuremat vabadust oma pensionivara kasutamisel see inimestele ei anna.
Kas keegi on plaanitavaid muudatusi kasutajate peal testinud? Kuidas pensionile suunduvad inimesed omale sobiva pensionilepingu valivad? Kas neil on võimalik aru saada, mis on valikus olevate lepingute sisu ja hind? Kas uues seaduses määratletud võimalused pensionivara kasutamiseks vastavad inimeste tegelikele vajadustele?
Parim toode pole tingimata see, millel on kõige rohkem nuppe.
Meid, Tuleva liikmeid on täna juba 3400. Kui tahad osa saada Tuleva arengust ja aidata teha parem pensionistrateegia meie endi ja meie laste jaoks, siis ühine meiega.
(1) Allikas: SEB pensionivalmiduse uuring 2017
Foto: Inglise kuninganna
