Kuigi indeksfondid on saanud populaarsemaks, kogub neis ikkagi vaid kolmandik kõikidest teise samba kogujatest, kaotades nii kogumisperioodi peale kokku vähemalt uue pereauto väärtuses raha. Enne Tulevat kogusin ka mina kõrge tasuga panga fondis ja kokkuvõttes maksin tasudeks rohkem kui teenisin tulu. Kuidas on mul läinud nüüd, kogudes Tulevas?

Oli 2016. aasta varakevad, mil käivitasime täie hooga Tulevat. Meid innustas idee, et loome endale ise parema madalate tasudega pensionifondi, mis on tehtud ainult koguja huvidest lähtuvalt. 

See aeg meenus mulle kirkalt just hiljuti, kui taaskord nägin kaubanduskeskuses aktiivsete müügimeeste horde, kes värbavad inimesi kallitesse pensionifondidesse. Neist mööduvatel inimestel on peas puhkusemõtted, sammus suvist kulgemist ja mõtteis, mida kõike head valmistada äsja varutud värskest kartulist. Kui müügimees sorava jutuga mööduja rajalt kõrvale võtab ja ekraanil valmispandud graafikuid talle esitleb, pole puhkajal aimugi, et tema ise maksab oma pensionifondi kõrgete tasude kaudu kinni nende müügimeeste palga.

Ma ise tegin seda samuti, kuni hakkasin koguma Tulevas

Kaubanduskeskuses müügimehega jutustamise asemel aga otsustasin teha väikse vahekokkuvõte, kuidas minu pensionivaral on siiani läinud. 2016. aastani olin ma maksnud pangale rohkem teenustasu, kui ise tulu teeninud – tootlus oli 1,43% ja tasud kokku ligi 2% aastas. See oli silmiavav – ma polnud varem isegi mõelnud, palju ma tasudeks maksan ja tootlust teenin.

Toona polnud veel madalate tasudega pensionifonde ja seetõttu tegime siis ise Tuleva. Tuli välja, et kõrged tasud häirisid väga paljusid inimesi ja Tulevaga liitus tuhandeid inimesi. Tagantjärele võib imestada, et kuidas minusugune inimene ei suutnud siis aru saada, kui palju ma tootlusest tasudeks ära annan? Siin on kolm olulist põhjust:

1. Esiteks, tegelikku tasude suurust oli peaaegu võimatu leida. Pangad kuvasid üsna märkamatus kohas veebilehe servas oma fondi valitsemistasu suurust, mis aga ei sisaldanud kõiki muid tasusid, mida minu vara arvelt eri kulude katteks võeti.

Täna on olukord parem: seadus nõuab, et kõikide fondide kohta peab juba selle esilehel olema kuvatud jooksvate tasude suurust, mis võtab arvesse kõiki fondiga seotud kulusid. Samuti saab igaüks Pensionikeskuse lehel hõlpsalt fondid tasude suuruse järgi reastada.

2. Teiseks, oma pensionivara tegelikku tootlust ei olnud võimalik ilma mahuka Exceli tabelita kokku arvutada. Minu pank kuvab mulle siiani pensionifondide tootluse kohta, et see on 68% – jättes seejuures täpsustamata, kas see on teenitud ühe või kahekümne aasta jooksul. 

Õnneks saab nüüd Pensionikeskuse lehel sisse logides näha oma teise samba tootlust aasta lõikes ning sama infot näeb ka Tuleva lehel sisselogituna. Mõned näpunäited tootluse vaatamiseks.

3. Ja kolmandaks, isegi kui ma oleks loo alguses räägitud arvutuse varem ära teinud, siis ega paremat alternatiivi ju meil, kogujatel, polnudki. Kõik fondid olid kõrgete tasudega enne Tuleva loomist. Seepärast ei vaevunud inimesed ka väga oma teist sammast uurima – midagi teha nagunii ei saanud.

Tasud või tootlus?

Lisaks tasudele on aga muidugi ju oluline tootlus. Vaatasin, kuidas on Tuleva muutnud minu pensionivara käekäiku.

Olen teises sambas tänaseks kogunud juba 23 aastat ja selle aja jooksul on minu raha kasvanud keskmiselt 7% aastas. Kui ma poleks 2017. aastal, mil Tuleva II samba fondid käivitasime, oma vanast pensionifondist Tuleva aktsiatesse investeerivasse indeksfondi ära kolinud, oleks mu pensionivara keskmine tootlus olnud tänaseks vaid 3,8% aastas. See on enam kui kahekordne vahe!

Kui vaadata minu n-ö pensionikoguja „karjääri“, siis viimased seitse aastat Tulevas on tublisti aidanud heastada esimese 14 aasta ikaldust. Seega pole kunagi hilja valida paremat fondi.

Arvutasime nüüd uuesti ja selgus, et seitsme aasta jooksul olen igal aastal Tulevas maksnud iga 1000 euro kohta umbes 4 eurot tasudeks ning teeninud seejuures 107 eurot tulu. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasud on selle aja jooksul langenud 0,5% juurest 0,33% peale ning selle perioodi keskmine aastane tootlus on olnud 10,8%.

Vasakpoolne tulp näitab, et vanas SEB Konservatiivses Pensionifondis (nüüd SEB 55+) maksin iga 1000 euro kohta 17 eurot pangale ja ise sain tulu vaid 16 eurot. Õnneks ei olnud veel hilja asja parandada – 2017 kolisin oma vara üle madala tasuga Tuleva aktsiatesse investeerivasse indeksfondi ning nüüd olen teeninud kaotuse tasa.

Kui oleksin vanasse fondi edasi jäänud, kus nüüdseks on küll tasud mõnevõrra langenud, siis kokkuvõttes oleksin ikkagi enam kui kaks korda vähem tulu teeninud.

Mis on seitsme aastaga muutunud?

Praegu kogub teise sambasse enda tuleviku elujärje parandamiseks 505 000 Eesti inimest. Kõigist teise samba kogujatest vaid kolmandik ehk 166 000 inimest kogub praegu madala tasuga indeksfondides (ehk fondi tasu on alla 0,5% aastas). 

2/3 Eesti pensionikogujatest ehk 338 000 inimest maksavad siiani tasudeks üle 0,5% aastas

Tegime hiljuti võrdluskalkulaatori, kust selgub, et minuvanused Eesti keskmised on kogunud teise sambasse umbes 14 500 eurot pensionivara. Tulevas on minuvanuste kogujate keskmine on üle 21 000 euro. Meil pole selleks olnud vaja rohkem õnne ega raudset enesedistsipliini, oleme kogunud lihtsalt sihikindlalt madala tasuga indeksfondis.

Viimase viie aasta statistika põhjal on kallimates fondides kogujate tootlus olnud madalam võrreldes alla 0,5% tasudega fondidega. 10-aastast pensionifondide võrdlust praegu ei saa teha, sest indeksfondid ei ole veel nii vanad.

Tuleva fondides kogub täna II sambasse 31 000 inimest ja III sambasse 61 000 inimest. Mul on hea meel, et nii palju kogujaid on teinud hea valiku madalate tasudega fondi kasuks ja saavad õiglast osa maailmaturgude tootlusest.

Aga pikk tee on veel minna – suurem osa Eesti pensionikogujatest maksab liiga kõrget tasu, mis hammustab ca 40 kogumisaasta peale vähemalt uue pereauto väärtuses summa nende pensionivarast. 

Logi sisse oma pensionikontole ja vaata järele, kuidas läheb sinu pensionivaral. Ühtlasi saad võrrelda enda fondi tootlust teiste fondide tootlusega ning ka Eesti inflatsiooni ja maailmaturu keskmise tootlusega.

Logi oma pensionikontole
Sisse saad logida ka siis, kui sa praegu veel ei kogu Tulevas.

Turul on mitmeid kogumis- ja investeerimistooteid, mida turundatakse sildi all lapsele raha kogumine. Enne, kui vaatad kasvukonto, koolifondi, lastehoiuse või mõne teise lapsele mõeldud kogumistoote poole, on mõistlik kasutada ära oma kolmanda samba maksusoodustuse limiit. Aga miks?

Riigipoolne võimendus tulumaksutagastuse näol

Kolmandas sambas saad investeerida mugavalt riigipoolse 22% võimendusega. Kui teed oma kolmandasse sambasse sissemakseid kuni 15% brutopalgast või kuni 6000 eurot aastas, maksab riik sulle tagasi 22% tulumaksu. Näiteks on levinud praktika suunata kasvama igakuine lapsetoetus, millest kasvab aastate jooksul märkimisväärne summa, millega last tulevikus toetada. Igakuise 80 euro suunamisel kolmandasse sambasse saadki aasta peale kokku 211 eurot tulumaksu tagasi. See annab lapse tulevikuks kõrvale pandud raha tootlusele võimsa edumaa – sellist võimendust ei paku ükski teine investeerimisvõimalus.

Tuleva kolmanda samba pensioni kalkulaatoriga saad arvutada, kui palju on sul mõistlik sinna koguda ja kui suur on sinu tulumaksu võit.

Arvuta maksuvõit

Indeksfondid on pakkunud kogujatele paremat tootlust

Indeksfondide tootlused on ajalooliselt pakkunud paremat tootlust kui kindlustus- ja muud kogumistooted – sh need, mida turundatakse “lapsele raha kogumine” sildi all. Oma kolmandat sammast indeksfondi kogudes on sul võimalus investeerida laiapõhjaliselt mitmetuhande börsiettevõtte aktsiatesse ja teenida nii maailmaturu tootlust. Milliseks kujuneb maailmaturu tootlus tulevikus? Me ei tea, sest tootlus pole garanteeritud. 

Madalamad tasud

Võrreldes teiste investeerimistoodetega, on kolmanda samba indeksfondide tasud enamasti soodsamad, eriti kui vaadata eraisikuna investeerimise vaatepunktist. Igalt tasudeks makstud eurolt jääb tootlus teenimata. Seepärast on esmalt mõistlik investeerida maailma juhtivate ettevõtete aktsiatesse kolmanda samba kaudu ja valida fond, mille jooksvad tasud jäävad alla 0,5% aastas.

Kolmanda samba sissemakseid ei pea ise deklareerima

Igal aastal tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada tuludeklaratsioon, kus on vajalik märkida ära ka kõik aasta jooksul tehtud investeeringud. Erinevalt teistest investeeringutest jõuab kolmanda samba sissemaksete info sinu deklaratsioonile automaatselt. See on päris oluline ajaline võit.

Kusjuures kas teadsid, et kui lapse nimel on eraldi investeeringuid, tuleks ka neid hoolikalt igal kevadel deklareerida. Kui sul on mitu last ja avad neile kõigile eraldi kogumistooted, muutub sinu halduskoormus veelgi suuremaks.

Väljamaksetele puuduvad piirangud

Kui ühel hetkel on vaja kogutud raha kasutada, saad kolmandast sambast raha välja võtta igal hetkel, kas osaliselt või täielikult. Erinevalt kindlustus- ja kogumistoodetest pole Tuleva kolmanda samba fondil siduvaid tähtegu ega piiravaid tingimusi*.

Kui võtad raha kasutusele pärast pärast 55. eluaastat (või kui avasid oma III samba konto hiljem kui 2021. aastal, siis pärast 60. eluaastat), pead tasuma riigile soodustulumaksu vaid 10%. Tõenäoliselt on just siis hea aeg kinkida kogutud raha lapsele näiteks esimese kodu sissemakseks. Kui raha on vaja välja võtta varem, maksad lihtsalt 22% tulumaksu. Raha makstakse sinu valitud kontole välja nelja tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamist.

Paindlikum haldamine

Kolmanda samba vara on sinu nimel. Kuigi esialgu võib see tunduda piirav, siis tegelikkuses annab see vara haldamisel paindlikkust. Nii saad ise otsustada, kuhu ja millal investeerid ning soovi korral müüa soetatud kolmanda samba osakuid endale sobival ajal ja summas. Lapse nimel oleva investeerimiskonto puhul tuleb arvestada, et rahaliste tehingute tegemine toimub selleks ettenähtud tingimustel ja kohtu poolt väljastatud loal.

Suurem kontroll kogutud kapitali üle

Oluline on ka ära märkida, et lapse täisealiseks saamisel saab laps teha kõiki oma investeerimisotsuseid ise ja sinult läheb kontroll investeerimisportfelli ja -otsuste osas talle üle. Võibolla see pole sinu jaoks tähtis, aga arvestada tasub võimalusega, et lapse nimel muudesse investeerimistoodetesse kogutud summa ei pruugi sel juhul kuluda sinu ootuste kohaselt.

Kolmas sammas on pärandatav

On muidugi ka võimalus jättagi kogutud raha tulevikuks enda III sambasse kasvama, sest sul õnnestub last toetada jooksvatest säästudest. Muide, III sammas on pärandvara ehk saad selle ka soovi korral pärandada oma lastele. Nemad saavad tulevikus ise otsustada, kas soovivad kanda pärandatud osakud oma kolmandasse sambasse edasi kasvama või võtta rahas välja.

Miks me ei soovita lapse enda III sambasse koguda?

Kui raha läheb lapse pensionikontole, saab tulumaksu tagasi laps – aga ainult sellisel juhul, kui tal on piisavalt teenitud tulu, millelt tulumaksu kinni pidada. Enamik lapsi tööl ei käi või nende sissetulekud ei ole suuremad kui maksuvaba tulu, mistõttu ei teki neil ka tulumaksukohustust. Sellisel juhul jääb tulumaksuvõit saamata. Esimene prioriteet võiks seega olla kindlasti enda kolmanda samba täitmine ja alles seejärel kaaluda muid võimalusi kogumiseks.

Tee sissemakse

Kui tarvis, vaata läbi ka vastused viiele praktilisele küsimusele kolmanda samba sissemaksete kohta.

* Tuleva III sambas puuduvad väljumistasud, kuid mõned pankade III samba pensionifondid küsivad siiski väljumistasu ehk tagasivõtmistasu. Seetõttu tasub alati esmalt veenduda, et valid fondi, millel sellist ebamõistliku tasu ei võeta. Pensionikeskuse lehelt saad võrrelda kõikide III samba fondide tasusid.

Alustasime Coop Pangaga koostööd pea neli kuud tagasi. Nüüd saavad Coop Panga kliendid lisaks mobiiliäpile ka internetipangas esitada II ja III samba avaldusi ja mugavalt alustada kogumist Tuleva madalate tasudega indeksfondides.

Esiteks lõime võimaluse alustada Coop Panga mobiiliäpi kaudu kolmas sammas. Veebruari lõpus lisandus ka võimalus vahetada Coop Panga mobiiliäpi kaudu teise samba fondi ja tuua see Tulevasse. Alustasime mobiiliäpist, sest see võimaldas kõige kiiremini tööga pihta hakata ning kohe ka tulemusi mõõta. Esimeste kuudega oleme väga rahul – sõltuvalt kuust on 10–15% Tuleva uutest kogujatest tulnud Coop Panga kaudu. Saime kinnitust, et kliendid võtsid selle hästi vastu ja koostööl on palju potentsiaali. 

Nüüd saime valmis lahenduse ka Coop Panga internetipanga jaoks.

Internetipangas II ja III samba avalduste esitamise võimalus on oluline, sest meie andmed näitavad, et Tuleva kogujatest haldab ligi 2/3 oma pensionivara arvutis ning vaid 1/3 mobiilis. 

Mis järgmiseks?

Töötame edasi, et muuta tulevikuks kogumine ja pensionivaral silma peal hoidmine Coop Panga klienditele veelgi mugavamaks. Tulevikus võtame kindlasti ette ka küsimuse, kas ja kuidas aidata inimesi, kes soovivad oma pensionivara hallata kontoris.

Koostöö Coop Pangaga on Tuleva jaoks hea võimalus täita oma missiooni ja muuta pikaajaline kogumine Eesti inimestele lihtsamaks ja populaarsemaks. Me mõlemad oleme kodumaised ettevõtmised ja jagame sarnased väärtusi.

Coop Pank ei valinud oma partneriks vahendajat, kelle fondidelt võimalikult suurt vahendustasu teenida, vaid sellise, mis seisab kogujate huvide eest. Meil on hea meel, et nüüd on üks koht veel juures, kus saab alustada Tulevas kogumist.

Tuleva on kasvanud väikesest algatusest üheks Eesti suurimaks penisonifondiks, kuid siin meie ambitsioon veel ei peatu. Viimase 1,5 aasta jooksul on praegune Tuleva tiim teinud kõvasti tööd uue strateegia ning järgmise ambitsioonika sihi – 100 000 sihikindla koguja – defineerimisel. Selle töö käigus selgus, et lisaks liikmetele ja kogujatele peab kasvama ka Tuleva enda tiim.

Tuleva esimese peatüki ühed kirjutajad Mari ja Kristel on liikumas edasi. Tuleva teise peatüki kirjutamiseks liitub täiskohaga Tuleva tiimiga Erko, kes on olnud laiendatud tiimi osa Tuleva sünnist saati. Küsisime lahkujatelt mälestusi ja soovitusi ning uuelt tulijalt kes ta on ja mis ta teha plaanib.

Tuleva operatsioonide juht ja juhatuse liige Mari Kuhi – kuue aastaga 3000lt kogujalt 64 000 kogujani

Mari, oled Tulevas olnud 6 aastat. Mis selle ajaga tehtud sai?

Kõige väljapoole paistvam on see, et olin Tuleva III Samba Pensionifondi projektijuht. Tänaseks on meie III sambast saanud Eesti suurim III samba fond.

Samuti väga oluline ülesanne, mis kõrvaltvaatajale kohe silma ei hakka on see, et hoolitsesin selle eest, et meie klientide vara oleks turvaliselt ja vastavalt reeglitele hoitud. Tuleva on selle peaaegu kuue aastaga kasvanud kolme tuhandelt kogujalt 65 tuhande kogujani ning varade mahult 30. miljonilt poole miljardini. Ehitasin pideva kasvu taustal üles meie finantsaruandluse ja backoffice süsteemid ning protseduurid.

Panin kokku tugeva ja toimeka backoffice naiskonna, suured tänud Karola, Viktorija, Liis ja Marju! On kellele teatepulka edasi anda.

Sa tulid Tulevasse alguses kontrolleriks ja said peagi Tuleva juhatuse liikmeks, oled täna operatsioonide- ja finantsjuht. Mis hetk sinu Tuleva karjääris on olnud kõige õpetlikum?

Ära lõpeta kunagi õppimist – inimene ja tema oskused ning kogemused ei saa kunagi nö valmis. Arvan, et õppetunde tuleb näha kõiges, ka väiksemates igapäevastes tegemistes ja suhtlemistes. Alati on midagi, mida saab paremaks teha, teisiti teha või on midagi, mis polegi enam vajalik. Tuleb avatult mõelda ja osata kuulata ning märgata.

Oled Tulevas lansseerinud III samba kogumisfondi, toimetanud Finantsinspektsiooniga ja teinud veel igasuguseid vähem ja rohkem põnevaid asju. Mis on kõige ägedam asi, mis sa Tulevas teinud oled?

Alustan sellest, et Tuleva idee ise ongi äge – kuigi pangad, kellel on suur tiim taga, jõudsid faktiliselt indeksifondi loomisega veidi ette, siis ideeliselt pean Tulevat madalate kuludega pensioni-indeksifondide maaletoojaks.
Kitsamalt vaadates oli selle kuue aasta jooksul veel äge see, et siin sain teha kõike ideest teostuseni, süsteemide loomisest väiksemate detailideni ning programmeerimisest avalike esinemisteni. Tulevas on vist vähe valdkondi, kus ma vähem või rohkem poleks kaasa löönud. Hea näide on jällegi III samba fondi loomine – sain lisaks fondi tegevusloa hankimise võib-olla mitte nii huvitavatele protseduuridele oma panuse anda ka toote arendamises ning meie uut fondi konverentsidel ja raadiosaadetes tutvustada.

Oled Tuleva hingeeluga sügavuti kursis. Mis sa arvad, kuhu Tuleva 10 aasta pärast jõudnud on?

Loodan, et Tuleva on 10 aasta pärast suutnud tulevikuks kogumise vajalikkuse veelgi rohkemate inimeste teadvusse ja reaalsetesse tegudesse tuua ning enamus Eesti inimesi kogub oma tulevikuks laiapõhjalistes madalate kuludega indeksifondides.
Usun, et ka Tuleva enda eesmärk 100 000 sihikindlat kogujat on selleks ajaks ammu saavutatud ning Tuleva on leidnud mõne muu huvitava ja vajaliku valdkonna mida ühistulise vormi abil jällegi inimestele arusaadavamaks ja paremaks teha.

Tuleva kasvu-, sisu- ja kommunikatsioonijuht Kristel Raesaar – Tuleva teavitustöö ja investorharidus on täitsa omamoodi. See on aus, läbipaistev ja intelligentne.

Sa pole ametlikult Tuleva asutajate seas, kuid sellegi poolest oled kandnud Tuleva sünni ja kasvamise juures olulist, just nagu ristiema rolli. Mis on olnud kõige meeldejäävam hetk?

Tuleva ristiisa on tegelikult kaasasutaja Daniel Vaarik. Tema pakkus välja nime, mis täna tähistab meie tiimile ja liikmetele ühelt poolt julgelt tulevikku suunatud sihikindlust ja teiselt poolt kahe jalaga maa peal seisja mõtteselgust.

Üks näide paljudest meeldejäävatest momentidest on Tuleva esimesed arendussprindid. Meie liikmetest tipparendajad – teiste seas Erko – aitasid meil nädalatega ära teha töö, mis mõnes suurettevõttes võib võtta aasta.

Et tegutseda võimalikult täpselt ja vilkalt, käis tiim Telliskivi Loomelinnaku kontorites ja kohvikutes iga päev kasutajateste tegemas, laptopid kaasas. Minu jaoks oli see põnevalt järsk õppimiskõver. Õhtuti lugesin raamatust agiilse juhtimise kohta ja hommikul oli kohe praktika.

Koos tuli leida lahendused kasutajateekonna loomiseks, kus ühelt poolt infomüra ei saaks takistuseks ja teiselt poolt annaksime inimestele kohe uued hädavajalikud teadmised, mis paneks aluse sihikindlale kogumisele.

Meie põhimõte oli algusest peale, et pensionifondi vahetamine ei tohi olla impulssotsus. Tööstusharu nimi pole ju asjata finantsvahendus. Enamus vahendajaid teenib just selle pealt, et inimesed ringi rapsides võimalikult palju tehingutasusid maksaksid. Pikaajalisele investorile on seevastu palju kasulikum valida madalate kuludega laiapõhjaline fond ja siis sisuliselt tuima järjekindlusega sinna iga kuu juurde investeerida.

Kogukonnajuhina on sul kindlasti hea sissevaade – kuidas on Tuleva liikmed algusaastate ja tänasega võrreldes muutunud?

Tuleva kogukond on muutunud laiapõhjalisemaks ja saanud palju targemaks koos meiega.

Esimeste liikmete seas oli vast kõige rohkem neid, kellel oli juba varem suur huvi investeerimise vastu, aga kes polnud pensionifondi kunagi oma portfelli osana isegi märganud. Kõrged tasud ja kohustus kogutud vara kindlustusseltsile anda, tegi teise samba paljude silmis peaaegu et mõttetuks.

Teiseks oli palju inimesi, kes tundsid isiklikult Tõnut või teisi asutajaid, ja leidsid, et kui nemad juba midagi teevad, tasub õlg alla panna. Kolmandaks oli ka “protestihääli”, keda võlus võimalus nö “Rootsi pankadele keskmist näppu näidata.”

Tuleva liikmeskond oli ja on ägedalt mitmekesine. See on suur tugevus. Polariseerumise ajastul on üsna harvad kooslused, mis ei ühenda ainult ühtemoodi mõtlejaid. Olen veendunud, et just erinevaid inimesi ühiste eesmärkidega siduvad kogukonnad on samas oluliselt arenemisvõimelisemad.

Tuleva kogukond ongi kasvanud üksteist vastastikku toetavate inimeste endi mõjul. Esimesed liikmed on teinud teavitustööd lähedaste ja sõprade seas, need omakorda kaasanud järgmisi inimesi jne. Oleme tähele pannud, et just oma lähikonna teadlikel arvamusliidritel on väga tähtis roll. Kriitilistel hetkedel lähevad inimesed nõu küsima pigem sõbralt või kolleegilt, kelle arvamust on põhjust usaldada.

Sellepärast oleme väga oluliseks pidanud tõesti sisulist, mõtestatud infovahetust. Me ei raiska raha ega aega kõlavate, aga sisutühjade reklaamide väljamõtlemisele. Kaubanduskeskuses võib ju asjalik müügimees inimese “õigetele nuppudele vajutades” kinni püüda, aga ühele juhuotsusele järgneb kergesti teine ja kolmas. Kokkuvõttes on selline ringi sahmimine inimesele kahjulik ja fondivalitsejale endale väga kulukas. Ja kes kulud kinni maksab? Ikka selle fondivalitseja kliendid ise.

Sinu rolli sisulised ülesanded lähevad edasi hetkel värbamises olevale turundus- ja kommunikatsioonijuhile. Mis soovitused sa talle kaasa paned?

Me Tulevas oleme siiani väga selgelt öelnud, et me turundusega ei tegele. See ei tähenda, et me poleks algusest peale strateegiliselt oma kogukonna kasvatamisele keskendunud.

Sõnadel on jõud ja turundus on mingis mõttes ära lörtsitud sõna, ehkki selles vallas on suurepäraseid tegijaid ja säravat loomingulisust. Aga halbade praktikate tõttu seostub turundus sageli väsinud rutiinide ja kohati ka eetiliselt kahtlaste praktikatega. Tulevas oleme endale seadnud raskema ülesande: me ei püüa korrata juba kusagil tehtud-nähtud mudelit, vaid leiutame ja arendame iga päev uut. See tähendab ka, et õpime teavitustööd ja investorharidust täitsa omamoodi tegema – ausalt, läbipaistvalt ja intelligentselt.

Pole mõtet arvata, et kõik peavad pühendama pool elu “finantskirjaoskuse” arendamisele – arhitektidel, õpetajatel ja arstidel on paremat teha kui pensionisammaste nüansse uurida. Me ei tohi ka kunagi püüda rääkida ülalt alla mingite anonüümsete lollpeadega, kes “nagunii millestki aru ei saa”. Selged sõnumid ei tohi kunagi muutuda banaalseteks hüüdlauseteks. Ja meie turundus ei tohi viidata ühesuunalisele suhtlusele.

Tulevat tuuakse sageli positiivse näitena kogukonna ja väärtuste põhise ettevõtte ehitamisel. Mida soovitaksid nendele, kes sooviksid Tuleva eduloost õppust võtta?

Inimesed pole rumalad ja ettevõte saab arengus toetuda kogukonnale, kui on algusest peale selge, mis väärtust see ettevõte Tulevale loob. Brändid armastavad ennast positsioneerida kangelasena. Tuleva ei ole kangelane. Me ei päästa abituid ohvreid. Meil ei ole varuks ühtegi trikki, mis võluväel ilma ohverduse ja riskita rikkaks teeks.

Meie kogujad on kangelased. Me kõik loobume täna millestki, et panna osa oma sissetulekust kõrvale ja luua paremad võimalused oma tuleviku-minale. See pole kerge. Me ostame iga kuu järjekindlalt maailma juhtivate ettevõtete aktsiaid juurde, ehkki teame, et meie vara väärtus ei liigu muutlikel turgudel alati tõusujoones. Ka see pole kerge.

Tuleva on oma kangelastele kapitali kogumise teekonnal arukaks mentoriks, kes julgustab õigel kursil püsima, hoiatab saatuslike vigade eest ja näitab vajadusel teelahkmel suunda.

Tulevas kogujad ei ole Tuleva loo osa. Tuleva on osa meie kogujate loost.

Tuleva ei ehita oma kogukonda selleks, et Tuleva bränd oleks tugevam. Me kasvatame oma brändi, et meie kogukond oleks tugevam. Sest mida rohkem inimesi koos teadlikumalt ja sihikindlamalt oma tuleviku heaks kapitali kogub, seda jõukam ja jätkusuutlikum on Eesti ühiskond.

Tuleva uus toote- ja tehnoloogiajuht Erko Risthein: Tulevas on võimalik mul enda ambitsiooni ellu viia ehk aidata võimalikult palju inimesi finantskindlustundeni

Erko, tegelikult sa oled Tulevaga seotud olnud praktiliselt selle sünnist saadik. Tee palun meile põgus ülevaade, mis on tänases Tulevas sellist, millel on sinu sõrmejäljed peal.

• Tuleva rakendus, mille läbi saab 2. sammast Tulevasse tuua, 3. sammast Tulevasse tuua, Tuleva ühistu liikmeks hakata, näha oma pensionikonto ja tasude ülevaadet, näha oma isiklikku tootlust jne. Kood on Githubis üleval. Iga arendaja võib koodi vaadata ja Pull Requeste saata.
• Kiire arendusmetoodika – igal arendajal on võimalik oma muudatused minutitega kasutajateni viia. Selline kiire arendusmetoodika korreleerub ettevõtte ärieduga.
• Lean startup põhimõtted – teeme asju, mis on olulised, ärme raiska aega asjadele mis väärtust ei loo. Kuidas terve ettevõttena sprintidena tööd teha.

Otsustasid just nüüd astuda Tulevasse aktiivsele positsioonile. Miks?

Tuleva missioon on mind alati kõnetanud. Usun, et maailma aktsiaindeksisse investeerimine on inimestele kõige parem valik. Ja mitte ainult mina ei usu seda, vaid ka mitmed finantsökonoomikas Nobeli preemia saanud teadlased. Tulevas on võimalik mul enda ambitsiooni ellu viia – aidata võimalikult palju inimesi finantskindlustundeni. Mul on nii finantsteadmised kui tehnoloogia teadmised.

Mis sinu varasemast töökogemusest on üle toodav Tulevasse?

Olen aidanud ehitada ettevõtteid nagu Wise, Salv, Pactum ja mitmeid muid iduettevõtteid. Peamiselt tootearenduse ja tehnoloogia rollides. Palganud inimesi, pannud kokku tootemeeskondasid, kes on mõõdikutes suurt mõju avaldanud. Rääkinud palju kasutajatega, teinud kasutajatestimisi, uurinud andmeid, kuidas toodet inimestele arusaadavamaks ja mugavamaks teha.

Mida me Tulevas teeme ja miks me seda teeme?

Tuleva aitab inimestel oma tuleviku heaks tõhusalt ja enesekindlalt kapitali koguda.

• Meil on ainult soodsa tasu ja tõestuspõhise investeerimisstrateegiaga fondid.
• Me aitame inimestel läbi vaadata finantssektori infomürast.
• Me kasvame kiiresti, sest Tuleva mõju Eesti ühiskonna arengule on seda suurem, mida rohkem inimesi meid üles leiab.

Tuleva sündis rahulolematusest. Meil oli kõrini pankadele kehvade tulemuste eest kõrge tasu maksmisest. Otsustasime ise teha paremad pensionifondid. Tänaseks oleme tõestanud, et suudame pakkuda kordades soodsama tasuga fonde, mille tootlus erinevalt pankade vanadest fondidest ei jää kunagi maailmaturgude keskmisest kaugele maha.

Tuleva ühistul on täna üle 7000 liikme – meie kõik oleme Tuleva kaasomanikud ja ühtlasi ka Tuleva fondide kliendid. Liikmetega koos kogub Tulevas juba üle 55 000 inimese – nemad saavad kindlad olla, et omanikena kasvatame oma vara koos nendega, mitte nende arvelt.

Lisaks aitame Eestil teha paremaid seadusi. Tuleva ettepanekul tehtud raha kogumisega seotud seadusemuudatused on juba tänaseks hoidnud Eesti inimestele kokku kümneid miljoneid eurosid.

Aga me peame vaatama ausalt peeglisse. Täna on Tulevas kogujad justkui üks väike “tarkade klubi” – mõnikümmend tuhat teadlikku, ärksat inimest. Et meie ühiskonna jõukusele palju mõjusamalt ja laiemalt kaasa aidata, peame õppima, kuidas aidata lähiaastatel järjest suuremal osal Eesti inimestest targemaid valikuid teha.

Otsime kontrollerit/ finantsanalüütikut

Tuleva tiim on täna veel tilluke: meil töötab igapäevaselt kuus inimest. Aga laiendatud tiim on palju võimsam: meile on toeks rida Tuleva liikmetest tipptegijaid.

Sa oled väga hea kandidaat, kui tahad võtta Tuleva juhtidelt üle jõukohased ülesanded ja koos meiega Tulevat järjest mõjusamaks kasvatada. Sinu missiooniks on hoolitseda, et meie igapäevased operatsioonid toimiksid ja aruandlus oleks selge ning läbipaistev.

Sinu panus Tuleva tiimi töösse:

• Juhid Tuleva liikmehaldust alates uute liikmete registrist liikmekapitali arvestuseni.
• Kontrollid meie fondides kogumisega seotud protseduuride toimivust ja teed neid pidevalt paremaks.
• Aitad juhatuse liikmetel koostada finants- ja juhtimisaruandeid.
• Hoolitsed selle eest, et meie fondide kodulehel olevad dokumendid oleksid korrektsed ja kaasajastatud.
• Nagu kogu tiim, vastad vajadusel inimeste küsimustele e-kirja ja telefoni teel.

Oskused ja omadused, mis aitavad seda tööd hästi teha ja nautida:

• Sa oled hästi süsteemne ja hindad detailide täpset paiknemist suures pildis.
• Sa julged võtta vastutust, lahendada probleeme ja seada prioriteete.
• Sul on baasteadmised raamatupidamisest ja investeerimisest. Oled valmis tiimikaaslaste abiga süvenema, miks ja kuidas pensionisambad Eestis tõhusate raha kogumise tööriistadena toimivad.
• Sa oled keskmisest kogenum Excelis/ Google Sheets-is.
• Sul on natuke SQL-i kasutamise kogemust ja/ või innukas huvi töö käigus õppida.
• Oskad väga hästi eesti ja inglise keelt.
• Sul on vähemalt kaks aastat töökogemust raamatupidajana, kontrollerina, auditi spetsialistina, analüütikuna või muudes rollides finantsalal.

Miks meile meeldib Tulevas töötada?

• Aidates inimestel targalt raha koguda, muudame meie kõigi tulevikku paremaks.
• Õppimine on Tulevas töö osa – loome selleks nii aega kui võimalusi.
• Meil on väike, tugev tiim ja võimalus saada mentorlust Eesti oma ala tippudelt.
• Me arvestame tööplaanides üksteise perede, hobide ja muude vajadustega.
• Meil on avar ja valgusküllane kontor Tallinna kõige elavamas piirkonnas Telliskivis.
• Boonuseks on piiramatu võimalus arutada ekspertidega oma isiklikke raha kogumise ja investeerimise plaane.

Mida sulle pakume?

• Täisajaga tööd Tallinnas
• Töötasu vahemik 2 400 – 3 000 eurot bruto + sporditoetus

Huvi korral saada oma kaaskiri ja CV [email protected].