18 kuud tagasi vahetas Mari Kuhi PwC projektijuhi ameti Tuleva kontrolleri oma vastu. Tuleva liikmeks oli ta juba varem astunud – talle meeldis, et Tuleva on hoopis teistsugune ettevõte.

NB! Uuendus 25.01.2019 seisuga: kontrolleri konkurss on nüüd lõppenud. Varsti anname teada meie uuest tiimiliikmest!

Meil pole eemalseisvaid omanikke, vaid Tuleva liikmed ise tulidki kokku, et regulaarselt säästes oma tuleviku jaoks raha koguda ja teha nii enda kui ka teiste Eesti inimeste elu vähehaaval paremaks.

Mari on tänaseks arendanud välja Tuleva juhtimisinfo ja riskijuhtimise süsteemid ning outsource’inud suurema osa raamatupidamisest. Tuleva liikmetest mentorite toel on ta omandanud vajalikud teadmised investeerimisvaldkonnas ja andmeanalüüsis ning õppinud ära R-i programmeerimiskeele. Sel aastal sai Mari Tuleva fondivalitseja juhatuse liikmeks ja nüüd hakkab ta vedama uut projekti: teha valmis Tuleva III samba ja täiendava kogumise fondid.

Seepärast on Mari algne töökoht Tulevas uuesti vaba! Me otsime oma tiimi kontroller-riskispetsialisti, kes koos meiega tagaks, et arvepidamine meie inimeste vara üle oleks parimas korras, et suudaksime varakult märgata võimalusi ja maandada riske.

Kas omad kogemusi finantsanalüüsis? Valdad või soovid õppida lisaks Excelile mõnda muud andmeanalüüsi tööriista (näiteks R Studio)? Oled analüütilise mõtlemisega ja täpne, aga lisaks reeglitest kinnipidamise kontrollimisele suudad olla ka loov ning vajadusel ise süsteeme luua?

Tule siis aita Tulevat ehitada. Sinust saab meie pisikese tiimi oluline liige. Kui eelistad käia pangas etteantud rada, pole see sinu jaoks. See töö sobib sulle, kui tahad rääkida kaasa strateegias ja panna käe külge seal, kus vaja. See on just sinu jaoks, kui tahad ise kujundada oma töökeskkonna ja tunda, et sinu tööst on kasu tuhandetele inimestele.

Sinu vastutusvaldkonnad:

• Juhtimisarvestus. Arvutad Tuleva KPI-sid – kogud, analüüsid ja jagad tiimiga andmeid, mis aitavad meil tunda tänaseid ja homseid liikmeid ja kliente, märgata trende ning seeläbi Tulevat paremaks teha.
• Tuleva liikmete registri pidamine ja arendus. Täna kasutame selleks Tuleva oma andmebaasi ning Mailchimp-i.
• Fondivalitseja vastavuskontroll ja riskihaldus. Toetad Tuleva Fondid AS juhatust riskihalduse korraldamisel. Aitad vajadusel vastata järelepärimistele. Hoolitsed selle eest, et täidaksime riskijuhtimise reegleid ja aitad parandada puudujääke. Teed koostööd meie raamatupidaja ning audiitoriga.
• Töö- ja teenuslepingud ning sisekorrad. Hoiad korras lepingud Tuleva töötajate, töövõtulepinguga panustajate ning teenusepakkujatega. Jälgid, et meie tegevus vastaks sisekordades kehtestatud reeglitele ning vajadusel tegeled sisekordade ajakohastamisega.

Ära karda, sa pole üksi. Me ei oota sinult üleinimlikke võimeid ega suuri kogemusi kõiges. Pigem oskust seada prioriteete ja valmisolekut pidevalt koos kolleegidega õppida, kuidas saame luua oma liikmetele kõige rohkem väärtust, hoides kulud kontrolli all.

Vajalikud oskused ja omadused:

• Omad kogemusi finantsanalüüsis;
• oskad väga hästi eesti ja inglise keelt;
• valdad Excel-it ning oled valmis õppima kasutama muid andmeanalüüsi tööriistu;
• oled järjepidev, vastutustundlik ja nõudlik enda ning teiste suhtes;
• jagad Tuleva väärtusi ja eesmärke.

Mida me pakume?

• Korralikku palka;
• võimalust töötada koos Tuleva tegevjuhtide ja asutajatega, osaleda innovatiivse finantsettevõtte ülesehitamises ning areneda kiiresti koos meiega;
• mõnusat töökeskkonda meie Telliskivi valgusküllases kontoris;
• sulle vajalikke ja huvitavaid koolitusi.

On võimalik töötada ka osakoormusega. Töö on Tuleva kontoris Tallinnas. Arvestame sinu eelistustega ka – näiteks kui tahad päeval trennis käia või mõnikord distantsilt töötada.

Kuidas kandideerida?

Kandideerimiseks lae üles cv ja kaaskiri. Tee seda kohe, kõige esimesel võimalusel! Kui tahad enne midagi küsida, helista meile telefonil 644 5100.

Pole päris sinu jaoks? Vaata ka meie II samba tootejuhi töökuulutust.

Tulundusühistu Tuleva nõukogu andis eile juhatusele ülesandeks asutada Tuleva III samba pensionifond ja veel täiendav investeerimisfond neile, kes soovivad oma tuleviku jaoks rohkem raha koguda.

“Tuleva on näidanud, et suudab pikaajaliseks kogumiseks sobivaid fonde mõistlikult käivitada ja majandada,” ütles ühistu nõukogu esimees Indrek Kasela. “Oleme järgmisteks suurteks sammudeks valmis.”

Tuleva uute fondide investeerimisstrateegia on sarnane meie II samba fondile: kasvatame järkjärgult oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et meie vara kasvaks käsikäes maailma majandusega.

Meie eesmärk on, et Tuleva arengust saaksid otsest kasu võimalikult paljud inimesed

Lisaks otsustas Tuleva nõukogu anda 2019. aasta I kvartalis kõigile liikmetele võimaluse panustada täiendavalt ühistu liikmekapitali. Kapitalipanus teenib liikmetele investeerimistulu ning annab õiguse osaleda meie ühise ettevõtte kasumi jaotamises.

“II samba fondide käivitamise eel said kapitali panustada ainult esimesed 3000 Tuleva liikmeks astujat. Mul on hea meel, et nüüd avaneb selleks võimalus ka uutele liitujatele,” ütles tulundusühistu juhatuse liige Tõnu Pekk. “Meie eesmärk on, et Tuleva arengust saaksid otsest kasu võimalikult paljud inimesed.”

Täpsemad kapitali kaasamise tingimused töötab juhatus välja jaanuari lõpuks.

Tuleva II samba pensionifondides kogub tänaseks juba üle 8300 inimese. Tuleva ühistul on kokku ligi 4000 liiget, kellest üle 1800 on panustanud algkapitali kokku 3 miljonit eurot.

Kuidas Tuleva kasvust osa saada?

Meiega koos võivad Tuleva pensionifondis raha koguda ka kõik need, kes ühistu liikmeks ehk meie ühiste fondide kaasomanikuks saada ei soovi. Pensionifondi vahetamine on tasuta ja võtab netipangas mõne minuti.

Kui soovid Eesti kõige edukama sotsiaalse ettevõtte arengus kaasa rääkida ja teenida omanikutulu, tasub sul kindlasti astuda Tuleva liikmeks.

Makstes ühekordse liitumistasu 100 eurot, toetad tööd selle nimel, et Eesti seadused kaitseks paremini inimeste huve ja et järjest rohkem inimesi saaks igast pensioniks säästetud eurost rohkem kasu.

On kahte sorti investoreid. Esimesed ostavad aktsiaid pikaks ajaks, et saada omanikuna osa ettevõtete kasvavatest kasumitest. Teised ostavad ja müüvad tihti, lootes kavalusega turgude ajutistest kõrvalekalletest kasu lõigata.

Tuleva on valinud esimese tee – meie ühine pensionifond on passiivne, pikaajalise vaatega järjekindel investor.

Pankade vanad fondid on teist tüüpi – nemad püüavad aktiivselt kaubeldes mööduvaid hetki ja üritavad avastada alahinnatud aktsiaid. See pole paraku ühelgi fondijuhil õnnestunud. Eesti inimeste vara kasv on kõigis aktiivselt juhitud pangafondides II samba käivitamisest saadik maailma keskmisele alla jäänud.

Sellepärast otsustasidki Tuleva liikmed luua omale teistsuguse lähenemisega pikaajaliseks kasvuks paremad eeldused. Vaatame lähemalt, mille poolest meie ühine pensionifond erineb.

Mida Tuleva pensionifond teeb?

Enamik Tuleva liikmeid kogub oma teist sammast Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis ja lisaks veel kolmandat sammast Tuleva III Samba Pensionifondis. Niimoodi kogudes võtame lihtsalt iga kuu tükikese oma palkadest ja suurendame selle eest meie osalust maailma suuremates ettevõtetes (1). Siis jääme ootama – las majanduskasv teeb oma töö. Ettevõtted teenivad arenedes rohkem kasumit ja maksavad rohkem dividende. Ongi kõik.

Kuhu Tuleva investeerib?

Kasvatame järk-järgult oma osalust maailma suurimates börsiettevõtetes. Tänaseks* on meil, Tuleva pensionifondides kogujatel, kokku juba:

• 140600 Apple`i aktsiat väärtusega 21.11 miljonit eurot;
• 62569 Microsofti aktsiat väärtusega 16.43 miljonit eurot;
• 101271 Alphabeti aktsiat väärtusega 9.57 miljonit eurot;
• 81156 Amazoni aktsiat väärtusega 7.63 miljonit eurot;
• 21774 NVIDIA aktsiat väärtusega 5.51 miljonit eurot;
• 23783 Tesla aktsiat väärtusega 4.49 miljonit eurot;
• 19776 Meta (Facebooki) aktsiat väärtusega 3.82 miljonit eurot;
• 36286 Exxon Mobil aktsiat väärtusega 3.62 miljonit eurot;
• 8308 United Health Groupi aktsiat väärtusega 3.58 miljonit eurot;

jne. Meil on väiksemad osalused veel 2878-s maailma ettevõttes – nende väärtus on kokku üle 480 miljonit eurot. Alates 1. septembrist 2022 rakendame jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtteid – meie portfellist jääb välja paarsada ettevõtet, mis ei täida asjatundjate poolt kokkulepitud kriteeriumeid. Kõik muu jääb samaks.

Kuna varem seadus aktsiatesse rohkem investeerida ei lubanud, suunasime veel kuni 2019. aasta lõpuni umbes veerandi Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi rahast hästi konservatiivselt maailma valitsustele. Ostsime USA, Jaapani, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja veel 16 riigi võlakirju. Alates 2020. aasta algusest me võlakirju enam juurde ei osta ja vahetame järk-järgult kolme aasta jooksul võlakirjad aktsiate vastu. Tänaseks* moodustavad aktsiad 100% Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi varast (2).

Järgmisel kuul ostame natuke ettevõtete aktsiaid juurde. Ülejärgmisel kuul jälle. Ja nii kogu aeg.

Miks me vähehaaval maailma suurimaid ettevõtteid ostame?

Sest me tahame saada osa maailmamajandust vedavate ettevõtete kasumist täna ja tulevikus. Ainult nii on kindel, et meie vara kasvab koos maailma majandusega ega sõltu mõne üksiku piirkonna või majandussektori käekäigust. Mida laiemalt hajutatud portfell, seda väiksem risk.

Nagu ütleb passiivse investeerimisega miljonitele inimestele jõukust toonud Vanguardi indeksifondide asutaja Jack Bogle: “Ära otsi nõela heinakuhjast. Osta lihtsalt kogu kuhi.”

See ei tähenda, et meie vara turuväärtus kappaks alati otsejoones üles. Aktsiaturud on tsüklilised – tõusule järgneb langus ja langusele tõus. Lihtsalt meie jaoks pole erilist tähtsust turgude ajutistel eufooriahoogudel, nädalaid või kuid vältavatel tormidel ega isegi mitme aasta pikkustel depressioonidel. Meie eesmärk on ju, et järjekindlalt kõrvale pannes koguksime võimalikult palju vara selleks päevaks, mil pensioniikka jõuame. Vahepealsed võnked meid ei huvita.

Aga mis siis, kui tuleb majanduskrahh?

Kui maailma majanduses on madalseis ja aktsiate hinnad langevad, väheneb ettevõtete turuväärtus ja koos sellega ettevõtete omanike vara väärtus – ka meie oma. See pole meeldiv, aga tarvis on vaid meelekindlust, et kursil püsida.

Sest kui majandus kasvab ja hinnad jälle tõusevad, kallineb meie vara koos nendega.

Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati toonud hea tootluse nendele investoritele, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud ja kellel on jätkunud kannatust head ajad ära oodata. Pensionisambaga on lihtne nii käituda: pole mingit vajadust oma investeeringuid enne pensioniikka jõudmist maha müüa.

Millist tootlust siis Tulevas kogudes oodata on?

Niisiis, Tulevas lähtume eeldusest, et me ei tea, mida toob maailmamajanduse tulevik. Tuleva fondijuht Tõnu Pekk ei saa kellelegi lubada, et meie vara kasvab kindlasti 5 või 10% aastas või rohkem kui üheski teises pensionifondis. Tõsi, seni pole pankade fondijuhtidel kauplemisel erilist õnne olnud, aga võibolla tulevikus on?

Siiski, erinevalt pankade vanade fondidest saame Tulevas olla kindlad, et meie vara kasv ei jää kunagi maailmaturgude keskmisest kaugele maha. Selleks investeerime maailma ettevõtete kasvu, mitte spekulatiivsesse lootusesse, et just meie fondijuht suudab ikka ja jälle ette ennustada midagi, mis teisi maailma investoreid üllatusena tabab.

Tulevas kogub täna juba üle 70 000 ärksama Eesti inimese. Kui sulle meie investeerimisfilosoofia meeldib, tule ka.

Indrek Neivelt:
miks on minu II sammas Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis?

“Esiteks: Tuleva on pensionikogujate endi oma. Teiseks: mina arvan, et üle kümne aasta pikkuse ajahorisondiga investeerides on parim valik indeksifond, kus on ülekaalus aktsiad. Ma ei oska arvata, kuidas areneb konkreetne ettevõte või mingi majandusharu. Aga ma olen kindel, et vähemalt Aasia ja Aafrika majandused kasvavad ning keskpangad trükivad raha juurde. Kui te samuti seda usute, siis on Tuleva parim variant pensioni kogumiseks.”

* Postituses toodud andmed on uuendatud 27.04.2023 seisuga.

(1) Meie aktsiafondides kogub enamik Tuleva liikmeid – see sobib inimestele, kellel on pensiovara kasutamiseni vähemalt 10 aastat. Neile, kellel on pensionini jäänud loetud aastad ja aktsiaturu kõikumise risk on vastuvõetamatu, võib paremini sobida Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond, mis ostab samal, rahulikul põhimõttel ainult võlakirju. Täpsemalt on meie fondide investeerimise protsess lahti kirjutatud fondidokumentides. Need leiad siit: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, Tuleva III Samba Pensionifond ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond.

(2) 1. jaanuarist 2020 hakkasime tõstma aktsiate osakaalu Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis vähehaaval 100%ni. Loe lähemalt, miks ja kuidas. 

“Kes võidab kõige rohkem Tuleva ettepanekutest? Loomulikult Tuleva,” kirjutab SEB kindlustusseltsi juht Indrek Holst ajalehes Äripäev. 

Tõsi. Nii nagu Holst seisab oma tööandja ärihuvide eest, pingutab Tuleva selle nimel, et kaitsta oma liikmete ja teiste pensioniks raha koguvate inimeste huve.

Kõigi kindlustamine üksikute pisikeste lepingutega on matemaatiliselt arutu

Holst nõuab, et riik tagaks kindlustusseltsidele mugava äri. Inimesed aga vajavad riigilt lahendust, mis tooks igast II sambasse säästetud eurost palju rohkem kasu. Ametnike ja poliitikute ülesanne on ikka tagada kasu inimestele, mitte tulu kindlustusfirmadele. 

Arenenud riigid on juba veendunud, et kindlustusseltsid ei suuda mõistlikel tingimustel elukestvat pensioni tagada. Ka Eestis on see nüüd valusa kogemusena selge. Isegi Indrek Holst tunnistab, et kohustuslik pensionileping ei vasta klientide ega kindlustusseltside ootustele. Tuleva on veendunud, et järelikult tuleb seadust, mis kahjulikku lepingut peale surub, viivitamatult muuta.

Sundida inimesi üksikute pisikeste lepingutega ringi jooksma pole lihtsalt efektiivne ega matemaatiliselt arukas. Iga kindlustusselts peab arvestama riskiga, et just talle satuvad kliendid, kes elavad keskmisest kauem. Kõiki kodanikke korraga kindlustades seda muret pole.

Rootsi või Suurbritannia mudel või hoopis parim mõlemast?

Lahendusena on Tuleva välja pakkunud kaks teed. 1. võimalus: võtame eeskuju Suurbritanniast, kus inimestele on antud vaba voli kasutada kogutud pensionisääste vajaduspõhiselt. 2. võimalus: võtame eeskuju Rootsist, kus pensionisamba elukestvaid väljamakseid korraldab riik ise. Inimesed saavad seal sama suurtest säästudest kuni 60% suurema pensioni kui Eestis.

Õpime teistelt riikidelt, kaalume mõlemat võimalust ja valime selle, mis Eesti tarka pensionistrateegiat kõige paremini toetab!

Suurbritannia ja Rootsi mudeleid saaks ka kombineerida. Riik võib korraldada elukestvaid pensionimakseid, mis tagavad I ja II samba summana toimetuleku. Neile, kes on II sambasse kogunud rohkem vara, võib anda loa toimetuleku kindlustamiseks vajalikust üle jäävat osa vabalt kasutada.

Enne analüüsi juurde asumist tuleb tulekahju kustutada

Kuid esmalt tuleb appi tulla neile, kes juba lähiajal pensioniikka jõuavad ja kelle vara kohustuslik pensionikindlustus pöördumatult kahjustada ähvardab. Inimesi, kes homme pensionile lähevad, ei aita poliitikute määramatusse tulevikku suunatud valimislubadused – nemad vajavad lahendust täna.

Sellepärast soovitabki Tuleva esimese sammuna, et kõigile pensioniikka jõudjaile laieneks võimalus valida väljamaksed otse pensionifondist.

Miks seadus vaesematele inimestele II samba maksete eluaegsuse eest ei hoolitse?
Sest nende pensionisammas pole seltsidele atraktiivne.

On irooniline, et see võimalus on tänases seaduses täitsa olemas, aga millegipärast lubatud ainult neile, kellel on II sambasse kogutud väike summa – alla 9465 euro. Eeldatavasti on vähem kogunud just madalamat palka teeninud inimesed. Tõenäoliselt kujuneb pisemaks ka nende I samba pension. Miskipärast ei muretse rahandusministeerium ega poliitikud selle pärast, et nende inimeste II samba maksed võivad lõppeda enne elu lõppu.  

Miks seadus tagasihoidlikuma sissetulekuga inimeste puhul II samba maksete eluaegsust ei taga? Sellele küsimusele pole ühtegi muud vastust kui see, et kindlustusseltse pisemad, alla 10 000 eurosed pensionilepingud ei huvita.

15. novembril toimus Riigikogu rahanduskomisjoni kohtumine, kus muuhulgas oli jälle juttu ka Tuleva väljamaksete paremaks muutmise ettepanekust.

Hea uudis on, et Tuleva järjepidev töö on lõpuks aidanud poliitikutel ja ametnikel mõista, et tänane II samba väljamaksete süsteem ei tööta. Muutus tuleb, kinnitasid nad.

Kahjuks lükkas rahanduskomisjon reaalsed lahendused veelkord edasi. Proovida midagi nädalatega kokku klopsida oleks diletantlik, väitis Taavi Rõivas intervjuus Äripäevale. Ometi on Tuleva juba kaks aastat näidanud selget, süsteemset lahenduskäiku. Võtame siis selle siin veelkord kokku:

Tegevuskava II samba väljamaksete reformiks

1. Kustutame tulekahju. Lubame kõigile pensioniealiseks saajatele regulaarsed väljamaksed otse pensionifondist.
See on lihtne, seaduses juba lahti kirjutatud üleminekulahendus, mis annaks samast säästetud summast keskmiselt umbes kolmandiku võrra rohkem pensioni. (1) Inimesed, kes homme pensionile suunduvad, vajavad lahendust täna, sest kohustusliku kindlustuslepingu allkirjastamisel tekkiv kahju on pöördumatu.

2. Analüüsime, kas Eestile sobib paremini Suurbritannia või Rootsi mudel. Vajadusel võtame parima osa mõlemast.
Kui akuutne probleem on lahendatud, tuleb ette võtta Eesti pensionistrateegia tervikuna. Rahandusministeerium peab hoolitsema, et koostööpartneriteks poleks siin peamiselt pangad ja kindlustusseltsid nagu seni, vaid eelkõige ikka erapooletud eksperdid ja pensionikogujate esindajad.

3. Teeme Eestile targa pensionistrateegia, mis hõlmab ka II samba väljamaksete reformi.
Tuleva on siin abiks ka edaspidi – nagu Indrek Holstki märkis, kaitstes ikka oma liikmete ja teiste Eesti pensionikogujate huve.

(1) Eelduseks on võetud fondi tootlus keskmiselt 3% aastas.

Täna on tõehetk: kui tõsine on erakondade lubadus kaitsta inimeste II samba vara?

Riigikogu rahanduskomisjon arutab täna pärastlõunal Tuleva ettepanekut lahendada olukord, mis kahjustab järjest suurema arvu pensioniealiseks saavate inimeste vara ja sunnib neid II sambasse kogutud raha kasutamiseks sõlmima kuluka kindlustuslepingu.

Poliitikud on probleemi tunnistanud aga lahendusega viivitanud

Juhtivad analüütikud ja ka suuremad erakonnad on tunnistanud, et jäik, kallist kindlustuslepingut peale suruv II samba väljamaksete süsteem vajab muutmist. (Näiteks Praxise juht Tarmo Jüristo, Reformierakonna poliitikud Kaja Kallas ja Andres Sutt, Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Isamaa nõuab lausa vabatahtlikke sissemakseid.) Tegelikkuses on poliitikud probleemi lahendamist ikka ja jälle edasi lükanud.

Tänaseks on juba umbes 6000 inimest pidanud oma vara kindlustusseltsile üle andma. Iga nädal viivitust tähendab, et kohustusliku pensionilepingu on sunnitud sõlmima veel kümned pensioniikka jõudvad inimesed. Nemad kaotavad võimaluse kasutamata varalt tulu teenida ja seda lastele pärandada. Nende pension jääb keskmiselt umbes kolmandiku võrra väiksemaks, võrreldes otse pensionifondist saadud maksetega. (1)

Terviklik reform nõuab aega, aga kõigepealt tuleb tulekahju kustutada

Tuleva ettepanek ongi, et Riigikogu laiendaks kõigile pensioniikka jõudjatele õiguse soovi korral valida II samba väljamaksed otse pensionifondist. Nii ei röövi me inimestelt võimalust ka pensionieas oma varalt tootlust teenida ja pärandada kasutamata jäänud vara. See on lihtsasti teostatav ja minimaalse riskiga lahendus 1000 – 2000 inimese akuutsele murele, kes lähema 12 kuu jooksul oma pensionivara kasutama hakkavad.

Kui riigikogu on kõige põletavama probleemi lahendanud, saab juba kiirustamata analüüsida, milline on kõige efektiivsem, tegelikkusega arvestav ja sisulistest, mitte nominaalsetest eesmärkidest lähtuv parim väljamaksete süsteem. Tuleva mõistab, et terviklik reform nõuab aega ja on valmis pensionikogujate esindajana ka edaspidi rahandusministeeriumile siin abiks olema.

Fondipension ei ole pensionide eluaegsuse põhimõtte kaotamine

Oma liikmete ärihuve kaitsev Kindlustusseltside Liit on väitnud, et fondipension läheks vastuollu pensionide eluaegsuse põhimõttega. See ei ole tõsi – vaatame lähemalt:

Täna ja järgmise viie aasta jooksul pensionilepingut ostma sunnitud inimese II samba väärtus on keskmiselt 10 000 – 15 000 eurot. Selle eest saab ta kindlustusseltsilt 46 – 69 euro suuruse kuumakse. Tuleva ettepanekuga saaks see inimene fondist igakuiseid makseid näiteks 18 aasta jooksul – see on täna 65-aastase inimese oodatav eluiga.

On muidugi võimalus, et inimene elab tegelikult kauem. Sel juhul tema pension loomulikult ei kao. Lihtsalt I ja II sambast saadav pension langeks pärast 84. sünnipäeva umbes 4-5%. I samba pension on selleks ajaks kasvanud indekseerimise tõttu rohkem kui kaks korda, kindlustusseltsi väljamaksete ostujõud on samal ajal kahanenud. Aga enne seda on ta saanud tänu teenitud tootlusele oluliselt kõrgemat pensionit. Fondipension pakub siin suuremat paindlikkust: nähes, et tervis on hea, on inimesel igal hetkel võimalus maksegraafikut pikendada ja ka maksete saamist ajutiselt peatada.

Seega – eluaegne pension jääb alles ja II sammas täidab täpselt oma eesmärki, täiendades I samba pensionit parimal viisil.

(1) Eelduseks on võetud fondi tootlus keskmiselt 3% aastas.

Tutvu ka teiste Tuleva ettepanekutega, mille esitasime Riigikogule investeerimisfondide seaduse muutmise arutelu raames.