Kas aktsiad on ülehinnatud? Kas risk on liialt kontsentreeritud “maagilise seitsmiku” aktsiatesse? Kas maailmaturg on liiga kontsentreeritud USA ja tehnoloogiasektori ettevõtetesse? Kui maailma aktsiad on kerkinud 2023. aasta algusega võrreldes ligi 40% ja enamuse turu kasvust on andnud seitse tehnoloogiaga seotud USA ettevõtet, kas siis on õige aeg oma raha indeksifondi suunata?
Väärtpaberiturul on ütlus, et „markets claim a wall of worry and slide a slope of hope”. Iga kord, kui aktsiaturud saavutavad uue tipu, annavad analüütikud häirekella, et nüüd tuleb langus, sest… (1).
Turud on liiga kõrgel
2023. aasta algusest on maailma aktsiaturgude ja sellega koos ka Eesti indeksfondide tootlus olnud ligi 40%. Turuindeks on teinud järjest uusi rekordeid. Tõus ei saa ju igavesti jätkuda?
Langused on turutsüklite loomulik osa – on selge, et ühel hetkel peavad aktsiaturud ka langema. Pea võimatu on aga ennustada, millal see juhtub. Ka rekordkõrged hinnad aktsiaturgudel ei ennusta ette langust (2). Samas pole investeerimist edasi lükates võimalik saada osa käimasolevast turu tõusust. Tuntud fondijuht Peter Lynch on öelnud, et investorid on kaugelt rohkem raha kaotanud langust oodates kui langustes endis.
Maagiline seitsmik
Maailma aktsiaturu tootlusest ligi pool on tulnud väikese arvu USA uue tehnoloogia ettevõtetelt. Need ettevõtted on Apple, Microsoft, Amazon, Alphabet (Google), Meta (Facebook), Nvidia ja Tesla.
Pole juhus, et need ettevõtted on praegu maailma aktsiaid koondavate indeksfondide (sealhulgas ka Tuleva fondide) kümne suurima investeeringu seas. Ettevõtted, mille turuväärtus kasvab kõige rohkem, liiguvad varem või hiljem maailmaturu liidrite hulka.
Täna moodustab maagiline seitsmik lausa 20% maailma aktsiaturu koguväärtusest. Kuna need ettevõtted on USA päritolu, kasvab ka USA osakaal maailmaturust, olles praegu 65% kogu maailma börsiettevõtete turuväärtusest. Kuigi kõik maagilise seitsmiku ettevõtted ei ole klassifitseeritud IT-sektori ettevõteteks, on selle sektori osakaal maailmaturust tõusnud 23%-ni.
Seitse ettevõtet moodustavad 20% maailma börsifirmade koguväärtusest. Allikas: MSCI.
Pilk ajalukku näitab, et alati on mõni sektor või piirkond vedanud turu kasvu
Uued tehnoloogiad püüavad nii nende kasutajate kui ka investorite tähelepanu. Kui kasutajate tähelepanu tähendab suuremat käivet, siis investorite tähelepanu toob kaasa kiiremini kasvava aktsiahinna. Sageli jõuab investorite entusiasm kasutajate omast ette ja aktsiahinnad kihutavad mööda sellest, mida ettevõtte majandusnäitajad õigustaks. Nii on see olnud börside algusaegadest alates.
Näiteks moodustasid 20. sajandi alguses raudtee ettevõtete aktsiad üle poole USA ja Suurbritannia börside väärtusest. Toona tõukasid need varem liidripositsioonil olnud kanalite kaevandajate aktsiad. Tänaseks on raudtee ettevõtete aktsiate osakaal langenud alla 1%.
Ajapikku on tekkinud uusi tööstusharusid, nagu tervishoid, lennundus või telekommunikatsioon. Tänase maagilise seitsmiku ettevõtted on kõik asutatud hiljem, kui mina sündisin ja kolm neist on asutatud alles pärast 2000. aastat. Seepärast olen üsna kindel, et kui tänased tööealised lähevad pensionile, veavad maailmaturu ja ühtlasi indeksfondide kasvu hoopis teiste tegevusalade ettevõtted.
Graafikutel on maailma aktsiaturu jaotus sektorite kaupa viimase 20 aasta jooksul. Allikas: MSCI
Samuti ei ole pretsedenditu, et USA kui piirkond domineerib praegu maailmaturul. Näiteks kasvas teise maailmasõja ajal ja järel USA majanduse ja aktsiaturu osakaal lausa 70% lähedale. Alles Jaapani turu kasv 1970-ndatel vähendas USA dominantsi. Siinkohal on oluline teadmine, et USA turu osakaalu ei vähendanud mitte turu langus, vaid Jaapani ja ka teiste riikide turgude kiirem kasv. (3)
„Ära otsi nõela heinakuhjast vaid osta terve kuhi”
See ütlus pärineb indeksifondide loojalt Jack Bogle’lt, mis võtab kokku lihtsa reegli, kuidas tagada, et sinu vara oleks investeeritud nendesse tööstusharudesse ja riikidesse, mis kasvavad kõige kiiremini. Suunates regulaarselt tükikese oma sissetulekust laialt hajutatud maailma ettevõtete portfelli, tagad selle, et väike tükk sinu rahast on järgmise NVidia või mõne kiirelt kasvava riigi aktsiates. Selleks ei pea raha panema tingimata kõrge tasuga riskikapitali fondi.
Muidugi tahaksime ennast tunda selle targana, kes sel ajal, kui teised eufoorias pidutsesid, end tagasi hoidsid ja siis turu põhjas kainelt tegutsedes oste tegid. Paraku ei ole selle kohta tõestusmaterjali, et keegi seda järjekindlalt teha suudaks. Palju rohkem tõestusmaterjali on selle kohta, et kui suunad regulaarselt raha globaalselt hajutatud madala kuluga indeksfondi, siis tuleb tulemus parem, kui turgu ajastada või järgmisi ükssarvikuid otsides.
(1) Ma ei hakka kõiki neid põhjuseid üles loetlema, miks aktsiaturud võiksid lähiajal kukkuda. Ülevaate põhjustest saab näiteks Investeerimisfestivalil esinenud Swedbanki analüütikute või ka ametist lahkuva LHV fondijuhi viimasest ülevaatest.
(2) Täpsemat ajaloolisi andmeid hõlmavat analüüsi, miks tasub praegu endiselt edasi investeerida, saab lugeda näiteks siit.
(3) Ajaloolised andmed on kõik pärit kolme London Business Schooli professori (Dimson, Marsh, Staunton) andmebaasist, mille iga-aastaseid kokkuvõtteid saab lugeda UBS Global Investment Returns Yearbook-i nimel all. 2024 lühiversiooni leiab siit.
Päisefoto: Freepik
