Tuleva liikmete eesmärk on aidata muuta pensioni kogumist reguleerivad seadused inimestele kasulikumaks. Kui sa oled juba pensioniikka jõudmas, pole sul pikalt aega muutusi oodata. Mis valikud sinul täna on, kui oled II pensionisambaga vabatahtlikult liitunud?

Kehtiv seadus seab pensionisamba kasutamisele ebamõistlikud ja inimestele kulukad piirangud. Kahjuks on ametnikud ja poliitikud lahenduste otsimist ikka ja jälle edasi lükanud. Ka rahandusminister Toomas Tõniste loobus võimalusest pakkuda sinu eas inimestele paremaid tingimusi elu jooksul pensionisambasse kogutud vara kasutamiseks. (NB! Hetkel on seadusemuudatus, mis lubab pensionieas teise sambasse kogutud raha ilma piirangutete kasutada, vastu võetud. Kuna valitsus sidus väljamaksete kordategemise raha kogumise vabatahtlikuks muutmisega, sõltub jõustumine riigikohtu hinnangust– 14.09.2020)

Pole hilja nõuda paremat – astu Tuleva liikmeks ja toeta sulle kasulikumate seaduste loomist. Oleme juba tõestanud, et ärksad inimesed koos saavutavad palju.

Mis valikud sul pensionisambasse kogutud raha kasutamiseks täna on?

Sõltumata sellest, kui palju oled jõudnud pensionisambasse koguda, pea meeles üht: sul ei ole mingit kohustust ametliku pensioniea saabudes raha pensionifondist välja võtta. Tuleva jätkab võitlust, et seadus võimaldaks teise sambasse kogutud vara kasutada efektiivsemalt ja paindlikumalt – kui võimalik, tasub pensionikontole kogutud raha kasutamisega seni oodata.

Sinu tänased valikud sõltuvad sellest, kui suure summa sa oma pensionikontole kogunud oled. Vaata internetipangast järgi, kui palju vara sinu II samba pensionikontole kogunenud on:

Oled pensionisambasse kogunud alla 2216 euro ja 30 sendi

Kui sinu pensionikontol on 10-kordne rahvapensionimäär (hetkel 205,21€) või vähem, on asi lihtne: pensioniikka jõudes saad raha korraga välja võtta niipea kui soovid.

Oled pensionisambasse kogunud 2216,30 – 11081,50 eurot

Kui sinu pensionikontol on rohkem kui 10-kordne, aga vähem kui 50-kordne rahvapensionimäär, saad regulaarseid pensionimakseid otse pensionifondist. See on hea, sest kasutamata raha teenib sulle fondis tulu edasi. Fondipensioni saamist saad soovi korral alati peatada ja hiljem uuesti alustada.

Fondipensioni saamiseks logi sisse oma kontole riiklikus pensionikeskuses või sõlmi leping pangakontoris.

Oled pensionisambasse kogunud vähemalt 11081 eurot ja 50 senti

Kui sinu pensionikontol olev summa on võrdne või suurem kui 50 kehtivat rahvapensionimäära, ei paku kehtiv seadus sulle ühtki head valikut. Nõua poliitikutelt, et nad seaksid sinu huvid ettepoole kindlustusseltside huvidest ja muudaksid pensioni väljamaksete korda paremaks. Hetkel on sul 3 võimalust:

1. võimalus: pensionileping

Kui soovid pensioniks kogutud raha kasutada, sunnib seadus sind sõlmima kindlustusseltsiga pensionilepingu. See tähendab, et annad kogu vara kindlustusseltsile üle ja saad vastu elu lõpuni kindlaks määratud nominaalväärtusega makseid. Seejuures pead arvestama, et inflatsioon sööb aasta-aastalt kindlustusseltsilt saadavate maksete ostujõudu väiksemaks.

Samas on sulle tagatud kindlas summas regulaarne pensionilisa, sõltumata sellest, kas elad veel neli või 40 aastat. Vaata, kui suurt II samba pensionimakset kindlustusseltsid sulle pakuvad.

2. võimalus: oota seaduse muutumist

Igakuine väike pensionilisa ei rahulda sind? Kui oled juba pensionilepingu sõlminud, kaotad võimaluse ümber mõelda – lepingut tühistada ei saa. Toeta Tuleva liikmeks astudes tööd selle nimel, et seadus lubaks sul tulevikus kasutada pensioniks kogutud vara paindlikumalt ja väiksemate kuludega.

Seni hoia vara pensionifondis edasi – selleks pole vaja eraldi avaldust teha, lihtsalt ära sõlmi veel pangas või kindlustusseltsis pensionilepingut.

3. võimalus: päranda pensioniks kogutud vara

Kui eelistad vara lastele pärandada, ei pea sa pensionilepingut üldse sõlmima. Sel juhul teenib sinu pensionikontole kogunenud vara pensionifondis tulu sinu elu lõpuni ning seejärel läheb kogutud summa sinu pärijatele.

Seega: kui sul on lastega usalduslik suhe, võid hoopis kokku leppida, et nad toetavad sind ise sinu elu ajal – näiteks sama suure igakuise pensionilisaga nagu pakuks kindlustusselts. Vastutasuks pärandad oma pensionikontole kogutud summa neile. Sellist kokkulepet ei saa ametlikult vormistada – sellepärast on see võimalik vaid siis, kui lapsed usaldavad, et sa ümber ei mõtle.

Vaata kohe üle, kas peaksid pensionifondi vahetama

Tavaliselt soovitavad fondivalitsejad pensioniea lähenedes suunata vara konservatiivse strateegiaga fondi, mis investeerib võlakirjadesse. Agressiivse strateegiaga fondid investeerivad enamuse varast aktsiatesse ja pakuvad reeglina oluliselt kõrgemat tootlust, aga nende osaku hind kõigub ka rohkem. Kui turge tabab madalseis, pole peatselt pensionile jääjal aega taastumist oodata.

Aga kui sa ei plaani oma eluajal II sambasse kogutud vara kasutama hakata, kaalu vara hoidmist ka edaspidi agressiivse strateegiaga pensionifondis. Nii lood paremad eeldused aastakümnete jooksul lastele suurema päranduse teenimiseks.

Igal juhul jälgi kullipilgul pensionifondi tasusid – mida madalamad tasud, seda kõrgem oodatav tootlus. Agressiivse strateegiaga fondidest on soodsaima tasuga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond ja SEB Pensionifond Indeks. Vali nende vahel, kui sa veel lähema kümne aasta jooksul pensionivara kasutama hakata ei plaani.

Konservatiivse strateegiaga fondidest on mõistliku tasuga Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond ja Swedbank K1. Vali üks neist, kui tahad pensionivara kasutada lähiaastatel.

Tulundusühistu Tuleva avalik palve lahendada varsti pensioniikka jõudvate inimeste vara kahjustav olukord sai täna vastuse rahandusminister Toomas Tõnistelt. Kahjuks ei paku minister inimestele pensionisambasse kogutud raha mõistlikuks kasutamiseks ühtki konkreetset lahendust.

Tuleva kaasasutaja Tõnu Pekk kommenteerib ministri kirja.

Miks Tuleva avaliku pöördumise tegi?

Elu jooksul pensionisambasse kogutud vara kasutamisele seatud ebamõistlikud piirangud on Eesti pensionisüsteemi üks valusamaid puudusi – need muudavad paljude silmis raha kogumise mõttetuks. Kehtiv seadus ei jäta ühtegi head võimalust elu jooksul kogutud vara mõistlikult kasutada.

Probleemile on tähelepanu juhtinud lisaks Tulevale nii Riigikontroll, Õiguskantsler kui ka Uue eakuse rahvakogu. Aga riigikogu rahanduskomisjon on ikkagi küsimuse lahendamist korduvalt edasi lükanud.

Mida kauem poliitikud viivitavad, seda rohkem on inimesi, kes on sunnitud pensioniikka jõudes sõlmima halva kindlustuslepingu ja saavad seeläbi pöördumatu kahju. Neil kaob võimalus teenida ka väljamaksete faasis oma varalt tootlust, samuti ei saa nad kasutamata jäänud vara pärandada. Juba tehtud lepingut pole võimalik tagasi pöörata ka siis, kui seadus tulevikus muutub.

Seepärast pöördusimegi rahandusminister Toomas Tõniste ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva poole palvega leida lähiaastatel pensionile jäävatele inimestele minimaalse riskiga efektiivsem üleminekulahendus: võimaldada igakuiseid pensionimakseid otse pensionifondist, ilma kuluka kindlustuslepingu sõlmimise kohustuseta.

Kas ministri vastus annab lootust, et olukord paraneb?

On suur pettumus, et Toomas Tõniste keeldub pakkumast konkreetset lahendust neile, kes juba lähiaastatel pensionile jõuavad. Ma pole nõus, et see oleks teatud “vanusegruppidele erandi loomine”, nagu kirjas seisab. Tuleva vanematel liikmetel ning nooremate liikmete emadel ja isadel pole lihtsalt aega oodata, kuni poliitikud ükskord sõnadelt tegudeni jõuavad.

Kirjast on ka näha, et kindlustuslepingute kulude arvestamise osas on ministril päris suur segadus – riigil oleks mõistlik lähitulevikus pensionisamba kulude arvestamine tõsiselt luubi alla võtta. Tasub vältida illusiooni, et kindlustusfirmade pensionilepingute haldamiseks kulutatud raha tuleb kusagilt mujalt kui klientide taskust. Ehk teisisõnu – kui seltside välja öeldud lepingutasud ei kata lepingute haldamisega seotud kulusid, võib kahtlustada, et kulude katmiseks võetakse raha varjatult. Näiteks selle kaudu, et näidatav tootlusmäär on oluliselt madalam kui see tootlus, mida kindlustusfirma ise klientide vara edasi investeerimisest teenib.

Leian siiski vastusest kaks positiivset nooti:

1. Minister toob välja, et esimesest ja teisest pensionisambast saadavat pensionimakset tuleb vaadata koos. Nõus. Kui ebamõistlikud piirangud teise sambasse kogutud raha kasutamisele kaoksid, saaksidki inimesed esimesest ja teisest sambast kokku märkimisväärselt parema pensioni – sellele on tähelepanu juhtinud nii Tuleva kui ka Tallinna Ülikooli ekspert Lauri Leppik. Kas riik kavatseb pakutud lahenduse töösse võtta?

2. Minister näib mõistvat, et inimeste vara peab hakkama tootlust teenima ka väljamaksete faasis. Ta lubab, et kui kindlustusseltsid ei hakka lähiajal pakkuma võimalust sõlmida investeerimisriskiga lepinguid, peab riik olukorra teisiti lahendama. Aga millal on “lähiajal”?

Rahandusministrilt oleksin eeldanud vähemalt selget eesmärki ja tähtajastatud tegevusplaani. Ebamäärasus ei kahjusta ainult lähiajal pensionile suundujaid, vaid Eesti pensionistrateegiat tervikuna. Valitsusel on plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks enne 1982. aastat sündinutele. See on tähtis, sest jätkusuutliku pensionisüsteemi aluseks on järjepidev säästmine. Aga kui kogutud raha mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud, pole lootust, et inimesed seda võimalust kasutaks.

Loe Tuleva avalikku pöördumist ja minister Toomas Tõniste vastust.

“Tuleva on Eesti põnevaim sotsiaalne ettevõte.”
Taavet Hinrikus, Transferwise

KES: Tõnu Pekk, Jordan Valdma, Uku Tammet + veel kuni kolm full stack arendajat.
MILLAL: 16.-20. juulil
KUS: Tuleva kontoris Tallinnas: Telliskivi tn 60
TASU TÖÖ EEST: 2880€ (Tasu läheb tööpanusena Tuleva liikmekapitali)

Tuleva liikmed polnud pankadega rahul ja otsustasid ise koos paremini teha. Võtsime kohalikud vahemehed valemist välja ja käivitasime otse koostöös maailma suurima fondivalitseja Black Rock-iga ise päris oma pensionifondid. Tuleva omanikud ei mängi klientidega nullsummamängu, sest omanikud ise ongi kliendid. Tuleva investeerimisstrateegia lähtub andmetest, mitte fantaasiatest ega usust targa fondijuhi maagiasse. Tänaseks oleme tõestanud, et mudel töötab.

Tuleva veebikeskkonna abiga leidis kaasaegse, madalate kuludega pensionifondi juba esimese aastaga ligi 6000 inimest. Nemad kokku säästavad elu jooksul valitsemistasudelt vähemalt 100 miljonit eurot. Aga need on alles esimesed sammud.

Meil ei ole pangakontoreid ja me ei rendi müügiagente sind poodidesse kiusama. Me anname lihtsalt ärksatele inimestele tööriistad selleks, et ise sobival ajal teadlik otsus teha. Tuleva liikmetest arendajad tegid esimeste sprintidega ära selle, milleks pankadel kulus aastaid – meie veebirakenduses saad sisse logides näha oma II samba konto seisu ja vahetada pensionifondi.

Tuleva koduleht aitab sul valida pensionifondi nii, et su vara teeniks tulu sulle, mitte pangale. Kalkulaatorist saad vaadata, mitukümmend tuhat eurot sa elu jooksul tasudeks maksad. Meie arendus on loomulikult kõik open source.

Me oleme nüüd pankadega vähemalt võrdses positsioonis. Aeg on teha seda, mida pangad pole veel suutnud või tahtnud.

Kui palju sinu pensionifondi investeeringud teenivad?

Me ei kuva oma kodulehel fondi osaku väärtuse kõikumist, sest sellel infol ei ole inimese jaoks tegelikult mingit väärtust. Nagu me lubasime: me kulutame aega ja raha ainult asjadele, mis loovad oma tuleviku jaoks raha koguvatele inimestele väärtust.

Aga inimesed tahavad õigustatult teada, kui palju nende investeering on tulu teeninud. Mis erinevus on osakuhinna muutusel, mida pangad kuvavad, ja sinu vara tootlusel? Loe lähemalt meie blogist.

Järgmise sprindi käigus tahamegi lahendada selle probleemi: kuidas kuvada inimesele tema pensioniinvesteeringu tootlust nii, et info oleks talle arusaadav ja kasulik?

Miks sprint?

Tuleva liikmete seas on palju Eesti tipparendajaid. Kui osa meist koguneb ühe laua taha selge ülesandega, leiame kiiresti parima viisi tulemuseni jõudmiseks. Kõik takistused saavad kohe kõrvaldatud, kõik lahendused testitakse kohe päris kasutajatega. Ei mingeid e-kirju ega pikki koosolekuid. Puhas fookus ja fun.

Mida sprindis osalemine sulle annab?

• Aitad saavutada, et inimeste säästud teeniksid tulu inimestele, mitte pankadele.
• Sinu töö tulemusi märkavad Tuleva asutajatest ja liikmetest visionäärid, kes saavad sulle tulevikus abiks olla.
• Tasu töö eest: kanname sinu Tuleva liikmekapitali kontole 2880€ ja paneme selle koos meie pensionifondides kasvava rahaga sulle maailma väärtpaberiturul tulu teenima.

Kuidas kandideerida?

1. Vaata, kas sinu oskused lähevad kokku meie tech stack-iga.
2. Vaata, kas Tuleva on sinu jaoks, sest tasu saamiseks pead olema Tuleva liige (kui oledki juba liige, on see osa sulle juba selge).
3. Saada mulle e-mail ([email protected]), et tahad kampa tulla.

Tähtaeg on 2. juuli südaööl.
Tõnu ja Jordan räägivad kandidaatidega 3. juulil.
Hiljemalt 5. juulil anname sulle vastuse.

Passiivselt juhitud pensionifondide tootlus on sel aastal olnud märgatavalt parem kui kordades kõrgema valitsemistasuga aktiivselt juhitavatel fondidel ja vahe on suurem kui tasude erinevus, kirjutas 19. juunil Eesti Päevalehe Ärileht.

Oleks vahva, kui saaksime hõigata: tänu Tuleva liikmetele lõpuks ka Eesti inimesteni jõudnud indeksifondid on juba ennast tõestanud! Tegelikult saamegi, aga mitte kohalike pensionifondide mõne kuu tulemuste põhjal – need ei räägi midagi sellest, kui palju su vara edaspidi kasvada võiks. Õnneks ulatub investeerimisfondide ajalugu maailmas aastakümnetesse ja näitab järjekindlalt, et aktiivselt juhitud fondide pikaajaline tootlus jääb reeglina passiivselt juhitud fondidele alla.

Ajakirjanik Romet Kreek küsis ja Tuleva fondijuht Tõnu Pekk selgitas, mida saab ja mida ei saa Eesti pensionifondide mõne kuu tulemuste võrdlusest välja lugeda. Siin on võimalus lugeda lähemalt, mis lehte ei mahtunud:

Kuidas seletada seda, et aktiivselt juhitud fondid on aastaga tootnud vaid umbes poole samade fondivalitsejate passivsetest fondidest?

Kordan algatuseks kõige tähtsamad asjad üle (ma tean, et olen nagu katki läinud plaat – kogemus näitab, et see lihtsalt vajab pidevalt meelde tuletamist):

Sulle pensionikogujana on tähtis see, et sinu vara kasvaks võimalikult palju selleks päevaks kui sa pensioniikka jõudes kogutud raha kasutama hakkad. Teisisõnu – pikaajaline tootlus. Mõne kuu tootlus ei anna mingit aimdust sellest, milliseks sinu vara pikaajaline tootlus järgmistel kümnenditel kujuneb. Sellepärast pole ühe aasta tulemuste põhjal võimalik aktiivsete ja passiivsete fondide edu hinnata. Tasude erinevusest saadud edumaa kipub lühikestel perioodidel jääma turu ja valuutakursi kõikumiste varju.

Maailma ja Eesti turgude pikema ajaloo põhjal on aktiivse ja passiivse juhtimise võrdluses selgeks võitjaks passiivne juhtimine – teisisõnu madalate kuludega indeksifondid. Suurandmete analüüs näitab selgelt, et pika aja vältel kasvab edukamalt nende inimeste vara, kes valisid soodsa tasuga indeksifondi, kui nendel, kes valisid kõrgema tasuga aktiivselt juhitud fondi.

Suurandmete analüüs näitab selgelt, et edukamalt kasvab nende vara, kes valivad soodsa tasuga indeksifondi.

Näiteks LHV indeksifondi oli 1-aasta tootlus 5,79% vs XLi 2,46% ning SEB energilisel indeksifondil 5,57% vs tavalise energilise fondi 2,77%. Millest selline suur tootlusvahe tuleb? Haldustasude erinevusega ei anna seda eriti seletada, vahe näib liiga suur.

LHV aktiivselt juhitud fondid – ka XL – hoiavad suurt osa investorite varast lihtsalt pangaarvel või võlakirjades, mille tootlus ei kata isegi fondi valitsemistasu. Selge on see, et kui fond valib teadlikult negatiivse tootlusega investeeringud, on tulemus investorite jaoks kehv.

Selline käitumine teeb vast aegajalt lihtsamaks fondi turundamise. Kui aktsiatesse on investeeritud väiksem osa varast, mõjutavad järsud lühiajalised turgude langused fondi osaku väärtust ka vähem. Ja fondijuht saab sellistel puhkudel rääkida, et “sel kuul õnnestus investorite vara languse eest kaitsta”. Millegipärast ei räägi fondijuht kunagi sellest, et raha pangaarvel hoidmine on jätnud investori ilma võimalusest turgude tõusudest tulu teenida.

Ühe aasta põhjal ma järeldusi ei teeks. Aga LHV L ja XL fondi pikem ajalugu on ilmekas näide Peter Lynch-i ütlusele, mis kõlab eesti keelde tõlgituna umbes nii: “Investorid on kaotanud palju rohkem raha languste kartuses kui languste ajal.” (“Far more money has been lost by investors preparing for corrections, or trying to anticipate corrections, than has been lost in corrections themselves.”)

“Investorid on kaotanud palju rohkem raha languste kartuses kui languste ajal.”
Peter Lynch

SEB puhul on jällegi väga huvitav võrrelda nende kahe agressiivse fondi NAV-i graafikuid:

Kui tõenäoline on, et fondijuht on väärtpaberite oste just nii valinud ja ajastanud, et portfelli väärtus juhtumisi kõigub täpselt käsikäes passiivselt juhitud indeksifondiga?

Euroopa investorite ühendus Better Finance on oma raportis avaldanud kahtlust, et suurem osa Eesti pensionifondidest on tegelikult kapi-indeksifondid. Nii nimetatakse fonde, mis investeerivad salamisi passiivselt, ehkki reklaamivad ennast kui aktiivselt juhituid ja võtavad investoritelt kordades rohkem tasu. Kapi-indeksifondide puhul on üsna kindel, et nad jäävad madala kuluga ausatest indeksifondidest juba aastaga enam-vähem tasude jagu maha (või rohkem, sest isegi avaldatud jooksvad kulud ei sisalda pahatihti kõiki varjatud kulusid).

Näiteks Suurbritannias sundis finantsjärelvalve selliste fondide valitsejaid investoritele miljoneid eurosid teenustasu tagastama.

Kas euro nõrgenemine on aidanud Tuleva maailma aktsiafondil saada üle varasemast pärssivast mõjust kui euro tugevnes?

Enamus Eesti pensionifonde on viimasel aastal panustanud rohkem euroala aktsiatele ja võlakirjadele. Tuleva portfell järgib maailmaturu keskmist nii aktsiates kui võlakirjades. Teisisõnu, meie portfellis on teistega võrreldes eurovõlakirjade osakaal väiksem ja see tähendab, et euro nõrgenemine tähendab Tulevale paremat tootlust.

Ajaloolised andmed näitavad, et pika aja jooksul on oodatav reaaltootlus valuutakursside kõikumisest null. See tähendab, et näiteks dollari kurss kipub aja jooksul tugevnema või nõrgenema umbes niipalju, kui selle pikaajaline inflatsioon on madalam või kõrgem eurotsooni inflatsioonist. Sellepärast me Tulevas lühiajalist valuutariski ei maanda – see oleks investoritele kulukas ja vähendaks üsna tõenäoliselt pikaajalist tootlust.

Kas ei näi kummaline, et rahvas istub agressiivsete fondide osas madalama tootlusega aktiivsetes fondides ja passiivsete fondide mahud on suht väikesed? Agressiivsetest fondidest on umbes 12% passiivsetes fondides…

Kummaline on see, et turujärelvalve lubab pankadel levitada eksitavat infot – näiteks, et indeksifondid on kuidagi riskantsem valik kui aktiivselt juhitud fondid, või et indeksifondid sobivad ainult “edasijõudnud investoritele”.

Tegelikult istub suurem osa Eesti pensionikogujate rahast üldse aktiivselt juhitud progressiivse strateegiaga fondides, mille tootlus on veelgi madalam kui agressiivse strateegiaga fondides. On ilmne, et enamus inimesi ei vali teadlikult pensionifondi, vaid satuvad sinna, kuhu pangas “nõustajaks” maskeerunud müügiesindaja või kaubanduskeskuses tegutsev agent neid pannud on. Pankadele on loomulikult kasulik, et võimalikult palju inimesi maksaks ka edaspidi kõrget tasu.

Kui me tahame, et ka Eesti pensionikogujad saaksid oma säästudest rohkem kasu, peame õppima teistelt riikidelt. Näiteks Rootsi riik suunab inimesed, kellel pole aega või võimalust andmetel põhinevaid investeerimisotsuseid teha, ise vaikimisi sobivasse – hästi madala kuluga maksimaalse aktsiate osakaaluga fondi. USA-s on teenusepakkujatel kohustus soovitada sarnaste toodete valikus soodsama tasuga fondi. Suurbritannia annab inimestele soovi korral pensionifondi valikul erapooletut tasuta nõu. Ka seal soovitab finantsjärelvalve teha kohustuslikuks pakkuda vaikimisi valikuid, mis ei lähtuks teenusepakkujate ärihuvidest, vaid inimeste kasust.