On kahte sorti investoreid. Esimesed ostavad aktsiaid pikaks ajaks, et saada omanikuna osa ettevõtete kasvavatest kasumitest. Teised ostavad ja müüvad tihti, lootes kavalusega turgude ajutistest kõrvalekalletest kasu lõigata.

Tuleva on valinud esimese tee – meie ühine pensionifond on passiivne, pikaajalise vaatega järjekindel investor.

Pankade vanad fondid on teist tüüpi – nemad püüavad aktiivselt kaubeldes mööduvaid hetki ja üritavad avastada alahinnatud aktsiaid. See pole paraku ühelgi fondijuhil õnnestunud. Eesti inimeste vara kasv on kõigis aktiivselt juhitud pangafondides II samba käivitamisest saadik maailma keskmisele alla jäänud.

Sellepärast otsustasidki Tuleva liikmed luua omale teistsuguse lähenemisega pikaajaliseks kasvuks paremad eeldused. Vaatame lähemalt, mille poolest meie ühine pensionifond erineb.

Mida Tuleva pensionifond teeb?

Enamik Tuleva liikmeid kogub oma teist sammast Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis ja lisaks veel kolmandat sammast Tuleva III Samba Pensionifondis. Niimoodi kogudes võtame lihtsalt iga kuu tükikese oma palkadest ja suurendame selle eest meie osalust maailma suuremates ettevõtetes (1). Siis jääme ootama – las majanduskasv teeb oma töö. Ettevõtted teenivad arenedes rohkem kasumit ja maksavad rohkem dividende. Ongi kõik.

Kuhu Tuleva investeerib?

Kasvatame järk-järgult oma osalust maailma suurimates börsiettevõtetes. Tänaseks* on meil, Tuleva pensionifondides kogujatel, kokku juba:

• 140600 Apple`i aktsiat väärtusega 21.11 miljonit eurot;
• 62569 Microsofti aktsiat väärtusega 16.43 miljonit eurot;
• 101271 Alphabeti aktsiat väärtusega 9.57 miljonit eurot;
• 81156 Amazoni aktsiat väärtusega 7.63 miljonit eurot;
• 21774 NVIDIA aktsiat väärtusega 5.51 miljonit eurot;
• 23783 Tesla aktsiat väärtusega 4.49 miljonit eurot;
• 19776 Meta (Facebooki) aktsiat väärtusega 3.82 miljonit eurot;
• 36286 Exxon Mobil aktsiat väärtusega 3.62 miljonit eurot;
• 8308 United Health Groupi aktsiat väärtusega 3.58 miljonit eurot;

jne. Meil on väiksemad osalused veel 2878-s maailma ettevõttes – nende väärtus on kokku üle 480 miljonit eurot. Alates 1. septembrist 2022 rakendame jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtteid – meie portfellist jääb välja paarsada ettevõtet, mis ei täida asjatundjate poolt kokkulepitud kriteeriumeid. Kõik muu jääb samaks.

Kuna varem seadus aktsiatesse rohkem investeerida ei lubanud, suunasime veel kuni 2019. aasta lõpuni umbes veerandi Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi rahast hästi konservatiivselt maailma valitsustele. Ostsime USA, Jaapani, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja veel 16 riigi võlakirju. Alates 2020. aasta algusest me võlakirju enam juurde ei osta ja vahetame järk-järgult kolme aasta jooksul võlakirjad aktsiate vastu. Tänaseks* moodustavad aktsiad 100% Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi varast (2).

Järgmisel kuul ostame natuke ettevõtete aktsiaid juurde. Ülejärgmisel kuul jälle. Ja nii kogu aeg.

Miks me vähehaaval maailma suurimaid ettevõtteid ostame?

Sest me tahame saada osa maailmamajandust vedavate ettevõtete kasumist täna ja tulevikus. Ainult nii on kindel, et meie vara kasvab koos maailma majandusega ega sõltu mõne üksiku piirkonna või majandussektori käekäigust. Mida laiemalt hajutatud portfell, seda väiksem risk.

Nagu ütleb passiivse investeerimisega miljonitele inimestele jõukust toonud Vanguardi indeksifondide asutaja Jack Bogle: “Ära otsi nõela heinakuhjast. Osta lihtsalt kogu kuhi.”

See ei tähenda, et meie vara turuväärtus kappaks alati otsejoones üles. Aktsiaturud on tsüklilised – tõusule järgneb langus ja langusele tõus. Lihtsalt meie jaoks pole erilist tähtsust turgude ajutistel eufooriahoogudel, nädalaid või kuid vältavatel tormidel ega isegi mitme aasta pikkustel depressioonidel. Meie eesmärk on ju, et järjekindlalt kõrvale pannes koguksime võimalikult palju vara selleks päevaks, mil pensioniikka jõuame. Vahepealsed võnked meid ei huvita.

Aga mis siis, kui tuleb majanduskrahh?

Kui maailma majanduses on madalseis ja aktsiate hinnad langevad, väheneb ettevõtete turuväärtus ja koos sellega ettevõtete omanike vara väärtus – ka meie oma. See pole meeldiv, aga tarvis on vaid meelekindlust, et kursil püsida.

Sest kui majandus kasvab ja hinnad jälle tõusevad, kallineb meie vara koos nendega.

Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati toonud hea tootluse nendele investoritele, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud ja kellel on jätkunud kannatust head ajad ära oodata. Pensionisambaga on lihtne nii käituda: pole mingit vajadust oma investeeringuid enne pensioniikka jõudmist maha müüa.

Millist tootlust siis Tulevas kogudes oodata on?

Niisiis, Tulevas lähtume eeldusest, et me ei tea, mida toob maailmamajanduse tulevik. Tuleva fondijuht Tõnu Pekk ei saa kellelegi lubada, et meie vara kasvab kindlasti 5 või 10% aastas või rohkem kui üheski teises pensionifondis. Tõsi, seni pole pankade fondijuhtidel kauplemisel erilist õnne olnud, aga võibolla tulevikus on?

Siiski, erinevalt pankade vanade fondidest saame Tulevas olla kindlad, et meie vara kasv ei jää kunagi maailmaturgude keskmisest kaugele maha. Selleks investeerime maailma ettevõtete kasvu, mitte spekulatiivsesse lootusesse, et just meie fondijuht suudab ikka ja jälle ette ennustada midagi, mis teisi maailma investoreid üllatusena tabab.

Tulevas kogub täna juba üle 70 000 ärksama Eesti inimese. Kui sulle meie investeerimisfilosoofia meeldib, tule ka.

Indrek Neivelt:
miks on minu II sammas Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis?

“Esiteks: Tuleva on pensionikogujate endi oma. Teiseks: mina arvan, et üle kümne aasta pikkuse ajahorisondiga investeerides on parim valik indeksifond, kus on ülekaalus aktsiad. Ma ei oska arvata, kuidas areneb konkreetne ettevõte või mingi majandusharu. Aga ma olen kindel, et vähemalt Aasia ja Aafrika majandused kasvavad ning keskpangad trükivad raha juurde. Kui te samuti seda usute, siis on Tuleva parim variant pensioni kogumiseks.”

* Postituses toodud andmed on uuendatud 27.04.2023 seisuga.

(1) Meie aktsiafondides kogub enamik Tuleva liikmeid – see sobib inimestele, kellel on pensiovara kasutamiseni vähemalt 10 aastat. Neile, kellel on pensionini jäänud loetud aastad ja aktsiaturu kõikumise risk on vastuvõetamatu, võib paremini sobida Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond, mis ostab samal, rahulikul põhimõttel ainult võlakirju. Täpsemalt on meie fondide investeerimise protsess lahti kirjutatud fondidokumentides. Need leiad siit: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, Tuleva III Samba Pensionifond ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond.

(2) 1. jaanuarist 2020 hakkasime tõstma aktsiate osakaalu Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis vähehaaval 100%ni. Loe lähemalt, miks ja kuidas. 

“Kes võidab kõige rohkem Tuleva ettepanekutest? Loomulikult Tuleva,” kirjutab SEB kindlustusseltsi juht Indrek Holst ajalehes Äripäev. 

Tõsi. Nii nagu Holst seisab oma tööandja ärihuvide eest, pingutab Tuleva selle nimel, et kaitsta oma liikmete ja teiste pensioniks raha koguvate inimeste huve.

Kõigi kindlustamine üksikute pisikeste lepingutega on matemaatiliselt arutu

Holst nõuab, et riik tagaks kindlustusseltsidele mugava äri. Inimesed aga vajavad riigilt lahendust, mis tooks igast II sambasse säästetud eurost palju rohkem kasu. Ametnike ja poliitikute ülesanne on ikka tagada kasu inimestele, mitte tulu kindlustusfirmadele. 

Arenenud riigid on juba veendunud, et kindlustusseltsid ei suuda mõistlikel tingimustel elukestvat pensioni tagada. Ka Eestis on see nüüd valusa kogemusena selge. Isegi Indrek Holst tunnistab, et kohustuslik pensionileping ei vasta klientide ega kindlustusseltside ootustele. Tuleva on veendunud, et järelikult tuleb seadust, mis kahjulikku lepingut peale surub, viivitamatult muuta.

Sundida inimesi üksikute pisikeste lepingutega ringi jooksma pole lihtsalt efektiivne ega matemaatiliselt arukas. Iga kindlustusselts peab arvestama riskiga, et just talle satuvad kliendid, kes elavad keskmisest kauem. Kõiki kodanikke korraga kindlustades seda muret pole.

Rootsi või Suurbritannia mudel või hoopis parim mõlemast?

Lahendusena on Tuleva välja pakkunud kaks teed. 1. võimalus: võtame eeskuju Suurbritanniast, kus inimestele on antud vaba voli kasutada kogutud pensionisääste vajaduspõhiselt. 2. võimalus: võtame eeskuju Rootsist, kus pensionisamba elukestvaid väljamakseid korraldab riik ise. Inimesed saavad seal sama suurtest säästudest kuni 60% suurema pensioni kui Eestis.

Õpime teistelt riikidelt, kaalume mõlemat võimalust ja valime selle, mis Eesti tarka pensionistrateegiat kõige paremini toetab!

Suurbritannia ja Rootsi mudeleid saaks ka kombineerida. Riik võib korraldada elukestvaid pensionimakseid, mis tagavad I ja II samba summana toimetuleku. Neile, kes on II sambasse kogunud rohkem vara, võib anda loa toimetuleku kindlustamiseks vajalikust üle jäävat osa vabalt kasutada.

Enne analüüsi juurde asumist tuleb tulekahju kustutada

Kuid esmalt tuleb appi tulla neile, kes juba lähiajal pensioniikka jõuavad ja kelle vara kohustuslik pensionikindlustus pöördumatult kahjustada ähvardab. Inimesi, kes homme pensionile lähevad, ei aita poliitikute määramatusse tulevikku suunatud valimislubadused – nemad vajavad lahendust täna.

Sellepärast soovitabki Tuleva esimese sammuna, et kõigile pensioniikka jõudjaile laieneks võimalus valida väljamaksed otse pensionifondist.

Miks seadus vaesematele inimestele II samba maksete eluaegsuse eest ei hoolitse?
Sest nende pensionisammas pole seltsidele atraktiivne.

On irooniline, et see võimalus on tänases seaduses täitsa olemas, aga millegipärast lubatud ainult neile, kellel on II sambasse kogutud väike summa – alla 9465 euro. Eeldatavasti on vähem kogunud just madalamat palka teeninud inimesed. Tõenäoliselt kujuneb pisemaks ka nende I samba pension. Miskipärast ei muretse rahandusministeerium ega poliitikud selle pärast, et nende inimeste II samba maksed võivad lõppeda enne elu lõppu.  

Miks seadus tagasihoidlikuma sissetulekuga inimeste puhul II samba maksete eluaegsust ei taga? Sellele küsimusele pole ühtegi muud vastust kui see, et kindlustusseltse pisemad, alla 10 000 eurosed pensionilepingud ei huvita.

15. novembril toimus Riigikogu rahanduskomisjoni kohtumine, kus muuhulgas oli jälle juttu ka Tuleva väljamaksete paremaks muutmise ettepanekust.

Hea uudis on, et Tuleva järjepidev töö on lõpuks aidanud poliitikutel ja ametnikel mõista, et tänane II samba väljamaksete süsteem ei tööta. Muutus tuleb, kinnitasid nad.

Kahjuks lükkas rahanduskomisjon reaalsed lahendused veelkord edasi. Proovida midagi nädalatega kokku klopsida oleks diletantlik, väitis Taavi Rõivas intervjuus Äripäevale. Ometi on Tuleva juba kaks aastat näidanud selget, süsteemset lahenduskäiku. Võtame siis selle siin veelkord kokku:

Tegevuskava II samba väljamaksete reformiks

1. Kustutame tulekahju. Lubame kõigile pensioniealiseks saajatele regulaarsed väljamaksed otse pensionifondist.
See on lihtne, seaduses juba lahti kirjutatud üleminekulahendus, mis annaks samast säästetud summast keskmiselt umbes kolmandiku võrra rohkem pensioni. (1) Inimesed, kes homme pensionile suunduvad, vajavad lahendust täna, sest kohustusliku kindlustuslepingu allkirjastamisel tekkiv kahju on pöördumatu.

2. Analüüsime, kas Eestile sobib paremini Suurbritannia või Rootsi mudel. Vajadusel võtame parima osa mõlemast.
Kui akuutne probleem on lahendatud, tuleb ette võtta Eesti pensionistrateegia tervikuna. Rahandusministeerium peab hoolitsema, et koostööpartneriteks poleks siin peamiselt pangad ja kindlustusseltsid nagu seni, vaid eelkõige ikka erapooletud eksperdid ja pensionikogujate esindajad.

3. Teeme Eestile targa pensionistrateegia, mis hõlmab ka II samba väljamaksete reformi.
Tuleva on siin abiks ka edaspidi – nagu Indrek Holstki märkis, kaitstes ikka oma liikmete ja teiste Eesti pensionikogujate huve.

(1) Eelduseks on võetud fondi tootlus keskmiselt 3% aastas.

Täna on tõehetk: kui tõsine on erakondade lubadus kaitsta inimeste II samba vara?

Riigikogu rahanduskomisjon arutab täna pärastlõunal Tuleva ettepanekut lahendada olukord, mis kahjustab järjest suurema arvu pensioniealiseks saavate inimeste vara ja sunnib neid II sambasse kogutud raha kasutamiseks sõlmima kuluka kindlustuslepingu.

Poliitikud on probleemi tunnistanud aga lahendusega viivitanud

Juhtivad analüütikud ja ka suuremad erakonnad on tunnistanud, et jäik, kallist kindlustuslepingut peale suruv II samba väljamaksete süsteem vajab muutmist. (Näiteks Praxise juht Tarmo Jüristo, Reformierakonna poliitikud Kaja Kallas ja Andres Sutt, Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Isamaa nõuab lausa vabatahtlikke sissemakseid.) Tegelikkuses on poliitikud probleemi lahendamist ikka ja jälle edasi lükanud.

Tänaseks on juba umbes 6000 inimest pidanud oma vara kindlustusseltsile üle andma. Iga nädal viivitust tähendab, et kohustusliku pensionilepingu on sunnitud sõlmima veel kümned pensioniikka jõudvad inimesed. Nemad kaotavad võimaluse kasutamata varalt tulu teenida ja seda lastele pärandada. Nende pension jääb keskmiselt umbes kolmandiku võrra väiksemaks, võrreldes otse pensionifondist saadud maksetega. (1)

Terviklik reform nõuab aega, aga kõigepealt tuleb tulekahju kustutada

Tuleva ettepanek ongi, et Riigikogu laiendaks kõigile pensioniikka jõudjatele õiguse soovi korral valida II samba väljamaksed otse pensionifondist. Nii ei röövi me inimestelt võimalust ka pensionieas oma varalt tootlust teenida ja pärandada kasutamata jäänud vara. See on lihtsasti teostatav ja minimaalse riskiga lahendus 1000 – 2000 inimese akuutsele murele, kes lähema 12 kuu jooksul oma pensionivara kasutama hakkavad.

Kui riigikogu on kõige põletavama probleemi lahendanud, saab juba kiirustamata analüüsida, milline on kõige efektiivsem, tegelikkusega arvestav ja sisulistest, mitte nominaalsetest eesmärkidest lähtuv parim väljamaksete süsteem. Tuleva mõistab, et terviklik reform nõuab aega ja on valmis pensionikogujate esindajana ka edaspidi rahandusministeeriumile siin abiks olema.

Fondipension ei ole pensionide eluaegsuse põhimõtte kaotamine

Oma liikmete ärihuve kaitsev Kindlustusseltside Liit on väitnud, et fondipension läheks vastuollu pensionide eluaegsuse põhimõttega. See ei ole tõsi – vaatame lähemalt:

Täna ja järgmise viie aasta jooksul pensionilepingut ostma sunnitud inimese II samba väärtus on keskmiselt 10 000 – 15 000 eurot. Selle eest saab ta kindlustusseltsilt 46 – 69 euro suuruse kuumakse. Tuleva ettepanekuga saaks see inimene fondist igakuiseid makseid näiteks 18 aasta jooksul – see on täna 65-aastase inimese oodatav eluiga.

On muidugi võimalus, et inimene elab tegelikult kauem. Sel juhul tema pension loomulikult ei kao. Lihtsalt I ja II sambast saadav pension langeks pärast 84. sünnipäeva umbes 4-5%. I samba pension on selleks ajaks kasvanud indekseerimise tõttu rohkem kui kaks korda, kindlustusseltsi väljamaksete ostujõud on samal ajal kahanenud. Aga enne seda on ta saanud tänu teenitud tootlusele oluliselt kõrgemat pensionit. Fondipension pakub siin suuremat paindlikkust: nähes, et tervis on hea, on inimesel igal hetkel võimalus maksegraafikut pikendada ja ka maksete saamist ajutiselt peatada.

Seega – eluaegne pension jääb alles ja II sammas täidab täpselt oma eesmärki, täiendades I samba pensionit parimal viisil.

(1) Eelduseks on võetud fondi tootlus keskmiselt 3% aastas.

Tutvu ka teiste Tuleva ettepanekutega, mille esitasime Riigikogule investeerimisfondide seaduse muutmise arutelu raames.

Tuleva saatis eile Riigikogule lihtsasti rakendatavad ettepanekud, mille jõustumine koos juba kavas olevate investeerimisfondide seaduse muudatustega suurendaks inimeste keskmist pensioni tulevikus kuni 30%.

Riigikogus arutlusel olev eelnõu kohustab panku pensionifondide tasusid vähehaaval langetama. Fondid saavad võimaluse investeerida kogu vara kõrgema tootluse ootusega varaklassi – aktsiatesse. Rahandusministeeriumi hinnangul peaks see suurendama pensionikoguja summaarset I ja II samba pensionit umbes 1,5%.

Need on küll vajalikud, aga kaugeltki mitte piisavad muudatused selleks, et viia Eesti pensionikogujate tulemus lähemale naaberriikide tulemustele, leiab Tuleva. Lisaks tuleb sisse viia järgmised lihtsad parendused, mis suurendaks tuleviku keskmist pensioni kuni 30%:

1. Pensionikoguja raha peab olema investeeritud võlakirjade asemel tulu toovatesse varadesse.

Kui pensionikoguja saaks oma II sambasse kogutavale rahale kogumisperioodi 40 aasta jooksul kasvõi 2% kõrgemat aastatootlust, lisaks see nende inimeste keskmisele pensionile 8-15%.

Kuidas? Riik suunab kõik uued II sambaga liitujad automaatselt madala kuluga maksimaalse aktsiate osakaaluga pensionifondi.

2. Võimaldada rahal tootlust teenida ka väljamaksete perioodil.

Kui inimesed teeniksid oma kogutud rahale tootlust kasvõi 3% aastas ka väljamaksete perioodil, tõstaks see keskmist pensionit 2050 aastal 8-15% võrreldes Rahandusministeeriumi prognoosituga.

Kuidas? Riik võimaldab II samba väljamakseid fondipensionina sõltumata sellest, kui palju on pensionikogujal II samba kontole vahendeid kogunenud.

3. Võimaldada teha täiendavaid sissemakseid II samba fondi.

Tööandjaid saavad pakkuda töötajale võimalust suurendada sissemakseid otse palgast. Iga täiendavalt säästetud 2% pensionikoguja brutopalgast lisab pensionikoguja keskmisele pensionile kuni 6-11%.

Kuidas? Riik võimaldab II samba liitujal, kas pensionikeskuse või tööandja vahendusel ise määrata, mitu % palgast soovib II sambaga liituja II samba pensionifondi suunata.

Lisaks:
Keelata võtta kõrgeid tasusid III samba fondidesse sisenemise ja väljumise eest

Tuleva teeb veel ettepaneku vähendada III samba pensionifondide väljalaskmise- ja tagasivõtmise tasusid sarnaselt II samba fondidega. III samba fondid on loodud olulise maksusoodustuse abil. Ei ole otstarbekas kasutada riiklikku subsiidiumi teenusepakkujatele tasude maksmiseks. Kõrged väljumistasud takistavad ka konkurentsi tekkimist turul.

Tuleva soovitab need parendused teoks teha koos juba kavas olevate investeerimisfondide seaduse muudatustega hiljemalt 1. juuliks 2019. Tutvu lähemalt Tuleva ettepanekute ja nende mõju analüüsiga.

Finantsinspektsioon seab kirjas Rahandusministeeriumile kahtluse alla pensionifondide valitsejatele edukustasu pakkumise asjakohasuse ning küsib ministeeriumilt analüüsi, millel edukustasu mudel põhineb.

Rahandusministeerium lisas kohustuslike pensionifondide tasusid reguleerivasse seaduseelnõusse täienduse, mis võimaldab fondivalitsejatel võtta heade tulemuste korral peale kindlaks määratud valitsemistasu veel edukustasu.

Seni on Eesti pensionifondid paistnud maailmas silma keskmisest oluliselt halvema tootlusega. Eelnõu ei näe ette valitsemistasu vähenemist kehvade tulemuste puhul.

“Edukustasu koos piisavalt madala baasvalitsemistasuga peaks eelduslikult suurendama fondivalitsejate motivatsiooni parema tootluse nimel rohkem pingutama,” seisab eelnõu seletuskirjas.

“Fondivalitseja peab parima tulemuse nimel pingutama sõltumata edukustasust,” kommenteerib eelnõud Finantsinspektsioon. “Juhime tähelepanu, et fondivalitsejad valitsevad pensionifonde usaldussuhte põhimõttel, mistõttu on osakuomanikel õigustatud ootus, et nende fondi valitseja tegutseb järjepidevalt osakuomanike ja fondi huvides ja neile lojaalselt ning seda maksimaalselt oma kutseoskust ja –võimekust rakendades, sh ka investeerimiseesmärkide (maksimaalne tootlus) täitmisel.”

Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole seega asjakohane põhjendada edukustasu lisamist fondivalitseja täiendava motiveerimisega.

Finantsinspektsioon toob välja, et edukustasu võib osakuomanikule tuua kasu, kuid ka kahju. Edukustasu võib innustada fondivalitsejaid võtma omakasu eesmärgil lühiajalisi investeerimisriske ning manipuleerima fondi varade puhasväärtusega. On üldteada raskus hinnata täpselt mittelikviidsete investeeringute väärtust, millelt omakorda arvestatakse edukustasu. Samuti on küsitav edukustasu rakendamine teatud turuolukordades: näiteks kui investeeringute väärtus kasvab käsikäes turgude üldise hinnatõusuga, mitte tänu fondivalitseja kutseoskustele.

Kokkuvõtvalt soovitab Finantsinspektsioon kaaluda edukustasu mudeli asjakohasust ning palub täiendada seletuskirja analüüsiga, mille tulemusena Rahandusministeerium selle kasuks otsustas.

Ka Tuleva on Rahandusministeeriumile edastanud põhjendatud seisukoha, et edukustasu kiirustav rakendamine oleks vale ja asjakohatu olukorras, kus fondivalitsejad kulutavad suurema osa valitsemistasust müügikuludeks ja emapankade tuluks, mitte pensionikogujate vara eest hoolitsemiseks.

Finantsinspektsiooni ja Tuleva seisukohad edukustasu osas on mingil põhjusel jäänud lisamata sel nädalal Riigikogus arutlusele tulevate seaduse muudatuste märkuste tabelisse. Välja on toodud ainult varasemad kommentaarid, mis olid kogutud enne edukustasu kava lisamist eelnõusse.