Siin on sulle väljakutse: nimeta teema, mis oleks veel igavam ja ebaseksikam kui pensionisamba väljamaksed.
(Täiendatud 17.11.2017 Riigikogu rahanduskomisjoni infoga ettepaneku menetlusse võtmise kohta)
Ja ometi on just Tuleva ettepanek muuta teise samba väljamaksete süsteem paremaks kogunud juba tänaseks Rahvakogus rohkem allkirju kui ükski teine kodanikualgatus. Miks on see nii tähtis? Miks see sulle korda peaks minema? Miks kulutada täna paar minutit, et edukaimale ettepanekule ka oma allkiri lisada ja riigikogult paremaid seadusi nõuda? (NB! Ettepanek on tänaseks 2386 allkirjaga Riigikogule esitatud).
Teise sambasse koguneb tõenäoliselt su elu kõige suurem finantsvara
Me elame järjest kauem. Kui me ei taha oma täiskasvanuelu teises pooles järgmistele koormaks saada, peame säästma rohkem, investeerima tootlikumalt ja kasutama kogutud raha palju targemalt kui täna.
Tõenäoliselt läheb sinu brutopalgast iga kuu 6% pensionifondi.(1) Elu vältel kogud tõenäoliselt kõige suuremad säästud just pensioni teise sambasse. See on raha, mille käekäigule tasub ja tuleb mõelda – mida varem lood head eeldused, et pensionivara kasvaks, seda vähem pead elu jooksul ohvreid tooma, et pensionieas hästi hakkama saada.
Aga kaks kolmandikku Eesti inimestest umbusaldab meie pensionisüsteemi. “Mis mõtet on pensionisammastesse säästa – kätte sealt nagunii midagi ei saa.”
Seda lauset kuuleme Tulevas noortelt ja vanematelt inimestelt ikka ja jälle. Teise pensionisambasse kogutud vara kasutamisele on Eestis tõesti seatud väga jäigad piirangud. Kogu vara tuleb pensionile jõudes üle anda kindlustusseltsile, et saada vastu väikest igakuist pensionilisa, mille suurus valdava osa inimeste jaoks jääb tänases rahas alla 50 euro. Katus võib lekkida ja küttearved üle pea kasvada, aga pensionisambasse kogutud raha maja soojustamiseks kasutada ei tohi. Inimene, kes vajab ajutiselt kalleid ravimeid, ei või pensionivara oma tervisesse investeerida. Ja kui su pensionipõlv kujuneb lühikeseks, jääb kasutamata jäänud raha kindlustusseltsile, mitte pärijatele.
Kes ei usalda, see ei tunne huvi ega võta vastutust
Inimene, kes tunneb, et seadus keelab kogutud vara mõistlikult kasutada, ei tunne oma pensionisamba käekäigu vastu huvi. “See on niikuinii kadunud raha.” Ka seda lauset kuuleme tihti. Kui kliendid ei tunne oma pensionivara käekäigu vastu huvi, puudub fondivalitsejatel omakorda motivatsioon pakkuda konkurentsis paremaid tingimusi. Võidab ju niikuinii see, kelle müügiesindajal on kõige pealetükkivam naeratus. Eesti pankade pensionifondid kulutavad palju turundusele, aga on aastaid Euroopas silma paistnud kehvade tulemuste ja kõrgete tasudega.
Veel üks probleem: inimene, kes pensionisambaid ei usalda, ei taha sinna suunata rohkem raha kui seadusega kästud miinimum. Vabatahtlikku, kolmandasse pensionisambasse kogub täna raha alla kümnendiku Eesti tööealistest inimestest.
Tulemuseks on, et Eesti pensionisambad ei suuda oma eesmärke täita. See on suur risk riigieelarve tasakaalule, Eesti majanduse väljavaadetele ning sinu ja sinu laste elukvaliteedile tulevikus. Võibolla jõuavad sinu vanemad peatselt pensioniikka – neil on paindlikumat väljamaksete süsteemi vaja kohe.
Meie küsitlusele vastanud inimestest kaks kolmandikku pidas liiga suuri piiranguid teise sambasse kogunenud vara kasutamisele üheks Eesti pensionisüsteemi kõige valusamaks probleemiks.
Milline väljamaksete süsteem oleks targem?
Tulevas leiame, et riik peaks lähtuma lihtsast põhimõttest: kogumispensioni ehk teise samba vara kasutamist tuleb piirata nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik, et igale inimesele oleks tagatud toimetulek elu lõpuni.
Kõige efektiivsem viis kõigi inimeste toimetuleku kindlustamiseks oleks grupikindlustus. Täna on inimesed sunnitud raiskama aega panga vahet joostes, et sõlmida ühe kaupa pisikesi pensionilepinguid, mille tingimusi pole võimalik läbi rääkida. Nende lepingute sõlmimine ja haldamine kulutab lisaks ajale palju raha. See raha tuleb meie oma taskust.
Seega: riik peaks küsima grupikindlustuse pakkumist otse rahvusvaheliselt kindlustusturult. Eesti võiks õppida ka Rootsilt, kes korraldab oma kodanike kindlustamist ise – see on matemaatiliselt kõige lihtsam ja efektiivsem. Tuleva arvutuste järgi saavad Rootsi inimesed igalt pensioniks kogutud eurolt 30-60% suuremad igakuised pensionimaksed.
Inimene, kes on elu jooksul ettenägelikult säästnud rohkem kui toimetulekuks tarvis, väärib otsustusvabadust, mitte riiklikku lapsehoidjat.
Toimetuleku kindlustamiseks vajalikust ülejäävat raha peaks igaüks saama vabalt kasutada vastavalt vajadusele ja eelistustele. Õppida saab siin Suurbritannialt, kes kaotas piirangud pensionivara kasutamisele 2015. aastal. Kartused, et pensionärid asuvad elu vältel kogutud raha raiskama, olid alusetud, selgub tänaseks avaldatud vahekokkuvõttest.
Iga riigi pensionisüsteem on natuke erinev – sellepärast peabki Eesti võtma eeskuju sellest, mis töötab hästi ja õppima sellest, mida arenenud riigid juba on otsustanud muuta.
Inimene, kes on elu jooksul ettenägelikult säästnud rohkem kui toimetulekuks tarvis, väärib otsustusvabadust, mitte riiklikku lapsehoidjat. Seega tuleb kokku leppida toimetulekupensioni arvestamise selge mudel ja seda ületavas osas anda inimestele õigus oma vara vabalt käsutada. Tulemus: null lisakoormust riigieelarvele, parem elu meile.
Tutvu infoga ettepaneku käekäigu kohta Riigikogus Uue eakuse rahvakogu lehel.
__
(1) Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Vabatahtlikult said liituda 1942.-1982. aastal sündinud inimesed.
(1) (Loe ka 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformist, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast).
