Jaak Roosaare: pensionisüsteem ei tohiks olla selline, et sahtlisse on targem koguda

Jaga sõbraga:

Jaak Roosaare on üks Tuleva asutajatest ning Rikkaks saamise õpiku autor.  Foto: Carol Liis Metsla.

Kuidas sa Tuleva asutajate sekka sattusid?

Loit Linnupõld mainis, et selline asi toimub, aga ma olin ka ise juba samal lainel! Aasta tagasi näiteks väitlesin Äripäeva vahendusel ühe meie pensionisüsteemi autoriga. Mind ajas närvi, et inimesed teevad sellise näo, et nad ei saa aru sellest, et see süsteem täna siiski ei toimi.

Probleemid pensionifondidega on ammu teada, kuid miks sinu arvates varem midagi pole muudetud?

Niipalju kui ma olen aru saanud, on paljudel inimestel sellest kama kaks ning neil on selline suhtumine, et seda raha nagunii kunagi ei näe, see on sunniviisiline süsteem, millest lahkuda ei saa ja mis seal enam väga vahet on.

Ma ise ka vaatan, et haldustasud on üks suur argument aga aga kõige hullem on ikkagi see, mis toimub praegu, kui sa tahad raha välja saada. See on nagu absurd kuubis.

Sa mõtled, et kuidas raha teisest sambast kätte saada, kui pensionile lähed?

Põhiprobleem on see, et sa ei saa lihtsalt võtta igakuiselt oma pensionifondist raha, vaid sa pead ostma endale annuiteet-lepingu, mis sisuliselt tähendab seda, et sa justkui vahetad kogu oma pensioniraha kindlustusraha vastu. Näiteks oma isa puhul ma arvutasin välja, et tal oleks odavam panna raha kõik sahtlisse, sest siis ta saaks rohkem, kui ta ostaks selle lepingu.

Ma loodan, et me suudame väljamaksete süsteemi ära muuta nii, et sisuliselt nii nagu ma sinna investeerin – iga kuu panen natuke sisse – samamoodi hakkan pensioniks raha välja võtma iga kuu. Kõik, mis alles jääb, saan oma lastele pärandada. Nemad ei pea nullist alustama.

Seaduse järgi sul on ju võimalus pärandada?

Niipea, kui sa selle annuiteedilepingu sõlmid, nii ei saa enam. Mu isal ongi selline dilemma, et enamus pensionäre ei saa üldse mingit kasu sellest, nad ei võtagi välja seda ning pärandavad lihtsalt kõik oma osakud edasi, neid ise kasutamata.

Mida sa arvad Tulevast?

Minu jaoks on siin kolm plussi. Esiteks see, et Tuleva kuulub inimestele endale. Teiseks see, et kasutame passiivset investeerimist investeerimisfondidesse, millest tulenevad madalad tasud. Kolmandaks, koos ühistuga on meil paremad võimalused seadusemuudatusi toetada, näiteks kasvõi pensioniväljamaksete süsteemi osas.

Mis võiks 5 aasta pärast Eestis pensionikogujale parem olla?

Paljudel ongi selline suhtumine, et lammutame kõik ära. See ei ole ka õige. Aga ma usun, et meie lähenemine on hea – madalamad tasud, indeksfondid.

Lisaks võimalusi, et näiteks saaks valida ka 100% aktsiariski valida oma portfelli. Pension on üks väheseid pikaajalisi investeerimisvahendeid, kust sa järgmised 30 aastat teadlikult raha välja ei võta. Miks ma peaksin hoidma seda võlakirjades?

Lõppkokkuvõttes on teine sammas muidugi vaid väike osa. (1) Peame tõstma teadlikkust sellest, mida sellega saab saavutada ja mida mitte. Pole mõtet võrrelda pensioniraha tootlust näiteks Omaraha või Bondora tootlusega.

_____________

(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin küsida