Mõni kuu tagasi kirjutasime loo väljamõeldud tegelasest Tiinast, kes alustas teadlikku kogumist alles 60ndates ja süsteemi võimalusi nutikalt ära kasutades kasvatas endale vaid mõne aastaga töötamise lõpetamiseks korraliku puhvri. Nüüd lugesime ajakirja veergudelt Tiina Põllust, kes alustas investeerimist samuti alles siis, kui lapsed olid juba suured.
Tiina Põllu teadliku kogumise teekond algas üle viiekümnesena. Enne seda oli raha kogu aeg vähe – eriti siis, kui tuli üksi hoolitseda väikeste laste eest. Kui laste täiskasvanuks saades sai Tiina just natuke hinge tõmmata, vajas ootamatult tuge tema eakas ema. See andis selge tõuke: Tiina ei soovinud, et tema enda tütred peaksid tulevikus tema eest hoolitsemise pärast oma elus järeleandmisi tegema. Samm-sammu järel alustas ta rahaasjade korrastamist ning investeerimist, peamiselt ikka II ja III samba abil.
Sinu lugu lugedes tundub, et leidsid üsna kiiresti vajaliku info, kuidas investeerimisega alustada ning oled selle enda jaoks harjumuspäraseks teinud. Aga kas sellel teel on tulnud ette ka takistusi?
Ma ütleks, et see aasta on olnud kõige raskem. Kui ma varasemalt olen iga aasta alguses enda summad üle vaadanud ja suurendanud, siis sellel aastal ma pidin vähendama, kahjuks. Aga ma ei lase ennast sellest häirida, paremad ajad on veel kindlasti ees. Ja ma ju ei lõpetanud täielikul ära investeerimist, vaid lihtsalt ajutiselt vähendasin summasid. Samas investeerin ikka edasi, lihtsalt väiksemate summadega. Palgast on juba ammu raske midagi kõrvale panna, ettevõtlus on natuke abiks olnud.
Kuidas oled reageerinud aktsiaturu kõikumistele, nägime ju alles paar kuud tagasi korraks märgatavat langust?
Kuna ma olin ühe languse koroonaajal juba enda investeerimisteekonnal üle elanud, siis seekord ma suhtusin rahulikumalt. Aga kui oli see koroonaaegne majanduslangus, siis alguses oli küll üsna häiriv, kui kõik oli miinuses. Ja kuna olin siis alles täitsa algaja, käisin iga päev vaatamas, mis toimub. Vahel isegi mitu korda päevas. Aga kõik ju rääkisid, et nii see käibki (üles-alla) ja ma kuidagi rahunesin maha. Lõpetasin selle igapäevase kontrollimise ära.
Kas oled ka juba mõelnud, kuidas ja millal hakkad II ja III sambasse kogutud raha kasutama?
Kui kõik läheb hästi ja tervis on korras, siis ega ma ei kujuta ette, et ma jään päevapealt pensionile ja üldse mitte midagi teha ei kavatse. Mulle meeldib pigem aktiivne elu, kas ma just kl 8–17 palgatööd teen, seda ma ei usu, aga midagi ma kindlasti teen. Eks siis vaatab, milline on sellel ajal minu kuine sissetulek, kas on vaja lisa, et võtta sambad kasutusele.
Olen ka uurinud fondipensioni võimalust. See tundub paindlik lahendus, millega saab regulaarselt raha välja võtta, aga samal ajal teenib fondis olev raha mulle tootlust ja intressi edasi. Kui mõelda pikemas perspektiivis, siis see võib tuua parema tulemuse kui ühekordne väljamakse. Samas peab arvestada sellega, et tootlus ei ole garanteeritud ja tulemus sõltub sellest, mis toimub turul.
Kuna mul on peale sammaste ka muid investeeringuid, siis mul on valikuvõimalusi. Ma ei ole praegu veel sellele mõelnud, et kui ma jään pensionile, siis millistest investeeringutest ma alustan. Ma arvan, et mul on veel aega. Praegu pean mõtlema veel sellele, kuidas enda investeeringuid suurendada.
Nüüd oled ka teistele endavanustele kogumisteel toeks ja teed koolitusi. Milline pilt on sulle selle käigus avanenud, mis on inimeste peamised takistused?
Mulle tundub, et inimesed ei usalda, kardavad. Kui nad reaalselt ei näe enda raha, siis neile tundubki kõik “segane”? Ja võibolla ka see, et arvatakse, et alustamiseks peavad olema suured summad, et mis ma selle väikese summaga ikka teenin.
Pärast Eesti Naise artikli ilmumist sain päris üllatava tagasiside. See oli 45+ vanuses naisterahvalt, kes oli üllatunud, et ka tema saab veel III sambaga liituda. Järelikult inimesed ei ole teadlikud ja on vaja seda infot jagada. Tundub küll, et igal pool räägitakse investeerimisest, aga tuleb välja, et kõik ikka ei ole veel kuulnud ega lugenud. Üllatavalt paljud ei tea ka III samba tulumaksusoodustusest
Inimeste kõige suurem hirm on raha kaotamine. Rääkides hiljuti tuttavaga (vanuses 60+), kes on tubli ja edukas, kuulsin, et tal seisabki suurem summa raha lihtsalt kontol, sest ta kardab. Püüdsin selgeks teha, et kui muud ei usalda, siis vähemalt ava hoius, kus sinu raha (kuni 100 000) on riikliku tagatisega kaitstud. Praegu on küll intressid madalad, aga see on ikka parem, kui tavalisel arvelduskontol. See hirm on kõige suurem takistus, aga hirm tuleb jälle sellest, et sa ei tea, ei ole teadlik, kuidas asjad toimivad. Sellepärast ma püüangi jõuda just selles vanusegrupis inimesteni, et neile lihtsalt selgitada võimalusi, mis just nende vanusele sobib.
Lisaks hirmule tuuakse sageli teise põhjusena välja, et ollakse juba liiga vanad – mis ma siin enam kogun, elan parem praegu, reisin praegu. 70selt ei jaksagi enam reisida. Siis küsin vastu: aga mis siis, kui oled terve ja elujõuline pensionär? Mis sa siis teed? Istud lihtsalt kodus, sest ei mõelnud sellele varem.
Olen kuulnud, et paljud kardavad midagi valesti teha. Mida neile ütleksid?
Olen ka enda koolitustel märganud, et inimesed ei julge ja tegelikult on see täiesti normaalne tunda ebakindlust selle ees, mida sa ei tea või ei oska. Tegelikult on suurem viga see, kui sa ei alusta, kui see, et teed alguses midagi valesti. Tänapäeval on võimalik alustada väikeste summadega ja väga madala riskiga – näiteks III sammas või hoiused. Selleks, et alustada ei pea kohe kõike oskama.
Soovitaksin alustada tasa ja targu, omandada samm-sammult teadmisi ning vajadusel küsida abi. Ma arvan, et vigu me teeme aeg-ajalt kõik, aga igast veast on ka võimalik õppida. Kui sa üldse midagi ei tee, siis jääd kohe kindlasti ilma nii kasvavast tootlusest kui ka kogemustest.
Kui sul on küsimusi, kuidas hilisemas eluetapis teadliku raha kasvatamisega algust teha, siis loe sel teemal ka tasuta e-raamatut. Selles on kirjas retsept, kuidas kogub ka Tuleva fondijuht Tõnu Pekk, kes on samamoodi 50ndates.
Kogumisega alustamiseks ei ole veel hilja. Esimese sammuna veendu, et koguksid II sammast madala tasuga fondis (tasu alla 0,5% aastas).
Foto: Lisbeth Mugame
