Kontrolli, kuidas on sinu vara investeeritud
Kui oled ligi 50-aastane, siis tõenäoliselt kogud pensioniks fondis, mis sobib paremini sinust vanematele inimestele. Investeerimisel kaasneb madala riskiga aga ka madal tulu. Sul on kogumiseks veel 10-20 aastat, mida peaksid kasutama liitintressi abil investeerimiseks.
Tuleva rakendusse saab sisse logida igaüks. Ka need, kes veel Tulevas ei kogu.
Miks on pensionifondi valik oluline?
Sotsiaalkindlustusameti pensionikalkulaatori järgi moodustab II sammas 2000 eurose palgaga inimese pensionist 25%-30%. Mida kõrgem on sinu palk, seda suurema osa tulevasest pensionist moodustab II sammas. Seetõttu on õige pensionifondi valik väga tähtis.
Pensionifondidel on väga erinevad tootlused
Pea kõikide Eesti pensionifondide tootlus on jäänud oluliselt alla maailmaturule. Möödaniku tootlus ei garanteeri küll tuleviku tootlust, ent sellegipoolest tasub seda teada.
Maailma aktsiaturu indeksina kasutame Morningstar Global Markets indeksit. Maailma võlakirjaturu indeksina kasutame Vanguard Euro Government Bond indeksifondi. Maailmaturu tootluse arvestamisel lähtume investeerimispiirangutest (1).
Miks?
Üldiselt kehtib finantsturgudel reegel – mida konservatiivsemad on investeeringud, seda madalam on oodatav tootlus. Eestis on elutsüklifondid aga üsna konservatiivsed. Rootsi riiklik pensionifond AP7 investeerib oluliselt julgemalt aktsiatesse. Nad kasutavad selleks isegi võimendust – seepärast on nende fondis aktsiate osakaal lausa 125%.
Tootlusel on II samba pensionile väga suur mõju
Näiteks kui eeldada, et tootlus aja jooksul ei muutu, on pika aja vältel sellel väga suur mõju lõpptulemusele. Kui su II sammas kasvaks järgmisel 20 aastal 2.5% asemel 7%, oleks su II sammas pensionile minnes peaaegu 2 korda suurem. Kuna II sammas moodustab olulise osa pensionist, siis mõjutab see ka tulemust – näiteks kas su pension on 700 eurot või 850 eurot.
Graafikus on joonistatud järgmistel eeldustel: brutopalk on 2000 eurot, II sambasse on juba kogutud 10 000 eurot, palgakasv on 2% aastas.
Kui hästi või halvasti on sinu isikliku pensioniks kogutud varaga?
Isiklikku vara seisu saad ausalt ja läbipaistvalt vaadata Tuleva rakendusest. Näitame:
- sinu isikliku portfelli tootlust, mitte fondi üldist tootlust;
- võrdlust Eesti ja maailma keskmise tootluse ning inflatsiooniga;
- mitu protsenti pensionivarast maksad pangale tasudeks.
Kui sa tahad, saad fondi ka vahetada – see on tasuta ja võtab vähem kui 5 minutit.
Sisse logida saab igaüks. Ka need, kes veel Tulevas ei kogu.
Enne kui otsustad, millisesse pensionifondi oma kogutud säästud ja tulevased sissemaksed suunata, tutvu kindlasti olulise infoga. Meie pensionifondide tingimused on siin, siin ja siin. Võrdluseks leiad kõigi Eesti pensionifondide info pensionikeskusest.
Palun pane tähele, et Tuleva ühistu, Tuleva fondivalitseja ega Tuleva töötajad ei anna sinule investeerimisnõu ega saakski anda, sest me ei ole taotlenud investeerimisnõustamise tegevusluba. Anname alati endast parima, et jagada sinuga ausalt ja arusaadavalt infot, mida arvesse võttes saad ise otsustada. Kui sul on küsimusi, võta meiega ühendust või konsulteeri asjatundjatega.
(1) Lähtudes pensionifondide investeerimispiirangutest kasutasime kuni 31.12.2019 maailmaturu indeksi arvutamisel portfelli, mis koosnes 70% ulatuses aktsiatest ja 30% ulatuses võlakirjadest. Enne 2010. aastat oli see piirang 50%. Me kasutame oma võrdlusindeksis sellegipoolest 70% piirangut ka varasemate aastate võrdlusindeksis, sest perioodil 2003-2009 ei erinenud 50-50 portfelli tootlus 70-30 portfelli tootlusest. Alates 01.01.2020 kasutame maailmaturu indeksina 100% aktsiatest koosnevat portfelli.
Kas meie raha on Tulevas ikka sama hästi kaitstud kui panga pensionifondis?
JAH!
Finantsinspektsioon
andis Tuleva fondivalitsejale tegevusloa ja valvab, et meie igapäevane tegevus vastaks igati nõudmistele.
Swedbank
on Tuleva fondide depoopank. Depoopank kinnitab iga tehingu fondi varaga. Täpselt nii nagu panga enda fondide puhul.
Riiklik tagatisfond
kaitseb kõigi pensionifondide investoreid halvima vastu, kui fondivalitseja süül peaks tekkima kahju.
Asutajaliikmed
Tõnu Pekk
Tõnu Pekk on 20-aastase kogemusega investor. Tõnu omab rahvusvahelist kogemust finantssektorist, on vedanud arendusprojekte ning juhtinud investeeringuid. Praegu on ta Tuleva fondijuht.
Priit Lepasepp
Priit Lepasepp tegeleb igapäevaselt sellega, et aidata suurendada taastuvenergia tootmist. Lisaks on ta ka üks Tuleva juriidilistest nõustajatest.
Indrek Neivelt
Indrek Neivelt on Pocopay asutaja. Indrek on olnud juhtivrollis Hansapangas ja teistes suurtes finantsinstitutsioonides ning kasutab nüüd oma teadmisi paremate ja lihtsamate makselahenduste loomiseks.
Daniel Vaarik
Daniel on pühendanud oma karjääri sellele, et inimesteni jõuaksid paremad ja selgemad sõnumid, mille põhjal olulisi otsuseid teha. Täna tegutseb ta partnerina sõnumiagentuuris Akkadian.
Kristo Käärmann
Kristo Käärmann on Wise’i asutaja. Olles näinud ebaefektiivsust finantssektoris, aitab Kristo teha revolutsiooni raha liikumises, tehes valuutavahetust üle maailma lihtsamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks.
Mall Hellam
Mall Hellam juhib Avatud Eesti Fondi. Mall keskendub oma tegevuses sellele, et Eesti oleks rohkem avatud ja salliv, et ühiskonnas toimuks sisuline debatt oluliste küsimuste üle ning et meil oleks tõeliselt tugev kodanikuühiskond.
Kirsti Pent
Kirsti Pent on partner FORT advokaadibüroos. Kirsti on spetsialiseerunud finantsvaldkonna regulatsioonidele, aidates kliente selgete ja korrektsete lahendustega finantstehingutes ning on ka üks Tuleva juriidilistest nõustajatest.
Indrek Kasela
Indrek Kasela on ettevõtja ja investor. Indrek omab pikaajalist ettevõtluskogemust suurettevõtetest ning on lisaks sellele tegus ka kultuurivaldkonna arendamises.
Annika Uudelepp
Annika Uudelepp on kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert Praxise mõttekojas. Ta on pikaajaliselt juhtinud tähelepanu murekohtadele Eesti ühiskonnas ning aidanud neile lahendusi leida.
Henrik Karmo
Henrik Karmo tegutseb igapäevaselt investorina. Henrikul on laiapõhjaline kogemus erinevate investeerimisettevõtete üles ehitamisel ja investeerimisstrateegiate loomisel.
Taavi Lepmets
Taavi Lepmets tegutseb investorina. Taavi on omandanud kogemusi varajases faasis tehnoloogia investeeringute tegemisel alates eelmisest sajandist, ning üritab selles vallas uusi elamusi otsida ka tänapäeval.
Taavet Hinrikus
Taavet Hinrikus on Wise’i asutaja. Taavet usub lihtsatesse, selgetesse ja läbipaistvatesse lahendustesse, ning aitab igapäevaselt muuta raha liikumist ja valuutavahetust kõikidele paremaks ja mugavamaks.
Loit Linnupõld
Loit Linnupõld on Crowdestate’i asutaja. Loit omab pikaajalist kogemust finantssektoris ning aitab läbi ühisrahastuse viia kokku investoreid ning kinnisvaraarendajaid, et selle läbi arendada eesti investorkultuuri ja arendada ligipääsu kapitalile.
Veljo Otsason
Veljo Otsason on Fortumo ja Mobi kaasasutaja ning ingelinvestor rohkem kui 15 ettevõttes. Veljo kireks on uued tehnoloogilised lahendused, ning tema ettevõtted aitavad luua paremaid mobiilseid teenuseid, nii maksesüsteeme kui autentimist.
Rain Rannu
Rain Rannu on tehnoloogiaettevõtja ja investor, Fortumo ja Mobi asutaja. Raini kireks on ettevõtlus ja uute ideede välja töötamine, talle meeldivad projektid, mida ilma temata ei oleks.
Sandor Liive
Sandor Liive kirg on energiasektoris. Sandor on pikaajaliselt juhtinud Eesti Energiat ning tegeleb uute lahenduste toomisega energiasektorisse.
Heikko Mäe
Heikko Mäe on audiitor. Tema kireks on, et asjad saaksid tehtud õigesti ja täpselt. Heikko jagas oma teadmisi ja kogemusi Tuleva fondide loomisel
Gerd Laub
Gerd Laub on Funderbeami juriidiline nõustaja. Gerdi taust on õiguse valdkonnas, ta on spetsialiseerunud finantsettevõtete nõustamisele ning aitab lahendada keerukaid probleeme finantstehnoloogia vallas.
Triinu Tombak
Triinu Tombak tegeleb finants- ja ärinõustamisega. Praegusel hetkel võib teda leida AS-i Harju Elekter nõukogust ning mõttekoja Praxis nõukogust.
Kadi Lambot
Kadi Lambot on arst, kes on olnud mitmete suurettevõtete juht. Kadi usub, et meditsiinisüsteem vajab terviklikke ning kliendisõbralikke lahendusi ning töötab selle nimel olles Vähiliidu, Terve Eesti SA, Tartu Ülikooli SA nõukogu liige.
Allan Kaldoja
Allan Kaldoja tegeleb ettevõtlusega. Allani kireks on kodanikuühenduste arendamine, olles aidanud käivitada nõukogu esimehena SA Vaba Lava.
Jaak Roosaare
Jaak Roosaare on investor ja Rikkaks Saamise Õpiku autor. Jaak pühendab oma aega sellele, et arendada eestlaste finantsteadlikkust, et inimesed teeksid paremaid finantsotsuseid ja läbi selle saaksid nautida paremat elu.
Mis on Tuleva liikmete põhikirjalised õigused ja kohustused?
Igal ühistu liikmel on õigus:
- tutvuda Tuleva põhikirja ja teiste oluliste dokumentidega ning saada teavet ühistu tegevuse tulemuste ja plaanide kohta
- osaleda üldkoosolekul ja muudel Tuleva üritustel
- valida Tuleva juhtimis- ja kontrollorganeid ning neisse kandideerida
- osaleda Tuleva kasumi jaotamisel vastavalt põhikirjas kokku lepitule
- kasutada Tuleva teenuseid ja osaleda liikmete infovahetuses (näiteks e-mailitsi ja Tuleva liikmete kinnises facebook-i grupis)
- astuda ühistust välja (5 aasta möödumisel liikmeks astumisest)
- pärandada surma korral ühistusse kogunenud vara
Tuleva liige kohustub:
- täitma seadusi ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite seaduslikke ja ühistu põhikirjaga kooskõlas olevaid otsuseid
- tasuma ühekordse liitumistasu
- hoidma Tuleva ärisaladust
- tasuma muid sihtotstarbelisi makseid vastavalt üldkoosoleku otsustele.*
* Sellise otsuse võimalus on ette nähtud vähetõenäoliseks juhuks, kui ühistul peaks tekkima ootamatu lisakapitali vajadus. Kui liige sel juhul keeldub üldkoosoleku otsusega kokku lepitud sihtotstarbelise makse tegemisest, arvatakse ta lihtsalt ühistust välja.