Kontrolli, kuidas on sinu vara investeeritud

Kui oled ligi 50-aastane, siis tõenäoliselt kogud pensioniks fondis, mis sobib paremini sinust vanematele inimestele. Investeerimisel kaasneb madala riskiga aga ka madal tulu. Sul on kogumiseks veel 10-20 aastat, mida peaksid kasutama liitintressi abil investeerimiseks. 

Tuleva rakendusse saab sisse logida igaüks. Ka need, kes veel Tulevas ei kogu.

Tulpdiagramm, mis näitab, et II sammas moodustab ligikaudu 30% tulevasest pensionist. Vasak tulp näitab, et 2000-eurose brutopalga puhul on pension ligikaudu 850 eurot, millest umbes kolmandik tuleb II sambast (oranž osa). Parem tulp näitab, et 4500-eurose brutopalga puhul on pension umbes 1350 eurot, millest samuti umbes kolmandiku moodustab II sammas. I sammas on tähistatud tumesinise ja II sammas oranži värviga. Allikas: Sotsiaalkindlustusameti pensionikalkulaator.

Miks on pensionifondi valik oluline?

Sotsiaalkindlustusameti pensionikalkulaatori järgi moodustab II sammas 2000 eurose palgaga inimese pensionist 25%-30%. Mida kõrgem on sinu palk, seda suurema osa tulevasest pensionist moodustab II sammas. Seetõttu on õige pensionifondi valik väga tähtis.

Tulpdiagramm, mis võrdleb maailmaturu ja Eesti pensionifondide keskmist tootlust viimase 20 aasta jooksul. Maailmaturu tootlus on ligi 7,5%, Swedbanki 1970–79 sünniaastaga klientide fondil umbes 4%, SEB Progressiivsel fondil umbes 3% ja Swedbanki 1960–69 sünniaastaga klientide fondil umbes 2%. Graafiku sõnum on, et maailmaturu tootlus ületab oluliselt Eesti pensionifondide oma. Allikad: Pensionikeskus, Morningstar ja Vanguard; arvutused Tuleva (08.2023)

Pensionifondidel on väga erinevad tootlused

Pea kõikide Eesti pensionifondide tootlus on jäänud oluliselt alla maailmaturule. Möödaniku tootlus ei garanteeri küll tuleviku tootlust, ent sellegipoolest tasub seda teada.

Maailma aktsiaturu indeksina kasutame Morningstar Global Markets indeksit. Maailma võlakirjaturu indeksina kasutame Vanguard Euro Government Bond indeksifondi. Maailmaturu tootluse arvestamisel lähtume investeerimispiirangutest (1).

Joondiagramm, mis võrdleb aktsiate osakaalu Rootsi riiklikus pensionifondis AP7 Såfa ja Eesti elutsüklifondides sõltuvalt inimese vanusest. AP7 fondis (sinised täpid) püsib aktsiate osakaal vanuseni 55 ligikaudu 120% juures ning hakkab seejärel vähenema, jõudes 65. eluaastaks umbes 90%-ni. Eesti elutsüklifondides (oranžid täpid) püsib aktsiate osakaal stabiilselt umbes 75% juures kuni 55. eluaastani, mille järel langeb see järsult umbes 25%-ni. Allikad: Swedbanki pensionifondide faktilehed ja AP7 Såfa tutvustus 2023. aasta suvest.

Miks?

Üldiselt kehtib finantsturgudel reegel – mida konservatiivsemad on investeeringud, seda madalam on oodatav tootlus. Eestis on elutsüklifondid aga üsna konservatiivsed. Rootsi riiklik pensionifond AP7 investeerib oluliselt julgemalt aktsiatesse. Nad kasutavad selleks isegi võimendust – seepärast on nende fondis aktsiate osakaal lausa 125%.

Joongraafik, mis illustreerib tootluse mõju pensioni II samba väärtusele ajas. Näha on, et 7% aastase tootluse korral (oranž joon) koguneb aastaks 2040 märkimisväärselt rohkem vara kui 2,5% tootluse korral (helesinine joon). Mõlema joonte algväärtus on sarnane, kuid ajas erinevus suureneb kiiresti, ulatudes üle 50 000 euro. Pealkiri: 'Tootlusel on II sambale väga suur mõju'

Tootlusel on II samba pensionile väga suur mõju

Näiteks kui eeldada, et tootlus aja jooksul ei muutu, on pika aja vältel sellel väga suur mõju lõpptulemusele. Kui su II sammas kasvaks järgmisel 20 aastal 2.5% asemel 7%, oleks su II sammas pensionile minnes peaaegu 2 korda suurem. Kuna II sammas moodustab olulise osa pensionist, siis mõjutab see ka tulemust näiteks kas su pension on 700 eurot või 850 eurot.

Graafikus on joonistatud järgmistel eeldustel: brutopalk on 2000 eurot, II sambasse on juba kogutud 10 000 eurot, palgakasv on 2% aastas.

Kui hästi või halvasti on sinu isikliku pensioniks kogutud varaga?

Isiklikku vara seisu saad ausalt ja läbipaistvalt vaadata Tuleva rakendusest. Näitame:

  1. sinu isikliku portfelli tootlust, mitte fondi üldist tootlust;
  2. võrdlust Eesti ja maailma keskmise tootluse ning inflatsiooniga;
  3. mitu protsenti pensionivarast maksad pangale tasudeks.

Kui sa tahad, saad fondi ka vahetada – see on tasuta ja võtab vähem kui 5 minutit. 

ID-card
Mobile-ID
Smart-ID
SISENE

Sisse logida saab igaüks. Ka need, kes veel Tulevas ei kogu.

1
PlayPlay
2
PlayPlay
3
PlayPlay
4
PlayPlay
previous arrow
next arrow
1
2
3
4
previous arrow
next arrow

Enne kui otsustad, millisesse pensionifondi oma kogutud säästud ja tulevased sissemaksed suunata, tutvu kindlasti olulise infoga. Meie pensionifondide tingimused on siinsiin ja siin. Võrdluseks leiad kõigi Eesti pensionifondide info pensionikeskusest.

Palun pane tähele, et Tuleva ühistu, Tuleva fondivalitseja ega Tuleva töötajad ei anna sinule investeerimisnõu ega saakski anda, sest me ei ole taotlenud investeerimisnõustamise tegevusluba. Anname alati endast parima, et jagada sinuga ausalt ja arusaadavalt infot, mida arvesse võttes saad ise otsustada. Kui sul on küsimusi, võta meiega ühendust või konsulteeri asjatundjatega.

(1) Lähtudes pensionifondide investeerimispiirangutest kasutasime kuni 31.12.2019 maailmaturu indeksi arvutamisel portfelli, mis koosnes 70% ulatuses aktsiatest ja 30% ulatuses võlakirjadest. Enne 2010. aastat oli see piirang 50%. Me kasutame oma võrdlusindeksis sellegipoolest 70% piirangut ka varasemate aastate võrdlusindeksis, sest perioodil 2003-2009 ei erinenud 50-50 portfelli tootlus 70-30 portfelli tootlusest. Alates 01.01.2020 kasutame maailmaturu indeksina 100% aktsiatest koosnevat portfelli.

Soovin küsida