Varsti kolme-aastaseks saava Tuleva ühistu 4250 omanikust igaüks panustas 100 eurot, et aidata üles ehitada Eestis ainulaadne, inimeste oma algatusel sündinud finantsettevõte. Mida me selle rahaga saavutanud oleme?
Eesti esimene fintech, mille omanikud on kasutajad ise
Kujutle maailma, kus Amazoni omanikud on tarnijad, Uberi omanikud autojuhid ja Facebook-i omanikud needsamad inimesed, kelle postitused ja jagamised seal sisu loovad, kirjutas Financial Times-i toimetaja Douglas Rushkoff 2016. aastal, juhtumisi just siis kui Tuleva asutasime.
Kui rikkus liigub järjest väiksema hulga omanike kätte, süveneb huvide konflikt monopoli-lähedase võimuga ettevõtete omanike ja nende ettevõtete tegevustest mõjutatud inimeste vahel. Eesti pensioniturg on üks näide. Miks lõikavad Rootsi pangad siin pensionifondidelt kordades suuremat lõivu kui koduturul? Lihtne: sest nad saavad. Rootsis piirab riik tasusid karmilt ja konkurents on tugevam.
Me ühise ettevõtte ehitamiseks antud 100 eurot on ennast juba tänaseks ära tasunud
Kolm aastat tagasi oli Tuleva asutamine omamoodi eksperiment. Kas suudame siin Eestis üles ehitada eduka ettevõtte, kus omanikud ei mängiks kasutajatega nullsummamängu – sest omanikud ongi kasutajad ise?
Idee oli lihtne, aga sai teoks tänu inimestele, kes tahavad omanikud olla ja on valmis selleks ka natuke panustama. Minu meelest võib iga Tuleva liige olla uhke ja rahul. Me ühise ettevõtte ehitamiseks antud 100 eurot on ennast juba tänaseks ära tasunud ja toob järjest võimenduvat mõju – nii meie endi kui teiste Eesti inimeste rahakotile.
Tulevas kogujad hoidsid 2018. aastal tasudelt kokku üle 400 000 euro
Räägime rahast. Tuleva pensionifondidesse usaldatud varast kulutasime eelmisel aastal valitsemistasuks 0,34% ehk 208 000 eurot. Keskmine panga fond oleks samast summast ära võtnud 1,01% ehk 613 000 eurot. Ainuüksi ühe aastaga võitsime 405 000 eurot.
Tuleva liige, kelle pensionikontol on umbes 10 000 eurot ja kes tõi oma II samba üle kohe 2017. aasta kevadel, on sellest ajast saadik tasudelt kokku hoidnud 115 eurot. Liikmeks astudes panustatud 100 eurot on juba tagasi teenitud. Elu jooksul kasvab tasude mõju muidugi kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Tuleva liikmed ja veel tuhanded teised ärksamad on juba valinud kaasaegse, madala kuluga pensionifondi. Aga 16 aastat pettumusi on paljude huvi kohustusliku pensionisamba vastu päris tapnud. Nii tiksub 700 000 inimese vara ikka veel vanas fondis pangale kasumit.
Nende inimeste rahast läks eelmisel aastal pankadele valitsemistasuks 38 miljonit eurot. Kui kõik koguks Tulevas (või kui kõik fondid oleks sama madala tasuga kui Tuleva), oleks kulunud kolm korda vähem. Eesti inimesed oleksid täna 25 miljoni euro võrra rikkamad ja need 25 miljonit eurot teeniks neile järgmistel aastakümnetel maailma aktsiaturgudel tulu.
Kaks-ühes: start-up ja kodanikeühendus
Tuleva ja ka Transferwise’i kaasasutaja Taavet Hinrikus on öelnud, et Tuleva liikmeks astumine annab “kaks asja ühe hinna eest”. Esiteks ostad ennast naeruväärselt väikese rahaga kiiresti kasvava idufirma kaasomanikuks ja ühtlasti annad hoogu kodanikualgatusele, mis kaitseb kõigi Eesti inimeste huve.
Me olime algusest peale veendunud, et finantssektoris mõju saavutamiseks ei piisa probleemidele tähelepanu juhtimisest ja lahendustest rääkimisest. Tuleb proof of concept ise ära teha. Aga selleks, et oma pensionisäästudest saaksid tulevikus rohkem kasu mitte vaid mõni tuhat ärksamat, vaid kõik Eesti inimesed, on tarvis ka riigi tasandil otsustavalt tegutsema asuda.
Algul oli ametnike ja poliitikutega suheldes tunne, et sein on ees. Nad olid harjunud küsima, mida pangad arvavad ja milliseid seadusi tahavad. Pensionikogujate esindajaid polnud kunagi otsustamises osalema kutsutud. Kui Tuleva selles rollis ebamugavaid küsimusi lauale tõi, laiutati ohates käsi. Lihtsam oli uskuda pankade juttu, et ega Eestis vist paremini teha ei saagi. Saab küll.
Paremad seadused: juba esimesed sammud toovad miljoneid võitu
Paar pisikest asja läks kohe läbi. Tänu Tuleva ettepanekul tehtud seadusemuudatusele ei tohi pangad juba 2017. aastast enam pensionifondi vahetamise eest kõrget väljumistasu võtta. See on kahe aastaga inimestele kokku hoidnud umbes 3 miljonit eurot.
2018. aasta lõpus võttis riigikogu vastu otsuse sundida panku järkjärgult pensionifondide kõrgeid valitsemistasusid langetama. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb tänu sellele juba lähiaastail keskmiselt 15 miljonit eurot aastas rohkem inimeste pensionikontodele alles – ilma riigi sekkumiseta oleksid pangad selle raha omale kasumiks tõstnud.
Mõne päeva eest allkirjastas rahandusminister määruse, mis loob noortele inimestele hea vaikimisi pensionifondi valiku.
Me oleme teinud hirmus palju tööd, et ametnikele ja poliitikutele selgitada, miks on vaja II samba väljamaksete reformi. (Neile, kes juba pensioniealiseks saanud või saamas, on see niigi valusalt selge.) Valimised võitnud erakonna juht Kaja Kallas on nüüd märku andnud, et võtab II samba väljamaksed ette.
Olen veendunud, et murrangulised muutused ongi ees. Kõik suured erakonnad on lõpuks mõistnud, et pensionisüsteemi peenhäälestusest ei piisa. Eesti vajab tarka pensionistrateegiat, mis loob nõelterava fookusega eeldused selleks, et inimesed saaks igast säästetud eurost maksimaalse kasu.
Mida sa täna liikmeks astudes saad?
Tuleva Tulundusühistu liikmena oled meie ühise ettevõtte kaasomanik. Liikmena teenid Tuleva fondis kasvavalt pensionivaralt liikmeboonust. See on algul hästi pisike, aga kasvab koos sinu pensionivaraga ja annab sulle õiguse osaleda Tuleva kasumi jaotamises.
Tuleva järgmine suur projekt on meie ühine III samba pensionifond – selline, kus meil kõigil on tõesti mõistlik raha koguda. Panustades liikmeks astudes ühekordse liitumistasu, aitadki katta kulud, mida uue fondi käima lükkamiseks teha on tarvis. 31. märtsini on liitumistasu 100 eurot, alates 1. aprillist juba 125 eurot.
Tuleva fondivalitseja ning meie pensionifondide aastaaruanded on siin.
