Tuleva kuulub meile, liikmetele, ja meid on täna juba 9000. Praegu peame oma üldkoosolekut, kus igaühel meist on võrdne hääl. Nii on meie üldkoosolek tõenäoliselt üks Eesti suurimaid. Selle artikli kirjutamise hetkeks on 4400 meist juba hääletanud – kui sa pole veel jõudnud, siis tee seda kindlasti. Juhise leiad oma meilist.
Me kõik panustame Tuleva arengusse. Kogudes Tuleva pensionifondides, aitame oma varaga hoida fondi tasud madalad. Kui aitame oma sõbral või sugulasel pensionifondide infomürast läbi näha ja teha esimesed sammud oma pikaajalise kogumise teekonnal, panustame üheskoos Tuleva missiooni täitumisele: 100 000 sihikindlat kogujat. Ja kui küsime küsimusi, mida teised ei viitsi või ei julge esitada, aitame teha Tuleva sisu selgemaks ja kasulikumaks kõigile.
Valisime kõikide üldkoosolekul üles kerkinud küsimuste seast välja kuus levinumat.
1. Kas Tuleva plaanib muuta investeerimisstrateegiat? Ega Tuleva fondid pole liiga USA-kesksed?
Vastab Tuleva fondijuht Tõnu Pekk.
Meie investeerimisstrateegia on püsinud sama Tuleva algusest saati. Võtsime eesmärgiks saavutada maailma aktsiaturu keskmisele võimalikult lähedane tootlus. Selle saavutamiseks peame hoidma tasud madalad ja investeerimisportfelli maksimaalselt üle maailma ja majandussektorite hajutatud. Seda me ka teeme.
Me lähtume investeerimisvõimaluste valimisel andmetest ja need ütlevad, et parima pikaajalise tulemuse saab passiivne, kogu maailma jäljendav portfell, millel on võimalikult madalad tasud. Seega, nagu ka varem, on Tuleva investeerimisstrateegia suurendada järjepidevalt osalust maailma börsiettevõtetes. Me ei eelista ühtegi piirkonda või majandussektorit, vaid jälgime kogu maailmaturu käekäiku. See tähendab, et suuname igal kuul tükikese oma sissetulekust fondi ning püsime rahulikult kursil olenemata turgude meeleoludest. Sedasi saame võimalikult lähedale oma sihile – teenida maailmaturgude keskmise tootlust.
Viimased aastad on maailmaturgu kasvu vedanud tõesti suuresti USA tehnoloogiasektor. Selles pole midagi erakordset, et mõni piirkond või tööstusharu teisi mingil ajaperioodil edestab. Aga kui ühel päeval läheb paremini mõnel muul regioonil või tegevusvaldkonnal, siis suureneb ka nende osakaal maailmaturu indeksis ja meie, kes investeerime kogu turgu, saame automaatselt selle sektori või regiooni ettevõtete aktsiad oma portfelli.
Seetõttu ei ole meil täna head põhjust investeerimisstrateegia muutmiseks.
2. Kas on endiselt põhjendatud rakendada investeerimisel ESG-filtrit?
Vastab Tuleva fondijuht Tõnu Pekk.
Me ei rakenda investeerimisel ühtegi piirangut niisama. Iga piirangu kehtestamise eeltingimus on see, et see ei tohi mõjutada meie fondide tootlust. See kehtib ka jätkusuutlikkuse ehk ESG-filtri puhul.
Kui me 2022. aastal jätkusuutlikkuse poliitikat rakendama hakkasime, oli sellel kaks peamist põhjust. Esiteks: me ise ja paljud meie liikmed soovisid, et astuksime kasvõi väikese sammu jätkusuutlikkuse riskide teadvustamise ja haldamise suunas. Teiseks: regulatsioon oli muutunud niivõrd, et mõistlikum tundus teha mõned läbimõeldud sammud, selle asemel et kulutada palju aega selgitamaks, miks me midagi ei tee.
Seadsime endale aga kaks selget tingimust. Esiteks: fondi tootlus peab jääma väga sarnaseks maailmaturu keskmisega (mida võrdleme jätkuvalt ESG-filtrita indeksiga). Teiseks: meie fondi kulud ei tohi kasvada. Kui kumbki tingimus enam ei täitu, vaatame poliitika uuesti üle.
Praegu püsime seatud piirides, kuigi mitmed relvatööstuse ja energiatootmise ettevõtted (näiteks Boeing või BP) jäävad meie portfellist välja. Samas on hulk teisi relva- ja naftatootjaid, nagu Exxon või Rheinmetall, meie portfellis jätkuvalt sees. Põhjus on lihtne: ka ESG-filtrite koostajad elavad reaalses maailmas ega saa lihtsalt kogu majandussektorit välistada. Ka ettevõtted ise on oma tegevust kohandanud, et ESG-nõuetele vastata ja maailmaindeksisse püsima jääda.
3. Kuidas on kaitstud Tuleva fondivalitseja ja pensionikogujate varad juhul, kui Eestit ründab või okupeerib võõrriik ning võtab üle siin asuvad institutsioonid, süsteemid ja varad?
Vastab Tuleva operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich.
Tulevas paigutame ühiselt kogutud raha üle maailma laialt hajutatud indeksfondidesse. See annab meile teatava kaitse: meie fondide vara asub väljaspool Eestit ning ka meie infosüsteemid asuvad piiri taga pilveserverites, mis võimaldab meil tegutseda igas olukorras. Ent nagu kõik pensionifondid, sõltume lisaks endale ka mitmest teisest süsteemist: pensioniregistrist, mida peab Nasdaq CSD Estonia, Swedbank AS-i pakutavast depoopanga teenusest ning Eesti seadusandlusest. Seetõttu oleme ka meie avatud geopoliitilisele riskile.
Geopoliitiline risk pole must-valge. Konflikt võõrriigiga ei pruugi tähendada II maailmasõja sündmuste kordamist, vaid ka küberrünnakuid, taristu kahjustamist, propagandasõda, vaenu õhutamist, piiri ümbermärkimist või mõne Eesti piirkonna ründamist. Kõik need sündmused mõjutaksid meie pensionivara, kuid tõenäoliselt oleks nende mõju märksa tagasihoidlikum kui kogu riigi okupeerimise korral. Geopoliitilisele riskile mõeldes kipume aga alateadlikult silmas pidama kõige suurema mõjuga võimalust ja omistama sellele igasuguse konflikti tõenäosust.
Geopoliitiline risk ei ole meie ainus oht. Selle vastu kaitset otsides tuleb olla hoolikas, et mitte jätta muid riske tähelepanuta. Näiteks on hoopis suurema tõenäosusega risk, et ühel päeval saan ma nii vanaks, et ei suuda ega soovi tööl käia. Kui keskendume liialt äärmuslikele stsenaariumidele, võime unustada, kui oluline on kindlustada oma tulevik igapäevastemate riskide vastu. Näiteks koguda pensioniks.
Pensionivara kogumine on hea viis oma tuleviku kindlustamiseks, sest see annab paindlikust erinevates olukordades. Kui läheb hästi ja saad ning tahad põneval ja tasuval tööl käia kõrge vanuseni, saad kogutud vara pärandada selle lastele. Kui läheb plaanipäraselt, saad selle võtta ise tulevikus kasutusele. Kui realiseerub mõni muu risk, saad vajadusel fondiosakud ka varem müüa hädavajalike kulude katteks.
4. Millal on oodata uut fondi täiendavaks kogumiseks?
Vastab Tuleva operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich.
Loodame Tuleva uue pensionisüsteemi-välise fondi käima saada 2025. aasta lõpuks. Aprillis esitasime Finantsinspektsioonile selleks täiendava tegevusloa taotluse. Tavapäraselt kestab selliste lubade menetlemine umbes kuus kuud.
Asutame fondi kohe, kui luba on käes, ja tegeleme juba praegu paralleelselt kogu vajaliku eeltööga. Kirjutasime sellest uuest fondist ka põhjalikumalt – saad sealt täpsemalt lugeda, miks ja kellele me seda fondi loome.
Sina saad juba täna aidata meil uut fondi tuhandete inimeste jaoks paremaks teha. Vasta palun viidatud blogiartikli lõpus küsimustikule, kas ja kuidas sina plaanid uude fondi raha investeerida.
5. Kuidas mõjutab liikmekapitali üleandmine seda, kuidas Tulevas edaspidi otsustatakse?
Vastab Tuleva ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.
Ei mõjutagi. Igal liikmel on endiselt võrdselt üks hääl, sõltumata tema kapitaliosalusest. Sellepärast olemegi ühistu, et liikmete hääl oleks võrdne ja meie liikmed oleksid Tuleva kogujad ja häälekandjad.
Liikmekapitali üleandmise võimaluse lisamine põhikirja annab liikmekapitalile suurema likviidsuse, mida paljud liikmed on soovinud. Kapitaliosaluse suurus mõjutab vaid seda, kuidas jagatakse Tulundusühistu Tuleva dividendi – aga ei mõjuta hääleõigust üldkoosolekul. Dividendi maksmise üle otsustavad liikmed järgmine kord 2027. aasta üldkoosolekul. Põhikirja järgi tehakse see otsus iga viie aasta järel.
6. Kuidas valiti Tulevale audiitoriks Ernst & Young Baltic?
Vastab Tuleva ühistu juhatuse liige Annika Uudelepp.
Tuleva on Finantsinspektsiooni järelevalve all ja meile kehtivad kõrgendatud auditi nõuded. Iga kahe aasta tagant küsime audiitorfirmadelt pakkumised, eesmärgiga valida Tulevale parim audiitor, arvestades nii kvaliteeti kui ka hinda. Seekord osutus parimaks pakkumiseks Ernst&Young Baltic.
Küsisime pakkumise 14 audiitorfirmalt, kellest 11 vastasid. Neli neist loobusid pakkumise tegemisest, sest neil kas pole vaba ressurssi täiendavaid töid ette võtta või nad ei auditeeri fonde. Viis audiitorfirmat loobusid pakkumisest vandeaudiitoritele kehtiva sõltumatuse nõude tõttu: nimelt ei tohi ühegi audiitorbüroo vandeaudiitor olla meie koguja ega liige. Neil juhtudel olid audiitorid ise Tuleva kogujad ja/või liikmed.
Pakkumise esitasid kaks audiitorfirmat: Rödl ja Partnerid ning Ernst & Young Baltic. Mõlemad olid kvaliteetsed pakkumised ja valisime neist soodsama – Ernst & Young Baltic.
