Kui sul on lugemiseks aega vaid 1 minut:
- Maailma aktsiaturud ja Tuleva Maailma Aktsiate ning Tuleva III Samba Pensionifondi osakute hinnad on aasta algusest kasvanud 15%. Viie aastaga on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku hind kasvanud keskmiselt 8,3% aastas (1).
- Kogujate igakuised sissemaksed, uued liitujad ja turu kasv kergitasid Tuleva pensionifondide varade mahtu 155 miljoni euro võrra.
- Tuleva fondidest lahkujate arv on jätkuvalt kordades madalam kui Eesti teise samba pensionifondidel keskmiselt.
- Tuleva tiim kasvab ja me otsime uusi inimesi.
Maailma aktsiate hinnad on aasta algusest tublisti kasvanud
Meie vara pensionifondides kasvab käsikäes maailmaturu indeksiga. Selle aasta algusest on maailma aktsiate ning nendega koos meie Tuleva Maailma Aktsiate ning Tuleva III Samba Pensionifondi osaku hinnad kerkinud 15%.
Mõne kuu või paari aasta tootlus ei aita ennustada, kui palju kasvab meie vara Tuleva fondides pika aja vältel. Küll aga pakub maailma finantsturgude ajalugu seaduspärasusi, mida kinnitab ka Eesti pensionifondide statistika.
- Kõrge tasuga fondid jäävad madala tasuga indeksifondidele pikas plaanis alla.
Viimase viie aastaga pole ükski Eesti aktiivselt juhitud pensionifond tootluses maailmaturgu ja indeksifonde edestanud. Eesti pole siin erand. Kogu maailmas jäävad kõrge tasuga fondid madala kuluga indeksifondidele alla. (2)
- Hea tootlus tuleb kõikudes.
Me teame, et mineviku tootlus ei ütle midagi tuleviku tootluse kohta. Kui aktsiaturgude ajaloost üldse midagi kindlat järeldada võib, siis seda, et aktsiahinnad kõiguvad üles-alla. Varem või hiljem tuleb aeg, mil me näeme oma kontol mitu kuud või mitu aastat järjest süvenevat miinust. Miks me (ja mitte ainult meie, vaid ka näiteks Rootsi riik) arvame, et aktsiafond sobib inimese kõige olulisema finantsvara kogumiseks?
Põhjus on lihtne: riskivaba tootlust ei ole olemas. Rootsi pensioniamet ütleb oma kodulehel lausa, et tootluse teenimise eelduseks on see, et vara hind kõigub. Maailma aktsiaturud on kogujate varandust kasvatanud viimase sajandi jooksul oluliselt rohkem kui võlakirjad, ületades inflatsiooni ja jõudes järele majanduskasvule. See ei ole garantii, et nii ka tulevikus on, aga see on parim teadmine, mis meil täna tuleviku kohta on (5).
Seepärast tähendab kogujale riski vähendamine enamasti väiksemat oodatavat tootlust. Paraku ei ole enamusel meist sissetulek nii kõrge, et ilma tootluse abita endale tulevikuks piisavalt kapitali koguda. Tuleb muidugi alati meeles pidada, et aktsiafondi ei tasu panna raha, mida sul juba lähiaastatel vaja läheb.
Võlakirjafondi osaku hind on viie aastaga langenud
Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku hind on viie aastaga langenud keskmiselt 1,7% aastas ehk kokku 8,9%. Selle aasta algusest on osaku hind kerkinud 0,8%.
Võlakirjade hinnad on pöördvõrdelises seoses nende jooksva tootlusega. Viis aastat tagasi oli maailma investeerimisjärgu võlakirjade jooksev tootlus eurodes 0,8% aastas. Tänaseks on see näitaja tõusnud 3,5%ni. See on küll hea uudis nendele, kes täna võlakirju ostavad. Paraku viis aastat tagasi ostetud võlakirjade ja ka meie võlakirjafondi osaku väärtus on seetõttu tublisti kukkunud.
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond on nüüd 100% aktsiates
Pärast märtsis tehtud viimast võlakirjade müüki on meie Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond 100% aktsiatesse investeeritud ja täpselt samasuguse portfelliga nagu Tuleva III Samba Pensionifond. Alates 2019. aasta teisest poolest lubab seadus teise samba fondidel 100% aktsiatesse investeerida. Varem oli piiriks 75%. Meie otsustasime 100% peale üle minna samm-sammult kolme aasta jooksul. Selle aasta alguseks oli meil võlakirju järgi jäänud ca 5% fondi mahust ja märtsis vahetasime ka need aktsiate vastu.
Tagantjärele tundub see justkui vale otsus: oleks vahetuse 2020. aasta jaanuaris ühekorraga ära teinud, oleks meie fondi osaku hind kolme aastaga ligi 4% rohkem tõusnud. Sellest on põhjustatud muideks ka tootluse erinevus meie fondi ja SEB indeksfondi vahel, kelle portfell on muidu meie omale väga sarnane.(3)
Kogumine on pikaajaline protsess, kus on palju ennustamatut. Hea rusikareegel otsustamisel on see, et tee muudatused järk-järgult, väikeste sammude kaupa. See ei ole teadus, aga nii vähendad riski, et kahetsedes otsust hiljem kiirustades muutma hakkad.
Varade maht ligineb 600 miljonile eurole
Indeksifondidega liitujate arv kasvab järjekindlalt. Juulis oli eriti hea kuu: lõppenud teine vahetusperiood lisas meie teise samba fondidesse 16 miljoni euro jagu uute liitujate vara. Ma olen üsna kindel, et aasta lõpuks jõuab Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond mahult turu kolme suurima hulka.
Koht fondi suuruse edetabelis pole eesmärk omaette. Aga me teame, et mida suurem on meie varade maht, seda parematel tingimustel saame me kõik Tulevas koguda. Erinevalt pankadest on meil kõik fondid väga madala tasuga ja tasud saavad seetõttu langeda ainult siis kui fondide maht kasvab.
Meie tegelik kasvumäär sõltub ka faktoritest, mis ei ole meie kontrolli all. Sel aastal lisas teise samba sissemaksete kompensatsioon ning turu kasv varade mahule kokku ligi 95 miljonit eurot. Lahkujad – nii need, kes viisid oma vara teise pensionifondi või võtsid hoopis raha teisest sambast välja – vähendasid varasid ligi 15 miljoni euro võrra.
Tuleva kasvu mootorid: tänaste kogujate sissemaksed ja uued kogujad teises sambas
Me tegime Tuleva selleks, et aidata järjest suuremal arvul inimestest väikeseid summasid regulaarselt kõrvale pannes endale tulevikuks kapitali koguda. Seepärast on väga oluline, et meie kasvu peamiseks mootoriks on tänaste kogujate järjest kasvavad igakuised sissemaksed.
Meie kogujad lisasid poole aastaga oma pensionikontodele üle 40 miljoni euro. Eriti vahva on see, et 50% nendest maksetest on kolmandasse sambasse, mis on aastaga kasvanud viiendiku võrra. Just kolmanda samba sissemaksed on need, kus inimesed saavad päriselt hüppe teha oma säästumääras.
Teise samba kasv tuleb sihikindla tööga
Me teadsime samas juba Tulevat alustades, et Eesti inimeste kogunenud finantsvara on peamiselt teises sambas. See on meie missiooni täitmise baas: inimesed saavad Tulevast kõige enam kasu tänu sellele, et me aitame nad korralikult kolmandas sambas koguma. Selleks, et me seda jätkusuutlikult teha saaksime, on vaja, et inimesed oma teise samba meile tooks.
Meie turuosa teise samba varade mahust on alla 9% ja ei ole ühtegi head põhjust, miks see ei võiks olla kordades suurem. Aga Inimesed ei vaheta fondi iseenesest. Tasude mõju pikaajalisele tootlusele ei ole enamasti arusaadav isegi heade finantsteadmistega inimestele. Indeksifondides on täna alla 20% kogu teise samba mahust.
Kuue aastaga oleme õppinud, et ei ole ühtegi võluvitsa (loe: graafikut, veebilehte või e-maili), mis äkki kogujate silmad avaks ja nad indeksifondidesse kolima paneks. Inimesi paneb liikuma sihikindel töö takistuste eemaldamisel: vähendame infomüra ja keerukust ja “müksed” sobivas kohas, kus inimesed on valmis teadlikku valikut tegema. Veel parem kui “mükse” annab sõber või eeskuju, kes ise aktiivse Tuleva kogukonna liikmena on asjad endale põhjalikult selgeks teinud.
Seda me oma tootearenduse, blogi, e-mailide, sotsiaalmeedia, klienditoe ja avalike esinemistega teemegi. Meie tiim oli alguses väga väike – kaks täiskohaga inimest ja mõned abilised. Sellepärast on meie kasv tulnud küll üliväikese kuluga, aga tulemus on olnud väga kõikuv: kui oli rohkem aega panustada, tuli ülihea tulemus, kui vähem, siis kehvem.
Tänaseks on meil paika saamas päris kasvutiim, mida veavad Erko tootearenduse ja Sten operatsioonide poolel. Kasv on järjest vähem sõltuv minu tegevusest ja seega jätkusuutlikum. Ma usun, et suudame niimoodi meie kasvumäära püsivalt kõrgemale tasemele tõsta.
Jõuame oma eesmärgini siis, kui meie kogujad oma eesmärgi saavutavad
Me jõuame €2,5 miljardise varade mahuni siis, kui Tulevas kogub sihikindlalt 100 000 inimest. Sihikindlalt tähendab seda, et neil on teine ja kolmas sammas Tulevas ja nad panustavad kolmandasse sambasse maksimumi või vähemalt 10% sissetulekust. Sellise säästumääraga on inimesel hea võimalus endale pensionieaks piisav kapital koguda.
Täna kogub meil alles 3 346 inimest sihikindlalt – seda on veidi üle 5% kõigist inimestest, kellel täna on Tuleva pensionifondide osakuid ja see näitaja kasvab visalt. See näitab, et enamus kogujaid on veel väga kaugel “sihikindla” koguja säästumäärast. Kuidas me teame, millist progressi me oleme teinud teel meie kogujate aktiveerimisel?
On kaks asja, mida inimene saab kogumise sihikindlamaks tegemiseks teha:
Tuua oma teine sammas Tulevasse (või mõnda teise indeksifondi). Enamik inimesi kogub täna teist sammast kõrge tasuga pangafondis, kus nende pikaajaline tootlus jääb maailmaturule suure tõenäosusega kõvasti alla. (2) Ilma tootluseta paraku ei jõua inimene oma soovitud kogumiseesmärgini.
Aasta algusest on 1302 kolmanda samba kogujat toonud ka oma teise samba meile. Seda on veidi üle 6% võimalikust. Tundub, et peamine takistus teise samba ületoomisel on kõhklus, mis väljendub sõnumis “soovin munad erinevates korvides hoida”. Indeksifond pakub parima võimaliku hajutatuse, mida ei suurenda sellega kui raha mõnes muus fondis veel lisaks hoiad. Kuula kuidas meie nõukogu esimees ja investor Kristi Saare seda selgitab.
Teha makseid kolmandasse sambasse. Esimesel poolaastal tegi 25 766 inimest vähemalt ühe makse meie kolmanda samba fondi, kokku €20 miljoni väärtuses (kasv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 20%).
Kõige kindlam viis kogumise eesmärk täis saada on seada üles püsimakse. Sa saad seda nüüd muideks otse meie lehel teha ja ei pea internetipangast õiget kohta otsima. Täna on püsimakse üles seadnud juba ligi 15 000 inimest. Ja kui võimalus tekib, suurenda püsimakset. Esimesel poolaastal tegi seda 13% püsimaksega kogujatest.
Uued kogujad
Suurem osa Eesti inimestest pole Tulevast veel kuulnudki või pole julgenud esimest sammu teha. Selle aasta jooksul on meiega liitunud 3 482 uut kogujat. Uute kogujate lisandumine sõltub palju sellest, kui oluline on pensionifondide teema avalikus debatis. Meie veebileht ja e-kirjad aitavad inimestel infomüras orienteeruda ning teadlik valik teha.
Kuidas jõuame uute inimesteni siis, kui avalikkus parajasti ei aruta pensionireformi? 80% meie uutest liitujatest teeb seda kellegi soovitusel. Kui see soovitus tuleb Kristi Saarelt, Indrek Seppolt või mõnelt teiselt finantsvaldkonna arvamusliidrilt, annab see meile kindlust, et oleme õigel teel.
Veelgi tihemini on soovitajaks sõber, kolleeg või sugulane. Mida rohkem inimesi julgeb oma sõpru aidata endale mõistliku finantsotsuste tegemisel, seda kiiremini jõuame oma missiooni täitumiseni.
Tootearenduse eesmärk on eemaldada takistusi
Meie ülesanne seejärel on tagada, et inimene, kes soovituse peale Tuleva veebilehele tuleb, saab ilma tarbetute takistusteta kõik toimingud ära teha. Me usume, et 15 minutist peaks piisama selleks, et teise ja kolmanda samba abil endale eluks ajaks korralik investeerimisportfell käima panna. Esimesel poolaastal liitunud uutest kogujatest tegi 9% ära korraga nii kolmanda samba kui teise. See osakaal võiks olla oluliselt kõrgem.
Madal lahkujate arv
Tihe pensionifondi vahetamine ei aita kaasa parema tootluse saavutamisele, pigem vastupidi. Meie eesmärk on hoida lahkujate hulk alla 3% varade mahust. Tänu teisest sambast lahkujate pigem suuremale hulgale oleme praegu veel sellest näitajast maas (viimase 12 kuuga on kokku väljunud ja teisest sambast lahkunud 4,7% varade mahust).
Tuleva finantstulemus oli ootuspärane
Varade mahu kasv viib madalamate tasudeni siis, kui suudame kasvu kulud kontrolli all hoida ning muutuvkulusid alandada. Oleme kuue tegutsemisaasta jooksul alandanud tasusid nii püsikulude kui muutuvkulude arvelt ja jätkame seda kindlasti ka edaspidi.
Uued palkamised suurendasid ühekordselt meie kulusid, aga viimaste kuude tulemused on näidanud, et see investeering kasvu hakkab juba ennast ära tasuma. Meie tulud peavad kulud ära katma ja ma usun, et teisel poolaastal see jälle nii ka on.
Nagu alati lisandub tegevuskasumile tulem meile kuuluvate pensionifondi osakute ümberhindlusest. Esimesel poolaastal lisas see 0,6 miljonit eurot. See on puhtalt arvestuslik kasum-kahjum, mis ei mõjuta meie majandustegevust.
Tiimi lisandus kaks uut liiget
Juuli alguses alustas tööd meie uus juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich. Kes Steniga veel tuttav pole, siis siin vastab ta küsimustele, mida ta varem tegi ja mida Tuleva tema jaoks tähendab.
Sellega on meie juhatus nüüd kolmeliikmeline. Sten vastutab operatsioonide eest, kevadel juhatusse valitud Erko Risthein vastutab tootearenduse ja tehnoloogia eest ning minu vedada on investeerimisstrateegia lisaks juhatuse esimehe rollile.
Augustis alustas tööd ka meie uus kontorijuht Ketlin Veevo. Lisaks meie töökeskkonna mõnusaks tegemisele aitab Ketlin ka Pirjet klienditoe tegemisel.
Meil on üks oluline roll veel täitmata: riski- ja vastavuskontrolli juht. Me oleme seni seda rolli teenusena sisse ostnud. Tänaseks oleme nii palju kasvanud, et vajame selle funktsiooni täitmiseks tiimi eraldi töötajat. Avasime just avaliku konkursi ja loodame sügiseks endale hea osalise ajaga inimese leida. Kõik soovitused on teretulnud!
Järgmised sammud
Teisel poolaastal jätkame tööd tänaste kogujate aktiveerimisega, aidates ületada kõhklusi teise samba ületoomisel ning andes sobivas kohas mükse kolmanda samba sissemaksete maksimeerimiseks.
(1) Kõik pensionifondide andmed on 31.07.2023 seisuga Pensionikeskusest.
(2) Vaata näiteks S&P analüüsi siit ja Eesti teise samba pensionifondide võrdlust indeksifondidega siit.
(3) Mul on töös üks blogipost indeksifondide erinevustest. Ka need viis aktsiatesse investeerivat indeksifondi, mis Eesti teise samba kogujale kättesaadavad on, erinevad veidi portfelli koostamise põhimõtete poolest, mis võib lühiajaliselt põhjustada ka tootluse erinevust.
(4) Lisaks Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondile on võrdluses ka LHV Pensionifond L, Swedbank Pensionifond 1970-79 ja SEB Progressiivne. Vaatasin soovitusi 23.08.2023, mõni päev pärast oma 50-ndat sünnipäeva. Ma ei suutnud Luminori avalikult lehelt leida minu vanusegrupile tehtavat soovitust. Pankade soovitused kipuvad millegipärast kardinaalselt erinema, kui sa ütled neile, et kogud Tulevas. Kui muidu sobib sulle nende arvates nende kõrge tasuga fond, siis kohe kui räägid Tulevast, ilmub neil leti alt ka oma indeksifond välja.
(5) Minu maailma finantsturgude ajaloo piibliks on London Business Schooli teadlaste Paul Marshi, Mike Stauntoni ja Elroy Dimsoni andmekogu, mis praegu ilmub igal aastal Global Investment Returns Yearbooki nime all. Selle raamatu väljaandmise õigused ostnud Credit Suisse-i aeg sai siin ilmas sel aastal otsa. Loodan, et see hea andmekogu jätkab ilmumist mõne järgmise väljaandja nime all.
