Valitsusel on aeg otsustavalt ära teha teise samba tugevdamise plaan, mis annaks Eesti inimestele võimaluse lihtsalt ja tulumaksuvabalt oma tulevikuks rohkem raha koguda.
Seadusemuudatus, mille rahandusministeerium selle aasta alguses plaani võttis, lubaks soovi korral investeerida teise sambasse tänase kahe protsendi asemel hoopis neli või kuus protsenti brutopalgast. Nagu teise samba sissemaksed tänagi, oleks ka suurem rahapaigutus tulumaksuvaba. See ei vähendaks kolmanda samba tulumaksuvaba sissemakse limiiti.
Pole raske mõista, et täna, kui meie ümber on valusad probleemid, kipuvad pikema mõjuga plaanid unustusse jääma. Aga targa riigina peame oma tulevikku kindlustama igakülgselt.
Et inimesed rohkem säästaks, on vaja manitsuste asemel takistusi kõrvaldada
Tark pensionistrateegia on jätkusuutliku riigi üks alustala. Pole saladus, et Eesti inimesed säästavad liiga vähe.
Manitsused ja tänitamine siin ei aita – seda teavad käitumisteadlased ja näitab kogemus. Aitab takistuste kõrvaldamine ja positiivne innustus. Rahandusministeeriumis välja töötatud seadusemuudatus võib pealtnäha paista tehniline, aga saavutab tegelikkuses just neid kahte asja.
Teise sambasse investeerimine on kõige väiksemate takistustega raha kogumise viis Eestis, sest kindlaks määratud summa investeeritakse iga kuu automaatselt otse palgast. Kui sa ei tunne puudust kahest protsendist, mis sinu sissetulekust pensionifondi läheb, saad tõenäoliselt ka sujuvalt hakkama, pannes kõrvale hoopis neli või ka kuus protsenti palgast.
Teise samba sissemakse on tulumaksuvaba – see on täiendav rahaline innustus.
Päris hästi: Tuleva kolmest pensioni suurendamise ideest on riik juba kaks teoks teinud
Sellepärast toetame rahandusministeeriumi algatust väga. Mitu aastat tagasi pakkusime poliitikutele ja ametnikele kolm lihtsat ideed, mis tõstaks meie inimeste tulevikupensioneid tervelt kolmandiku võrra. Tänaseks on riik neist kaks juba ära teinud:
Esiteks. Kõik noored täiskasvanud, kes pole ise teise samba pensionifondi valinud, suunab riik nüüd loosiga mitte olematu tootlusega võlakirjafondi nagu varem, vaid ühte kolmest kõige madalama kuluga aktsiafondist.
Teiseks. Teise samba raha kasutuse üle saavad pensioniikka jõudvad inimesed ise vabalt otsustada – ei ole enam kohustust osta kulukat kindlustuslepingut.
Meie kolmas ettepanek oligi teha võimalikuks suuremad sissemaksed teise sambasse. Kui ka see nüüd teoks saab, on meil kõigil väga head eeldused täiskasvanuelu teiseks pooleks palju rohkem kapitali koguda.
Mida teise samba sissemaksete suurendamine rahas tähendab?
Me oleme oma blogiseerias kirjeldanud 25-aastast sihikindlat rahakogujat Laurat, kelle brutopalk on 1900 eurot kuus. Kui ta paigutaks teise sambasse kahe protsendi asemel kuus protsenti palgast, koguks ta oma 67. sünnipäevaks teise sambasse ligi pool miljonit eurot. Tänu sellele, et Laura panust võimendavad tulumaksuvabastus ja sotsmaksust riigi poolt lisatav arvestuslik neli protsenti brutopalgast, jääb Laura igakuine “ohverdus” seejuures alla 100 euro!
(1) Laura rikkaks artikliseeria näidetes kasutatavad arvutused on siin.
