Täna on tõehetk: kui tõsine on erakondade lubadus kaitsta inimeste II samba vara?
Riigikogu rahanduskomisjon arutab täna pärastlõunal Tuleva ettepanekut lahendada olukord, mis kahjustab järjest suurema arvu pensioniealiseks saavate inimeste vara ja sunnib neid II sambasse kogutud raha kasutamiseks sõlmima kuluka kindlustuslepingu.
Poliitikud on probleemi tunnistanud aga lahendusega viivitanud
Juhtivad analüütikud ja ka suuremad erakonnad on tunnistanud, et jäik, kallist kindlustuslepingut peale suruv II samba väljamaksete süsteem vajab muutmist. (Näiteks Praxise juht Tarmo Jüristo, Reformierakonna poliitikud Kaja Kallas ja Andres Sutt, Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Isamaa nõuab lausa vabatahtlikke sissemakseid.) Tegelikkuses on poliitikud probleemi lahendamist ikka ja jälle edasi lükanud.
Tänaseks on juba umbes 6000 inimest pidanud oma vara kindlustusseltsile üle andma. Iga nädal viivitust tähendab, et kohustusliku pensionilepingu on sunnitud sõlmima veel kümned pensioniikka jõudvad inimesed. Nemad kaotavad võimaluse kasutamata varalt tulu teenida ja seda lastele pärandada. Nende pension jääb keskmiselt umbes kolmandiku võrra väiksemaks, võrreldes otse pensionifondist saadud maksetega. (1)
Terviklik reform nõuab aega, aga kõigepealt tuleb tulekahju kustutada
Tuleva ettepanek ongi, et Riigikogu laiendaks kõigile pensioniikka jõudjatele õiguse soovi korral valida II samba väljamaksed otse pensionifondist. Nii ei röövi me inimestelt võimalust ka pensionieas oma varalt tootlust teenida ja pärandada kasutamata jäänud vara. See on lihtsasti teostatav ja minimaalse riskiga lahendus 1000 – 2000 inimese akuutsele murele, kes lähema 12 kuu jooksul oma pensionivara kasutama hakkavad.
Kui riigikogu on kõige põletavama probleemi lahendanud, saab juba kiirustamata analüüsida, milline on kõige efektiivsem, tegelikkusega arvestav ja sisulistest, mitte nominaalsetest eesmärkidest lähtuv parim väljamaksete süsteem. Tuleva mõistab, et terviklik reform nõuab aega ja on valmis pensionikogujate esindajana ka edaspidi rahandusministeeriumile siin abiks olema.
Fondipension ei ole pensionide eluaegsuse põhimõtte kaotamine
Oma liikmete ärihuve kaitsev Kindlustusseltside Liit on väitnud, et fondipension läheks vastuollu pensionide eluaegsuse põhimõttega. See ei ole tõsi – vaatame lähemalt:
Täna ja järgmise viie aasta jooksul pensionilepingut ostma sunnitud inimese II samba väärtus on keskmiselt 10 000 – 15 000 eurot. Selle eest saab ta kindlustusseltsilt 46 – 69 euro suuruse kuumakse. Tuleva ettepanekuga saaks see inimene fondist igakuiseid makseid näiteks 18 aasta jooksul – see on täna 65-aastase inimese oodatav eluiga.
On muidugi võimalus, et inimene elab tegelikult kauem. Sel juhul tema pension loomulikult ei kao. Lihtsalt I ja II sambast saadav pension langeks pärast 84. sünnipäeva umbes 4-5%. I samba pension on selleks ajaks kasvanud indekseerimise tõttu rohkem kui kaks korda, kindlustusseltsi väljamaksete ostujõud on samal ajal kahanenud. Aga enne seda on ta saanud tänu teenitud tootlusele oluliselt kõrgemat pensionit. Fondipension pakub siin suuremat paindlikkust: nähes, et tervis on hea, on inimesel igal hetkel võimalus maksegraafikut pikendada ja ka maksete saamist ajutiselt peatada.
Seega – eluaegne pension jääb alles ja II sammas täidab täpselt oma eesmärki, täiendades I samba pensionit parimal viisil.
(1) Eelduseks on võetud fondi tootlus keskmiselt 3% aastas.
Tutvu ka teiste Tuleva ettepanekutega, mille esitasime Riigikogule investeerimisfondide seaduse muutmise arutelu raames.
