Tulundusühistu Tuleva avalik palve lahendada varsti pensioniikka jõudvate inimeste vara kahjustav olukord sai täna vastuse rahandusminister Toomas Tõnistelt. Kahjuks ei paku minister inimestele pensionisambasse kogutud raha mõistlikuks kasutamiseks ühtki konkreetset lahendust.
Tuleva kaasasutaja Tõnu Pekk kommenteerib ministri kirja.
Miks Tuleva avaliku pöördumise tegi?
Elu jooksul pensionisambasse kogutud vara kasutamisele seatud ebamõistlikud piirangud on Eesti pensionisüsteemi üks valusamaid puudusi – need muudavad paljude silmis raha kogumise mõttetuks. Kehtiv seadus ei jäta ühtegi head võimalust elu jooksul kogutud vara mõistlikult kasutada.
Probleemile on tähelepanu juhtinud lisaks Tulevale nii Riigikontroll, Õiguskantsler kui ka Uue eakuse rahvakogu. Aga riigikogu rahanduskomisjon on ikkagi küsimuse lahendamist korduvalt edasi lükanud.
Mida kauem poliitikud viivitavad, seda rohkem on inimesi, kes on sunnitud pensioniikka jõudes sõlmima halva kindlustuslepingu ja saavad seeläbi pöördumatu kahju. Neil kaob võimalus teenida ka väljamaksete faasis oma varalt tootlust, samuti ei saa nad kasutamata jäänud vara pärandada. Juba tehtud lepingut pole võimalik tagasi pöörata ka siis, kui seadus tulevikus muutub.
Seepärast pöördusimegi rahandusminister Toomas Tõniste ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva poole palvega leida lähiaastatel pensionile jäävatele inimestele minimaalse riskiga efektiivsem üleminekulahendus: võimaldada igakuiseid pensionimakseid otse pensionifondist, ilma kuluka kindlustuslepingu sõlmimise kohustuseta.
Kas ministri vastus annab lootust, et olukord paraneb?
On suur pettumus, et Toomas Tõniste keeldub pakkumast konkreetset lahendust neile, kes juba lähiaastatel pensionile jõuavad. Ma pole nõus, et see oleks teatud “vanusegruppidele erandi loomine”, nagu kirjas seisab. Tuleva vanematel liikmetel ning nooremate liikmete emadel ja isadel pole lihtsalt aega oodata, kuni poliitikud ükskord sõnadelt tegudeni jõuavad.
Kirjast on ka näha, et kindlustuslepingute kulude arvestamise osas on ministril päris suur segadus – riigil oleks mõistlik lähitulevikus pensionisamba kulude arvestamine tõsiselt luubi alla võtta. Tasub vältida illusiooni, et kindlustusfirmade pensionilepingute haldamiseks kulutatud raha tuleb kusagilt mujalt kui klientide taskust. Ehk teisisõnu – kui seltside välja öeldud lepingutasud ei kata lepingute haldamisega seotud kulusid, võib kahtlustada, et kulude katmiseks võetakse raha varjatult. Näiteks selle kaudu, et näidatav tootlusmäär on oluliselt madalam kui see tootlus, mida kindlustusfirma ise klientide vara edasi investeerimisest teenib.
Leian siiski vastusest kaks positiivset nooti:
1. Minister toob välja, et esimesest ja teisest pensionisambast saadavat pensionimakset tuleb vaadata koos. Nõus. Kui ebamõistlikud piirangud teise sambasse kogutud raha kasutamisele kaoksid, saaksidki inimesed esimesest ja teisest sambast kokku märkimisväärselt parema pensioni – sellele on tähelepanu juhtinud nii Tuleva kui ka Tallinna Ülikooli ekspert Lauri Leppik. Kas riik kavatseb pakutud lahenduse töösse võtta?
2. Minister näib mõistvat, et inimeste vara peab hakkama tootlust teenima ka väljamaksete faasis. Ta lubab, et kui kindlustusseltsid ei hakka lähiajal pakkuma võimalust sõlmida investeerimisriskiga lepinguid, peab riik olukorra teisiti lahendama. Aga millal on “lähiajal”?
Rahandusministrilt oleksin eeldanud vähemalt selget eesmärki ja tähtajastatud tegevusplaani. Ebamäärasus ei kahjusta ainult lähiajal pensionile suundujaid, vaid Eesti pensionistrateegiat tervikuna. Valitsusel on plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks enne 1982. aastat sündinutele. See on tähtis, sest jätkusuutliku pensionisüsteemi aluseks on järjepidev säästmine. Aga kui kogutud raha mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud, pole lootust, et inimesed seda võimalust kasutaks.
Loe Tuleva avalikku pöördumist ja minister Toomas Tõniste vastust.
