Eestis on äge elada! Ärksatel inimestel on siin võimalik palju korda saata, sest leidub riigiametnikke, kes asjalikke kodanikualgatusi ja õiglast kriitikat kuulda võtavad.
Rahandusministeerium saatis täna kooskõlastusringile investeerimisfondide seaduse muudatused, millega vähendatakse teise samba pensionifondide valitsemistasu piire. Plaan tasusid langetada on tähtis samm õiges suunas, ehkki lähemal vaatlusel jäävad silma mõned probleemid.
Lühidalt:
- Tuleva tervitab valitsemistasude eesmärgistatud langetamist, et inimeste vara saaks teenida paremat tootlust.
- Rahandusminister lubab, et lähiaastatel langeb Eesti pensionifondide keskmine valitsemistasu vähemalt OECD keskmiseni ehk 0,5-0,7% aastas.
- See peaks ministeeriumi hinnangul suurendama inimeste pensionivara 12 -15 miljoni euro võrra aastas.
- Tuleva ei toeta Rahandusministeeriumi kava teha erisoodustusi pensionifondidele, mille portfellides on kõrge osakaal riskiinvesteeringutel. Selline erand ilma mõjuanalüüsita seaks inimeste pensionivara ebamõistliku riski alla.
- Tulevikus soovitame terviklikult analüüsida, kuidas pensionikogujad saaksid investeerida Eesti majandust arendavatesse suurprojektidesse, ilma et nad kaotaks suure osa oma varast mitmes kihis erinevate fondide teenustasudeks.
On vahva, et rahandusministeerium on Tuleva liikmeid kuulda võtnud ja tunnistab, et Eesti peab tõesti kriitiliselt üle vaatama, miks meie pensionisüsteem teistele riikidele alla jääb. See ei tohi jääda tühjaks lubaduseks ega piirduda fonditasude piiride langetamisega.
Ootame, et rahandusminister Toomas Tõniste ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tuleksid otsustavalt appi inimestele, kellelt viivitus kogutud vara väljamaksete süsteemi korda tegemisel ähvardab röövida suure osa pensioniks kogutud rahast.
Rahandusministeerium: “Kõrgema valitsemistasu vajalikkus agressiivsetel aktiivselt juhitud fondidel pole otseselt põhjendatud.”
Väga tähtis sõnum rahandusministeeriumilt on, et aktiivselt juhitud fondide kõrged tasud pole põhjendatud. “Lühikese võrdlusperioodi põhjal on näha, et mitmete fondivalitsejate aktiivselt ja passiivselt juhitud fondide tulemused on väga sarnased,” seisab eelnõu seletuskirjas. “Kuigi pikaajaliselt võib tulemus olla teistsugune, siis nende andmete pealt ei ole kõrgema valitsemistasu vajalikkus agressiivsetel aktiivselt juhitud fondidel otseselt põhjendatud.”
(Tegelikult näitab maailmakogemus selgelt, et just pikaajalises tootluses jäävad aktiivselt juhitud fondid reeglina passiivselt juhitud fondidele alla.)
Poliitikud peavad seadma inimeste huvid pankade ja kindlustusseltside ärihuvidest ettepoole, et inimeste vara saaks teenida head tootlust – seda nii raha kogumise kui ka pensionieas vara kasutamise faasis.
Pensionifondide tasude langetamine on hea algus. On teada, et kulude vähendamine on kõige kindlam viis parandada inimeste pensionisäästude tootlust. Tuleva tervitab Rahandusministeeriumi ettevaatlikku algatust.
Ministeerium on välja toonud probleemi, millele oleme Tulevas korduvalt tähelepanu juhtinud: kõik pankade fondivalitsejad kulutavad enamuse inimeste taskust võetavatest valitsemistasudest müügile ja emapankade kasumiks.
See olukord nõuaks ja lubaks Tuleva hinnangul tasude langetamist suuremal määral kui kooskõlastusringile saadetud kava ette näeb. Näiteks Rootsis maksab enamik inimesi pensionifondile valitsemistasuks 0,25% aastas.
Siiski on suurepärane, et Rahandusministeerium on seadnud selge, mõõdetava eesmärgi, mille täitumist lähitulevikus jälgida ja hinnata saame: viia Eesti pensionifondide valitsemistasu OECD riikide keskmisele tasemele (täna on Eesti pankade pensionifondid OECD riikide kalleimate seas, samal ajal kui nende tootlus on üks arenenud riikide kehvemaid). “Numbriliselt tähendab eesmärk umbes 0,5-0,7 protsendilist valitsemistasu,” seisab eelnõu seletuskirjas.
Rahandusministeeriumi kaval on siiski ka probleemsem külg. Plaanis on teha erand nendele fondivalitsejatele, kes investeerivad suure osa inimeste varast vähelikviidsetesse ja reguleerimata turul kaubeldavatesse instrumentidesse. Sellised fondid võivad ka tulevikus võtta kõrgemat tasu.
Eelnõu autorid loodavad, et see muutus soodustab Eesti investeeringuid, aga toovad välja ka olulise riski: “Kuna fondid võivad nüüd suurema valitsemistasu saamise lootuses suurendada investeeringuid ebalikviidsetesse varadesse, suurendab see riski osakuomaniku jaoks.”
Fondid võivad suurema valitsemistasu lootuses investeerida inimeste vara riskantsetesse, ebalikviidsetesse varadesse.
Kahjuks jätab eelnõu lahtiseks, kuidas inimesi riskiinvesteeringutest teavitada tuleb – seda plaanitakse alles tulevikus uurida. Järgmine lause seletuskirjas kõlab naiivselt, et mitte öelda hoolimatult: “Juhul kui pensionifondid suurendavad oma fondides vähelikviidsete ja suurema riskiga investeeringute osakaalu, siis seda tuleks osakuomanikele selgelt välja öelda.”
Miks Tuleva arvates pole mõistlik hägustada tasude langetamise meetmeid täiendavate investeerimiskategooriate lisamisega?
1. Regulatsiooni ükskõik millisel viisil täiendades peab riik seadma pensionikogujate huvid ettepoole fondivalitsejate ärihuvidest. Seejuures tuleb prioriteediks seada enamiku pensionikogujate säästudele maksimaalse ning jätkusuutliku tootluse saavutamise, mitte üksikutele investoritele sobivate riskitoodete lisamise.
2. Vähelikviidseid ja reguleerimata turul kaubeldavaid riskiinvesteeringuid soosivad mööndused regulatsioonis oleks põhjendatud ainult juhul, kui oleks olemas andmepõhine tõestus, et sellised soodustused parandavad pensionisäästude pikaajalist tootlust. Sellist tõenduspõhist infot seletuskirjas pole.
3. Riskiinvesteeringute kategooria lisamine regulatsiooni ilma turundusmaterjalides, aruannetes ja statistikas esitatava info korrastamiseta seab pensionikogujate vara ebamõistliku riski alla. On reaalne oht, et suur osa pensionikogujate varast satub muudatuste tulemusena pensionifondidesse, mille riskiprofiil neile ei sobi.
4. Pensionisüsteem on juba täna kasutajale liiga keeruline. Pensionifondide kategooriate jaotust võiks küll tulevikus korrastada, aga seda tuleb teha terviklikult ja eesmärgiga muuta inimestele hea valiku tegemist lihtsamaks, mitte keerukamaks.
5. Kui riskiinvesteeringuid innustatakse kõrgema tasu lubamisega, peab riik jälgima, et sellesse kategooriasse kuuluvate fikseeritud tootlusega investeeringute reaaltootlus oleks selgelt positiivne ka pärast fondi jooksvate tasude mahaarvamist. On lubamatu, et pensionifond saab soodustusi, tehes teadlikult investeeringuid, mille tootlus on pärast valitsemistasu maha arvamist negatiivne.
Neil põhjustel soovitame siiski seadusandjal astuda üks samm korraga – täna on esmane prioriteet tasude langetamine.
Tulevikus tuleks terviklikult üle vaadata, kas ja kuidas oleks võimalik suunata pensionikogujate raha Eesti majandust arendavatesse projektidesse, ilma et seejuures kaotaks pensionikogujad suure osa oma varast mitmes kihis erinevate fondide teenustasudeks ega peaks seadma oma vara ebamõistlikult kõrge riski alla.
