Ainult liikmetele: panusta Tuleva liikmekapitali

Nüüd on aeg tegutseda! Tuleva liikmetel on võimalus Tuleva liikmekapitali panustada asutajatega samadel tingimustel. Sinu panus liikmekapitali võimendab samas ka sinu pensionitulu.

NB! Tuleva liikmekapitali panustamine lõppes 31.05.2019.

NB! Tuleva kogub kapitali ainult ühistu liikmetelt. Kui sa pole veel Tuleva ühistu liige, siis astu liikmeks siin.

Tutvu ka liikmekapitali panustamise tingimustega, küsi julgelt lisa ja otsusta. Allpool leiad vastused sagedamini esitatud küsimustele.

  • Konto omanik: Tuleva
  • Konto number: EE672200221064123799
  • Summa: kuni 1000 eurot
  • Märgi selgitusse: “Liikmekapital”
  • Kui maksad mitmes osas, siis märgi selgitusse: “Liikmekapital, kogusumma xxxx”
  • *(xxxx – märgi kogusumma, mille kavatsed enne 31. maid panustada, maksimaalselt 1000 eurot)
Küsimused ja vastused

Milleks kapitali vaja on?

Tuleval on kapitali vaja selleks, et meie ühine fondivalitseja saaks täita Investeerimisfondide seaduses ette nähtud omakapitali nõudeid. Kapitali ei kasutata tegevuskulude katteks, vaid see investeeritakse Tuleva pensionifondidesse.

Miks kogub Tuleva kapitali just liikmetelt?

Lühidalt: selleks, et liikmed ise saaksid oma fondivalitseja tegevusest kasu teenida.

Me võinuks muidugi hoopis kaasata riskikapitali, aga sellel oleks kaks fundamentaalset miinust. Esiteks, Tulevast peab saama pikaajalisele, stabiilsele tulule keskenduv investeerimisettevõte. Riskikapital võib survestada keskenduma lühiajalistele ja riskantsetele kasvutaktikatele. Teiseks, olen veendunud, et tuleviku ärimudel on selline, kus omanike ja klientide huvid on algusest peale ühendatud. Teisisõnu, liikmed jagavad omanikutulu.

Mida rahapaigutus liikmekapitali mulle juurde annab?

Liikmekapital on sisuliselt võimendus sinu pensionifondile. Sa teenid lisaks pensionifondi tootlusele ja liikmeboonusele tulu veel kahel moel: saad investeerimistootlust ja osaled tegevuskasumi jagamises.

1. Iga liikmekapitali paigutatud euro hakkab tulu teenima Tuleva pensionifondis. See on investeerimistootlus.

2. Kui Tuleva fondivalitseja teenib kasumit, jagab ühistu selle proportsionaalselt kapitali panustanud liikmete vahel.

Esimesed kaks aastat ei ole ühistu veel fondivalitsemisest kasumit teeninud. See on loomulik, sest pensionifondide käivitamiseks ning fondis koguvate inimeste arvu suurendamiseks tuleb teha kulutusi täna, aga tulu ühistule koguneb tasahaaval aastate jooksul. Strateegiliselt tegutsedes ehitame üles jätkusuutliku ja eduka ettevõtte, mis toodab tulu oma kasutajatele ja liikmetele ning millest on kasu kõigile Eesti elanikele. Täna oleme siiski alles tee alguses ja dividendi-lubadusi veel ei jaga.

Milliste piirangute ja riskidega pean arvestama?

Esiteks: pane raha liikmekapitali, kui soovid pikaajalist tulu. Esimene võimalus raha välja võtta tekib sul viis aastat pärast Tuleva liikmeks astumist. See on nii, sest Tuleva fondivalitseja peab tagama, et seaduslik miinimumkapitali nõue oleks täidetud ka algusaastatel.

Teiseks, iga rahapaigutusega kaasneb investeerimisrisk. Tuleva liikmekapital on investeeritud peamiselt maailma aktsiatesse investeerivatesse fondidesse. Toon näite: kõige laiem maailma aktsiaturu indikaator on MSCI All Country World indeks. Viimase 15 aasta jooksul tervikuna on selle väärtus kasvanud, aga näiteks 2008. aasta kriisi ajal langes aastaga ligi 40%. Seega, ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud pikaajalisele investorile head tootlust, aga loomulikult ei ole see garantiiks, et see nii ka tulevikus juhtub.

Millal saab liikmekapitali panustada?

Kohe. Kõigil Tuleva liikmetel on alates 1. aprillist kuni 31. maini (kaasa arvatud) õigus teha vabatahtlik panus Tuleva liikmekapitali. Õigus panustada on ka nendel liikmetel, kes osalesid Tuleva esimese kapitali kogumisel ning ka nendel, kes liituvad vahetult enne 31. mai südaööd. Raha saab üle kanda ka mitmes osas: näiteks 300 aprilli alguses, 300 aprilli lõpus ja 400 enne mai lõppu. Sinu panus liikmekapitali peab olema laekunud Tuleva kontole 31. mai südaööks, jäta vajadusel aega pankadevaheliseks rahaliikumiseks.

Miks just kuni 1000 eurot?

Kui Tuleva alustas II samba fondide loomisega, oli meil vaja täpselt 3 miljonit eurot kapitali ning 3000 liiget – ehk täpselt 1000 eurot liikme kohta. Enamus liikmeid panustaski kapitali 1000 eurot, mõni rohkem ja mõned ei panustanud. Ideaalne oleks, kui kõik Tuleva liikmed oleks liikmekapitali panustanud 1000 eurot. On selge, et kõik ei soovi või ei saa panustada, aga me soovime, et igaühel oleks vähemalt see võimalus. Kuni 1000 eurot saavad panustada kõik liikmed, sõltumata sellest, kas ja kui palju nad on varem kapitali panustanud.

Kas liikmetel on kohustus liikmekapitali panustada?

Ei. Võimalus liikmekapitali panustada on tänaste ja enne 31. maid ühinenud liikmete õigus, mitte kohustus.

Kui ma liikmekapitali ei panusta, mida siis liikmeks olek üldse mulle annab?

1. Liikmed otsustavad. Igal ühistu liikmel on Tuleva ühistu üldkoosolekul üks hääl, sõltumata panusest liikmekapitali.

2. Liikmed teenivad liikmeboonust. Iga liige, kes on toonud Tuleva pensionifondidesse oma vara, teenivad liikmeboonust. Need, kes ühistu liikmed pole, liikmeboonust ei saa. Liikmeboonuse suuruseks on 0,05% liikme Tuleva fondides hoitud osakute väärtusest aastas.

Mis edasi?

Kui sa pole veel Tuleva liige, siis astu liikmeks siin.

Kui tutvusid juba Tuleva liikmekapitali panustamise tingimustega, jääb üle vaid otsustada.

1. Otsusta, kui suure summa plaanid liikmekapitali panustada: maksimaalne summa on 1000 eurot.

2. Vajadusel võid raha üle kanda mitmes osas – sel juhul märgi palun selgitusse ka kogusumma, mida plaanid panustada enne 31.05.2019.

3. Tee ülekanne:

SAAJA: Tuleva
a/a: EE672200221064123799

MAKSAD KORRAGA?
Märgi selgitusse: “Liikmekapital”

MAKSAD MITMES OSAS?
Märgi selgitusse: “Liikmekapital, kogusumma xxxx”

NB! Makse peab laekuma sinu kui ühistu liikme eraisiku kontolt. Kande laekumise kohta saadame sulle kinnituse.

Kui jäi veel vastamata küsimusi, võta ühendust: tuleva@tuleva.ee või helista 644 5100.

Sisearhitekt Kristiina Voolaid: Loovus ja rahaplaneerimine ei välista üksteist

Kristiina Voolaid on Tuleva liige. Tema igapäevane töö on luua ruume, kus inimestel on hea olla. Kristiina on kujundanud näiteks Veskimöldre lasteaia, Tallinna lennujaama reisiterminali, IT kolledži õppehoone, Eesti Energia büroohoone, korteritest ja eramutest rääkimata. Temaga vestles Tuleva juhatuse liige Annika Uudelepp.

Kas sa oled jälginud oma pensionivara käekäiku?

Mitte eriti. Kunagi ammu, kui pensionisambad alguse said, siis olin noor, rumal ja lootusrikas. Üsna kiiresti sai selgeks, et isegi “see kõige ägedam” oli paras puru silma ajamine. Kaotasin igasuguse lootuse ja usu sellesse süsteemi. Ma muidugi alati loen artikleid, kus on toodud välja pankade hallatavate pensionide suured halduskulud ja ülimadalad tootlused. Selge on olnud see, et halvasti ei lähe minu valitud paketil, vaid kõikidel. Pole vahet, mis otsuse on keegi teinud – kõik otsused on olnud halvad.

Tõsi – vahetasin korra panka ja valisin uue paketi, kuid et ka see oli sama halb, siis olen huvi kaotanud. Leidsin lõpuks, et ennast peab vanaduses ikka ise aitama, mitte lootma mingite “sammaste” peale.

Kuidas sa ise oma pensionipõlve üldse ette kujutad?

Olen elukutse valikul lähtunud sobivusest ja meeldimisest. Mul on raske aru saada inimestest, kes unistavad pensionipõlvest. Üritan praegu elada optimaalselt ja tegeleda nende asjadega, mis mulle midagi pakuvad. Lisaks tööle on mul muidugi ka muid huvisid ja tegelen jõudumööda ka nendega. Miks peaksin sellest loobuma? Lillede istutamine ei ole minu jaoks. Vähemalt mitte 365 päeva aastas. Kui isegi oleks, leiaksin võimaluse lillede istutamisega igapäevaselt rohkem tegeleda või lausa tööks muuta.

Minu pensioniea saabudes on tõenäoliselt pensioniiga ka edasi nihkunud.
Võimalik, et 70- aastaselt töö osas niipalju rabeleda ei jõua, kui praegu. Eks ma võtan siis lihtsalt rahulikumalt.

Meediast võib lugeda, et loovinimesed tänapäeval peavad oma ettevõtet ja kel hästi läheb, võtavad pigem dividende ja hoiavad palgakulud madalamana…

Ettevõtjana olen ma muidugi “täielik idioot”. Olen endale alati palka maksnud ja kõvasti rohkem, kui miinimumi. Ma leian, et palgast peab mingid elementaarse püsikulud kaetud saama. Maksan ka oma töötajatele normaalset palka. Minu jaoks on mingid põhimõtted ja ideed olulisemad, kui kokku hoitud närused mõnisada eurot. Kui mina ei maksa sotsiaalmaksu, siis kuidas on mul üldse õigust midagi nõuda? Arsti juures ma käin, ka mu laps käib arsti juures. See on elementaarne, et makse tuleb maksta. Riik – see oleme ju meie. Samas ma arvan, et ettevõtjate maksukoormus on väga suur ja igapäevaselt on ikka raske küll. Täiega ajab närvi, kui näed, kuidas ametnikud laristavad või imetakse pastakast mingi uus maks või reegel välja.

Loovinimeste kohta kehtib stereotüüp, et nad ei mõtle väga rahale.

Minu töös on oluline eelarvest kinni pidamine. Ma ei saa kliendile teha kujundust, mis maksab poole rohkem, kui tal raha on. Kui on 400 eurot ruutmeetri ehitamiseks ette nähtud, siis üle selle minna ei saa. Pean sel juhul ise hiljem topelttööd tegema. Halvemal juhul otsustab ehitaja või tellija, mis ära jääb või kuidas asendatakse.

Ma arvan, et hakkamasaamine on oluline osa elust. Sissetulekud ja väljaminekud peavad olema tasakaalus. Ma arvan, et loovus ja planeerimine ei välista üksteist.

Sa otsustasid panustada raha ka Tuleva algkapitali. Mis pani sind seda otsust tegema?

Algkapitali panustasin seepärast, et see tundus väga mõistlik. Olen aastaid mõelnud ja planeerinud seda, et väikese ülejäägiga peaks vähemalt proovima midagi teha, mis tulu tooks. Samuti meeldib mulle Tuleva idee. Ma näiteks põhimõtteliselt ei taha osta kasiinode aktsiaid. Ma pean sellesse uskuma, mida teen ja ka kuhu raha panen.

Kuidas sa oma sõpradele ja tuttavatele Tulevast räägid ja kuidas nad on reageerinud?

Mõnele sõbrale olen rääkinud ja nad on olnud küll väga positiivsed. Üks sõbranna liitus juba. Mitmed on leidnud, et see on hea algatus.

Kuidas võiks inimesi rohkem Tuleva juurde tuua?

Ma leian, et inimesed, kes on liitunud ja kes sellesse usuvad, peavad lihtsalt sellest rääkima. Pean sellega ise ka rohkem tegelema. Ma tõesti tahan, et see algatus tööle hakkaks.

Vaata ka videot Kristiinaga, milles ta räägib pikemalt, miks ta Tuleva liikmeks astus ja algkapitali panustas. 

Kuidas mõjutab Tulevat investeerimisfondide seaduse eelnõu?

Meil on taas mõned head uudised, kuid kõigepealt taustast – Tuleva sünniks olnuks raske leida paremat aega kui hetk, mil Rahandusministeerium valmistas ette uut investeerimisfondide seaduse eelnõud. See on eelnõu, mis otseselt reguleerib pensionivalitsejate tegevust, uute valitsejate turule lubamist ja tasusid.

Kogusimegi ühte koostöödokumenti kokku Tuleva liikmete ettepanekud ning saatsime need ministeeriumile. Tõnu Pekk osales seejärel võrdselt koos teiste turuosalistega Rahandusministeeriumi nõupidamistel ja ümarlaual, kaitses meie ettepanekuid ning andis sündmustest jooksvalt aru ka meie blogis.

Eelmisel nädalal saime Rahandusministeeriumist kirja mitme rõõmustava vastusega: Ministeeriumist kooskõlastusringile saadetud eelnõus oli arvestatud meie ettepanekutega ning näiteks fondivahetustasu alaneb eelnõu järgi vähemal 10 korda. Samuti alaneb pensionivalitseja loomiseks vajalikku algkapital eelnõu kohaselt kolmelt miljonilt eurolt ühe miljoni euroni. Lähemalt nende ja teiste ettepanekute arvestamise kohta saad lugeda siit.

Halvem uudis on see, et heakskiitu ei leidnud meie ettepanek muuta nii fondivalitsemise kui depooteenuse osutamine piiriüleseks, ehk avada turg suurtele rahvusvahelistele teenuseosutajatele. Tuleva hinnangul oleks võimalik avada Eesti turg rahvusvaheliselt tunnustatud teenusepakkujatele nii, et see ei seaks pensionikogujaid suurema riski alla, kuid aitaks lahendada kõige suuremat probleemi, mille pärast Eesti inimesed juba väga palju raha kaotanud on: konkurentsi puudumist.

Kui konkurentsi pole, tuleb leida võimalused, kuidas seda soodustada. Vajadusel ka kohustuslikke pensionifonde erinevalt käsitledes.

Kuidas muudab aga eelnõu Tuleva tegevusi lähikuudel?

Kuigi Tuleva hinnangul on eelnõus mitmed õiglased muudatused, on tegemist alles eelnõuga, mis läbib veel mitu otsustamisringi, mille käigus võib sellesse tekkida muudatusi. Kui tekkivad olulised muudatused, peavad nii Tuleva, kui laiem avalikkus tähelepanu pöörama nende muudatuste põhjendatusele. Anname sulle neist jooksvalt teada. Samuti sunnib ettevaatlikkusele, et me ei tea, millal eelnõu lõpuks Riigikogus vastu võetakse.

Tuleva algkapitali kogume ikkagi 3 miljoni graafikus ning panustajate jaoks tähendaks kapitalinõude vähendamine seda, et osa panustatud kapitali võib ühistu kiiremini kui plaanitud liikmetele tagasi anda. Millal ja kui palju sõltub sellest, millal seadusemuudatus jõustub ja kas on mingeid muid täiendavaid nõudeid kapitalile (näiteks sõltuvalt pensionifondide mahust). Kapitali tagastamise otsustab üldkoosolek.

Kui sa aga seni pole Tuleva liige, aga tahad enda ja teiste Eesti inimeste pensionikogumist paremaks muuta, siis liitu meiega siin!

Ainult liikmetele: panusta Tuleva algkapitali

Nüüd on aeg tegutseda! Esimesel 3000 liikmel on võimalus Tuleva fondivalitseja algkapitali panustada asutajatega samadel tingimustel. Mida kiiremini saame kokku vajaliku kapitali, seda kiiremini saame hakata koos pensioni koguma meile endile kuuluvas Tuleva madalate kuludega fondis. Sinu panus kapitali võimendab samas ka sinu pensionitulu.

Lae alla slaidipakk, mis selgitab algkapitali panustamise võimalusi koos näidetega.
Screen Shot 2016-07-20 at 4.39.59 PM

Tutvu ka algkapitali panustamise tingimustega, küsi julgelt lisa ja otsusta. Allpool leiad vastused sagedamini esitatud küsimustele.

Konto omanik: Tuleva
Konto number: EE672200221064123799

MAKSAD KORRAGA?
Märgi selgitusse: “Panus algkapitali, summa xxxx”
(Märgi kontrolliks panustatav summa)

MAKSAD KOLMES OSAS?
Märgi selgitusse: “Panus algkapitali, kogusumma xxxx”
(Märgi kogusumma, mille kavatsed kolme kuu jooksul panustada)

Milleks kapitali vaja on?

Kogume algkapitali meie ühise Tuleva fondivalitseja loomiseks. Kehtiv investeerimisfondide seadus nõuab, et kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitseja aktsiakapital oleks vähemalt kolm miljonit eurot. Kapitali ei kasutata tegevuskulude katteks, vaid see investeeritakse Tuleva pensionifondi.

Miks kogub Tuleva algkapitali liikmetelt?

Lühidalt: selleks, et liikmed ise saaksid oma fondivalitseja tegevusest kasu teenida.

Võiksime muidugi hoopis kaasata riskikapitali, aga sellel oleks kaks fundamentaalset miinust. Esiteks, Tulevast peab saama pikaajalisele, stabiilsele tulule keskenduv investeerimisettevõte. Riskikapital võib survestada keskenduma lühiajalistele ja riskantsetele kasvutaktikatele. Teiseks, olen veendunud, et tuleviku ärimudel on selline, kus omanike ja klientide huvid on algusest peale ühendatud. Teisisõnu, liikmed jagavad omanikutulu.

Mida rahapaigutus algkapitali mulle juurde annab?

Algkapital on sisuliselt võimendus pensionifondile. Sa teenid lisaks II samba tootlusele ja pensioniboonusele tulu veel kahel moel: saad investeerimistootlust ja osaled tegevuskasumi jagamises.

1. Iga algkapitali paigutatud euro hakkab tulu teenima Tuleva indeksipõhises pensionifondis. See on investeerimistootlus.

2. Kui Tuleva fondivalitseja teenib kasumit, jagab ühistu selle proportsionaalselt kapitali panustanud liikmete vahel. Tänase äriplaani eelduste järgi tekib tegevuskasum siis, kui Tuleva fondide maht ületab 35 miljonit eurot.

Kui aktsiaturud teenivad aastas keskmiselt 5% ja Tuleva fondide maht jõuab viie aastaga 100 miljoni euroni, peaks panustatud kapital selle aja jooksul kasvama ligikaudu kolmandiku võrra. Teisisõnu: kui sinu panus algkapitali on näiteks 5000 eurot, siis viie tegevusaastaga on sul 6700 eurot. Kui fondide maht kasvab ja teenitud kasum hakkab omakorda teenima, on võimendus järjest suurem.

Milliste piirangute ja riskidega pean arvestama?

Esiteks: pane raha algkapitali, kui soovid pikaajalist tulu. Esimene võimalus raha välja võtta tekib fondivalitseja viienda tegevusaasta lõpus. See on nii, sest Tuleva fondivalitseja peab tagama, et seaduslik miinimumkapitali nõue oleks täidetud ka algusaastatel.

Teiseks, iga rahapaigutusega kaasneb investeerimisrisk. Tuleva pensionikapital investeeritakse kapitalituru indeksil põhinevatesse fondidesse. Toon näite: kõige laiem aktsiaturu indeks on MSCI All Country World Index. Viimase 15 aasta jooksul tervikuna on selle väärtus kasvanud, aga näiteks 2008. aasta kriisi ajal langes aastaga ligi 40%.

Millal saab algkapitali panustada?

Kohe. Enne 1. juulit liitunutel on otsustamiseks aega 1. augustini. Hiljem liitunud saavad algkapitali raha paigutada 30 päeva jooksul liitumistunnistuse saamisest. Raha saab panna ka mitmes osas kolme kuu jooksul: näiteks 300 täna, 300 augustis ja 400 septembris.

Miks just 1000 – 10 000 eurot?

Ideaalne oleks, kui kõik 3000 liiget paneks 1000 eurot. On selge, et kõik ei soovi või ei saa algkapitali panustada. Lähtusime sellistest stsenaariumidest:

1. Kui liikmete panustest koguneb rohkem kui 3 miljonit eurot, tagastab Tuleva osaliselt või täielikult 1000 eurot ületava panuse, nii et kapital jaguneks liikmete vahel võimalikult võrdselt. Asutajaliikmete panused kuuluvad sel juhul proportsionaalsele vähendamisele täpselt nagu teiste liikmete panusedki.

2. Kui liikmete panustest koguneb vähem kui 3 miljonit eurot, teeb juhatus nõukogule ettepaneku kaaluda võimalusi lisakapitali kaasamiseks, lähtudes ühistu liikmete huvidest.

Mis saab minu rahast, kui Tuleva ei jõuagi pensionifondi valitseja asutamiseni?

Kui mingil põhjusel osutub võimatuks Tuleva pensionifondi valitsejat asutada, maksame algkapitali raha liikmetele tagasi 2017. aasta teisel poolaastal.

Kas liikmetel on kohustus algkapitali panustada?

Ei. Võimalus algkapitali panustada on boonus esimestele liikmetele, kes jagavad Tuleva eesmärke ja on julgenud kohe algul – kõige raskemal ajal – kaasa lüüa.

Kui ma algkapitali ei panusta, mida siis liikmeks olek üldse mulle annab?

1. Liikmed otsustavad. Igal ühistu liikmel on Tuleva ühistu üldkoosolekul üks hääl, sõltumata panusest algkapitali.

2. Liikmed saavad omanikutulu. Kui Tuleva fondid alustavad, hakkab iga liige, kes on sinna suunanud oma pensionimaksed, teenima pensioniboonust. Need, kes ühistu liikmed pole, pensioniboonust ei saa. Pensioniboonusena jagatakse igal aastal liikmete vahel 0,05% Tuleva fondide mahust.

Mis edasi?

Kui tutvusid juba Tuleva algkapitali slaidipakiga ning panustamise tingimustega, jääb üle otsustada.

1. Vali summa: 1000 – 10 000 eurot

2. Vajadusel võid raha üle kanda kolmes osas – sel juhul peab esimene makse laekuma 30 ja viimane makse 90 päeva jooksul alates liikmetunnistuse väljastamisest.

3. Tee ülekanne:

SAAJA: Tuleva
a/a: EE672200221064123799

MAKSAD KORRAGA?
Märgi selgitusse: “Panus algkapitali, summa xxxx”
(Märgi kontrolliks panustatav summa)

MAKSAD KOLMES OSAS?
Märgi selgitusse: “Panus algkapitali, kogusumma xxxx”
(Märgi kogusumma, mille kavatsed kolme kuu jooksul panustada)

NB! Makse peab laekuma ühistu liikmest eraisiku kontolt. Kande laekumise kohta saadame sulle kinnituse.

Kui jäi veel vastamata küsimusi, võta ühendust: tuleva@tuleva.ee

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.