* See artikkel on neile, kellel on sügavam huvi väärtpaberiturgude teooria vastu. Kui sa tahad lihtsalt otsustada, milline pensionifond sulle sobib, võid kohe lõppu hüpata.

Sobiv helitaust lugemiseks on siin.

Tänapäeva masinapurustajad pole käsitöölised, vaid valgekraedest investeerimispankurid, kelle magusa leiva targad arvutid ära võtavad.

Maailma ja viimasel ajal ka Eesti meediast saab regulaarselt lugeda mõtteavaldusi, et indeksifondide kasvav populaarsus ohustab väärtpaberiturgude tervist. Nende mõtteavalduste toon ulatub ettevaatlikust skepsisest tundmatu asja vastu apokalüptilise hüsteeriani. Eesti Päevalehe ärileht nimetas eilses tõlkeartiklis börsil kaubeldavaid indeksifonde “massihävitusrelvadeks”.

Mida need indeksifondid siis massiliselt hävitavad?

Indeksifond investeerib passiivselt. See tähendab, et fondijuht jaotab sinu raha proportsionaalselt maailma suurimate ettevõtete ja valitsuste väärtpaberite vahel. Nii on riskid hästi hajutatud ja sulle on tagatud turu keskmise lähedane tulemus.

Arvutid võtavad kehvematelt fondijuhtidelt töö

Aktiivse investeerimisstrateegiaga fondis püüab fondijuht valida väärtpabereid ning osta odavalt ja müüa kallilt.

Statistika näitab, et enamik aktiivselt tegutsevaid fondijuhte ei suuda saavutada indeksifondidega võrdväärset tulemust ja ammugi mitte võita turu keskmist. Päevalehe artiklis esinenud FPA Capitali fondijuhtidel pole see seni õnnestunud. Turu keskmisele on järjekindlalt alla jäänud ka Eesti aktiivselt juhitud pensionifondide ja teiste pankadele kuuluvate investeerimisfondide tulemused.

Muide, maailma üks suurimaid analüüsimaju Morningstar on hinnanud ka Eesti investeerimisfonde. Mõni fond on Morningstari tähekestega kaunistanud ka oma kodulehe. Kaks tärni tundub uhke – niimoodi Michelini poolt pärjatud restoranis saab ju väga hästi süüa. Aga fondide reitingute süsteemis tähendab kaks tähekest paraku alla keskmise tulemust. (Uuendus juuli 2018: tänaseks on LHV Pärsia Lahe Fondi Morningstari reiting langenud madalaimaks võimalikuks ja fondi kodulehelt on viide reitingule eemaldatud. Uuendus märts 2021: tänaseks on LHV Pärsia Lahe Fond likvideeritud.) 

Kõrgepalgalistel fondijuhtidel on kõva hääl ja suur soov passiivse investeerimise populaarsuse kasvu vastu sõdida. Mida selgemaks saab, et enamik neist ei suuda ise investoritele väärtust pakkuda, seda suurem on hirm sissetuleku ja töökoha kaotuse ees.

Maailma investeerimispangad on juba suure osa väärtpaberimaakleritest ja analüütikutest lahti lasknud, sest nende töö teevad paremini ära arvutid. Näiteks Goldman Sachsi New Yorgi peakontoris töötas 2000. aastal 600 USA väärtpaberituru kauplejat, täna on neid alles ei rohkem ega vähem kui kaks. Maailma ühe suurima investeerimispanga kogemus on, et keskmiselt neli trader’it saab asendada ühe IT-inseneriga, kes siis töötab välja ostu- ja müügiotsuste tegemiseks vajalikud algoritmid.

Automaatselt juhitud fondid ei erine isesõitvatest autodest

Me seisame järjekordse tööstusrevolutsiooni lävepakul. Seekord ei asenda masinad ainult madalapalgalisi füüsilise töö tegijaid – tööst jäävad ilma ka paljud valgekraed.

Aga pange tähele: paljud on valmis kuulutama kriitikavabalt progressiks tõsiasja, et miljoneid autojuhte ähvardab ameti kaotus, sest tulevikuautod juhivad ennast ise. Sageli näevad just needsamad tehnooptimistid lähenemas maailmalõppu, kui ohtu satub nende enda finantsmaagiaga vürtsitatud töökoht pangas.

Muutuste üle, mida tehnoloogiline areng kaasa toob, saab ja tuleb arutada. Ka seoses väärtpaberiturgudega. Kartus, et indeksifondide populaarsuse kasv võib kaasa tulla probleeme, sisaldab mitut eeldust, mille paikapidavuse üle tasub juurelda. Mina ei tea, milliseks kujuneb maailma väärtpaberiturgude tulevik. Ja ma ei ole kohanud kedagi, kes teaks.

Aktiivne investor pole tingimata tark investor

Ma ei ole seni leidnud veenvaid argumente, mis annaks alust pidada tõenäoliseks, et näiteks Tuleva pensionifondide investoritele võiks mõni muu strateegia olla parem kui passiivne, indeksit järgiv strateegia. Aga neid argumente tuleb pidevalt otsida, sest indeksistrateegia puhul on sümpaatne selle lähenemise tagasihoidlikkus. Passiivset investeerimist ei ümbritse uljas bravuur ega kogenud geeniuse müüt. Indeksifondi juhina ei saa ma investoritele kahju teha sel moel, nagu saab liiga enesekindel või liiga kartlik aktiivse fondi juht, aga oma teadmisi tuleb sellegipoolest pidevalt küsimuse alla seada.

Tänaste teadmiste põhjal usun, et indeksifondide levik võiks turge muuta pigem rohkem kui vähem efektiivseks. Miks?

Mõned arvavad, et mida populaarsemaks saavad fondid, mille juhid ei püüa ennustamisega tegeleda, seda ebaefektiivsemaks muutub turg. Sest keegi turul peaks ju ennast kursis hoidma ja hindama, kuidas ettevõtetel läheb. Teiste hinnangul piisab täiesti, kui vaid kümnendik rahast on “informeeritud” investorite käes.

Seda küsimust, kas investorid on ikka nii ratsionaalsed kalkulaatorid, nagu eeldab efektiivse turu hüpotees, on finantsakadeemikud arutanud juba aastakümneid. Näib, et investorid – sealhulgas fondijuhid – on pahatihti pigem lühinägelikud, emotsionaalsed, kipuvad karjas jooksma jne. Ometi on turud seni hakkama saanud. Kas indeksifondid muudavad midagi selles plaanis?

Küsides, kas indeksifondid ohustavad turgude tervist või mitte, tasub meelde tuletada, miks indeksifondid nii kiiresti populaarsust koguvad. Tõenäoliselt ikka sellepärast, et aktiivselt juhitud fondide juhtidel pole enamasti oskusi, mis investoritele tulu tooks.

Aga üksikud fondijuhid on edukad. Kas on alust uskuda, et nende edu pole puhas juhus, vaid neil on tõesti olemas erakordne asjatundlikkus? Kui jah, siis peaks ju olema hea uudis, kui halvemad aktiivselt juhitud fondid – need, mis turule pidevalt jalgu jäävad – indeksifondidega asendatakse. Tänu sellele kasvab järele jäävate fondijuhtide oskuste keskmine tase. Vulgaarselt väljendudes: turgu soperdavad käpardid jäävad lihtsalt tööst ja investorite rahast ilma. Turg muutub efektiivsemaks.

Mida efektiivsem turg, seda väiksem on tõenäosus, et aktiivne juhtimine annab parema tulemuse

Mida efektiivsem turg, seda raskem on aktiivsetel investoritel „turgu võita” ehk keskmisest paremaid tulemusi saavutada. Turu võitmine on nn nullsummamäng. Et sina oleksid keskmisest parem, peaks keegi teine olema keskmisest halvem. Mida populaarsem on aktiivne investeerimine, seda suurem on tõenäosus, et vähemalt pooled investorid on rumalamad kui sina. Kui enamik investoritest valib indeksifondi ja järele jäävad ainult üksikud kõrgelt kvalifitseeritud aktiivsed investorid (sest enamik teisi on juba töö kaotanud), siis toimub võistlus hoopis kõrgemal tasemel.

Teisisõnu: indeksi järgimine annab enamikule investoritest järjest suurema tõenäosusega parema tulemuse kui aktiivne juhtimine.

Kes peaks valima aktiivse, kes passiivse fondi?

Tõenäosus, et aktiivne juhtimine annab turu keskmisest parema tulemuse, kahaneb, aga ei kao muidugi kunagi. Et valida aktiivse ja passiivse fondi vahel, tasub endalt küsida mõned küsimused. Kui saad kõigile jaatavalt vastata, vali aktiivne fond. Kui vastus kasvõi ühele nendest küsimustest on “ei”, vali passiivne fond.

1. Kas sul on alust arvata, et sinu kogemused ja teadmised võimaldavad sul õigesti otsustada, milline fondijuht on parem kui teised?  
2. Kas sul on alust arvata, et just nende fondijuhtide seas, kelle hulgast sinul on valida, on mõni selline, kes on targem kui ülejäänud maailmaturg? Eesti keskmisest parem siin sind paraku ei aita, seda kinnitab meie pensionifondide säratu ajalugu…
3. Kui sul on alust arvata, et sinu fondijuht on targem kui ülejäänud turg, siis kas lisatootlus, mida tema tarkus võiks tuua, õigustab kõrgemaid tasusid? Täna on Eesti kalleimate ja soodsaimate pensionifondide kogukulu vahe hinnanguliselt ligi kaks protsenti. Turu keskmisest natuke kõrgema tootluse saavutamine on raske, aga aasta-aastalt keskmisest üle kahe protsendipunkti võrra parema tootluse saavutamine on juba väga, väga raske.  

Ühte asja tasub veel meeles pidada: väga suur osa maailma fondidest käitub ja on käitunud juba aastakümneid üsna sarnaselt indeksifondidega. Fondid püüvad erineda oma turu keskmisest võimalikult vähe. Lihtsalt sellepärast, et kaotus ei näe nii halb välja, kui kõik teised ka parajasti kaotavad. See nähtus – nn kapi-indeksifond – on tänu selgelt välja öeldud strateegiaga indeksifondide tulekule saanud ka finantsinspektsioonide tähelepanu objektiks. Paljud „aktiivselt” juhitud fondid ei erine tegelikult turuindeksist kuigi palju, kuid võtavad teenuse eest kõrget hinda. Ka Eestis on see probleem liiga vähe tähelepanu pälvinud.

Juhtivad majandusteadlased leiavad, et kõige targem on koguda pensioniks just madalate kuludega indeksifondis. Järjest rohkem USA investoreid on seda nõuannet kuulda võtnud – 2017. aasta lõpuks peaks juba pool nende investeeringutest olema indeksifondides.

Kas meie siin Eestis valime indeksifondi või suurte kuludega käsitsi juhitud fondi, mõjutab ainult meie pensionide suurust ja võib-olla kohalike fondivalitsejate kasumite suurust. Maailma väärtpaberiturgude arenguid meie tillukese riigi inimeste otsused ei mõjuta. Seega võib otsuse aktiivse ja passiivse strateegiaga fondi vahel julgesti teha üsna egoistlikel kaalutlustel.

See artikkel kuulub sarja “Mida fondijuht teeb ja kellele teda vaja on? Indeksifondid ja pikaajalise investeerimise ABC“

28. juuli 2017: Uuendus ja uus mängukalkulaator

Aitäh Tuleva liikmetele. Tänu meie ühistule teenisin ma ühe hiireklikiga 350 eurot. Te teate juba, et olete pannud Eesti pensionituru õiges suunas liikuma. Esimene passiivse investeerimisstrateegiaga pensionifond on nüüd olemas.

Mina juba tegin avalduse oma teise samba fondiosakute üleviimiseks LHV XL fondist indeksifondi. Teen lühikese analüüsi sellest liigutusest. See on heaks näiteks sellest, miks pensionifondide teenustasude suurus nii tähtis on.

Minu pension

Kuna avaldasin enne novembri lõppu selleks soovi, vahetab LHV 2. jaanuaril mu XL fondi kogunenud osakud indeksifondi osakute vastu. Järgmise nelja kuu vältel ehk selle ajani, mil plaanin oma pensionivara üle tuua Tuleva fondi, maksan ma haldustasu 0,39 protsenti senise 1,59 protsendi asemel.

Nelja kuuga säästan teenustasude arvelt ligikaudu 80 eurot. Säästetud summa hakkab mulle ka edaspidi tulu teenima. Kui turg kasvab keskmiselt viis protsenti aastas, on mul kolmekümne aasta pärast pensionile minnes puhtalt tänu nelja kuu teenustasu kokkuhoiule 350 eurot rohkem raha.

Uuendatud 28. juulil 2017: 

Nii. Kevadel tõin ma oma vara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionfondi. Poole aastaga olen maksnud valitsemistasu kokku 150 eurot vähem kui ma LHV vanas fondis oleksin maksnud. See 150 eurot teenib fondis mulle tulu – kui turud kasvavad lähema 30 aasta vältel keskmiselt 5% aastas, suurendab see tänane 150 eurot tulevikus minu pensionivara 700 euro võrra.

Kus on sinu II sammas täna? 

Kaalu nüüd, enne juuli lõppu, kas suunata oma pensionivara kallimatest fondidest kaasaegsesse, madalate kuludega indeksifondi. Kui teed selleks avalduse hiljemalt 31. juulil, vahetab pensioniregister sinu vana fondi osakud uute vastu septembri algul. Kui teed hiljem, aga enne 30. novembrit, siis vahetatakse sinu vana fondi osakud uute vastu alles tuleva aasta jaanuaris. See tähendaks, et peaksid neli kuud kauem kõrgemat valitsemistasu maksma. Otsustamisel arvesta järgmisega:

1. Tuleva ettepanekul on vanal fondivalitsejal nüüd keelatud võtta fondist väljumisel veel protsent sinu rahast viimaseks lõivuks. Fondivahetus ei lähe sulle midagi maksma.

2. Pensioniks kogumine on pikk mäng. Mitte keegi ei tea, milline Eesti pensionifondidest teenib lähikuudel või kogu sinu tööelu jooksul parimat ja milline halvimat tootlust. Tänu kordades väiksemale teenustasule on indeksifondidel teiste fondide ees siiski korralik edumaa. Näiteks Nordea A Pluss peab saavutama enne tasusid tervelt 1,2% kõrgema tootluse, et Tulevaga sammu pidada. LHV L ja XL peavad saama enne tasusid 1% kõrgema tootluse, et konkurentsis püsida.

3. Uuendasin ka kodukootud kalkulaatorit, mis keskendub just 4 kuu – ühe vahetusperioodi – kokkuhoiule. Sellega mängides saavad Eesti aktiivselt juhitud progressiivsete ja agressiivsete fondide kliendid lihtsasti arvutada, kui suur oleks sääst, vahetades kalli panga fondi Tuleva vastu. Lisaks arvutab kalkulaator, kui palju see sääst sinu pensioniks kasvab.

Siin on teenustasu säästu kalkulaator aktiivselt juhitud progressiivsete ja agressiivsete pensionifondide klientidele.

Arvutades kokku, kui palju pensioni teise samba tootlus on selle loomisest saadik alla jäänud maailmaturu keskmisele, selgub, et igaüks meist on kaotanud keskmiselt umbes 1000 eurot. See on raha, mis oleks võinud meile järgmiste kümnendite jooksul tulu teenida.

Kui midagi valesti läheb, on sellest hea õppida. On tervitatav, et ka poliitikud on pensioniteemalisse arutellu astunud.

Kedagi ei üllata, et meil tuleb pidevalt kriitiliselt hinnata, kas riik suudab ikka tagada tänastele maksumaksjatele antud pensionilubaduste täitmise. Küll aga on paljudele ehmatusena tulnud tõdemus, kui kalliks on juba tänaseks Eesti inimestele maksma läinud pensionifondide kõrged tasud ja madalad tootlused. Ehmatus põhjustab järske reaktsioone. Loodan ja usun, et Eesti valitsuse ministrid saavad aru, kui olulised ja pikaajalise mõjuga on pensionisüsteemi probleemid. Vajadusel tuleb süsteemi muuta, aga seda ei tohi teha süvenemata.

Tuleva liikmete palvel panen kirja paar mõtet seoses sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sel nädalal tehtud mõtteavaldusega. Olen nendega tutvunud Ärilehe vahendusel.

Tootlus paraneb, kui kulud kahanevad

Margus Tsahkna soovib, et teise samba tootlus paraneks.

Kellelgi Eestis ei ole tööriista, millega parandada maailma väärtpaberiturgude tootlust eeloleva sajandi vältel. Kontrollida saab kulusid. Maailma analüüsikeskuste uuringud näitavad, et just pensionifondide tasud mõjutavad inimeste teenitavat tulu rohkem kui miski muu.

Mu pulss kiireneb iga kord, kui kuulen mõnda fondijuhti rääkimas sellest, et kvaliteet on olulisem kui mõistlikud tasud. Pensionifondi kvaliteeti mõõdetakse tootluses ehk tulus, mis koguneb pensioniks säästva inimese kontole. Just kõrged kulud on üks põhjus, miks Eesti pensionifondide tootlus jääb turu keskmisele alla.

Et teha paremad pensionifondid, tuleb pankadel seega jõuliselt üle vaadata kõik kulud, mis liikmetele väärtust ei loo. Kallid reklaamikampaaniad ja komisjoni-jahil müügimeeste armee väärtust ei loo. Katsed ennustada turgude lühiajalisi liikumisi väärtust ei loo. Seda näitab nii maailma kui ka Eesti pensionifondide kogemus. Tuleva ülesanne on võtta neid õppetunde algusest peale arvesse.

Pensionivara Eestisse investeerimine võiks olla inimeste endi valik

Margus Tsahkna märgib, et osa pensionifondidesse suunatud rahast võiks investeerida Eesti majandusse.

Kuhu pensionivara paigutada, on osalt investeerimisstrateegia küsimus, osalt poliitiline otsus. Minu meelest peaks saama iga inimene ise valida. On häid põhjuseid, miks eelistada maailma väärtpaberiturge, ja on häid põhjuseid, miks investeerida kodu lähedale.

Ühest küljest, keskmise Eesti inimese vara on tahes või tahtmata avatud meie majandusruumi riskidele. Kui su kodu kuulub sulle, oled juba investeerinud Eesti kinnisvarasse. Kui oled ettevõtja või Eesti ettevõtte töötaja, mõjutavad sind kohaliku majanduse tõusud ja langused. Tasakaaluks võib olla mõistlik paigutada pensioni teine sammas tulu teenima maailma väärtpaberiturgudele.

Teisest küljest, mida paremini läheb Eesti majandusel, seda paremini elavad tõenäoliselt tulevikus meie pensionärid. Isiklikult investeeriksin hea meelega osa oma teise samba varast Eesti kinnisvaraprojektidesse, ettevõtete omakapitali, laenudesse jne.

Selleks peaks muutma seadust. Täna peab iga pensionifond olema valmis selleks, et vara ühe kuu jooksul maha müüa, sest investoritel on õigus kuuajalise etteteatamisega fondi vahetada. See tähendab, et pensionifondidel tuleb lõviosa rahast investeerida likviidsetesse, turul kaubeldavatesse väärtpaberitesse. Eestis lihtsalt pole piisavalt selliseid väärtpabereid, et riske mõistlikult hajutada.

Kui seadus seda soodustab ja meie liikmed nii otsustavad, lisab Tuleva edaspidi oma valikusse ka Eesti investeerimisfookusega pensionifondi. Mõned inimesed on huvi selleks juba avaldanud ja mina olen sellisest võimalusest huvitatud liikmete hulgas. Tuleva ühe tegevjuhina on minu ülesanne kõigepealt käivitada madalate kuludega passiivselt juhitud indeksil põhinevad pensionifondid. Sellised pensionifondid, mille kohta on maailmas tõestus, et need pakuvad just keskmisele pensionikogujale kõige paremat tootlust.

Kindlasti ei tasu leppida sellega, et fondivalitsejad esitlevad ennast Eesti majandusse panustajatena, kui neil on pisike osa varast seismas pangadeposiidis või kui nende portfellis on üksikud Baltikumi firmade aktsiad.

Kas lõpetada maksed teise sambasse?

Minister Tsahkna hoiatas, et kui fondide tootlused ei parane, peab mõtlema, kas üldse tasub sinna maksuraha suunata. Peaminister Taavi Rõivas on juba jõudnud kinnitada, et teine sammas ei kao.

See, milline osa pensionist peaks tulema riigieelarvest ja milline osa inimese isiklikult pensionikontolt, on ühiskondliku kokkuleppe asi. Maailmas on piisavalt juhtumeid, kus kogumispensionid on antud erakätesse ja siis jälle riigistatud. Selliste otsuste tegemiseks peaks siiski olema väga hea põhjus. Mina ei tea täna põhjust, mis sellist radikaalset muutust õigustaks. Küll aga saab valitsus teha tänast süsteemi paremaks – lisaks juba plaanis olevatele seaduse muudatustele saaks ja tuleks teha järgmist:

1. Avada turg väliskonkurentsile

On muidugi tore lugeda, et Tuleva pensionifonde oodatakse. Aga arvestades, et seni on teise samba suurimaks probleemiks järjest nõrgenev konkurents, peaks valitsus tegema kõik endast sõltuva, et soodustada ka teiste uute teenusepakkujate turule tulekut.

Rahvusvahelistel fondihalduritel võiks lubada pakkuda Eesti seadustele vastavaid fonde ilma Eestis eraldi tegevusluba taotlemata. Tavaliste investeerimisfondide puhul see juba on nii. Pole ühtegi head põhjust, miks need fondid ei peaks olema kättesaadavad pensionikogujatele.

Samuti peaksid kõik Euroopas depooteenust pakkuvad pangad saama depoopanga teenust pakkuda ka Eestis, ilma et peaksid selleks siin tütarpanga avama. Täna on Eestis ainult kaks depooteenust pakkuvat panka – turu avamise alternatiiv oleks nende teenustasumäärade piiramine seadusega.

Rahvusvahelistele teenusepakkujatele on oma turu avanud näiteks Rootsi ja sealsete pensionifondide keskmine haldustasu on 0,2% aastas.

2. Parandada teise samba pensionifondide läbipaistvust

Pensionikeskus peaks avaldama iga inimese individuaalse pensionikonto tegeliku tootlusmäära aasta baasil ja selle võrdluse inflatsiooni ning maailma kapitalituru indeksitega. See oleks pensionikeskusele lihtne tarkvaraarendusprojekt. Praegu kättesaadavaid andmeid kasutades läks mul oma pensionikonto tootluse arvutamiseks ja võrdlemiseks paar tundi aega. Pangad kaebavad, et Eesti inimesed on laisad ja ei tunne oma pensionivara käekäigu vastu piisavalt huvi. Mina arvan, et tööl käival inimesel ei ole lihtsalt võimalik võtta selleks regulaarselt vabu päevi.

3. Võimaldada kõigil pensionile suundujatel saada fondipensioni

Mitte kusagil maailmas ei suuda elukindlustusfirmad pakkuda pensionärile mõistlike kuludega kaitset selle eest, et ta elab kauem kui kestavad tema säästud. Täiuslikku lahendust siin pole. Kõikidest ebatäiuslikest otsustajatest teavad inimesed tõenäoliselt siiski ise kõige paremini, kuidas nad aastatega kogutud raha vanaduspäevil kasutama peaksid.

Kui Eesti valitsus seda ei usu, oleks tulnud algusest peale jätta pensionisüsteem ainult riigi kätesse. Kui riik eeldab, et inimene on elu vältel võimeline tegema mõistlikke otsuseid (näiteks valides sobivaima pensionifondi), siis miks peaks selleltsamalt inimeselt pensioniikka jõudes õiguse omaenda raha üle otsustada ära võtma?

Veel üks asi. Kui sa neid sõnu loed, oled vist põhjalik inimene. Kui sa veel seni pole jõudnud, siis ole hea, tutvu Tuleva eesmärkidega ja kui need sinu põhimõtetega sobivad, astu liikmeks. Meil on sind vaja.