Sandor Liive vs Indrek Holst. Kuvatõmmis Postimehe ülekandest Arvamusfestivalilt. Otsi täispikk video üles sellelt lehelt.
600 miljonit eurot meie II samba varast on võrreldes indeksiga kaduma läinud, ütles Tuleva asutajaliige Sandor Liive Arvamusfestivalil. SEBi pensionikindlustuse juht Indrek Holst leidis, et selline võrdlus on demagoogia.
Demagoogia või mitte, otsustad sina. Vaatame aga enne, mida Sandor mõtles.
Kohustuslik II pensionisammas käivitus 2003. aastal. Sellest ajast saadik on üle 600 000 inimese teinud II samba fondidesse sissemakseid kokku ligikaudu 2,3 miljardit eurot. See raha on tänaseks teeninud tootlust 350 miljonit eurot (1).
Hea uudis on, et oleme midagi teeninud, ehkki hinnatõusu arvestades on enamik pensionikogujad siiski kaotanud. Halb uudis on, et oleme teeninud natuke üle kolmandiku maailma aktsia- ja võlakirjaturgude keskmisest tootlusest.
Mis oleks, kui oleksime oma sissemaksed suunanud Eesti pensionifondide asemel hoopis näiteks Vanguard-i indeksifondi (2) ? Meie raha oleks siis kasvanud umbes 1 miljardi euro võrra. Täpsemalt 970 miljoni euro võrra – 620 miljonit eurot rohkem kui tegelikult oleme saanud.
Siin tekkiski Sandoril küsimus: kus on ülejäänud raha? Räägin teile, mida me Sandorigagi oleme arutanud.
Üle 200 miljoni läks teenustasudeks
Iga investeeringuga kaasnevad kulud. Näites kasutatud Vanguardi fondid võtavad igal aastal inimeste vara haldamise eest teenustasuks 0,28% protsenti nende vara väärtusest. Eesti pensionifondid on võtnud inimeste varast teenustasuks keskmiselt 1,5% protsenti aastas. Võib vaielda, miks Eestis on arenenud riikide ühed kõrgemad teenustasud. Fakt on see, et Vanguardile oleksime oma pensionivara haldamise eest maksnud 13 aasta jooksul alla 50 miljoni euro, aga Eesti pensionifondidele maksime 210 miljonit eurot.
Mis ülejäänud rahast sai, me ei tea
Liidame 350 miljonile eurole, mida inimesed teenisid, 210 miljonit eurot, mida pangad teenisid. Saame Eesti pensionifondide 13 aasta tuluks enne teenustasusid 460 miljonit eurot. Vanguardi fondi tootlus enne tasusid oli samal ajal 1,02 miljardit eurot. Mul pole infot, mille põhjal öelda, miks indeksifond rohkem kui kaks korda edukam oli. Aga võimalusi on põhimõtteliselt ainult kaks (või nende kahe võimaluse kombinatsioon).
Esimene võimalus: varjatud kulud
Eestis pole fondidel kohustust avaldada kogukulumäära ja ükski pank seda vabatahtlikult ka ei tee. Selle pärast me ei tea, kui kõrgeid teenustasusid maksame näiteks nendele allfondidele, kelle osakuid meie pensionifondide haldurid oma portfellidesse on valinud. Või millised on tegelikud tehingukulud, mis kaasnevad väärtpaberite ostu ja müügiga.
Niisiis, lisaks teenustasudele maksame kinni varjatud kulud. Mulle isiklikult meeldiks, kui fondivalitseja töötaks läbipaistvalt ja ei varjaks minu eest suurt osa nendest kuludest, mille mina oma taskust kinni maksan. Hiljuti avaldatud uuring hindas, et Eesti pensionifondide tegelik kulumäär on ligi 3% (3).
Teine võimalus: fondihaldurite halvad valikud
Erinevad uuringud on näidanud, et seitsmel kuni üheksal juhul kümnest ei suuda ennustamisega tegelevad fondijuhid pika aja vältel indeksifondidest paremat tootlust teenida. Eesti pensionifondide juhid pole siin erandiks.
Kui õiglase tasumäära üle võib vaielda, siis tootlusega on asi lihtsam. See on kas indeksist parem, umbes sarnane või halvem. Kaks kuni kolm korda väiksem tootlus on palju halvem.
Mida siit järeldada?
Minu meelest ei ole Eesti pensionifondide võrdlus indeksiga kohatu, sest ikka ja jälle näen LHV, SEB-i, Nordea ja Swedbanki esindajaid rääkimas, et kõrgeid tasusid tasub Eesti pensionifondide klientidel maksta fondijuhtide tarkade valikute eest.
Selle põhjal, et indeksifondid on seni olnud aktiivselt juhitud fondidest edukamad, ei saa ennustada, kuidas tulevikus läheb. Mina isiklikult eelistaksin pensioni koguda igal juhul indeksifondis. Kui ma lisaks tänasele 1600 liikmele veel 1400 mõttekaaslast leian, on see varsti mul võimalik.
Sina pead ise otsustama. Keegi ei oska sulle öelda, milliseks turgude keskmine tootlus järgmise paarikümne aasta jooksul kujuneb. Hea meelega aitan mõne teema või mõiste lahti harutamisel. Saada mulle e-kiri, kui sul on ettepanek, millest ma edaspidi blogis kirjutada võiksin.
Kui sa aga veel pole Tuleva liige, siis ühine meiega siin!
Kui tahad lihtsalt pensioni Tulevasse tuua, kasuta selleks meie juhendit – siis ei pea sa internetipangas ekslema.
(1) Kõik arvutused siin põhinevad 2003. – 2015. aasta statistikal. Allikad: pensionikeskus, statistikaamet ja Vanguard
(2) Vanguard Global Stock Index Fund Investor Shares (eur) + Vanguard Euro Government Bond Index Fund Investor Shares
(3) https://tuleva.ee//analuusid/betterfinance-eu-eesti-pensionisusteem-labipaistmatu-ja-tasud-korged/
