Kujuta ette, et vanaisa kingib lapselapsele sünnipäevaks mänguasjade asemel raha. Kuna laps ei kasuta raha kohe ära, tahad selle tema huvides tööle panna: näiteks investeerida raha indeksfondi, et see inflatsiooni tõttu väärtust ei kaotaks. Seaduse järgi on selleks praegu aga vaja kohtu luba.
Kõlab absurdselt? Minu arvates ka.
Õnneks on riik probleemi käsile võtnud. Justiits- ja Digiministeerium valmistab ette perekonnaseaduse muudatust, mis selle takistuse kaotab. Eelnõu kohaselt saab vanem edaspidi lapse nimel väärtpabereid osta ja müüa ilma kohtu nõusolekuta ka siis, kui investeeritakse lapse enda vara.
Eelnõu pole veel isegi Riigikogusse jõudnud, rääkimata vastuvõtmisest. Ma pole kindel, et seda enne valimisi jõutakse teha.
Seetõttu otsustasin käia seaduses nõutud teekonna läbi. Koostasin avalduse, et küsida kohtult nõusolekut oma lapse nimel investeerimiseks. Nagu seadus nõuab, pakkusin ise välja loa tingimused:
- investeerida võib ainult laiapõhjalisse aktsiatesse investeerivasse indeksfondi, mille tasud on alla 0,5% aastas;
- lapse nimel võib investeerida kuni 5000 eurot aastas;
- teenitud tulu peab jääma lapsele;
- nõusolek kehtib seni, kuni laps saab 18.
Maksin ära riigilõivu 10 eurot ja panin avalduse teele.
Kuidas menetlus käib?
10-eurose avalduse peale pandi käima terve masinavärk.
- Kohus määras lapsele advokaadi, et see seisaks lapse huvide eest ning argumenteeriks, kas lapse nimel ikka võib investeerida.
- Advokaadikulude katteks määrati lapsele riigi õigusabi. See tähendab, et advokaadi töötasu maksab kinni riik.
- Kohus pöördus ka kohaliku omavalitsuse lastekaitseametniku poole ning palus tema arvamust.
Menetluses suuri üllatusi ei olnud. Lapsele palgatud advokaat leidis, et vara paigutamine indeksfondi teenib rohkem lapse huvi, kui see seisaks lihtsalt kontol, täpselt nagu avalduses kirjutasin. Lisaks helistas mulle lastekaitsespetsialist ja uuris, miks ma avalduse esitasin. Ta oli üsnagi nõutu, kuidas tema saab sel teemal midagi arvata, sest lastekaitses ei tööta ju investeerimisspetsialistid. Meenutan, et mina lastekaitseametniku kaasamist ei nõudnud, seda soovis kohus. Ent lõpuks kinnitas ka kohalik omavalitsus, et ei näe avalduses ühtki asjaolu, mis viitaks lapse huvide kahjustamisele.
Umbes poolteist kuud pärast avalduse esitamist tegi kohus otsuse: avaldus rahuldati ning sain nõusoleku lapse nimel indeksfondi investeerida. Nimelt leidis kohus, et „vanemate hoolsuskohustus hõlmab lapse vara säilitamist ja võimalusel suurendamist.”
Kui palju see maksma läks?
Mul ei olnud raske kohtusse pöörduda. Kulutasin selleks paar tundi ning 10 eurot. Riigi jaoks tähendas see aga kohtuniku tööd, riigi kulul määratud advokaati ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti kaasamist.
Teades, kui koormatud on kohtunikud, kui kallid on advokaadid ning kui oluliste küsimustega tegelevad lastekaitsjad, pole ma kindel, kas avalduse esitamine oli mõistlik. Minu avalduse rahuldamiseks pidi kolm kõrgelt haritud spetsialisti tegema terve hulga tööd. Oma seaduskuuleka käitumisega põhjustasin riigile kulu.
Kui iga Eesti pere, kes soovib lapsele pikaajaliselt koguda, peaks sama tee läbi käima, tähendaks see tuhandeid tarbetuid kohtumenetlusi. Ja suure tõenäosusega oleks lõpptulemus peaaegu alati sama: lapse raha hajutatud indeksfondi investeerimine ei kahjusta tema huve.
Lihtsam olnuks ju silm kinni pigistada ja seadusest mööda hiilida, nagu on kuuldavasti seda paljud vanemad siiani teinud. Seetõttu loodan, et Riigikogu võtab siiski õige pea vastu seaduse, mis võimaldab lapse nimel investeerida ka ilma kohtu nõusolekuta.
Miks me sellest räägime?
Hakkasime Tulevas lapsele kogumise lahendust luues seda teemat uurima ning avastasime, et kõige suurem takistus ei ole tehnoloogia ega investeerimine, vaid kohtu loa nõue.
Lihtne ja madala tasuga kogumisvõimalus ei saa käia käsikäes kohustusliku kohtumenetlusega. Seetõttu loodame väga, et seadusemuudatus jõuab peagi Riigikogus vastu võtta.
Meie eesmärk on saada lapsele kogumise lahendus valmis veel juulikuus. Kui see teema sind huvitab, hoia Tuleva tegemistel silm peal.
