Mis tunne sul oleks, kui fondijuht, kelle sa oled palganud oma raha eest hoolitsema, ütleks: “Ma võiksin investeerida su vara väga tulusalt, aga ei tee seda, sest MINULE on see vähem kasulik kui sinu raha paigutamine vähem tulu toovatesse kohtadesse?”

Tõenäoliselt võtaksid sa oma raha sellise fondivalitseja käest ruttu ära.

Nii ongi Eesti inimesed teinud. Tänane Postimees kirjutab, et Eesti pankade investeerimisfondide äri õitseb tänu kohustuslikele pensionifondidele, aga vabatahtlikud aktsiafondid on kokku kuivanud. Kui 2007. aastal oli üle 30 000 inimese neisse paigutanud 1,2 miljardit eurot, siis tänaseks on investoreid jäänud vähem kui 8000 ning fondide maht on kahanenud kolm korda.

Aga mida peaks tegema riik, kes on sundinud meid andma selliste fondivalitsejate kätte ligi neli miljardit eurot?

Hoiatus kõlab hirmus ähvarduse moodi

LHV ja Swedbanki fondivalitsejate juhid “hoiatavad” tänases Äripäevas, et kui rahandusministeerium ei luba neil tulevikus võtta nii kõrget tasu kui varem, loobuvad nad parema tootlusega investeeringutest.

“Praegune täiendav reguleerimine paneb Eesti investeeringutele päris kindlasti piduri,” räägib LHV Varahalduse juht Mihkel Oja. Tema sõnul on kohalikud investeeringud kõrgema oodatava tootlusega ja seega võivad kaotajaks jääda just pensionifondide kliendid.

Hmm. Vaatame selle väite sisse.

Eesti inimesed on aastaid maksnud pankadele tasudeks kordades suurema osa oma kohustuslikest säästudest kui maailma pensionikogujad keskmiselt. Inimeste vara reaaltootlus on samal ajal pensionifondide käivitamisest saadik jäänud nulli lähedale. Mida kõrgemad tasud, seda kehvem tootlus – seda kinnitavad nii meie pensionifondide kehvad tulemused kui ka maailma investeerimisfondide võrdlus.

Tasud langevad arenenud riikide tänasele tasemele alles seitsme aasta pärast

Rahandusministeerium on probleemi luubi alla võtnud ja plaanib vähehaaval langetada seadusega lubatud fonditasude ülempiiri. Kava jõustumisel jõuab keskmine valitsemistasu seitsme aasta pärast lõpuks OECD riikide praegusele keskmisele tasemele.

700 000 teise sambaga liitunud inimesele on see kahtlemata rõõmustav uudis, aga pensionifondide vastuseis on samas mõistetav, nendib ajakirjanik Birjo Must Äripäevas. Muudatuste tulemusena kahaneks fondivalitsejate tulu 2026. aastaks praegusega võrreldes pea poole võrra.

(Ainuüksi eelmisel aastal maksid Eesti pensionikogujad oma varast fondivalitsejatele tasudeks 37 miljonit eurot.)

Aga kas peaksime muret tundma, et seni niigi maailma keskmisest oluliselt kehvemate tulemustega pensionifondid nüüd oma hoiatuse teoks teevad ja teadlikult kõrgema tootlusega investeeringutest loobuvad?

Tasude langetamine tegelikult investeeringuid ei mõjuta

Rahandusministeerium on leidnud, et tasu alandamine ei tohiks tegelikult muuta pensionifondide investeerimisstrateegiat. Sest enamus tulust, mida pangad valitsemistasudena teenivad, ei kulu nagunii turuanalüüsile ega kasulike investeerimisvõimaluste otsimisele, vaid hoopis müügikuludeks ja kasumiks.

Teisisõnu – kui tasud langevad, tuleb fondivalitsejatel kokku tõmmata turunduskulud, mis investoritele mingit väärtust ei loo. Meid ähvardab oht näha vähem reklaame, mis kujutavad näitlejatest “pensionäre” palmi all. Vähem müügimehi ostukeskustes jalus. Õnneks pole mingit põhjust, miks fondijuhid ei peaks suutma teha osakuomanike huvides parimaid investeeringuid ka siis, kui nende tööandja kasumimarginaal langeb 55% pealt näiteks 30%-le.

Aga kuidas toimida, kui mõni fondijuht ikkagi ähvardab kasulikud investeeringud tulevikus tegemata jätta? Siin on riigil kasutada samad vahendid, mis muudegi finantssektori rikkumiste puhul.

Mida teha, kui fondijuht ei tegutse osakuomanike huvides?

Kui fondijuhid tegelevad investeerimise asemel peamiselt reklaamiga või annavad emapanga kasumiks ära nii suure osa kogutud valitsemistasudest, et inimeste raha eest hoolitsemiseks ei jätku, peab finantsinspektsioon neile nende kohustusi jõuliselt meelde tuletama.

Kui kohalikud pangad püüavad riiki hoiatusteks maskeeritud ähvardustega nurka suruda, tuleb avada turg väliskonkurentsile. Ja alati on riigil võimalus ka pensionivarade haldamine ise üle võtta, nagu seda on väga edukalt teinud Rootsi või nagu riik seda aastaid tegi Eesti krooni kattevara haldamisega.

Rahandusministeerium on seadnud meie õhukesse pensionisambasse raha kogumisele lõpuks selge ja ühese eesmärgi: maksimaalne tootlus. Tore on, kui kogumisega kaasnevad ka muud hüved, aga need ei tohi tulla pensionikoguja vara kasvu arvelt.

Iseküsimus on: millistest “kõrgema oodatava tootlusega kohalikest investeeringutest” LHV üldse räägib? Seni on suurim osa Eesti sildi all reklaamitud investeeringutest tähendanud lihtsalt odavaid laene, mis pensionikogujale annavad pärast valitsemistasu ja inflatsiooni maha arvestamist negatiivse tootluse.

Loe ka:

Head Tuleva pensionifondide osakuomanikud ning Tuleva liikmed! Täna võib täie kindlusega öelda, et paar aastat tagasi 22 asutajaliikme poolt välja käidud idee – kui piisav hulk inimesi seda soovib, siis saame teha pensionifondi ilma vahemeeste abita – on reaalsuseks saanud.

Tuleva pensionifondid käivitusid 28. märtsil 2017 aastal ja selle aruande kirjutamise seisuga kogub nendes oma II samba pensionit üle 6000 inimese.

Tuleva pensionifondide eesmärgiks on saavutada võimalikult madalate kuludega maailmaturu keskmine tootlus. Andmeanalüüsil põhinevad uuringud näitavad, et madalate kuludega laiapõhjalist indeksit järgivad fondid annavad enamikul juhtudel pensionikoguja jaoks pikaajaliselt parima tootluse.

Tuleva pensionifondide tootlust mõjutavad seetõttu kaks peamist faktorit:

• milliseks kujuneb maailmaturgude tootlus ja
• kui hästi (ehk kui madalate kuludega) õnnestub meil maailmaturu tootlust järgida.

Maailmaturgude tootlus

Lõppenud aasta oli eurodes arvet pidavale investorile üsna tavaline. Tema globaalne aktsiaportfell tootis veidi rohkem, kui ajalooliselt tavaks olnud – ligi 9%. Tema globaalse võlakirjaportfelli väärtus seevastu vähenes üle 5%, kuna euro tugevnes teiste valuutade suhtes. Investori portfell, kes oli paigutanud 75% varast aktsiatesse,  tootis möödunud aastal seega veidi üle 5% tulu.

Globaalse aktsiaportfelli tootluse näitajana oleme kasutanud MSCI ACWI ja võlakirjaturu näitajana Bloomberg Barclays Global Aggregate indeksit. Need indeksid sisaldavad endas enamikku maailmas kaubeldavaid väärtpabereid (turuväärtusega kaalutuna) ning nende tootlus on seega hea mõõdik keskmise tulu kohta väärtpaberiturgudel.

Viimase 15 aasta jooksul on ülal mainitud maailmaturu portfell tootnud veidi üle 7% aastas (täpsustuseks – graafiku aluseks oleva portfelli aktsiate ja võlakirjade osakaalud viiakse iga aasta alguses jälle 75/25 peale). Sellise riskiga portfell sobib enamikule Eesti tänastest kohustusliku kogumispensioni kogujatest (üle 80% II sambasse paigutatud rahast kuulub inimestele, kellel on pensionieani rohkem kui 10 aastat).

Võrdluseks: Eesti pensionifondide osakute tootlust kirjeldav indeks EPI on sama aja jooksul kasvanud keskmiselt 3,7% aastas. Eesti pensionifondide mahajäämus maailmaturu keskmisest võib olla põhjustatud nii kõrgetest kuludest kui ka sellest, et pensionikogujate raha ei ole olnud maksimaalses ulatuses aktsiaturule investeeritud, seda eriti viimase 10 aasta jooksul.

Meie Tulevas ei tea, milline saab olema maailmaturu tootlus järgmistel aastatel või aastakümnetel. Me oleme Tuleva pensionifondid teinud lähtuvalt eeldustest, et pika aja jooksul on riskantsed aktsiad tootlikumad kui riskivabad võlakirjad ning turu ülekavaldamise katsed ei anna tulemust. Need eeldused põhinevad maailma juhtivate analüüsifirmade uurimustel. Vaata näiteks ajaloolisi väärtpaberiturgude tootlusi Credit Suisse andmebaasist ja aktiivse fondijuhtimise tulemusi Standard&Poors’i SPIVA veebilehelt.

See, kui lähedale maailmaturu keskmisele Tuleva pensionifondide investorite tootlus jõuab, sõltub sellest, kui täpselt õnnestub Tuleval maailmaturu keskmist iseloomustavat indeksit või indekseid jäljendada. Kõige olulisemad siinjuures on fondi jooksvad kulud.

Tuleva pensionifondide jooksvad kulud koosnevad kahest komponendist:

• valitsemistasu ja 
• nende fondide jooksvate kulude määr, kuhu Tuleva pensionifondid raha edasi paigutavad ja tehingukulud, mida Tuleva pensionifondid peavad maksma nende fondide osakute ostmisel ja müümisel.

Tuleva pensionifondid alustasid 0,34% valitsemistasuga. Meie algne äriplaan nägi ette 0,5% valitsemistasu, aga fondide ettevalmistamise käigus jõudsime järeldusele, et suudame kohe algusest ka madalama valitsemistasuga jätkusuutlikult tegutseda.

Tuleva Fondid AS finantstulemused

Periood 22.09.2016 – 31.12.2017 oli Tuleva Fondid AS jaoks käivitusperiood – valmistasime ette pensionifondide registreerimiseks vajalikud load ja dokumentatsiooni ning ehitasime üles IT lahenduse. Asutamisperioodi kulud jagunesid gruppide lõikes järgnevalt:

2018 a jaanuaris-veebruaris ehk nüüd, kui asutamisperiood on läbi, kulus valitsemistasu 0,34%, mida me kõik oma raha eest hoolitsemise eest Tulevale maksame, järgmiselt:

Meie püsikuludele lisandub alanud aastal veel põhivara – Tuleva IT süsteemi amortisatsioon. Meie algne äriplaan ei näinud üldse ette IT-süsteemi investeeringuid. Lihtne veebileht oli meil olemas ja liikmed pidid oma pensionifondi Tulevasse vahetama internetipanga vahendusel.

Fondivalitsejat tehes saime aru, et meil on potentsiaali jõudmaks palju suurema hulga inimesteni kui fondide käivitamisele kaasa aidanud 3000 Tuleva liiget. Samas näitab Eesti pensionifondide senine kogemus, et pensionikogujatel on raske keerulises süsteemis orienteeruda ning seetõttu toimub enamus pensionifondi vahetusi müügiesindaja survel pangakontoris või ostukeskuses. Sõltumatu Pensionikeskuse veebilehe kaudu tehti nt 2016. aastal alla 0,5% kõikidest pensionifondide vahetuse ja valiku avaldustest.

Me võtsime endale eesmärgiks teha selline veebikeskkond, kus iga inimene, kes natukenegi säästmise vastu huvi tunneb, saaks teha informeeritud valiku ning selle ka sujuvalt täide viia ehk avaldused meie kaudu ära esitada.

Pikaajaliste säästutoodete pakkumine läbi interneti on keeruline ülesanne, mille kallal näevad vaeva parimad fintech’i ettevõtted. Kuidas teha kasutajale lihtsaks keerulised valikud investeerimismaailmas, kus tänased teenusepakkujad kõrgete tasude õigustamiseks kogu valdkonda suure müstikaga täidavad?

Me leidsime Tuleva liikmete seast arendustiimi, kes meie IT lahenduse disainisid, ehitasid ja suure hulga kasutajate peal läbi testisid. Alguses nädalaste sprintidega ning hiljem oma päristöölt pikema palgata puhkuse käigus.

Lisaks pidime ületama ka teele ootamatult saabunud takistuse Pensionikeskusega. Me lootsime alguses, et meie veebilehel saavad soovijad täita ära fondi valiku- ja vahetusavalduse ning selle siis digiallkirjaga lihtsalt Pensionikeskuse e-mailile saata – täpselt nii nagu seadus seda sel hetkel lubas. Paraku keeldus Pensionikeskus sellisel kujul avaldusi vastu võtmast ning ükski kontohalduritena tegutsevatest pankadest ei olnud seda samuti nõus tegema.

Meil õnnestus aidata Rahandusministeeriumil näha seaduse muutmise vajadust ning võimaldada ka fondivalitsejal lisaks pankadele taotleda kontohalduri staatust. Alates novembrist oleme ametlikult ka kontohaldurid – see tähendab, et võime soovijate avaldusi fondi valikuks ja vahetamiseks vastu võtta ja Pensionikeskusse saata. Kontohalduriks saamise tasu ja vajaliku liidestuse ehitamine Pensionikeskuse üsna aegunud infosüsteemi olid lisakulud, mille kasulikkuses Eesti pensionikogujatele me sugugi kindlad ei ole, aga mis osutusid vältimatuks.

Kokku investeerisime 2017. aastal oma IT süsteemi – veebilehest kuni kontohalduseni – ehitamisse ligi 170 000 eurot. Selle süsteemi amortiseerimine lisab meie püsikuludesse alanud aastal veidi üle 5200 euro kuus. Mis kasu me sellest saanud oleme?

2017. aasta üheksa kuuga liitus Tuleva pensionifondidega lisaks fondide käivitamise hetke liikmetele ligi 3500 uut inimest. Sealhulgas on küll umbes 700 noort, kes on loosiga suunatud meie konservatiivsesse fondi, aga vähemalt 2800 inimest on saanud info ja teinud otsuse Tuleva pensionifondi kasuks peamiselt meie veebilehe kaudu. Tänu sellele oleme algsest äriplaanist kiiremini jõudnud fondi mahuni, kus valitsemistasu katab ära meie jooksvad kulud.

Tulevikuplaanid

Alanud aastal jätkame tööd selle nimel, et Eesti inimeste võime pensionisüsteemis häid valikuid teha kasvaks – seeläbi kasvab ka Tuleva pensionifondide maht. Tuleva pensionifondide investeerimisstrateegia keskendub ühele: anda teadliku valiku teinud inimestele parimad eeldused pikaajalise tootluse maksimeerimiseks.

Otsime ka kuluefektiivseid võimalusi alustada täiendava kogumistoote pakkumist. Kõige lihtsam viis seda teha oleks võimaldada inimestel teha vabatahtlikke täiendavaid sissemakseid II samba fondidesse. Selleks tuleb muuta seadust – nii sissemaksete kui väljamaksete osas. Oleme vastavad ettepanekud Rahandusministeeriumile teinud. Alternatiivina paneme kokku ka III samba fondi äriplaani ning analüüsime selle elluviimise võimalusi ja riske.

Tuleva Fondid AS 2017 bilanss ja kasumiaruanne on siin ning aruanne täispikkuses siin. Meie mõlema pensionifondi tulemused on ka eraldi kokku võetud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi aastaaruandes ning Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi aastaaruandes.

Tuleva ühistu aastaaruanne ootab veel nõukogu ning seejärel ühistu liikmete heakskiitu.

Koos Tuleva ühistu liikmetega võivad meie pensionifondides raha koguda kõik Eesti inimesed. Olles valinud Tuleva kaasaegse, madalate kuludega pensionifondi, ei ole kellelgi kohustust ka ühistu liikmeks astuda. Aga kutsume sind meie liikmeskonnaga ühinemist kaaluma, sest just liikmena saad ise kõige rohkem Tuleva tegevusest kasu ja aitad kaasa, et pensionisäästudest saaksid maksimaalse tulu eelkõige inimesed, mitte finantssektori ettevõtted.

Suurbritannias tagastavad fondivalitsejad investoritele kümneid miljoneid eurosid aktiivse fondijuhtimise eest võetud tasu, sest finantsjärelvalve leidis, et salaja juhiti fonde passiivselt. Better Finance märgib, et ka enamus Eestis tegutsevaid pankade pensionifonde võib olla tegelikult passiivselt juhitud.

Briti investorid saavad raha tagasi

Suurbritannia finantsjärelvalve on juba sundinud 64 fondivalitsejat tagastama inimestele kokku ligi 37 miljonit eurot. Samuti peavad fondivalitsejad muutma oma turundusmaterjalides reklaamitud väiteid aktiivsest juhtimisest, kui nende fondid tegelikkuses järgivad investeerimisel lähedalt võrdlusindekseid.

Teiste hulgas tunnistas hiljuti ka Lloyds Bank, üks Briti suurimaid fondivalitsejaid, et tagastas osa investoritelt võetud valitsemistasust.

Kapi-indeksifondid on levinud probleem

Varjatult passiivselt juhitud fondide ehk kapi-indeksifondide probleem on maailmas hästi teada. Ligi 4000 Eesti pensionikogujat ühendav Tuleva loodab, et suuremate riikide finantsjärelvalvete eeskujul astuvad peatselt ka Eesti Finantsinspektsioon ning Rahandusministeerium meie inimeste kaitseks välja.

2016. aastal avaldas Euroopa Väärtpaberiturujärelvalve (ESMA) uuringu, mille järgi ligi kuuendik turul pakutavatest fondidest on kapi-indeksifondid. Nii nimetatakse selliseid fonde, mille osakuhinna kõikumine sarnaneb kahtlaselt täpselt laialtlevinud turuindeksi liikumisega, aga mida investoritele reklaamitakse kui “aktiivselt juhitud” fonde.

ESMA on palunud Euroopa Liidu liikmesriikide finantsjärelvalvetel oma riikides tegutsevate kapi-indeksifondide probleemi lähemalt uurida ja eksitava info levitajad vastutusele võtta. Norra ja Rootsi finantsjärelvalved on juba teatanud, et ESMA uuringus kahtluse alla sattunud fondide seas oli muuhulgas Nordea, Swedbanki ja mitme teise fondivalitseja fonde.

Better Finance: enamus Eesti pensionifonde on tõenäoliselt passiivselt juhitud

Kas see puudutab ka Eestit? Euroopa investorite ja finantsteenuste kasutajate ühendus Better Finance leiab, et jah.

Eesti pensionifondidest lausa enamiku tulemused liiguvad käsikäes nende benchmark indeksitega ehk vastavate varaklasside turu keskmistega, seisab mullu avaldatud raportis. “See annab märku, et enamik fonde (välja arvatud LHV) on passiivselt juhitud,” kirjutab Better Finance. Enamiku all peab Better Finance niisiis silmas Swedbanki, SEB ja Luminori (varem Nordea) pensionifonde.

Miks selline kahtlus tekib? Võrdle ise – kui pensionifondi osaku hind kõigub koos indeksiga, võib karta, et see pole kokkusattumus. Pildil on kolme Eesti pensionifondi osaku puhasväärtuse graafik. Neist üks on indeksifond ja kaks reklaamivad ennast kui “aktiivselt juhitud” fonde.

Statistikud võivad välja arvutada, kui suur on tõenäosus, et kahe iga päev aktiivseid valikuid tegeva fondijuhi otsuste tulemusel portfelli sattunud väärtpaberite hinnad kõikusid juhtumisi täpselt samamoodi kui passiivselt juhitud indeksifondi portfell. Ja kui suur on tõenäosus, et kõrgema tasuga aktiivselt juhitud fondide tootlus jäi indeksifondi omast maha just umbes teenustasu vahe võrra?

Kuidas me teame, mis on pensionifondi toimeaine?

Pensionifondi, nagu teisi investeerimisfonde valides on pahatihti väga keeruline aru saada, mida fondijuht ikkagi sinu raha kasvatamiseks täpselt teeb.

Ravimipakend peab alati sisaldama toote brändi kõrval ka toimeaine nime. Peavalu puhul toob leevendust ikka kas 200, 400 või 600 milligrammi ibuprofeeni. Just selle info järgi saame valida parima hinnaga tableti, mis toimib. Lihtne: kümne 400 milligrammi sisaldava tableti eest ei ole mõtet maksta rohkem lihtsalt sellepärast, et pakend on punast värvi.

Pensionifondi “toimeaine” kindlaks määramine on oluliselt keerulisem. Fondivalitsejate reklaamid räägivad räägivad “kogemusest”, “kvaliteedist” või mõne minevikuperioodi tootlusest, mil just sellel fondil läks hästi. Prospektid loetlevad lehekülgede kaupa finantsinstrumente ja riike, kuhu fondivalitseja võib, aga ei pea investeerima. Kas ja kuidas need toimeained pensionifondi väärtust tulevikus kasvatavad, on ebaselge.

Mõnikord on abi fondivalitseja senise tegevuse aruannete lugemisest. Eriti siis, kui fondi osaku väärtus on viimasel ajal langenud, annavad fondijuhid väga konkreetseid põhjendusi – negatiivse tootluse põhjustas maailma väärtpaberiturgude üldine langus (1).

Eesti fondivalitsejate puhul tuleb tõdeda, et aktiivsele juhtimisele ei kulu just palju.

Aruandeid analüüsides tasub jälgida ka seda, millele fondivalitseja ise raha kulutab. Eesti fondivalitsejate puhul tuleb tõdeda, et aktiivsele juhtimisele ei kulu just palju.

Kuni kolmveerand kuludest moodustavad müügikulud ning emapangale tuluks makstav lõiv. Palkadele kulub kokku vähem kui 10% valitsemistasust – kas turuanalüüsiga tegelevad töötajad saavad hästi tillukest töötasu või neid lihtsalt pole? Teisisõnu, kui mõnele tegevusele raha ei kulu, siis kas võib olla, et selle tegevusega ei tegeleta?

Nii Euroopa ja Suurbritannia finantsjärelvalved kui ka Better Finance kahtlustavad paljude fondide puhul just viimast: suurel osal fondidest pole “toimeaineks” mitte fondijuhi valikud, vaid maailmaturu keskmine tootlus. Indeksifondid pakuvad just sedasama – ausalt ja avalikult. Ja mis peamine, odavalt. Sest kallima ravimireklaami lubadusi uskudes võidki tänu platseebo-efektile ennast paremini tunda, aga indeksit järgiva fondi puhul tähendab kõrgem tasu paratamatult kehvemat tulemust, olgu fondijuhi pilk turundusvoldiku fotol nii veenev kui tahes.

Mida see sinu jaoks tähendab?

Turu keskmine tootlus on tegelikult väga kvaliteetne toimeaine. Maailmas ei ole tõestust, et aktiivne fondijuhtimine suurendaks investori võimalusi saavutada paremaid tulemusi.

Enamik aktiivselt juhitud fonde jääb hoopis pikas plaanis passiivselt juhitud fondidele alla. Aga erandeid on ka: aktiivselt juhitud fondis on alati väike võimalus, et fondijuhi valikud toovad sulle keskmisest hoopis suurema tootluse. Passiivselt juhitud fondis tagatud turu keskmise lähedane tootlus – ei vähem ega rohkem, eeldusel et fondi kõrged tasud tootlust ära ei söö.

Siia ongi koer maetud. Kui “aktiivselt juhituna” reklaamitud pensionifond võtab sinult igal aastal rohkem tasu kui maksaksid ausas passiivselt juhitud fondis ehk indeksifondis, kaotad edumaa, mille indeksifondi madalad kulud sulle annavad.

Seega: maksa ainult selle eest, mis sinule väärtust loob. Fondijuhi tarkust kiitvate ja ilusat elu lubavate reklaamikampaaniate eest maksad sina, aga väärtust need sulle ei loo. Pankade omanikele makstava kasumiga on samamoodi. Vali nende pensionifondide seast, mille kogukulu ehk jooksvad kulud (valitsemistasu ja varjatud kulud kokku) ei ületa 0,5%.

Kuidas pensionifondi valida?

Tuleva lõid pensionikogujad ise, et luua endale ja teistele Eesti inimestele eeldused saada igast säästetud eurost tulevikus maksimaalset kasu. Käivitasime endi jaoks päris oma pensionifondid, mis on vanadest pankade fondidest kordades madalama tasuga. Lisaks teeme koostööd riigiasutustega, et seadused meid kõiki paremini kaitseksid, ja teeme teavitustööd, et kõik pensionikogujad saaksid iseseisvalt teha teadliku valiku.

Loe läbi lihtsad põhimõtted, mis aitavad valida sulle sobivaima teise samba pensionifondi. Klõpsa õigel nupul:

(1) Vaata näiteks Swedbank K3 fondi 2008. aasta aruannet või SEB Progressiivse Pensionfondi 2011. aasta aruannet. SEB: “Fondi varade hinnamuutuse ja selle kaudu fondiosaku puhasväärtuse peamiseks mõjutajaks on rahvusvaheliste finantsturgude kaudu arengud laiemalt maailmamajanduses ning ka kitsamalt fondi investeeringute sihtturgudel.”

Kui riik sunnib inimesi teise pensionisambasse raha panema, peavad poliitikud ja ametnikud ka kaitsma inimeste huve. Aga kui poliitikud pensionikogujaid ei esinda, tuleb kogumine muuta vabatahtlikuks, leiab Tuleva asutaja Indrek Neivelt.

Indrek Neivelti päevakommentaari tekst Vikerraadio 13. veebruari Uudis+ saatest – tegu on loomulikult isikliku seisukohaga:

Viimasel ajal on ajakirjanduses palju kõnepinda leidnud meie pensionisüsteem ja ka meie madal sündimus. Sellesse diskussiooni on minu arvates toonud kõige rohkem värskeid tuuli Kristjan Järvan. Kõigepealt näitasid nad koos Raul Eametsaga arvude keeles, et laste kasvatamine on ühiskonna seisukohalt kõige tähtsam. Ühesõnaga nad tõestasid seda, mida me ju kõik intuitiivselt tunnetame. Aga vahetevahel on sellistest arvutustest kasu. Lisaks selgitas Kristjan Järvan nädalapäevad tagasi oma Eesti Päevalehe artiklis meie pensionisüsteemi jätkusuutmatust ja uue mõttena tõi diskussiooni fondi tootluse võrdlemise palgakasvuga.

Pensionifondide tootlusi tuleb võrrelda palgakasvuga

Tunnistan, et ka minule oli värskendav lugeda mõtet, et pensionifondi tootlusi tuleks võrrelda mitte ainult inflatsiooniga, vaid ka palgatõusuga. Olen seoses Tuleva pensioniühistuga viimasel kahel aastal pensioni teemadega palju tegelenud, aga selliselt ei olnud ma veel teemale lähenenud. See statistika on kõikidest eelnevatest veelgi karmim ja seab meie pensionifondid veelgi halvemasse valgusesse. Alates kohustusliku kogumispensioni loomisest on pensionifondide tootlused jäänud palkade kasvule alla keskmiselt 5% aastas. Ja kui me usume Rahandusministeeriumi prognoose, siis ka edaspidi ületab palgakasv inflatsiooni üle kahe korra.

Statistika on veelgi karmim ja seab meie pensionifondid veelgi halvemasse valgusesse. Tootlused on jäänud palkade kasvule alla keskmiselt 5% aastas.

Need ei ole just eriti head uudised meie pensionikogujatele. Kui seni võrdlesime me oma pensionifondide tootlusi peamiselt inflatsiooniga, siis õigem oleks lisada võrdlusesse ka palgakasv. Kui palgakasv ületab inflatsiooni, siis on pensioni kogumise esimestel aastatel nende maksete mõju meie poolt pensioniks kokku korjatavale rahale suhteliselt väike.

See, et teine sammas ei ole piisav, ei ole uudis. Meie pensionifondide esindajad on korduvalt rääkinud, et teisest sambast ei piisa ja vaja oleks paigutada ka kolmandasse sambasse. Nad on lähenenud probleemile väga fondide keskselt.

Miks poliitikud ei esinda pensionikogujaid? 

Olen kaks aastat vahelduva eduga pensioni teemaga tegelenud ja mind on kogu aeg üllatanud, kui vähe läheb pensioni kogumine korda meie poliitikutele ja ministeeriumite töötajatele. Pensioni maksmine tänastele pensionäridele on paljude parteide lemmikteema, aga tänaseid pensionikogujaid ei taha keegi esindada. Sest kuidas muidu seletada fakti, et me seniajani maksame pensioni kogumise ajal kolm korda rohkem tasusid kui oleks mõistlik, ning et hiljem pensionile jäädes saame kätte kolmandiku võrra vähem kui saab sama rahasumma kokku korjanud rootslane? Me räägime pensionifondide tasudest juba kaks aastat, aga midagi ei ole ju suurt muutunud. Ainult fondide vahetamine on odavamaks läinud.

Mind on üllatanud, kui vähe läheb pensioni kogumine korda meie poliitikutele. Kuidas muidu seletada fakti, et me maksame kolm korda rohkem tasusid kui oleks mõistlik?

IRL-i juht Helir-Valdor Seeder avaldas arvamust, et riigipoolsed maksed pensioni teise sambasse tuleks lõpetada. See mõte tehti kiiresti maatasa. Meile tehti selgeks, et see tänane süsteem on parim, ja ka seda, et inimest ei saa pensioni kogumisel usaldada. Seega on tegemist paradoksaalse olukorraga: meid pensionikogujatena ei saa usaldada, aga samas meie poolt esindama valitud rahvasindajad ei kaitse mitte meie huve, vaid hoopis fondihaldurite huve.

Tegelikult poliitikud eksivad, kui nad arvavad, et inimesi ei saa pensioni kogumisel usaldada. Pensioni peale mõtlemine läheb inimestele väga korda. Minuealised arutavad sellel teemal üsna tihti. Mõned eelistavad investeerida kinnisvarasse, mõned fondidesse ja mõned loodavad laste peale. Aga olgem ausad: ka siinsesse kinnisvarasse investeerimisel loodame me tegelikult peamiselt just laste peale. Sest kinnisvara hinnad tõusevad ainult siis kui inimesi sellesse piirkonda juurde tuleb. Ehk siis jällegi jõuame me tagasi laste juurde.

Andkem inimestele rohkem iseseisvust

Pensioniks kogumine ei pea olema kohustuslik. Poliitikud on pannud meile seadusega kohustuse, et me peame iga kuu kuus protsenti raha kõrvale panema ja andma selle mõnele fondihaldurile investeerimiseks. (NB! Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%). Samas ei ole meile pandud kohustust, et meil peab olema vähemalt kaks last.

Minu arvates ei ole need asjad tasakaalus. Kohustuslik teine sammas tuleb muuta vabatahtlikuks. Sellest kuuest protsendist oleks noorele perele palju abi. Esimestel tööaastatel kui palk on veel väike ja palju raha läheb laste kasvatamisele, on raha kõrvale panemine väga raske. Ja vanemaks saades võib investeerida kas kinnisvarasse või fondidesse ja samuti ei ole kuus protsenti piir. Võib investeerida ka palju rohkem. Aga vastutus enda elu ja tuleviku ees läheb siis inimesele endale. Lisaks alaneksid ka meie kõrged tööjõu maksud.

Andkem inimestele rohkem iseseisvust. Koos iseseisvusega tuleb ka vastutus. Mida rohkem meie poolt valitud rahvaesindajad meie elu ära reguleerivad, seda vähem me ise mõtleme ja vastutame. Aga nagu me teame, on vaba inimene loomingulisem ja produktiivsem.

Tahaks rohkem iseseisvust ja sellega kaasnevat vastutust. Riikliku iseseisvuse sajandal aastapäeval ei ole seda palju küsida.

Loe, millised lahendused Tuleva on poliitikutele välja pakkunud: