Eesti jälle kõige kehvem – kuidas paremini saaks?

Eelmine aasta oli kehv pensionikogujatele üle Euroopa, aga kõige sügavamas miinuses lõpetasid Eesti pankade kolmanda samba fondid, vahendas ERR eile Better Finance’i iga-aastase raporti tulemusi.

Eesti silmapaistvalt kehv saavutus jõudis ka Financial Times-i veergudele.

Meie pankade juhitud fondide inflatsiooni ja tasude järgne tootlus oli investorkaitse organisatsiooni Better Finance andmeil 2018. aastal -9,8 protsenti. Teistes Euroopa Liidu riikides kõikus reaaltootlus nullilähedasest Austrias kuni -6,6%ni Lätis.

Mida need sünged numbrid meile räägivad?

Kõigepealt kõige tähtsam, mida ei tohi unustada meie, kes me nüüd Tuleva kolmanda samba fondis kogume: aktsiate hinnad kõiguvad. Neisse on mõistlik investeerida pikaajaliseks kogumiseks mõeldud raha.

“Aktiivne juhtimine” kogujat ei kaitse

Mäletate jutte, et aktiivse juhtimise eest tulebki rohkem maksta: ettenägelik fondijuht tõmbab õigel ajal pidurit ja kaitseb meie raha turgude tormide eest? Vastupidiselt pankade lubadustele kukkus see lootus vähemalt 2018. aastal kolinal läbi.

Kõrged teenustasud ning keerulised ja läbipaistmatud tooted viivad madala tootluseni.

See ei tule vast üllatusena. Ka Better Finance’i raport toob taaskord välja, et enamus Eesti pensionifonde on kahtlaselt kapi-indeksifondide moodi – tegelikult passiivselt juhitud, ehkki pangad müüvad neid “aktiivselt juhitud” fondide sildi all.

Kapi-indeksifondide tootlus kujuneb lihtsalt ja jääb paratamatult ausate, madalate kuludega indeksifondide tootlusele alla: indeksi tootlusest, olgu see pluss- või miinusmärgiga, lähevad veel maha kõrged kulud.

Loeb pikaajaline tootlus

Kui Tuleva kolmanda samba fond oleks alustanud 2018. aasta alguses, oleks aasta lõpus ka meie kontod punases olnud. Maailma aktsiaturgu peegeldava MSCI ACWI indeksi tootlus oli mullu -4,9%. Koos fondi kuludega, mis on küll suurtest pangafondidest üle kolme korra madalamad, ja inflatsiooniga oleks reaaltootlus jäänud 8-9% miinusesse.

See on hea meeldetuletus: ära investeeri aktsiafondi raha, mida sul kindlasti järgmisel aastal vaja läheb. 2018 ei olnud aktsiaturgudel esimene ega viimane halb aasta.

Better Finance’i raport ise ei keskendu tegelikult ühe aasta tulemustele ja on isegi 10-aastaste tulemuste võrdlemisel vaoshoitud. Pensioniks raha kogumine on pikaajaline protsess. Ka kümne aasta tulemused võivad oluliselt kõikuda sõltuvalt sellest, kas võrdlust alustatakse mõne viimase suure turbulentsi eelsest või järgsest kuupäevast.

Näiteks Eesti teise samba pensionifondide kümne aasta reaaltootlus oli raporti järgi 2008 – 2017 negatiivne: -1,3% aastas, aga 2009 – 2018 positiivne: +1,8% aastas.

Fondide kõrged ja läbipaistmatud tasud toovad kogujatele kahju

Aga kui isegi ajaloolisest kümne aasta tootlusest ei saa kaugele ulatuvaid järeldusi teha, siis millest saab? Siin on Better Finance otsekohene:

Kõrged teenustasud ning keerulised ja läbipaistmatud tooted viivad madala tootluseni. Enamus selliseid pensionifonde saavutab ka parimal juhul napilt inflatsiooni-lähedase tulemuse. Kogujatel pole tegelikult lootust oma vara kasvatada.

Läbipaistmatult üles ehitatud kulud tähendavad, et tegelikult me ei teagi, mis Eesti inimeste varaga kolmanda samba toodetes juhtunud on. Better Finance’i statistika ei peegelda paraku kogu Eesti kolmanda samba tootlust. Peaaegu kaks kolmandiku inimeste rahast on ju kolmanda samba kindlustuslepingutes, kus kõrgetele sisenemis-, väljumis- ja haldustasudele lisandub veel rida tasusid, mida aasta baasile arvutada ja võrrelda on praktiliselt võimatu. Kindlustustoodete tootluse kohta ei ole Better Finance`il mingit infot. Ülevaadet ei paku kogujatele pensionikeskus ja seda pole tõenäoliselt ka rahandusministeeriumil.

Kogumistooted tuleb muuta lihtsamaks ja odavamaks, kordab Better Finance. Eriti suur probleem on just vabatahtlike toodetega nagu Eesti kolmas sammas. Siin peaks rahandusministeerium tegelema kõigepealt sellega, mis silma karjub. Esiteks, me ei tea ligilähedaseltki, millist tootlust enamus Eesti kogujate rahast teenib. Teiseks, meil ei ole võimalik võrrelda kõiki kulusid, mida teenusepakkujad inimeste rahast tasudeks võtavad.

Ka kindlustusseltside kolmanda samba toodete tootluse ja tasude info tuleb koondada pensionikeskusesse. Meie e-riigis ei tohiks ju käia üle jõu kolmelt pangalt ja kahelt kindlustusseltsilt veidi rohkem infot küsida?


Graafik ülal: Financial Times

 

Kapi-indeksifondid maksavad raha tagasi

Suurbritannias tagastavad fondivalitsejad investoritele kümneid miljoneid eurosid aktiivse fondijuhtimise eest võetud tasu, sest finantsjärelvalve leidis, et salaja juhiti fonde passiivselt. Better Finance märgib, et ka enamus Eestis tegutsevaid pankade pensionifonde võib olla tegelikult passiivselt juhitud.

Briti investorid saavad raha tagasi

Suurbritannia finantsjärelvalve on juba sundinud 64 fondivalitsejat tagastama inimestele kokku ligi 37 miljonit eurot. Samuti peavad fondivalitsejad muutma oma turundusmaterjalides reklaamitud väiteid aktiivsest juhtimisest, kui nende fondid tegelikkuses järgivad investeerimisel lähedalt võrdlusindekseid.

Teiste hulgas tunnistas hiljuti ka Lloyds Bank, üks Briti suurimaid fondivalitsejaid, et tagastas osa investoritelt võetud valitsemistasust.

Kapi-indeksifondid on levinud probleem

Varjatult passiivselt juhitud fondide ehk kapi-indeksifondide probleem on maailmas hästi teada. Ligi 4000 Eesti pensionikogujat ühendav Tuleva loodab, et suuremate riikide finantsjärelvalvete eeskujul astuvad peatselt ka Eesti Finantsinspektsioon ning Rahandusministeerium meie inimeste kaitseks välja.

2016. aastal avaldas Euroopa Väärtpaberiturujärelvalve (ESMA) uuringu, mille järgi ligi kuuendik turul pakutavatest fondidest on kapi-indeksifondid. Nii nimetatakse selliseid fonde, mille osakuhinna kõikumine sarnaneb kahtlaselt täpselt laialtlevinud turuindeksi liikumisega, aga mida investoritele reklaamitakse kui “aktiivselt juhitud” fonde.

ESMA on palunud Euroopa Liidu liikmesriikide finantsjärelvalvetel oma riikides tegutsevate kapi-indeksifondide probleemi lähemalt uurida ja eksitava info levitajad vastutusele võtta. Norra ja Rootsi finantsjärelvalved on juba teatanud, et ESMA uuringus kahtluse alla sattunud fondide seas oli muuhulgas Nordea, Swedbanki ja mitme teise fondivalitseja fonde.

Better Finance: enamus Eesti pensionifonde on tõenäoliselt passiivselt juhitud

Kas see puudutab ka Eestit? Euroopa investorite ja finantsteenuste kasutajate ühendus Better Finance leiab, et jah.

Eesti pensionifondidest lausa enamiku tulemused liiguvad käsikäes nende benchmark indeksitega ehk vastavate varaklasside turu keskmistega, seisab mullu avaldatud raportis. “See annab märku, et enamik fonde (välja arvatud LHV) on passiivselt juhitud,” kirjutab Better Finance. Enamiku all peab Better Finance niisiis silmas Swedbanki, SEB ja Luminori (varem Nordea) pensionifonde.

Miks selline kahtlus tekib? Võrdle ise – kui pensionifondi osaku hind kõigub koos indeksiga, võib karta, et see pole kokkusattumus. Pildil on kolme Eesti pensionifondi osaku puhasväärtuse graafik. Neist üks on indeksifond ja kaks reklaamivad ennast kui “aktiivselt juhitud” fonde.

Statistikud võivad välja arvutada, kui suur on tõenäosus, et kahe iga päev aktiivseid valikuid tegeva fondijuhi otsuste tulemusel portfelli sattunud väärtpaberite hinnad kõikusid juhtumisi täpselt samamoodi kui passiivselt juhitud indeksifondi portfell. Ja kui suur on tõenäosus, et kõrgema tasuga aktiivselt juhitud fondide tootlus jäi indeksifondi omast maha just umbes teenustasu vahe võrra?

pensionifondide võrldus
Allikas: Pensionikeskus

 

Kuidas me teame, mis on pensionifondi toimeaine?

Pensionifondi, nagu teisi investeerimisfonde valides on pahatihti väga keeruline aru saada, mida fondijuht ikkagi sinu raha kasvatamiseks täpselt teeb.

Ravimipakend peab alati sisaldama toote brändi kõrval ka toimeaine nime. Peavalu puhul toob leevendust ikka kas 200, 400 või 600 milligrammi ibuprofeeni. Just selle info järgi saame valida parima hinnaga tableti, mis toimib. Lihtne: kümne 400 milligrammi sisaldava tableti eest ei ole mõtet maksta rohkem lihtsalt sellepärast, et pakend on punast värvi.

Pensionifondi “toimeaine” kindlaks määramine on oluliselt keerulisem. Fondivalitsejate reklaamid räägivad räägivad “kogemusest”, “kvaliteedist” või mõne minevikuperioodi tootlusest, mil just sellel fondil läks hästi. Prospektid loetlevad lehekülgede kaupa finantsinstrumente ja riike, kuhu fondivalitseja võib, aga ei pea investeerima. Kas ja kuidas need toimeained pensionifondi väärtust tulevikus kasvatavad, on ebaselge.

Mõnikord on abi fondivalitseja senise tegevuse aruannete lugemisest. Eriti siis, kui fondi osaku väärtus on viimasel ajal langenud, annavad fondijuhid väga konkreetseid põhjendusi – negatiivse tootluse põhjustas maailma väärtpaberiturgude üldine langus (1).

Eesti fondivalitsejate puhul tuleb tõdeda, et aktiivsele juhtimisele ei kulu just palju.

Aruandeid analüüsides tasub jälgida ka seda, millele fondivalitseja ise raha kulutab. Eesti fondivalitsejate puhul tuleb tõdeda, et aktiivsele juhtimisele ei kulu just palju.

Kuni kolmveerand kuludest moodustavad müügikulud ning emapangale tuluks makstav lõiv. Palkadele kulub kokku vähem kui 10% valitsemistasust – kas turuanalüüsiga tegelevad töötajad saavad hästi tillukest töötasu või neid lihtsalt pole? Teisisõnu, kui mõnele tegevusele raha ei kulu, siis kas võib olla, et selle tegevusega ei tegeleta?

Nii Euroopa ja Suurbritannia finantsjärelvalved kui ka Better Finance kahtlustavad paljude fondide puhul just viimast: suurel osal fondidest pole “toimeaineks” mitte fondijuhi valikud, vaid maailmaturu keskmine tootlus. Indeksifondid pakuvad just sedasama – ausalt ja avalikult. Ja mis peamine, odavalt. Sest kallima ravimireklaami lubadusi uskudes võidki tänu platseebo-efektile ennast paremini tunda, aga indeksit järgiva fondi puhul tähendab kõrgem tasu paratamatult kehvemat tulemust, olgu fondijuhi pilk turundusvoldiku fotol nii veenev kui tahes.

Mida see sinu jaoks tähendab?

Turu keskmine tootlus on tegelikult väga kvaliteetne toimeaine. Maailmas ei ole tõestust, et aktiivne fondijuhtimine suurendaks investori võimalusi saavutada paremaid tulemusi.

Enamik aktiivselt juhitud fonde jääb hoopis pikas plaanis passiivselt juhitud fondidele alla. Aga erandeid on ka: aktiivselt juhitud fondis on alati väike võimalus, et fondijuhi valikud toovad sulle keskmisest hoopis suurema tootluse. Passiivselt juhitud fondis tagatud turu keskmise lähedane tootlus – ei vähem ega rohkem, eeldusel et fondi kõrged tasud tootlust ära ei söö.

Siia ongi koer maetud. Kui “aktiivselt juhituna” reklaamitud pensionifond võtab sinult igal aastal rohkem tasu kui maksaksid ausas passiivselt juhitud fondis ehk indeksifondis, kaotad edumaa, mille indeksifondi madalad kulud sulle annavad.

Seega: maksa ainult selle eest, mis sinule väärtust loob. Fondijuhi tarkust kiitvate ja ilusat elu lubavate reklaamikampaaniate eest maksad sina, aga väärtust need sulle ei loo. Pankade omanikele makstava kasumiga on samamoodi. Vali nende pensionifondide seast, mille kogukulu ehk jooksvad kulud (valitsemistasu ja varjatud kulud kokku) ei ületa 0,5%.

Kuidas pensionifondi valida?

Tuleva lõid pensionikogujad ise, et luua endale ja teistele Eesti inimestele eeldused saada igast säästetud eurost tulevikus maksimaalset kasu. Käivitasime endi jaoks päris oma pensionifondid, mis on vanadest pankade fondidest kordades madalama tasuga. Lisaks teeme koostööd riigiasutustega, et seadused meid kõiki paremini kaitseksid, ja teeme teavitustööd, et kõik pensionikogujad saaksid iseseisvalt teha teadliku valiku.

Loe läbi lihtsad põhimõtted, mis aitavad valida sulle sobivaima teise samba pensionifondi. Klõpsa õigel nupul:

 

  

 


(1) Vaata näiteks Swedbank K3 fondi 2008. aasta aruannet või SEB Progressiivse Pensionfondi 2011. aasta aruannet. SEB: “Fondi varade hinnamuutuse ja selle kaudu fondiosaku puhasväärtuse peamiseks mõjutajaks on rahvusvaheliste finantsturgude kaudu arengud laiemalt maailmamajanduses ning ka kitsamalt fondi investeeringute sihtturgudel.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.