Indrek Kasela: pole patt teha tulusat äri, patt on selle üle nuriseda

Kohustuslike pensionifondide tasude piiramine ei takista pensionifonde Eestisse investeerimast, leiab suurettevõtja Indrek Kasela.

Ajaleht Äripäev vahendas sel nädalal LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja väiteid, et kui riik kohustab pensionifondide valitsejaid langetama inimestelt võetavaid tasusid arenenud riikide keskmise tasemeni, paneb see piduri Eesti ettevõtetesse investeerimisele ja lõhub kohaliku kapitalituru. Indrek Kasela kommenteerib:

Miks mulle ei meeldi Mihkel Oja argumendid?

1. Pole patt teha tulusat äri, patt on selle üle nuriseda. “Kujundlikult võib öelda, et uus vormel on hea, millega annaks kiiresti sõita, kuid kütus on vale,“ märkis LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja. Tõesti, kui panna vormelile lennukipaagid, on hea kütuserohke tunne, aga kiirus ei kasva. Pensionifonide haldamine on siiani olnud ja on ka edaspidi väga tulus äri, mida riik teist sammast toetades kolmandiku ulatuses subsideerib.

2. Tasude vaatamine ainult protsendina väljendatult. Fondide mahud kasvavad ajas nii sissemaksete teel kui (loodetavasti) ka tootluse najal. Väiksem tasu protsentides ei tähenda, et pankade tulud absoluutsummas langeksid. Seega ei saa väita, et tasud vähenevad.

Väiksem tasu protsentides ei tähenda, et pankade tulud absoluutsummas langeksid.

3. Kohalike investeeringute müüdid. Kohalikke investeeringuid võisid pensionifondid varem teha ja võivad tulevikus. Tallinna börsi indeksi võrdlus muude indeksitega ei kinnita väidet, et raha paigutamine Eesti ettevõtetesse pakuks kõrgemat tootlust. Börsil noteerimata ettevõtetest allpool. Likviidsus – kuna kõik fondid alustasid samal ajal ning samuti alustavad samal ajal väljamaksete tegemist, on küsimus, kes kõik need baltikad ja kaubamajad Eesti pensionifondidelt ära ostab… Aga sellega tegeleme 20-30 aasta pärast.

4. Pole tõsi, et kohalike investeeringute tegemine on kallim. Või tahab Mihkel Oja väita, et Tallinna Sadama tulemuste analüüs on kallim kui Apple’i oma? Kohalike investeeringute tegemine on odavam, sest puuduvad iga-aastased vahendustasud, mis allfondide kaudu investeerimisega kaasnevad. Muidugi kui teha ka kohalikke rahapaigutusi läbi kõrge tasuga kinnisvara-, metsa- või otseinvesteeringute fondi ja võtta lisaks veel ise teenustasu, peab tõesti kokkuvõttes reaaltootlus olema väga hea, et investeeringut õigustada.

Investeeringute puhul, mis avaturul kaubeldavad pole, on tootlus pensionifondiga liitunu jaoks arvestuslik ja teoreetiline kuni selle hetkeni, millal investeering taas rahaks muutub. Fondihalduri jaoks mitte – tema võtab iga-aastast reaalset tasu investeeringu väärtuselt, mille ta tihti ise määrab. (Mittenoteeritava ettevõtte puhul, millel näiteks rahavoog puudub, on keeruline tegelikku väärtust hinnata). Fondivalitseja soov on seda muidugi kõrgemalt hinnastada – siis saab ka rohkem tasu.

Ebalikviidsete investeeringute puhul on tootlus pensionikoguja jaoks arvestluslik seni, kuni investeering taas rahaks muutub. Fondihalduri jaoks mitte – tema võtab iga-aastast reaalset tasu investeeringu väärtuselt, mille ta tihti ise määrab.

Ei, ma ei ole vastu otseinvesteeringutele Eesti majandusse ega pensionifonide otseinvesteeringutele Eesti varadesse. Vastupidi! Aga neid ei saa kasutada varjatud ähvardusena riigile ja pensionikogujatele stiilis “kui mina oma kasumimarginaali ei saa, siis ma tööd ei tee”. Nagu ütles Tõnu Pekk – kui fondijuht seab oma majandushuvid ettepoole investori omast, on tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega. Fondihalduri kasumimarginaal ei ole riiklikult garanteeritud toode.

Swedbanki fondivalitseja juhi Kristjan Tamla kommentaar on LHV-st palju asisem – tõesti võib kohalike investeeringute analüüs olla aja- ja ressursimahukam – aga see ongi osa fondihaldamise kuludest, mis ei tee investeeringut automaatselt kallimaks. Täna ei ole ükski fondihaldur kahjumis – vastupidi. Seega ei ohusta kohalikke investeeringute hindamiseks tehtav ajakulu nende ärimudelit nii, et nad peaks kokku kukkuma. Küsimus tuleks pigem suunata fondivalitsejate omanikele ehk pankadele, kes peaks rohkem investeerima oma fondivalitsejate töötajate analüüsivõimesse ning eraldama selleks äkki rohkem ressursse! Näiteks turunduskulude arvelt.

Indrek Kasela on AS-i PRFoods juht ja riskikapitalifondi United Angels VC kaasasutaja. Ta on Tulundusühistu Tuleva kaasasutaja ning nõukogu esimees. 

Loe ka:
LHV

Mida teha, kui pensionifondi juht ähvardab jätta tulusamad investeeringud tegemata?

Mis tunne sul oleks, kui fondijuht, kelle sa oled palganud oma raha eest hoolitsema, ütleks: “Ma võiksin investeerida su vara väga tulusalt, aga ei tee seda, sest MINULE on see vähem kasulik kui sinu raha paigutamine vähem tulu toovatesse kohtadesse?”

Tõenäoliselt võtaksid sa oma raha sellise fondivalitseja käest ruttu ära.

Nii ongi Eesti inimesed teinud. Tänane Postimees kirjutab, et Eesti pankade investeerimisfondide äri õitseb tänu kohustuslikele pensionifondidele, aga vabatahtlikud aktsiafondid on kokku kuivanud. Kui 2007. aastal oli üle 30 000 inimese neisse paigutanud 1,2 miljardit eurot, siis tänaseks on investoreid jäänud vähem kui 8000 ning fondide maht on kahanenud kolm korda.

Aga mida peaks tegema riik, kes on sundinud meid andma selliste fondivalitsejate kätte ligi neli miljardit eurot?

Hoiatus kõlab hirmus ähvarduse moodi

LHV ja Swedbanki fondivalitsejate juhid “hoiatavad” tänases Äripäevas, et kui rahandusministeerium ei luba neil tulevikus võtta nii kõrget tasu kui varem, loobuvad nad parema tootlusega investeeringutest.

“Praegune täiendav reguleerimine paneb Eesti investeeringutele päris kindlasti piduri,” räägib LHV Varahalduse juht Mihkel Oja. Tema sõnul on kohalikud investeeringud kõrgema oodatava tootlusega ja seega võivad kaotajaks jääda just pensionifondide kliendid.

Hmm. Vaatame selle väite sisse.

Eesti inimesed on aastaid maksnud pankadele tasudeks kordades suurema osa oma kohustuslikest säästudest kui maailma pensionikogujad keskmiselt. Inimeste vara reaaltootlus on samal ajal pensionifondide käivitamisest saadik jäänud nulli lähedale. Mida kõrgemad tasud, seda kehvem tootlus – seda kinnitavad nii meie pensionifondide kehvad tulemused kui ka maailma investeerimisfondide võrdlus.

Tasud langevad arenenud riikide tänasele tasemele alles seitsme aasta pärast

Rahandusministeerium on probleemi luubi alla võtnud ja plaanib vähehaaval langetada seadusega lubatud fonditasude ülempiiri. Kava jõustumisel jõuab keskmine valitsemistasu seitsme aasta pärast lõpuks OECD riikide praegusele keskmisele tasemele.

700 000 teise sambaga liitunud inimesele on see kahtlemata rõõmustav uudis, aga pensionifondide vastuseis on samas mõistetav, nendib ajakirjanik Birjo Must Äripäevas. Muudatuste tulemusena kahaneks fondivalitsejate tulu 2026. aastaks praegusega võrreldes pea poole võrra.

(Ainuüksi eelmisel aastal maksid Eesti pensionikogujad oma varast fondivalitsejatele tasudeks 37 miljonit eurot.)

Aga kas peaksime muret tundma, et seni niigi maailma keskmisest oluliselt kehvemate tulemustega pensionifondid nüüd oma hoiatuse teoks teevad ja teadlikult kõrgema tootlusega investeeringutest loobuvad?

Tasude langetamine tegelikult investeeringuid ei mõjuta

Rahandusministeerium on leidnud, et tasu alandamine ei tohiks tegelikult muuta pensionifondide investeerimisstrateegiat. Sest enamus tulust, mida pangad valitsemistasudena teenivad, ei kulu nagunii turuanalüüsile ega kasulike investeerimisvõimaluste otsimisele, vaid hoopis müügikuludeks ja kasumiks.

Teisisõnu – kui tasud langevad, tuleb fondivalitsejatel kokku tõmmata turunduskulud, mis investoritele mingit väärtust ei loo. Meid ähvardab oht näha vähem reklaame, mis kujutavad näitlejatest “pensionäre” palmi all. Vähem müügimehi ostukeskustes jalus. Õnneks pole mingit põhjust, miks fondijuhid ei peaks suutma teha osakuomanike huvides parimaid investeeringuid ka siis, kui nende tööandja kasumimarginaal langeb 55% pealt näiteks 30%-le.

Aga kuidas toimida, kui mõni fondijuht ikkagi ähvardab kasulikud investeeringud tulevikus tegemata jätta? Siin on riigil kasutada samad vahendid, mis muudegi finantssektori rikkumiste puhul.

Mida teha, kui fondijuht ei tegutse osakuomanike huvides?

Kui fondijuhid tegelevad investeerimise asemel peamiselt reklaamiga või annavad emapanga kasumiks ära nii suure osa kogutud valitsemistasudest, et inimeste raha eest hoolitsemiseks ei jätku, peab finantsinspektsioon neile nende kohustusi jõuliselt meelde tuletama.

Kui kohalikud pangad püüavad riiki hoiatusteks maskeeritud ähvardustega nurka suruda, tuleb avada turg väliskonkurentsile. Ja alati on riigil võimalus ka pensionivarade haldamine ise üle võtta, nagu seda on väga edukalt teinud Rootsi või nagu riik seda aastaid tegi Eesti krooni kattevara haldamisega.

Rahandusministeerium on seadnud meie õhukesse pensionisambasse raha kogumisele lõpuks selge ja ühese eesmärgi: maksimaalne tootlus. Tore on, kui kogumisega kaasnevad ka muud hüved, aga need ei tohi tulla pensionikoguja vara kasvu arvelt.

Iseküsimus on: millistest “kõrgema oodatava tootlusega kohalikest investeeringutest” LHV üldse räägib? Seni on suurim osa Eesti sildi all reklaamitud investeeringutest tähendanud lihtsalt odavaid laene, mis pensionikogujale annavad pärast valitsemistasu ja inflatsiooni maha arvestamist negatiivse tootluse.

Loe ka:

Tuleva pensionifondid: kuhu me investeerime ja milline fond sobib sulle?

2016. aasta kevadel andsid 22 Eesti ettevõtjat ja ühiskonnategelast üksteisele lubaduse: aitame teha pensioni kogumise Eesti inimestele soodsamaks. Nad asutasid Tuleva. 

Paremate pensionifondide sünni tegid võimalikuks 3000 Tuleva liiget, kes asutajatega kohe esimestel kuudel kampa lõid. Tänaseks on unistus tõeks saanud. Tuleva kaasaegsetes, madalate kuludega pensionifondides kogub pensioni juba 9000 ärksat inimest*.

Kui sa käid Eestis tööl, läheb tõenäoliselt 6% su palgast iga kuu pensionifondi (1). Vali täna madalate kuludega fond, sest mida vähem maksad tasudeks, seda rohkem jääb sulle pensioniks. Vali Tuleva fond, sest mida rohkem inimesi koos pensioni kogub, seda soodsam on see meile kõigile. 

Kui sul on vaid minut aega, 

siis ütlen järgmist:

Tuleva on sulle kasulik.

Tuleva pensionifondid on Eesti soodsaimad:  kogukulu on 0,45-0,47%, mille sees on valitsemistasu on 0,34%.

Tuleva on sama turvaline kui panga fond.

Tuleva klientidel on loomulikult kõik õigused ja tagatised, mis pankade pensionifondide klientidelgi. Meid valvab Finantsinspektsioon, iga meie tehingu kinnitab depoopank Swedbank ja riiklik tagatisfond kaitseb kõigi pensionifondide investoreid halvima vastu. Lähemalt pensionikeskus.ee.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

sobib sulle, kui sul on vanust 18 – 55 aastat. Selles fondis kogub pensionit enamik Tuleva liikmeid ja asutajaid.

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

on hästi konservatiivne fond ja sobib inimestele, kellel on pensionini jäänud vaid mõni aasta, või kes ei talu lühiajalisi kõikumisi ja on kaotuse vältimiseks nõus kõrgema tootluse võimalusest loobuma.

Pensioni ületoomine Tulevasse on tasuta ja võtab paar mitut – juhend selleks on siin:

Juhend: kuidas vahetada pensionifondi

Lähemalt: mis on Tuleva fondide sees? 

Tuleva fondid on madalate kuludega ja investeerivad selgete reeglite alusel maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse ja maailma valitsuste võlakirjadesse. Me ei püüa turgu üle kavaldada, vaid lihtsalt hajutame riskid nii ruumis kui ajas. Kui turud on tõusmas, kasvab sinu investeerimisportfelli väärtus, samas uued fondiosakud, mida sa oma igakuise sissemakse eest saad, maksavad sulle rohkem. Kui turud on languses, ostad kompensatsiooniks uusi osakuid odavamalt.

Seda nimetatakse passiivseks investeerimisstrateegiaks. Maailma majandusteadlased peavad seda pensionikogujatele kõige mõistlikumaks. Miks? Sest kaheksal kuni üheksal juhul kümnest on passiivne investeerimisstrateegia andnud investoritele pika aja vältel paremaid tulemusi kui aktiivne fondijuhtimine (2).

Kõige rohkem saad Tulevast kasu, kui tood üle kõik seni kogunenud pensionifondi(de) osakud ja suunad ümber ka tulevased maksed. Keegi ei tea, millise fondi tootlus sinu elu jooksul kõige paremaks kujuneb, aga võid kindel olla, et säästad teenustasudelt nii palju kui võimalik. Ja need säästud omakorda jõuavad sulle pika aja vältel tulu teenida. Mina tõin juba kogu oma pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi – sama teeb minu teada ülejäänud Tuleva tiim ja asutajaliikmed.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

Sellesse fondi laekunud raha nvesteerime 100% aktsiatesse. NB! Kuni 2019. aastani lubas seadus pensionifondil aktsiatesse investeerida mitte rohkem kui 75% ning ka meie fond suunas varem seetõttu ülejäänud osa rahast maailma suurimate riikide valitsuste võlakirjadesse. Täna seda piirangut enam ei ole ja me võlakirju rohkem juurde ei osta. Olemasolevad võlakirjad müüme vahetame ka järk-järgult aktsiate vastu ning 2023. aasta alguseks on kogu meie portfell aktsiates.

88% fondi laekunud rahast jaotame kolme arenenud maailma aktsiaturu indeksit järgiva fondi vahel. Miks kolm sisuliselt samasugust fondi? Seadus lubab pensionifondidel paigutada ühte indeksifondi maksimaalselt 30% vahenditest.

Niisiis investeerime:

 

29,3% iShares Developed World ex-Tobacco Index Fund

29,3% iShares Developed World Index Fund

29,3% iShares World Equity Index Fund

Võid linkidel klõpsates lugeda nende fondide kohta lähemalt ja vaadata, kuidas neil seni läinud on.

Üks fondidest on “ex-Tobacco”. See tähendab, et fond ei investeeri tubaka- ja relvatootjate aktsiatesse. See fond on meie valikus, sest meile kättesaadavate madalate kuludega indeksifondide valikus ei olnud rohkem meie nõudmistele vastavaid kogu arenenud maailma indeksisse investeerivaid fonde. (Näiteks seadsime nõudmised, et fondi osakute ostmise ja hoidmisega ei tohi kaasneda liigseid kulusid, et need oleksid noteeritud eurodes jne). On huvitav järgida, kas südametunnistusega investeerides tootlus kannatab. Viimased paar aastat on ex-tobacco fond teistele fondidele tootluses napilt kaotanud. Kas see väike erinevus on südametunnistuse hind või kulu madalama riski eest?

Ülejäänud osa meie fondi aktsiainvesteeringust on paigutadud arengumaade aktsiaturugu järgivasse indeksifondi:

12% iShares Emerging Markets Index Fund

Miks see osa eraldi on? Millegipärast on nii, et kogu maailma indeksit järgiva fondi haldustasu on kõrgem kui tema komponentide summa. Kõige suurem erinevus on just suurte turgude (arenenud riigid) ja väikeste turgude (enamasti arengumaad) fondide vahel.

Fondi allesjäänud võlakirja osa on investeeritud iShares Global Government Bond Index Fund`i.

Kõikide meie portfelli kuuluvate fondide juures on oluline, et nad küll noteeritud eurodes, aga nende koosseisus on varasid, mis võivad olla noteeritud USA dollarites, Jaapani jeenides või mõnes muus valuutas peale euro. Seega, kui euro teiste valuutade vastu tugevneb, siis võib paljude meie portfellli kuulvate varade väärtus eurodes langeda. Ja vastupidi.

Põhimõtteliselt oleks Tulevale kättesaadavad ka fondid, mis valuutariski ära katavad. Me ei tee seda, sest valuutakursside kõikumine ei ole pensionikoguja vaenlane. Ajalooliselt ei ole ole keskmine pikajaline säästja midagi võitnud ega kaotanud sellest, et ta valuutariski ära maandab. Kui valuutariski maandamine oleks tasuta, võiks seda ju teha. Paraku ei ole midagi tasuta ja riski maandamine maksab investorile raha. Nagu muude kuludegagi – kui see pensionikogujale väärtust ei loo, siis me seda ei tee.

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

Tuleva teine pensionifond on konservatiivne ja ei investeeri üldse aktsiatesse. Seadus nõuab, et iga pensionfondivalitseja peab pakkuma muuhulgas ka sellist fondi, mis võimaldaks pensioniks raha koguda nendel, kes ei saa endale parema tootluse võimaluse nimel lubada, et nende pensionfondi osakute väärtus kõiguks. See fond on sulle hea valik näiteks siis, kui sa oled jõudnud pensioniea lähedale ja plaanid esimesel võimalusel kogunenud raha välja võtta (st. muuta selle igakuiseks pensioniks.)

Lisaks on ka inimesi, keda teeb väga närviliseks, kui nende investeeringute väärtus kõigub. Muide, kui sa oled nende hulgas, siis tuleta meelde, et pensioniks väikeste summade kaupa kogudes on sinu ostud ilusasti hajutatud ja sa ei pea lühiajaliste kõikumiste pärast muretsema. Vanguardi indeksifondide asutaja Jack Bogle soovitab siin järgmist: “don’t peek” ehk “ära piilu” pidevalt oma pensionikonto seisu. Aga kui sa ei suuda ennast tagasi hoida, siis võib võlakirjafond olla sinu jaoks, sest investoril pole suuremat vaenlast kui turu langusperioodil paanikasse sattunud investor ise.  

Tuleva maailma võlakirjafond investeerib pool rahast maailma võlakirjaindeksisse (Bloomberg Barclays Global Aggregate) ja teise poole eurodes nomineeritud võlakirjade indeksisse (Bloomberg Barlays Euro Aggregate Bond). Miks just nii?

Ühest küljest on risk väiksem, kui raha jaotada erinevates valuutades nomineeritud võlakirjade vahel. Seda teeb globaalne indeks. Teisest küljest mõjutavad lühiajalised valuutade kõikumised globaalse võlakirjaturu indeksit järgivate fondide hindu eurodes. Valuutariski maandamiseks tuleks raha investeerida eurodes nomineeritud võlakirjade indeksifondi.

Me kasutame siin kõige lihtsamat riski maandamise strateegiat: kui pole võimalik otsustada, kumb strateegia on parem, siis vali pool ja pool.

Ma arvan, et Tuleva võlakirjafond on algul väga väike. See mõjub kuludele. Seetõttu alustame väga lihtsa portfelliga, mis koosneb ainult neljast fondist, igaühes veerand meie fondi varast. Tuleva Maailma Volakirjade Pensionifond

Eurodes nomineeritud võlakirjade indeksi järgimiseks kasutame kahte fondi:

25% iShares Euro Aggregate Bond Index Fund

25% iShares Euro Government Bond Index Fund

Nii on meie fond üldisest indeksist veidi konservatiivsem, kuna valitsuse võlakirjade osakaal on suurem.

Maailma võlakirjaturu indeksi jälgimiseks kasutame:

25% iShares Global Government Bond Index Fund

25% iShares Euro Credit Bond Index Fund

See teine fond investeerib maailma ettevõtete eurodes denomineeritud võlakirjadesse ja on seetõttu rohkem euroala poole kaldu. Kui meie fond kasvab, tekivad meile kindlasti võimalused täpsemini jäljendada maailmaturgu ilma liiga suurte kuludeta.

Tuleva pensionifondid on soodsaima tasuga Eestis

Meie fondide kogukulu ehk jooksvad tasud on alla 0,5% aastas. Miks see number erineb fondi valitsemistasust, mis Tuleva pensionifondidel on 0,34%?

Nii nagu auto ostmisel tuleb mõelda, palju auto üleval pidamine maksma läheb, tasub ka fondi valides tähelepanu pöörata lisaks ostuhinnale kõigile muudele kuludele, mis sina investorina kinni maksad.

Pensionifond paigutab raha edasi teistesse fondidesse, kes võtavad omakorda valitsemistasu. Fondi varaga tehtud tehingute eest tuleb maksta maakleritasusid. Need muud kulud võivad pankade pensionifondides süüa sama palju sinu rahast kui valitsemistasu.

Sisuliselt näitab kogukulu, kui palju on meie pensionifondi tootlus väiksem meie järgitavate indeksite tootlusest (pärast maksude mahaarvamist). Mida väiksem on kogukulu, seda suurem edumaa on meie investoritel oma vara kasvatamisel.

Lihtsamalt öeldes, mida väiksem kulu, seda suurem pension.

Alates Tuleva pensionifondide käivitamisest 2017. aastal on riik sundinud ka teisi pensionifonde tasusid oluliselt alandama. Sellegipoolest on ka täna Tuleva aktsiafond 30-80% madalama kuluga kui suuremad aktsiatesse investeerivad pensionifondid: Swedbank K60 ja K100, LHV L ja XL, SEB Progressiivne ja Energiline ja Nordea A ning A Pluss pensionifondid (3). Õpi jälgima just jooksvaid kulusid ehk kogukulu, sest valitsemistasu üksi räägib sulle vaid pool lugu. Kõik pankade fondivalitsejad peidavad kahjuks jooksvate kulude info fondi dokumentide tagumistele lehekülgedele, aga oma fondi kogukulu saad vaadata Tuleva kalkulaatorist.

Meie võlakirjafond on tänaseks üsna sarnase kuluga nagu turu kaks teist soodsaimat fondi – Swedbank K10 ja SEB Konservatiivne. Teistest võlakirjafondidest oleme 10 – 40% soodsamad.

Võlakirjafondide puhul on kulud eriti tähtsad, sest tulu on nende puhul piiratud. Tüüpilise Eesti konservatiivse pensionifondi portfellis olevate võlakirjade keskmine tulumäär on pärast maksude mahaarvamist alla 1% aastas. Kui sellise fondi kulumäär on ka ligi 1% või rohkemgi, maksad kogu tulu pangale.

Mina tõin muidugi kogu oma II samba pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi. Vahetasin Tuleva fondi osakute vastu kõik seni kogunenud pensionifondiosakud ja suunasin oma tulevased maksed samuti Tulevasse. Sama tegi Tuleva kogukonnajuht Kristi Saare, kes on tuntud ka Investeerimisraadio ning Naisinvestorite klubi eestvedajana. Meie aktsiafondis kogub ka enamus Tuleva asutajaliikmed, välja arvatud kaks, kes valisid meie võlakirjafondi, ja kolm, kellel teist sammast polegi.

Siin on veelkord juhend fondivahetuseks.

Head pensionikogumist!
Tõnu Pekk, Tuleva asutaja ja fondijuht
tuleva@tuleva.ee
53 044 744

Juhend: kuidas vahetada pensionifondi


NB! Artiklit on uuendatud septembris 2020. a. Kaasajastasime infot meie portfellis olevate fondide kohta, kuna BlackRock on hiljuti nende fondide nimesid selgemaks ja arusaadavamaks muutnud. Samuti on teised pensionifondid seaduse survel avaldanud oma kogukulu määrad. 

(1) Kui sündisid enne 1983.a., said 2010. aasta oktoobrini  valida, kas kogud II sambasse või mitte.

(2) S&P andmetel on 91% USA aktsiafondidest viimase viie aasta jooksul alla jäänud indeksile. Vaata ka detailsemat raportit võrdlusaandmetega eurodes denomineeritud fondide kohta.

(3)  Vaata pensionikeskusest jooksvate tasude võrldust

Tutvu meie fondide tingimustega siin ja siin ning küsi vajadusel asjatundjalt nõu.

Kogumispensionide seadust muutes tuleb selgemalt arvestada inimeste huve

Eesti esimene pensionikogujate ühistu Tuleva kutsub Rahandusministeeriumi kogumispensionide seaduse muutmist eesmärgistatult arutama. Hetkel töös olev seaduse muutmise eelnõu ei lahenda probleeme ega aita pensionikogujate huve paremini kaitsta.

Saatsime eile Rahandusministeeriumile Tuleva arvamuse kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu kohta. Kogumispensionide seadus mõjutab kõigi Eestis elavate inimeste varalist seisu, aga ministeeriumi algatatud eelnõu sündis peamiselt koostöös fondivalitsejate ning kindlustuspakkujatega ning arvestab lliiga vähe pensionikogujate endi arvamust ja vajadusi.

 

1. Eelnõu ei suurenda inimeste vabadust oma kogutud raha parimal viisil kasutada. Ka edaspidi sunnib seadus pensionile suundujat sõlmima kuluka kindlustuslepingu. Samas pole riik selgelt sõnastanud, millist mõõdetavat eesmärki selline sekkumine täitma peaks.

Tuleva ettepanek: Seada Eesti pensionisüsteemile mõõdetavad eesmärgid. Lubada inimestel ise otsustada, kuidas kasutada pensioniks kogunevat raha määratud miinimumi ületavas osas.

 

2. Eelnõu ei arvesta maailma- ega Eesti kogemusega. Järjest rohkem riike on mõistnud, et kindlustusseltsid ei suuda pakkuda inimestele mõistlikel tingimustel elu lõpuni tagatud kindlat sissetulekut. Eesti inimestele pakutavate pensionilepingute tingimused on veel kehvemad kui riikides, kus neid on madala tootluse tõttu kritiseeritud. Näiteks Kanadas ja Suur-Britannias annavad tüüpilised kindlustuslepingud sama kogutud summa eest 20 – 40% kõrgema eluaegse pensionimakse, ehkki neis riikides on oodatav eluiga kõrgem kui Eestis.

Tuleva ettepanek: Analüüsida teiste riikide, sealhulgas Rootsi kogemusi, kuidas saavutada võimalikult kõrge pensionimaksete tase. Kui riik soovib tagada pensionile jäävatele inimestele kindla sissetuleku elu lõpuni (annuiteet), tuleks kaaluda riikliku alternatiivi loomist kindlustusseltsidele konkurentsi elavdamiseks.

 

3. Eelnõu ei paranda Eesti pensionisüsteemi läbipaistvust, vaid suurendab veelgi keerukust. Lisatavad lepinguliigid teevad valiku tegemise inimesele veelgi keerulisemaks. Samas ei ole pensionikogujatel jätkuvalt võimalik saada sõltumatut informatsiooni isegi oma oodatava pensioni suuruse kohta. Keerukam süsteem tähendab seda, et pensionikogujad sõltuvad veelgi rohkem pankade ja kindlustusseltside müügiesindajate soovitustest.

Tuleva ettepanek: Võtta eesmärgiks pensionisüsteemi lihtsustamine. Esimene samm selleks on riikliku infoportaali loomine, kust pensionikoguja saaks selget ja erapooletut informatsiooni kõigi makstavate tasude, pensionivara kasvuprognooside ja tulevikus saadavate pensionimaksete kohta.

 

4. Eelnõu ette valmistamisel pole piisavalt arvesse võetud pensionikogujate huve. Rahandusministeerium on aruteludes konsulteerinud pankade, kindlustusseltside ja fondivalitsejatega, aga läbi on viidud ainult üks küsitlus vanemaealiste pensionikogujate seas. Nooremate pensionikogujate arvamust ei ole küsitud. Keerulise sõnastusega pealiskaudne küsimustik pole piisav, et inimesi sisuliselt kaasata. Ainsa läbi viidud küsimustikuga tutvudes jäid ka Tuleva tegevjuhid vastamisega hätta.

Tuleva ettepanek: Kutsume Rahandusministeeriumi alustama sisulist arutelu pensionikogujate esindajatega, et kokku leppida seadusemuudatuste eesmärgid ja lahendamist vajavad probleemid. Pakkusime Rahandusministeeriumile konkreetsed kuupäevad esimese arutelu korraldamiseks.

 

Loe Rahandusministeeriumile saadetud Tuleva arvamust siit.

Kui tekib mõtteid, küsimusi või ettepanekuid, kirjuta Tõnule, Kristile ja Annikale tuleva@tuleva.ee või osale vestluses facebook-is!

Tere tulemast, Kristi!

Meil on rõõm õnnitleda Kristi Saaret Tuleva liikmeks astumise puhul! Olles meie tegevuse kohta Tuleva live otseülekandes aru pärinud, avaldas Kristi 29. augustil soovi meiega ühineda. Liikmetunnistuse saab ta koos teiste uute liitujatega 5. septembril.

Miks me just Kristit isiklikult kutsusime? 

Tuleva ühistu on uut tüüpi investeerimisettevõte. Meiega saavad ühineda täisealised inimesed Eestis, kes koguvad või plaanivad tulevikus koguda raha oma pensioni jaoks. Koos loome päris oma fondivalitseja, kus pensionisambad enda, mitte panga jaoks tulu teenima panna.

Pensioni teine sammas on kõigile Eestis tööl käivatele inimestele kohustuslik. Tuleva pole seega kaugeltki ainult nende jaoks, kes investeerimisega igapäevaselt tegelevad. Teisest küljest, kõigile liikmetele on kasulik, et meie seas on neid, kes on raha kogumisega seotud küsimustesse süvenenud. Nemad saavad muuhulgas jälgida kriitilise pilguga Tuleva tegevjuhtide tööd.

Üks selline inimene on Naisinvestorite klubi eestvedaja, noor õpetaja Kristi Saare, kes peab ka investeerimisteemalist blogi ja on tuntud häälena Investeerimisraadiost. Et ta ei olnud veel meie liikmete seas, kutsusime ta kõigi huviliste silme all oma kahtlustest rääkima ja küsima selle kohta, mis segaseks oli jäänud. Vestlust Kristiga saab meie facebook-i lehel videona järelvaadata. Et oleks juttu lihtsam jälgida, panime teksti kirja ka.

Olles küsimustele vastused saanud, otsustas Kristi Tuleva liikmeks astuda.

Miks täpselt, kirjutas ta oma blogis ise pikemalt. On tore, et ta leidis nii ratsionaalseid kui ka maailmavaatelisi põhjuseid. Teha korraga head ning saada kasu – täpselt nii nagu ise oleme Tulevat arendades mõelnud. Siin näiteks mõned järeldused Kristi blogist:

– Tuleva turule tulek on palju selgemaks löönud selle, et kui palju teise samba tasudest on reaalselt vajalikud fondi igapäevaseks juhtimiseks ning kui suur osa tegelikult otse pankade kasumireale liigutatakse.

– Sellist win-win lahendust nagu Tuleva ei suuda ja ilmselt ka ei taha ükski pank pakkuda olukorras, kus turul sisulist konkurentsi on vähe ja turg ei sunni neid oluliselt pensionitoote sisu parandama.

– Kaudselt on Tulevaga liitumisel võimalus teha head ka kõikidele teistele, kes kohustuslikus korras pensionit peavad koguma, ent kelle jaoks ei ole hetkel II sammas niivõrd oluline teema olnud, et Tuleva oleks nende horisondile jõudnud.

– Tuleva on hetkel unikaalses positsioonis, kus Tulevasse panustamise puhul on võimalik reaalselt panustada ka ühiskondlikusse arengusse – eelkõige kodanikualgatuste tugevdamisse Eestis.

– Vähemalt osa Tulevasse panustamise põhjusest on lisaks nende praegusele väärtuspakkumisele ka vaade tulevikku, et mida ja kuidas nad edaspidi teevad (ja seda on loodetavasti palju!)

– Naisterahvana on ühelt poolt väga oluline pensionivarade juhtimisel mõelda sellele, et kuna summaarselt koguneb meile keskmiselt vähem raha kui meestele, siis on eriti oluline kuidas selle rahaga ümber käiakse, teisalt tuleb vaadata otsa ka demograafilistele faktidele, ehk sellele olukorrale, et naised elavad meestest keskmiselt kauem.

– Kui II sammas mõistlikuks tooteks saab, siis on potentsiaali, et tegemist on tulevikus ka asjaliku portfellilisaga.

Liitumisotsuse on juba teinud ligi 1800 inimest. Ühine sina ka!

Majanduslikult kasulik on liitumine kõigile, aga just 3000 esimest liitujat võivad uhkust tunda selle üle, et nad on aidanud Eesti pensionisüsteemi paremaks muuta nii enda, oma laste kui ka oma emade ja isade jaoks. Liitumisavalduse saad teha siin.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.