Hiljuti FinanceEstonia üritusel “Baltic Capital Markets Forum 2016” esinenud Euroopa investorite ja finantsteenuste kasutajate föderatsiooni Betterfinance tegevdirektor Guillaume Prache tutvustas muuhulgas Betterfinance.eu iga-aastast ülevaadet Euroopa Liidu liikmesriikide pensionisüsteemide tulususe ning tegevuskulude kohta.
Eesti pensionisüsteem jääb raportist silma mitme negatiivse asjaoluga:
Kui II samba pensionifondide tulusust on omavahel väga lihtne võrrelda, siis erinevate pensionilahenduste kulutasemete võrdluse jaoks vajalik info ei ole avalik. Eriti halb on olukord III pensionikindlustustoodete puhul, kus kindlustusseltsid ei avalikusta ei toodete tulusust ega ka toodetega kaasnevaid kulusid.
Algselt otseinvesteeringuid teinud pensionifondid on üha rohkem kasutamas kolmandate osapoolte poolt struktureeritud tooteid ning nende toodete kasutamisega seotud lisakulud seavad kahtluse alla võime tulevikus investoritele tulu teenida.
Kuigi II samba pensionifondid avaldavad andmeid valitsemistasude (hetkel keskmiselt 1,4% aastas) järgse netotulususe kohta, on tegelike kogukulude (total expense ratio) tase teadmata. Betterfinance.eu analüüsi kohaselt on II samba pensionifondide kogukulud pigem 3% aastas, mis seab kahtluse alla fondide võime teenida võrdlusindeksitest kõrgemat tulu.
Vaatamata riigipoolsele täiendavale regulatsioonile ei ole keskmised valitsemistasud märkimisväärselt muutunud: kui 2002 aastal oli kõikide II samba pensionifondide keskmiseks valitsemistasuks 1,42% aastas, siis 14 aastat hiljem on keskmine valitsemistasu 1,36% aastas ehk vaid 0,06% vähem.
Kõrged tasud on ka üheks põhjuseks, miks II samba pensionifondide reaaltootlus perioodil 2002 – 2015 on 0,13% ulatuses negatiivne. Teisisõnu, vaatamata aktiivsele investeerimistegevusele on II samba pensionifondidesse kogunenud raha tänane ostujõud mõnevõrra madalam kui sinna algselt paigutatud rahal.
Täismahus raport.
Miks sa oled üks Tuleva asutajatest?
Tuleva tulek oli aja küsimus. Igaüks, kes vähegi hoolib oma tulevikust, näeb, et vanamoodi õnneliku pensionini lihtsalt ei jõua. Kuna riik oma 600 000 kodanikule appi pole tulnud, tuli kodanikuaktiivsuse korras teha oma start-up.
Tuletan meelde, et pensionisüsteem on Eesti kõige massilisemalt levinud finantstoode, kaugelt suurem kui krediitkaardid. Tuleva-laadsest asjast olid aastaid mõelnud paljud ja paljud inimesed. Lihtsalt üks hetk otsustasime, et teeme ära!
Ma olen ise üle kümne aasta juhtinud Baltikumi ühte suurimat investeerimisfondi, mille investorite hulgas on ka palju pensionifonde, seega olen ma teemas nii öelda käsipidi sees. Paljud enam ei mäleta, aga ma olin Tallinna Börsi direktorina II samba sünni juures – võin teile öelda, et sel ajal kavandati palju humaansemat süsteemi.
Süsteemi humaansemaks muutmise teema ei ole ainult Eesti asi, vaid areng samas suunas toimub ka mujal maailmas. Kuigi teadaolevalt oleks Tuleva näol tegemist maailma esimese ühisrahastatud pensionifondiga!
Mida soovitad neile, kes alles mõtlevad, kas liituda Tulevaga?
Paljud on küsinud, et mis nüüd juhtuma hakkab. Juhtuma hakkab see, et esimese hooga kogume kokku 3000 inimest, kes on ju ainult 0.5% praegustest pensionikogujatest. Tore oleks enne jaani see number kokku saada aga pole ka hullu, kui läheb kauem. Tänaseks on juba ligi 800 inimest ühistuga liitunud, tempo on päris hea.
Edasi, kui fond on loodud, siis soovitan neile, kes ei julge üle tuua kogu oma olemasolevat pensionikontot, lihtsalt suunata oma uued maksed Tulevasse ning jätta oma senise pensioni alles oma vanasse fondi. Aasta pärast on hea vaadata, mis siis toimus.
Tegelikult ma soovitakski inimestel jaotada oma pension ära mitme fondi vahel – see on turvalisem ja võib pakkud paremat tootlust pikas perioodis, sest alati on aastaid kui võlakirjad on paremad kui aktsiad, siis ei ole vaja pidevalt hüpata ühest fondist teise.
Me väga tahaks, et olemasolevad pensionifondid lõpetavad ära täiesti õigustamatu fondi vahetustasu võtmise. Siin võib taas vaadata Rahandusministeeriumi poole – fondi vahetamise lubamine nii mitu korda aastas oli vale lahendus olematule probleemile ning nüüd peavadki fondid hoidma kolm korda aastas mittevajalikku likviidsusvaru.
Omal ajal ei takistanuks keegi riiki vastu võtmast seadust, et pensionifondide tasu on 0 ja fondihaldurid saavad tasu ainult kasumilt. Ma usun, et tulevik liigubki sinna – miks pean ma maksma kellelegi selle eest kui ta minu raha kasumlikult ja turvaliselt ei investeeri. Mille eest ma maksan? Tulevastele liitujatel on mul lihtsalt üks soovitus – mõelge oma tuleviku peale ja tehke midagi! Kas te tõesti tahate, et veerand teie pensionist lihtsalt haihtub õhku?
Mis saab Tulevast 1, 5 või 10 aasta pärast?
Ma usun, et Tuleval võiks olla aasta pärast fondi asutamist 5% turuosa Eestis ja tulevikus võiks olla nii öelda madalate tasude fondide osakaal Eestis üldse üle 75%. Kindlasti tahame, et Tuleva mõjutusel, alustaksid ka kõik teised pensionifondid oma tegelike kulude raporteerimist. Paljud konkreetsed haldurid on oma ala professionaalid, kuid süsteem on täna nendest võimsam.
Tuleva on öelnud, et kogu kasum jagatakse ühistu omanike vahel. Mõned asjatundjad on öelnud, et kindlasti on Tuleva haldamine alguses kahjulik, kuna meie tasud on väikesed. See on fundamentaalselt vale arusaam sellest, mida me taotleme. Meil on vaja tasudest vaja ainult katta otsesed kulud, kasumit me ei taotle selles môttes, et kogu raha mis haldamisest üle jääb, jagatakse Tuleva liikmete vahel. Eks tavapärasel pankuril ongi raske aru saada, et kuidas siis rasvane kasum haldurile boonuseks ei lähe.
