Märtsis alustas Tuleva ühistu juhatuse liikmena tööd taas Annika Uudelepp. Annika on Tuleva liige nr 1 ja oli Tuleva ühistu juhatuse liige asutamisest 2017. aastani. Annika peamiseks ülesandeks on otsida võimalusi, kuidas liikmed Tulevast rohkem kasu saaks. Esimese asjana asub ta ette valmistama vajalikke muudatusi, mis lubaks meil tulevikus ka oma liikmekapitali soovi korral turuhinnaga realiseerida. Tõnu küsis Annikalt tema esimesel tööpäeval mõned küsimused.
Tõnu: Räägi palun meie uuematele liikmetele ja kogujatele, mis on sinu Tuleva lugu?
Annika: Olen üks Tuleva asutajatest ja üks neljast esimesest juhatuse liikmest, kes Tuleva idee ja ärimudeli välja mõtlesid ning Tuleva 2016.aasta kevadel käivitasid. Koos juhatuse liikmete Tõnu, Priidu ja Danieli, meie hea kaasaaitaja Kristeli ja mitmete asutajaliikmetega pidasime loendamatul hulgal ajurünnakuid, katsetasime sõnumeid kuidas pensionifondides arusaadavalt rääkida, leidsime kaasamõtlejaid, kellest sai Tuleva liikmeskond ja algkapitali panustanud 3000 Eesti inimest.
Seadsime paika kõige olulisema, mille abil said Tuleva pensionifondid 2017.a kevadel avatud nii meile kui kõigile Eesti inimestele. See kõik toimus enne suurt start-up buumi ja investor-mõtlemise ning ühiskonnas laiema investeerimishuvi tekkimist. Siis tuli päevas ikka mitu korda telefoni laadida ja aktiivseid kõnetunde tuli üüratu hulk. Võin öelda, et suure osa ärkvelolekuaega veetsingi inimestele helistades, et neid Tulevasse kutsuda ja värskete liikmete küsimustele vastata.
Tavalisel tööpäeval panin tollal mõnekuuse tütre autosse või kärusse ja algasid kõned, koosolekud, kus paralleelselt laps sõi, magas ja vaatas seda tralli huviga. Kogesin, kui kauge ja keeruline on inimestele pensioniks kogumine. Tuleva üks sihte oli liikmetele kogumine lihtsaks ja arusaadavaks teha ning olla abiks sihikindlal kogumisel. 2017. aasta suvel, kui Tuleva fondid olid kenasti käivitatud, viis elu mind Eestist eemale ning töötasin pea 5 aastat Prantsusmaal.
Vaatan tänase Tuleva tiimi tööd ja toimimist sooja tundega südames ja respektiga kõige tehtu suhtes. Näen, kuidas tänaseks on Tuleva arenenud hästitoimivaks ettevõtteks, millel on suur hulk liikmeid ja kogujaid ning adun kui suur on vastutus nende ees. Alustasime ju nii, et meil oli ainult idee ja kutsusime, et tule kaasa.
Tõnu: Tuleva igapäevane töö käib ühistule kuuluvas fondivalitsejas, Tuleva Fondid AS-is, seal on ametis ka juhatus ja palgal töötajad. Sina asud tööle tulundusühistu juhatuse esimehe kohal. Mida tahad selles rollis ära teha?
Annika: Tuleva ühistu kaudu omame me liikmetena fondivalitsejat. Igaühe osalus väljendub liikmekapitalis. Paljude osalus selles tekkis vabatahtliku panusena kui Tuleva algkapitali kogus, aga lisaks oleme liikmetena kogunud ka liikmeboonust ja see on ka osa liikmekapitalist. Praegu on sellel liikmekapitalil raamatupidamislik väärtus, mis väljendab seda, kui palju on väärt meie fondivalitsejale kuuluvad pensionifondide osakud ja raha kassas. Aga tänaseks on ju ettevõttel ka firmaväärtus, mida raamatupidamislik hind ei kajasta.
Omanikena võiks meil olla selge teadmine, mis on meie osaluse õiglane väärtus. Ja see väärtus peaks olema vajadusel ka realiseeritav. Kasvõi puhtalt sellepärast, et kui meie liige siit maailmast lahkub, võiks ta saada pärijatele õiglase väärtuse oma osalusest üle anda. Seda on meilt tihti küsitud.
See on lähema aasta arendusprojekt, mis hõlmab nii juriidilist analüüsi, põhikirja muutmise alternatiivide kirjeldamist, arutelusid liikmetega ja ühiselt tehtud otsuste rakendamist.
Tõnu: Mida sa tahaksid kohe homme ära teha?
Annika: Tuleva liikmena olen nii FB grupis kui üldkoosoleku Q&A dokumentidest ikka jälginud, mida meie liikmed küsivad, mis neile muret valmistab ning mis teemadel ideid pakuvad. Silma on jäänud näiteks sellised teemad: Tuleva kasv ja laienemise mõjud (sh kulude kasv vs teenitavad tulud); täiendav kogumisvõimalus lisaks pensionisammastele ja mis juhtub pensionivaraga kui peaks juhtuma kõige hullem, näiteks sõda.
Sellest lähtuvalt tahaksin esimeste asjadena hoolitseda selle eest, et Tuleva ühistu juhtimine oleks veelgi selgem, läbipaistvam ja liikmetele lähemal. See eristab meid ju tavalistest teenusepakkujatest. Nii võiks liikmed teada, mida ühistu juhtorganid on arutanud ja otsustanud oma koosolekutel, kuidas liigume strateegilise sihi 100 000 sihikindlat kogujat suunas ja oleks kursis oluliste arendusprojektide käekäiguga.
Ma tahaks ka, et kogujate hääl kostaks seadusandluse aruteludes rohkem ja eristuks tugevamalt fondivalitsejate häälest. Tuleva on ju eriline, sest esindame oma enam kui 8000 liikmega kõige laiapõhjalisemalt pensioniks kogujaid Eestis. Alustuseks tahan kohtuda nii Rahandusministeeriumi kui ka Finantsinspektsiooniga, et reeglite kujundajatel oleks meelel kogujate kindlustunne.
Tõnu: Tuleva on saanud kasvamiseks abi väga headelt inimestelt, seda palju rohkem kui meie (finants)võimalused on parajasti lubanud. Head inimesed on leidnud ise viisi, kuidas Tuleva jaoks tööd teha nii, et see nende muude tegemistega klapiks. Kuidas sina oled Tuleva ehitamise oma tegusasse ellu suutnud ära mahutada?
Annika: Minu jaoks tuli Tuleva ehitamine õigel ajal – paar kuud varem olin lõpetanud töö Praxise juhina ja sünnitanud teise lapse. Olin lapsehoolduspuhkusel ja ajul oli järsku palju aega ning ruumi uuteks mõteteks, kui Daniel minuga “pensionifondi tegemise” teemal ühendust võttis. Tuleva nimi tuli ju alles hiljem.
Täisajaga juhitöö kõrvalt ei oleks mul olnud ei aega ega energiat seda teha. Tuleva ehitamine sobitus minu beebiga kodusoleku perioodiga, sest tegutsesime paindlikult. Meil olid regulaarsed 15-min tiimikõned sõltumata asukohast, jalutuskoosolekud ja erinevad paindlikud töövormid kasutuses juba enne koroona-aega.
Mulle sobis, et saan rahulikult omaette mõttetööd teha näiteks hilisõhtuti. Nii said vastuse kümned liikmete kirjad õhtul või isegi öötundidel – ja sellepärast, et mulle endale nii sobis. Praeguseks toimivad paljud ettevõtted ja tiimid nii, aga 8 aastat tagasi oli see veel harvaesinev. Tuleva on algusest peale olnud teineteist arvestava, paindliku ja peresõbraliku töökultuuriga ettevõte ja rõõm on näha, et see on saanud põhiosaks Tuleva identiteedist.
Täna asun tööle veerand koormusega. See sobib minu tänaste muude töökohustustega ja mul on heameel, et see kattus ka Tuleva vajadusega.
