Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond

Esiteks, Tuleva pensionifondide valitseja kuulub inimestele, kes ka ise neis oma tuleviku jaoks raha koguvad. See tähendab, et omanike poolt on alati surve hoida kulud võimalikult madalal. Nii jääb meile, pensionikogujatele, rohkem raha pensioniks. Vanade fondivalitsejate eesmärgiks on teenida pensionikogujate pealt võimalikult palju valitsemistasu, sest nende omanikud – pangad, soovivad teenida võimalikult suurt kasumit.

Teiseks, Tuleva tõi Eestisse kaasaegsed, madalate kuludega indeksifondid. Täna läheb maailmas enamus rahast just sellistesse pensionifondidesse, sest ajalugu on tõestanud, et mida madalamad kulud, seda parem pikaajaline tootlus. Pankade müügimehed ja tellerid meile seda ei ütle, sest nende tööandjatele on kasulikum, kui inimesed jätkavad pensioni kogumist vanades, kõrge valitsemistasuga fondides.

Meie Tulevas usume passiivsesse investeerimisse. See tähendab lihtsalt, et jagad oma raha maailma suurimate ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjade vahel. Nii on riskid kenasti hajutatud. Edasi on tarvis eelkõige kannatust, et kursil püsida ja mitte kuulata pangatellerite hirmutusi ega müügimeeste meelitusi. Investeerimisfonde, mis investeerivad passiivselt, nimetatakse indeksifondideks.

Kunagi oli see radikaalne idee, mis sai mitmele autonoomselt mõtlevale rahanduseksperdile elutööks: näiteks Burton Malkiel, Jack Bogle ja Nobeli preemia laureaat William Sharpe. Tänaseks on maailma juhtivate majandusteadlaste uuringud ja väärtpaberiturgude ajalugu näidanud, et see toimib. Sellepärast valib enamik inimesi maailmas täna just passiivse investeerimisstrateegia.

1. Tuleva pensionifondid keskenduvad pikaajalisele tootlusele ja ei muretse lühiajaliste kõikumiste pärast. Lühiajalise riski maandamine oleks kulukas ja vähendaks meie, pensionikogujate võimalust saavutada pensioniks võimalikult hea tootlus oma varale.
2. Tuleva ei tegele ennustamisega ega püüa turgu üle kavaldada, vaid investeerib faktide põhjal. Pensionikogujate raha hajutatakse maailma edukaimate ettevõtete aktsiate vahel, sest see on tõestatult toonud valdavale osale maailma investoritest parima tulemuse.
3. Tuleva hoiab kulud väga madalal ja panustab ainult pensionikogujatele väärtust loovatele tegevustele, sest mida kõrgem pensionifondi valitsemistasu, seda vähem raha koguneb meile pensioniks. Tuleva ei kuluta raha kallitele reklaamikampaaniatele, lühiajaliste riskide maandamisele ega müügimeeste armeedele.

Jah. Sinu raha turvalise hoidmise tagavad lisaks Tuleva oma sisereeglitele ja riskihalduse protseduuridele veel kolm asja:

• Finantsinspektsioon andis Tuleva fondivalitsejale tegevusloa ja valvab, et meie igapäevane tegevus vastaks igati nõudmistele.
• Swedbank on Tuleva fondide depoopank. Depoopank kinnitab iga tehingu fondi varaga. Täpselt nii nagu panga enda fondide puhul.
• Riiklik tagatisfond kaitseb kõigi pensionifondide investoreid halvima vastu, kui fondivalitseja süül peaks tekkima kahju.

Kui sul on pensionieani jäänud rohkem kümme aastat, siis me soovitame järgida kogumisel kahte põhimõtet:

1. Kogu pensioni maksimaalse oodatava tootlusega varaklassis. Meie pensionikogujale on suurima oodatava tootlusega varaklass aktsiad. Seega, kogu raha maksimaalse aktsiate osakaaluga ehk agressiivses fondis.
2. Kogu pensioni punktile 1 vastavate fondide seas võimalikult madalate kuludega fondis. Ajalooline statistika näitab, et fondi kulumäär on kõige parem ennustaja pikaajalise tootluse osas. Mida kõrgem kulu, seda madalam tootlus ja vastupidi.

Kui sul on jäänud pensionini vähem kui kümme aastat, oleks sul mõistlik kaaluda võlakirjafondi, mille oodatav pikaajaline tulu on küll väiksem, aga mille osakute väärtus kõigub samuti vähem.

• Kui sa oled alla 55-aastane, on  sulle mõeldud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond.
• Kui sa oled üle 55 aastane, võib sulle paremini sobida Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond.

Loe lähemalt

Ei. See ei ole hea idee. Maailmas on seda küsimust palju uuritud ja on leitud, et need inimesed, kes püüavad turgu ajastada, kipuvad ostma just siis, kui turud on tipus ja müüma siis, kui turud on põhjas.

Paljud püüavad turgude kõikumisi ette ennustada, aga enamasti see ei õnnestu – ka mitte professionaalsetel investoritel. See on üks põhjus, miks ka Eesti pensionifondide tulemused on seni maailmaturgude keskmisele alla jäänud.

Pea meeles, et turgude langus ei ole sinu jaoks tingimata halb uudis. Enamik meist on veel mitukümmend aastat pensionifondi osakute ostjad, mitte müüjad. Sinu palgast läheb iga kuu väike summa pensionifondi ja kui turul on parasjagu halvad ajad, saad selle eest rohkem fondiosakuid kui headel aegadel. Ja kui turgudel tulevad jälle paremad ajad, siis on sul rohkem osakuid, mille väärtus kasvab. Seda nimetatakse ostude ajas hajutamiseks (dollar-cost-averaging). See töötab sinu kasuks, aga ainult eeldusel, et sa ei hüple pensionifondidest sisse-välja, püüdes “gaasi anda” ja “pidurit vajutada”.

Tee omale selgeks pikaajalise kogumise põhitõed ja otsusta, milline on sinu strateegia. Pensionifondi tuleks vahetada kohe kui selgub, et sinu fondi investeerimisstrateegia on vastuolus sinu pikaajalise kogumise põhimõtetega. Meie (ja enamik eksperte, näiteks investeerimisguru Warren Buffett) soovitame järgida pensioniks kogumisel kahte põhimõtet:

1. Kui sul on pensionini vähemalt 10 aastat, investeeri maksimaalse oodatava tootlusega varaklassi. Meie pensionikogujale on suurima oodatava tootlusega varaklass aktsiad. Seega, kogu raha maksimaalse aktsiate osakaaluga ehk agressiivse strateegiaga pensionifondis. Kui sinu fond ei hoia sinu raha võimalikult suures ulatuses aktsiates, vaheta fondi.
2. Kogu pensioni võimalikult madalate kuludega fondis, sest mida madalamad kulud, seda paremad eeldused on, et sulle koguneb pensioniks rohkem raha. Vaheta fondi, kui sinu pensionifondi valitsemistasu pole sulle sobiva strateegiaga fondidest Eesti soodsaimate seas.

Kindlasti ei tohiks fondi vahetada sellepärast, et panga müügimees haaras sul kaubanduskeskuses varrukast või et sa ei jaksanud aja kokkuhoiu mõttes pealetükkivale pangatellerile vastu vaielda.

Kõige paremini kaitsed ennast siis, kui sa ei teegi midagi, vaid püsid kindlalt madalate kuludega fondis läbi turgude tõusude ja languste.

Maailma suurima fondivalitseja Vanguard-i asutaja Jack Bogle soovitab: “Pane raha madalate kuludega indeksifondi ja ära piilu.” Maailma üks edukamaid investoreid Warren Buffett soovitab: “Indeksifondis tuleb püsida nii headel kui halbadel aegadel, eriti halbadel. Kui turgudel on madalseis ja sa näed ajalehtedes hirmutavaid pealkirju, võib tekkida kiusatus pidurit tõmmata, aga sel ajal on eriti tähtis järjekindlalt indeksifondis jätkata.”

Miks?

Turud on tsüklilised – tõusule järgneb alati langus ja langusele tõus. Vähemalt minevikus on alati nii olnud. Pensioni kogudes oled sa pikaajaline investor. Minevik pole tuleviku garantiiks, aga vähemalt seni on ajalugu näidanud, et pikaajaline investor ei pea turgude tõusu- ja langustsüklite pärast muretsema.

Vaata asjale niipidi: maailmaturgude langus tuleb. See on kindel. Ja kindel on ka see, et mitte keegi ei tea, millal see juhtub. Kui selles kahtled, siis vaata, kas leiad fondijuhi või analüütiku, kes ennustas täpselt ette nii 2000. aasta alguse, 2007. aasta sügise kui ka 2011. aasta suvise maailma aktsiaturgude languse ja kes languste vahelistel tõusuperioodidel soovitas aktsiaid osta? Sellised inimesi ei ole – ühed kaotasid raha, sest olid liiga optimistlikud; teistel jäi tulu teenimata, sest nad olid liiga pessimistlikud. Kõigi Eesti pensionifondide tulemused on jäänud seni turu keskmisele alla, sest fondijuhid on olnud mõnikord liiga julged või teinekord liiga ettevaatlikud.

Kui suudad hoiduda kiusatusest lühiajaliste kõikumiste põhjal otsuseid teha ja kõrvale põigelda sind peibutavate müügimeeste ja manitsevate pangatellerite eest, saavutad maailmaturu keskmise tootluse. Pika aja vältel on see igal ajaloo perioodil osutunud paremaks kui valdava osa fondijuhtide turu ajastamisega saadud tulemused.

Kõigi Eesti pensionifondide riskid on seaduse nõudeid järgides hästi hajutatud. Pensionikoguja ise ei pea riski maandamiseks raha mitme fondi vahel laiali jagama. Lisaks on pensionikoguja kõigis pensionifondides kaitstud fondivalitseja äririski eest. Seetõttu ei vähenda vara jagamine mitme fondi vahel sinu riski.

Ainus viis, kuidas oma valitud pensionifondi riski sisuliselt vähendada, on suunata osa rahast või kogu raha konservatiivse strateegiaga fondi – näiteks Tuleva Maailma Võlakirjade Fondi või Swedbank K1 fondi.

See võib olla otstarbekas juhul, kui sul on pensionini jäänud vaid loetud aastad. Võlakirjafondi valimist võid kaaluda ka juhul, kui sa oled väga tundliku närvikavaga inimene ja turgude lühiajalised kõikumised valmistavad sulle elu häirivaid kannatusi. Aga pead arvestama sellega, et riskivabu investeeringuid pole ja riski vähendada ilma ilma tootlusest loobumata pole kahjuks võimalik.

Fondide tulemusi saad võrrelda Pensionikeskuse leheküljel – selleks ei pea investeerima mitmesse fondi.

Kui valid Tuleva pensionifondi, saad Tuleva kliendiks. Kui astud ka Tuleva liikmeks, saad Tuleva kaasomanikuks. Tuleva on nimelt ühistuline ettevõte, mille omanikud on Tuleva liikmed. Meie käivitasime Tuleva fondivalitseja, mis juhib Tuleva pensionifonde. Kõik Eesti inimesed võivad saada Tuleva pensionifondi kliendiks – selleks ei pea liikmeks astuma.

Et valida Tuleva pensionifond, ei pea sa midagi maksma – hakkad hoopis kohe tänu madalale valitsemistasule raha kokku hoidma. Fondivahetus on tasuta ja võtab netipangas 5 minutit.

Et saada Tuleva liikmeks, tuleb maksta liitumistasu (100 eur). Liitumistasu on maksnud kõik Tuleva liikmed – see on iga omaniku panus meie ühise ettevõtte arenduskulude katteks. Liitumistasu on ühekordne – edasi midagi maksta pole vaja.