"Tuleva on kaks-ühes — Eesti põnevaim sotsiaalne ettevõte ja inimeste huve kaitsev kodanikuühendus."
Taavet Hinrikus, Tuleva ja Wise'i kaasasutaja
Me kõik vajame ühel päeval pensionit. Mida varem sellele mõtled, seda parem on sinu elu tulevikus.
Aga pension on surmigav teema ja investeerimine keeruline.
Igavus ja keerukus on põimunud kilbiks, mille varjus on Eesti pankade pensionifondid aastaid võtnud kõrgeid valitsemistasusid, aga meie raha kasv neis on olnud kidur. 2016. aastal olid Eesti pankade pensionifondid OECD riikide kehvimad.
Tuleva sündis kodanikualgatusena ja on tänaseks arenenud Eesti põnevaimaks sotsiaalseks ettevõtteks.
Jordan Valdma
Arendaja, Tuleva liige
Tuleva ei ole tavaline teenusepakkuja. Tuleva omanikud on pensionikogujad ise, kes otsustasid pankadest vahemehed kõrvale jätta ja käivitada sellised pensionifondid, kus nad ise raha koguda tahaksid.
Tuleva sündis 22 asutaja initsiatiivil, kes otsustasid, et me väärime paremat. Nad asutasid ühistu, kus igal liikmel on võrdne otsustusõigus.
Krista Teearu
Ettevõtja, Tuleva liige
Asutajatega on juba ühinenud üle 7500 inimese. Kutsume ka sind Tuleva liikmeks. Koos loome omale paremad võimalused oma tuleviku jaoks raha kogumiseks.
Tanel Padar
Muusik, Tuleva liige
Üksi poleks see kellelgi võimalik. Aga koos saame tänu tarkadele tehnoloogiatele ahnetest vahemeestest vabaneda ja kasvatada oma, mitte panga vara.
Kristi Saare
Õpetaja, investor, Tuleva liige
Esimese sammuna käivitasime kaasaegsed, madalate kuludega II ja III samba pensionifondid. Koos Tuleva asutajate ja liikmetega saavad Tuleva fondides pensioni koguda kõik Eesti inimesed.
Indrek Seppo
Majandusteadlane, Tuleva liige
Edaspidi loome ka muid paremaid pikaajalise investeerimise võimalusi oma säästude kasvatamiseks.
Lili Milani
Geeniteadlane, Tuleva liige
Pensionikogujaid ühendava organisatsioonina aitab Tuleva teha Eesti seadused paremaks, et pensionisüsteem oleks kasulik eelkõige inimestele, mitte pankadele ja kindlustusseltsidele.
Tulevas kogumiseks ei pea astuma ühistu liikmeks, kuid liikmena saad pensionifondide kaasomanikuks.
Pensionikontole laekub iga-aastane liikmeboonus, toetad seaduste muutmist inimestele kasulikumaks
ja saad otsustada Tuleva arengu üle: igal liikmel on ühistu üldkoosolekul üks hääl.
Tuleva liikmeks võib saada iga täisealine inimene, kellel pole kehtivat kriminaalkaristust. Mis on minu õigused ja kohustused Tuleva liikmena?
See on kõigi Tuleva liikmete panus meie ühise ettevõtte arendusse.
Kui sinu II sammas pole juba Tuleva pensionifondi suunatud, saad seda kohe mugavalt teha.
Liikmeks astumiseks logi sisse oma pensionikontole.
Astu liikmeksTuleva on ühistuline varahaldusettevõte, mille eesmärgiks on kasvatada oma liikmete vara, luues meile endile paremaid tingimusi vähehaaval säästetud raha pikaajaliseks investeerimiseks.
Esimese sammuna käivitasime Tuleva II samba pensionifondid. Edasi teeme oma liikmete jaoks täiendava vabatahtliku pensionifondi ja tulevikus otsime ka muid jätkusuutlikke ja tulusaid võimalusi pikaajaliseks investeerimiseks. Samal ajal aitame teha Eesti seadused paremaks, et pensionisüsteem oleks kasulik eelkõige inimestele, mitte pankadele ja kindlustusseltsidele.
Tulundusühistu on ettevõtlusvorm nagu ka näiteks aktsiaselts. Kõige olulisem erinevus on, et tulundusühistus on otsuste tegemisel igal liikmel täpselt üks hääl – aktsiaseltsis on suuraktsionäri hääl suurema kaaluga kui väikeaktsionäri hääl. Tulundusühistu liikmelisusega ei saa kaubelda – kellelgi pole võimalik osalusi kokku ostes ettevõtte üle kontrolli saavutada.
Ühistu jagab kasumit vastavalt liikme panusele ühistu majandustegevusse, mitte selle alusel, kes kui palju aktsiaid omab.
Tuleva asutajad leidsid, et just selline tegevusvorm on paljusid inimesi ühendavale ettevõttele kõige sobivam. Meil pole eemalseisvaid investoreid, vaid me kasvatame ise oma vara koos. Ja meil kõigil on õigus oma varade juhtimises kaasa rääkida, sõltumata sissetuleku suurusest või sellest, kui palju me oleme juba jõudnud säästa.
Tuleva tulundusühistu liikmed ehk omanikud on pensionikogujad ise. Liikmed valivad ühistu nõukogu, kes omakorda kinnitab ametisse juhatuse. Igal Tuleva liikmel on ühistu üldkoosolekul üks hääl.
Tuleval on ka üks tütarettevõte – meie pensionifonde valitsev aktsiaselts Tuleva Fondid. Eesti seadused ei luba täna tulundusühistuna tegutseval ettevõttel investeerimisfonde valitseda (head põhjust selliseks piiranguks tegelikult pole). Sellepärast asutasime aktsiaseltsi Tuleva Fondid AS, mis kuulub 100%-liselt Tulundusühistule Tuleva. Tuleva Fondid AS valitseb Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi.
Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, jättes kõrvale nii palju vahemehi ja lisakulusid kui võimalik – mida rohkem meid on, seda soodsam on meil tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele koos investeerida.
1. Tuleva liikmeks astudes toetad meie ühiste eesmärkide teostamist:
Esiteks, me plaanime tulevikus teha ka parema vabatahtliku pensionifondi ja luua muid võimalusi pikaajaliseks investeerimiseks, et koos oma tuleviku jaoks raha koguda.
Teiseks, me võitleme selle eest, et Eesti pensionisüsteem saaks tulevikus kasulikum eelkõige meile, Eesti inimestele, mitte pankadele ja kindlustusseltsidele. Teeme koostööd rahandusministeeriumi, riigikogu rahanduskomisjoni ja Uue eakuse rahvakoguga, et aidata teha paremaid seadusi.
2. Liikmed saavad omanikutulu
Igal aastal arvestame liikmeboonust kõigile liikmetele, kes on oma II ja/või III samba vara toonud Tuleva pensionifondidesse. Boonus kantakse liikme isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab tema osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu. Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud. Nagu ettevõtlustuluga ikka – see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Tuleva asutajad on ise veendunud, et 125 euro suurune liitumistasu tasub ennast kuhjaga – aga lubadustest hoidume.
Igal ühistu liikmel on õigus
Tuleva liige kohustub
* Sellise otsuse võimalus on ette nähtud vähetõenäoliseks juhuks, kui ühistul peaks tekkima ootamatu lisakapitali vajadus. Kui liige sel juhul keeldub üldkoosoleku otsusega kokku lepitud sihtotstarbelise makse tegemisest, arvatakse ta lihtsalt ühistust välja.
Tuleva tulundusühistu liikmed ehk omanikud on pensionikogujad ise. Liikmed valivad ühistu nõukogu, kes omakorda kinnitab ametisse juhatuse. Igal Tuleva liikmel on ühistu üldkoosolekul üks hääl.
Tuleval on ka üks tütarettevõte – meie pensionifonde valitsev aktsiaselts Tuleva Fondid.
Jah. Meie eesmärk on teenida liikmetele tulu.
Kui Tuleva ühistu teenib kasumit, jagame selle liikmete vahel nagu ühistu põhikiri ette näeb ehk nagu liikmed on omavahel kokku leppinud.
Kõigepealt saab iga liige teenitud liikmeboonuse. Ülejäänud kasum jaotatakse vastavalt liikmete osale ühistu omakapitalis (liikmekapital). Liikmeboonust võiks seega võrrelda eelisaktsia dividendiga – seda makstakse kõigile liikmetele vastavalt sellele, kui palju vara on iga liige toonud Tuleva pensionifondi. Liikme osa Tuleva omakapitalis sõltub sellest, kui palju liige panustas Tuleva algkapitali ja kui palju tal on eelmiste perioodide jooksul kogunenud liikmeboonust, mida pole välja makstud.
Tuleva asutajad saavad kasumist osa täpselt samadel põhimõtetel kõigi teiste Tuleva liikmetega.
Tuleva fondides pensioni kogumiseks ei pea olema Tuleva liige, aga liikmeks astudes saad Tulevast kõige rohkem kasu. Tuleva liikmena pole sa ainult oma pensionifondi klient, vaid ka kaasomanik.
Meie, Tuleva liikmed
Põhimõtteliselt küll – meil on liikmeid, kes toetavad Tuleva eesmärke ja soovisid nende saavutamisele liitumistasu makstes kaasa aidata.
Tuleva ühistu liidab siiski eelkõige neid inimesi, kes soovivad koos oma tuleviku jaoks raha koguda, sest me suudame pankadest vahemehi kõrvale jättes seda ise efektiivsemalt teha.
Seega, täna saad sa Tulevast kasu, kui tood oma pensionivara Tuleva II ja III samba pensionifondidesse. Tulevikus plaanime käivitada ka muid pikaajalise investeerimise tooteid, kuhu saab koguda väljaspool pensionisambaid.
Kui sa ei plaani pensioni teise või kolmandasse sambasse raha koguda või sa ei plaani seda teha Tuleva fondides, on Tuleva juhatusel õigus sind vajadusel liikmete seast välja arvata. Selline võimalus tagab, et valdav osa Tuleva liikmetest ehk omanikest oleks alati ise Tuleva investeerimisfondide kliendid – nii ei teeni omanikud tulu klientide pealt, vaid koos nendega.
Kui valid Tuleva pensionifondi, saad Tuleva kliendiks. Kui astud ka Tuleva liikmeks, saad Tuleva kaasomanikuks. Tuleva on nimelt ühistuline ettevõte, mille omanikud on Tuleva liikmed. Meie käivitasime Tuleva fondivalitseja, mis juhib Tuleva pensionifonde. Kõik Eesti inimesed võivad saada Tuleva pensionifondi kliendiks – selleks ei pea liikmeks astuma.
Et valida Tuleva pensionifond, ei pea sa midagi maksma – hakkad hoopis kohe tänu madalale valitsemistasule raha kokku hoidma. Fondivahetus on tasuta ja võtab netipangas 5 minutit.
Et saada Tuleva liikmeks, tuleb maksta liitumistasu (125 eur). Liitumistasu on maksnud kõik Tuleva liikmed – see on iga omaniku panus meie ühise ettevõtte arenduskulude katteks. Liitumistasu on ühekordne – edasi midagi maksta pole vaja. Loe lisaks siit.
Liikmekapital on kõikide liikmete individuaalsete kapitalikontode summa, millest igale liikmele kuulub see osa, mis tema kapitalikontol on. Tuleva liikmekapital moodustub järgmiselt: liikmete vabatahtlikult panustatud kapital (4 miljonit eurot) + liikmete kogunenud liikmeboonus + liikmete tehtud tööpanused + ühistu kogunenud kasum/kahjum pärast liikmeboonuse mahaarvamist.
See on sissekanne Tuleva liikmekapitali registrisse, mis näitab kui palju Tuleva kapitalist sulle kuulub. Oma kapitalikonto seisu saab vaadata logides sisse pension.tuleva.ee -> Minu konto.
Tuleva eesmärk on teenida oma liikmetele tulu.
Iga aasta lõpus arvestame kõigepealt välja iga liikme liikmeboonuse. Seejärel vaatame, kas liige on panustanud vabatahtlikku liikmekapitali ning kui on, siis leiame tema poolt panustatud osa proportsiooni kogu liikmekapitalist. Selle proportsiooni alusel arvestatakse liikmele kapitali pealt teenitud kasum/kahjum. Seejärel liidame kokku inimese liikmeboonuse, panuse liikmekapitali ning liikmekapitalilt tekkinud kasumi või kahjumi summad ning jagame saadud summa kogu liikmekapitaliga (kõikide liikmete liikmekapitalide summaga).
Sedasi saame liikme uue osalusproportsiooni liikmekapitalis aasta lõpu seisuga, mida kasutame järgmisel aastal liikmekapitalilt tekkinud kasumi/kahjumi jaotamiseks. Juhul kui vabatahtlikku liikmekapitali panust ei tehtud, siis osaleb liige proportsiooni arvutamisel oma liikmeboonuse summaga.
Iga viie aasta tagant otsustavad Tuleva liikmed üldkoosolekul, kas maksta kapitalikontodele kogunenud kasum välja või hoida see edasi investeerituna. Kui liige otsustab ühistust lahkuda, siis maksab ühistu talle tema liikmekapitali koos kogunenud kasumiga välja. Oluline on küll see, et ühistust saab lahkuda kõige varem 5 aastat peale liikmeks astumist.
Liitumistasu ja liikmekapital on kaks erinevat asja. Liitumistasu oli see ühekordne tasu, mis andis sulle liikmenumbri, õiguse Tuleva edasises käekäigus kaasa rääkida ning võimaluse teenida liikmeboonust.
Liikmekapital real kajastub sinu liikmeboonus, mis on 0,05% aastas sinu fondi(de) mahust mida tulevas hoiad ehk sinu investeerimiskasum. See kantakse sinu kontole igal aastal kevadel, kui eelmise aasta majandusaasta aruanne on kinnitatud ning ka ühistu üldkoosolek on otsuse kinnitanud.
Ei. Kui sa ei ole juba netipangas fondi vahetanud, saad pärast liikmeks astumist kohe Tuleva veebikoju ID-kaardi või mobiil-ID abil sisse logida ja suunata oma II samba Tuleva pensionifondi. Kui oled otsuse teinud, võtab kõik kokku 5 minutit.
Vastused küsimustele Tuleva pensionifondide kohta leiad siit.
Kui Tuleva liige soovib ühistust lahkuda, makstakse kogunenud liikmekapital talle välja.
Kui Tuleva liige sureb, makstakse kogunenud liikmekapital tema pärijatele.
Tõnu Pekk on 20-aastase kogemusega investor. Tõnu omab rahvusvahelist kogemust finantssektorist, on vedanud arendusprojekte ning juhtinud investeeringuid. Praegu on ta Tuleva fondijuht.
Priit Lepasepp tegeleb igapäevaselt sellega, et aidata suurendada taastuvenergia tootmist. Lisaks on ta ka üks Tuleva juriidilistest nõustajatest.
Indrek Neivelt on Pocopay asutaja. Indrek on olnud juhtivrollis Hansapangas ja teistes suurtes finantsinstitutsioonides ning kasutab nüüd oma teadmisi paremate ja lihtsamate makselahenduste loomiseks.
Daniel on pühendanud oma karjääri sellele, et inimesteni jõuaksid paremad ja selgemad sõnumid, mille põhjal olulisi otsuseid teha. Täna tegutseb ta partnerina sõnumiagentuuris Akkadian.
Kristo Käärmann on Wise’i asutaja. Olles näinud ebaefektiivsust finantssektoris, aitab Kristo teha revolutsiooni raha liikumises, tehes valuutavahetust üle maailma lihtsamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks.
Mall Hellam juhib Avatud Eesti Fondi. Mall keskendub oma tegevuses sellele, et Eesti oleks rohkem avatud ja salliv, et ühiskonnas toimuks sisuline debatt oluliste küsimuste üle ning et meil oleks tõeliselt tugev kodanikuühiskond.
Kirsti Pent on partner FORT advokaadibüroos. Kirsti on spetsialiseerunud finantsvaldkonna regulatsioonidele, aidates kliente selgete ja korrektsete lahendustega finantstehingutes ning on ka üks Tuleva juriidilistest nõustajatest.
Indrek Kasela on ettevõtja ja investor. Indrek omab pikaajalist ettevõtluskogemust suurettevõtetest ning on lisaks sellele tegus ka kultuurivaldkonna arendamises.
Annika Uudelepp on kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert Praxise mõttekojas. Ta on pikaajaliselt juhtinud tähelepanu murekohtadele Eesti ühiskonnas ning aidanud neile lahendusi leida.
Henrik Karmo tegutseb igapäevaselt investorina. Henrikul on laiapõhjaline kogemus erinevate investeerimisettevõtete üles ehitamisel ja investeerimisstrateegiate loomisel.
Taavi Lepmets tegutseb investorina. Taavi on omandanud kogemusi varajases faasis tehnoloogia investeeringute tegemisel alates eelmisest sajandist, ning üritab selles vallas uusi elamusi otsida ka tänapäeval.
Taavet Hinrikus on Wise’i asutaja. Taavet usub lihtsatesse, selgetesse ja läbipaistvatesse lahendustesse, ning aitab igapäevaselt muuta raha liikumist ja valuutavahetust kõikidele paremaks ja mugavamaks.
Loit Linnupõld on Crowdestate’i asutaja. Loit omab pikaajalist kogemust finantssektoris ning aitab läbi ühisrahastuse viia kokku investoreid ning kinnisvaraarendajaid, et selle läbi arendada eesti investorkultuuri ja arendada ligipääsu kapitalile.
Veljo Otsason on Fortumo ja Mobi kaasasutaja ning ingelinvestor rohkem kui 15 ettevõttes. Veljo kireks on uued tehnoloogilised lahendused, ning tema ettevõtted aitavad luua paremaid mobiilseid teenuseid, nii maksesüsteeme kui autentimist.
Rain Rannu on tehnoloogiaettevõtja ja investor, Fortumo ja Mobi asutaja. Raini kireks on ettevõtlus ja uute ideede välja töötamine, talle meeldivad projektid, mida ilma temata ei oleks.
Sandor Liive kirg on energiasektoris. Sandor on pikaajaliselt juhtinud Eesti Energiat ning tegeleb uute lahenduste toomisega energiasektorisse.
Heikko Mäe on audiitor. Tema kireks on, et asjad saaksid tehtud õigesti ja täpselt. Heikko jagas oma teadmisi ja kogemusi Tuleva fondide loomisel
Gerd Laub on Funderbeami juriidiline nõustaja. Gerdi taust on õiguse valdkonnas, ta on spetsialiseerunud finantsettevõtete nõustamisele ning aitab lahendada keerukaid probleeme finantstehnoloogia vallas.
Triinu Tombak tegeleb finants- ja ärinõustamisega. Praegusel hetkel võib teda leida AS-i Harju Elekter nõukogust ning mõttekoja Praxis nõukogust.
Kadi Lambot on arst, kes on olnud mitmete suurettevõtete juht. Kadi usub, et meditsiinisüsteem vajab terviklikke ning kliendisõbralikke lahendusi ning töötab selle nimel olles Vähiliidu, Terve Eesti SA, Tartu Ülikooli SA nõukogu liige.
Allan Kaldoja tegeleb ettevõtlusega. Allani kireks on kodanikuühenduste arendamine, olles aidanud käivitada nõukogu esimehena SA Vaba Lava.
Jaak Roosaare on investor ja Rikkaks Saamise Õpiku autor. Jaak pühendab oma aega sellele, et arendada eestlaste finantsteadlikkust, et inimesed teeksid paremaid finantsotsuseid ja läbi selle saaksid nautida paremat elu.
Igal ühistu liikmel on õigus:
Tuleva liige kohustub:
* Sellise otsuse võimalus on ette nähtud vähetõenäoliseks juhuks, kui ühistul peaks tekkima ootamatu lisakapitali vajadus. Kui liige sel juhul keeldub üldkoosoleku otsusega kokku lepitud sihtotstarbelise makse tegemisest, arvatakse ta lihtsalt ühistust välja.
Liitumistasusid kasutame meie ühise ettevõtte arenduseks ja liikmete huvide eest seismiseks. Esimeste liikmete tasudest tegime vajalikud kulutused, et koguda Tuleva algkapital, tutvustada Tulevat laiemale avalikkusele ning ette valmistada kõik vajalik meie ühise fondivalitseja käivitamiseks ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotluseks. Edasi katame liikmetasudest kulud järgmisteks tegevusteks:
Iga säästetud euro annab Rootsi inimestele umbes kolmandiku võrra rohkem pensionit kui sama raha meie inimestele. Eesti vajab targemat, mõõdetavate eesmärkidega pensionistrateegiat.
Laua taga, kus varem oli lisaks ametnikele ja poliitikutele kohta vaid pankade ja kindlustusseltside esindajatel, on Tuleva Eesti esimese pensionikogujate ühendusena tõsiseks partneriks nii Rahandusministeeriumile kui teistele riigiasutustele.
Aitame teha seadused paremaks, et need kaitseks eelkõige meie, inimeste huve. Et igast täna säästetud eurost saaksime tulevikus maksimaalse kasu meie ise, mitte pankade omanikud.
Esimesed võidud on käes. Näiteks:
Me ei korralda pikette ega loobi tühja kriitikat. Oleme otsekohesed, analüüsime probleeme ja pakume konstruktiivseid lahendusi.
Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ja jättes kõrvale nii palju vahemehi ning lisakulusid kui võimalik.
Igal aastal arvestame liikmeboonust kõigile liikmetele, kes on oma II ja/või III samba vara toonud Tuleva pensionifondi. Liikmeboonus on algul hästi tilluke, aga kasvab koos pensionivara kasvuga. Boonus kantakse sinu isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab sinu osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu.
Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud.
Nagu ettevõtlustuluga ikka – see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Tuleva asutajad on ise veendunud, et 125 euro suurune liitumistasu tasub ennast kuhjaga – aga lubadustest hoidume.
Aasta lõppedes
Igal ühistu liikmel on õigus hääletada üldkoosolekul ja valida Tuleva juhtimis- ja kontrollorganeid ning neisse kandideerida. See on ametlik osa ja väga tähtis.
Igapäevaselt jagame Tuleva liikmete vahel teadmisi ja vahetame mõtteid Tuleva liikmete facebook-i grupis, e-maili ja telefoni teel ning töögruppides. Meie kogukonnas on ühiskondliku närviga erinevate eluvaldkondade tippspetsialiste ja tavalisi inimesi, kes on valmis võtma vastutuse, et leida paremaid võimalusi oma tuleviku kindlustamiseks.
Tuleva tiim kuulab liikmete tagasisidet ja ettepanekuid väga tõsiselt. Me oleme alles alguses ja usume, et mitme tuhande ärksa inimese tarkuses on jõud, mida me alles õpime meie ühise kasu ja Eesti arengu nimel rakendama.
Tulumaksusoodustus on lihtne: riik maksab sulle kolmandasse sambasse pandud rahalt varem kinnipeetud tulumaksu tagasi. Tulumaksutagastus kehtib sissemaksetele, mis ei ületa 15% sinu aastatulust või 6000 eurot, kumb iganes on väiksem number.
Sinu maksimaalne sissemakse kolmandasse sambasse on seega 15% x bruto aastapalk. Kui sinu palk on üle 3333 euro kuus (bruto), siis pead arvestama, et maksimaalselt saad kolmandasse sambasse panna aastas 6000 eurot.
Tulumaksutagastus võrdub 20% x sinu kolmandasse sambasse sissemakstud summa.
NB! Sinu tulumaksusoodustus ei saa olla suurem kui sinu tulu pealt makstud tulumaks. Seega: kui sinu bruto kuupalk on alla 614 euro kuus, siis sinu maksimaalne tulumaksusoodustus on väiksem kui 15%. Täpsemalt on sinu maksimaalne tulumaksusoodustusega kolmanda samba sissemakse kuus: kuupalk*0,964 – 500.
Alla 519-eurose kuupalga pealt ei maksa sa tõenäoliselt tulumaksu ja seetõttu ei ole sul kolmandasse sambasse investeerimisel ka tulumaksusoodustust.
Kui sul on III samba valikuavaldus tehtud, siis logi sisse oma internetipanka ning tee makse järgmiste makserekvisiitidega:
NB! Kui maksad välispangast, siis viitenumbri väli jäta tühjaks ning kirjuta selgituse väljale: 30101119828,IK:sinu isikukood (Näiteks: 30101119828,IK:37012112333)
Vali vasakul menüüs Registrid ja päringud ➔ Minu sissetulekud. Näed sel aastal teenitud brutotulu nende andmete alusel, mida väljamaksjad tänaseks maksuametile esitanud on.
Kontrolli väljamakse tegija lõikes, kas väljamakse summalt on kinni peetud tulumaks või mitte. Selleks kliki väljamakse tegija nimel ning koondinfo viimases tulbas näed infot kinni peetud tulumaksu kohta.
Pane tähele, et aasta lõpus brutotulu arvutades ei pea pea jälgima oma töötasult igakuist tulumaksu kinni pidamist, vaid brutosummat aastas kokku ja seda, kas see jääb üle või alla tulumaksuvaba piiri. Küll aga on oluline jälgida tulumaksu kinni pidamist iga tulurea kohta eraldi näiteks dividendide jm tulude lõikes.
Võimalik, et aasta viimaste kuude palgaandmeid pole sinu tööandja veel deklareerinud. Seda saad kontrollida, klõpsates iga väljamaksja nimel. Liida puuduolevad andmed brutotulule juurde.
Kui tead, et sinu arvele on tänavu veel tulu laekumas, liida see ise juurde. Ise võid veel juurde liita tulud, mida sa plaanid selle aasta tuludeklaratsioonis lisaks deklareerida: dividendid, üüritulu, ühisrahastuse portaalide makstud intressid, tulu väärtpaberite või muu vara võõrandamisest. Loe arvestuse pidamise kohta Kristi Saare artiklit.
Pane tähele, et selle aasta arvestusse lähevad kõik tulud, mis jõuavad sinu kontole sel aastal (kui detsembripalk laekub jaanuaris, läheb see järgmise aasta tulude arvestusse).
Ära muretse, kui sa täna päris täpselt oma aasta brutotulu suurust ei teagi. Arvuta välja umbkaudne summa ja siis leia kalkulaatoriga optimaalne kolmanda samba rahapaigutus. Kui tegelik aasta sissetulek kujuneb oodatust suuremaks, jääb sinu sissemakse lihtsalt natuke alla tulumaksusoodustuse limiidi. Midagi hirmsat ei juhtu ka siis, kui paigutad kolmandasse sambasse natuke üle maksusoodustuse limiidi. Seadus seda ei keela – limiiti ületavalt summalt ei saa sa lihtsalt tulumaksu tagasi.
Kui kulutus on ühekordne, arvutab kalkulaator tuleviku väärtuse kasutades valemit:
FV=PV * (1+r)n, kus:
Kui kulutus on korduv, leitakse iga perioodi (päev, kuu, kvartal või aasta) tuleviku väärtus eraldi kasutades sama valemit. Kõigi perioodide tulevikuväärtused liidetakse kokku.
Kalkulaatoris kulutatav tootlus ei ole kindlalt tagatud ega põhine tegelikul turutootlusel, vaid kasutaja valikul. Investeerimisel tuleb arvestada ka kaasnevate riskidega. Investeeringu väärtus võib ajas nii suureneda kui ka väheneda.
Tulumaksutagastuse arvutuse aluseks on tulumaksumäär 20%. Tulumaksu saab tagasi sissemaksetelt, mis on kuni 15% brutosissetulekust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Tulumaksu saab tagasi juhul, kui oled tulumaksu maksnud. Eeldame, et suunad saadud tulumaksutagastuse tagasi III sambasse.