TalTechi õppejõud Triinu Tapver sai hiljuti Eesti Panga teaduspreemia. Tema doktoritöö järeldus: tootlust ootaval investoril tasub paigutada oma raha pigem indeksfondi kui Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud aktsiafondidesse. Aktiivsete fondide kesise tulemuse selgitamiseks tõi Triinu välja kaks põhjust: fondijuhtide kesised oskused ja fondide kõrged tasud.
Triinu Tapver püüdis oma doktoritöö esimeses artiklis välja selgitada, kui suur osakaal Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud aktsiafondidest suutis perioodil 2005-2019 püsivalt ületada oma võrdlusindeksit ning kas edu tõid oskused või õnn. (1)
Kuigi doktoritöö ei uurinud pensionifonde, pakkus tema töö meile siiski suurt huvi. Madalate kuludega indeksfondi investeerimine on Tuleva keskne idee. Usume maailma kogemusele tuginedes, et pikas perspektiivis suudavad vaid väga vähesed fondid netotootlusega (ehk peale tasude lahutamist) ületada turu keskmist.
Miks? Aktiivne juhtimine on null-summa mäng. Aktiivse juhtimisega püütakse kavaldada turg üle, panustades üksikutele piirkondadele, ärisektoritele ja instrumentidele. Kui kellelgi õnnestub teha õige panus, siis peab kellelgi teisel minema selle võrra halvemini. Mõned võidavad, teised kaotavad, aga kokkuvõttes ei loo spekuleerimine väärtust juurde.
Samas kaasnevad aktiivse juhtimisega aga kõrged tasud, mis tuleb tootlusest maha arvestada. Seetõttu oleme oma fondid kujundanud nii, et
- me ei jääks kunagi oluliselt maha maailmaturu keskmisest tootlusest,
- meie tasud oleksid võimalikult madalad (2).
Maailma investeerimisfondide statistika kinnitab ülaltoodut: 70-90% aktiivselt juhitud fondidest jääb madala kuluga indeksfondile pikaajalises tootluses alla (3).
Samas ei olnud keegi seni võrrelnud aktiivset ja passiivset investeerimist just meie piirkonnas. Äkki on meie aktiivsete fondide juhid millegipärast edukamad kui nende kolleegid mujal maailmas? Sellele küsimusele vastuse saamiseks kutsusime Triinu hiljuti ka meie tiimile oma uurimustöö tulemusi tutvustama.
Lühidalt vastates püstitatud küsimusele: ei ole.
Perioodil 2005-2019 suutis netotootlusega võrdlusindeksit ületada 22,9% Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud aktsiafondidest. Seejuures suutis vaid 0,6% seda teha tänu fondijuhtide headele oskustele. 22,3% fondidest lihtsalt vedas. 77,1% fondidest aga jäid võrdlusindeksile alla.
Mujal maailmas tehtud sarnases uuringutes on leitud, et oskustega suudab võrdlusindekseid ületada 5%-10% fondijuhtidest. Miks läheb Kesk- ja Ida-Euroopa fondijuhtidel halvemini?
Doktoritöö toob olulise põhjusena välja lühikese tegutsemisajaloo ja väikese turu. Suur osa siinsetest fondidest investeerivad globaalsetele aktsiaturgudele, aga selles vallas on nende kogemus lühem kui nende Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide kolleegidel. Lisaks on meie piirkond väike ning siin on vähe fonde. Seetõttu pole fondide vaheline konkurents nii terav kui mujal maailmas. Sellel on aga negatiivne mõju fondijuhtide oskustele.
Väga olulised on ka tasud
Väga olulised on ka tasud. Meie piirkonna aktsiafondide tasud on ligi 2 korda kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt, rääkimata USAst. Seetõttu peavad meie piirkonna fondijuhid positiivse tulemuse saavutamiseks ületama indeksit veelgi rohkem kui nende Lääne-Euroopa kolleegid.
Kokkuvõtlikult jõudis Triinu Tapver sarnasele järeldusele nagu meiegi. Võrreldes turuga kaotab keskmine Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud fondi osakuomanik oma investeeringutelt raha. Parima tulemuse, ehk riskiga korrigeeritud tootluse maksimeerimiseks peaksid meie piirkonna investorid eelistama madala kuluga indeksfonde.
Tuleva kontoris toimunud arutelul jäi seekord vastuseta irooniline küsimus: kui aktiivne juhtimine on kogujatele kahjulik, siis miks pole riik võtnud samme selle eest hoiatamiseks?
(1) Triinu Tapveri doktoritöö “Essays on Bank Governance and Mutual Fund Performance” (2022) on kättesaadav TTÜ digiraamatukogus.
(2) Loe täpsemalt, millist tootlust Tuleva lubab ja millist ei luba.
(3) Vaata näiteks Standard&Poorsi analüüsi siit.
Kaanefoto autor: Arno Mikkor
