Pane oma II sammas jõudsamalt kasvama
Alates 2024. aastast saad esitada avalduse, et järgmisest aastast suureneks sinu II samba panus 2% pealt kuni 6% peale brutopalgast.
Mida suurem protsent, seda kiiremini kasvavad ka sinu säästud.
Avalduse esitamine on tasuta.
Mis ja millal muutub?
Seni on inimesed II sambasse panustanud 2% brutopalgast ja riik on lisanud sellele 4%.
Nüüd saab koguja esitada avalduse, et alates 2025. a suurendada senine igakuine 2% II samba sissemakse kas 4% või 6% peale. Muudatus puudutab üksnes inimese enda makset, riik jätkab sotsiaalmaksu arvelt 4% lisamist, sõltumata inimese enda panusest.
Vaikimisi loetakse sissemakseks 2%. Sissemakse tõstmiseks või langetamiseks saab avaldust esitada igal ajal, aga sissemakse muutub kord aastas 1. jaanuaril nende avalduste põhjal, mis on esitatud hiljemalt novembri lõpuks. Sissemakse tõstmiseks alates 1. jaanuarist 2025, saad avalduse esitada 1. jaanuarist kuni 30. novembrini 2024.
Miks peaksin tõstma II samba makseid?
Eestis on pensionid madalad. Meil moodustab keskmine pension ligi 40% keskmisest palgast, kuid Euroopa Liidu keskmine on märksa suurem. Seega – pensioniks valmistumiseks tuleb koguda sääste. Kui palju? Kahjuks ei ole siin õiget ega valet vastust. See sõltub sinu võimalustest ning kulutustest. Mida varem alustada, seda väiksem peab olema igakuine säästumäär. Igatahes on tulevane sina tänulik iga pensioniks kogutud euro eest.
Kas II või III sammas?
Võimaluse korral kasuta mõlemat. Kui sa täna veel ei saa nii palju oma tulevikku investeerida kui II ja III sammas lubaksid, pole hullu – suurenda säästmist sammhaaval.
Kas esmalt suurendada oma II samba sissemakseid 6% peale või paigutada igal kuul raha III sambasse? Märkimisväärset vahet ei ole. Mõlemad on head variandid, aga neil on oma väikesed eripärad. Otsuse tegemisel võib sulle olla abiks tabel Tuleva teadmistepangas.
Tegutse juba täna
Kõige rohkem saad sa pensioniks kogumisel ise ära teha. II samba raha koguneb sinna just sellises tempos, kuidas ise panustad. Kui sinu palk kasvab, suurenevad ka II samba sissemaksed. Nüüd saad ka otsustada, kui suur protsent sinu palgast sinna koguneb. Mida suurem protsent, seda kiiremini kasvavad ka sinu säästud. Kasuta see võimalus kindlasti ära.
Korduma kippuvad küsimused
Riik lisab II sambasse 4% sinu palgalt makstava sotsiaalmaksu arvelt ja seda nii sinu poolt määratud 2%, 4% või 6% panuse korral.
Sissemakse muutmiseks saab avaldust esitada igal ajal, aga sissemakse muutub kord aastas 1. jaanuaril nende avalduste põhjal, mis on esitatud hiljemalt eelneva aasta novembri lõpuks.
Sissemakse protsent muutub kord aastas 1. jaanuaril nende avalduste põhjal, mis on esitatud hiljemalt eelneva aasta novembri lõpuks.
Mõlemad valikud võivad olla kasulikud ning märkimisväärset vahet ei ole. Tuleviku kindlustamiseks võib olla mõistlik kasutada ära mõlemad, kuid otsuse tegemisel võib sulle olla abiks tabel Tuleva teadmistepangas.
Pane tähele, et II samba sissemakse tõstmine jõustub alles 2025. aasta jaanuarist. Kui soovid säästa juba varem, alusta kogumist Tuleva III Samba Pensionifondis või suurenda oma III samba sissemakseid.
Kas meie raha on Tulevas ikka sama hästi kaitstud kui panga pensionifondis?
JAH!
Finantsinspektsioon
andis Tuleva fondivalitsejale tegevusloa ja valvab, et meie igapäevane tegevus vastaks igati nõudmistele.
Swedbank
on Tuleva fondide depoopank. Depoopank kinnitab iga tehingu fondi varaga. Täpselt nii nagu panga enda fondide puhul.
Riiklik tagatisfond
kaitseb kõigi pensionifondide investoreid halvima vastu, kui fondivalitseja süül peaks tekkima kahju.
Asutajaliikmed
Tõnu Pekk
Tõnu Pekk on 20-aastase kogemusega investor. Tõnu omab rahvusvahelist kogemust finantssektorist, on vedanud arendusprojekte ning juhtinud investeeringuid. Praegu on ta Tuleva fondijuht.
Priit Lepasepp
Priit Lepasepp tegeleb igapäevaselt sellega, et aidata suurendada taastuvenergia tootmist. Lisaks on ta ka üks Tuleva juriidilistest nõustajatest.
Indrek Neivelt
Indrek Neivelt on Pocopay asutaja. Indrek on olnud juhtivrollis Hansapangas ja teistes suurtes finantsinstitutsioonides ning kasutab nüüd oma teadmisi paremate ja lihtsamate makselahenduste loomiseks.
Daniel Vaarik
Daniel on pühendanud oma karjääri sellele, et inimesteni jõuaksid paremad ja selgemad sõnumid, mille põhjal olulisi otsuseid teha. Täna tegutseb ta partnerina sõnumiagentuuris Akkadian.
Kristo Käärmann
Kristo Käärmann on Wise’i asutaja. Olles näinud ebaefektiivsust finantssektoris, aitab Kristo teha revolutsiooni raha liikumises, tehes valuutavahetust üle maailma lihtsamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks.
Mall Hellam
Mall Hellam juhib Avatud Eesti Fondi. Mall keskendub oma tegevuses sellele, et Eesti oleks rohkem avatud ja salliv, et ühiskonnas toimuks sisuline debatt oluliste küsimuste üle ning et meil oleks tõeliselt tugev kodanikuühiskond.
Kirsti Pent
Kirsti Pent on partner FORT advokaadibüroos. Kirsti on spetsialiseerunud finantsvaldkonna regulatsioonidele, aidates kliente selgete ja korrektsete lahendustega finantstehingutes ning on ka üks Tuleva juriidilistest nõustajatest.
Indrek Kasela
Indrek Kasela on ettevõtja ja investor. Indrek omab pikaajalist ettevõtluskogemust suurettevõtetest ning on lisaks sellele tegus ka kultuurivaldkonna arendamises.
Annika Uudelepp
Annika Uudelepp on kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert Praxise mõttekojas. Ta on pikaajaliselt juhtinud tähelepanu murekohtadele Eesti ühiskonnas ning aidanud neile lahendusi leida.
Henrik Karmo
Henrik Karmo tegutseb igapäevaselt investorina. Henrikul on laiapõhjaline kogemus erinevate investeerimisettevõtete üles ehitamisel ja investeerimisstrateegiate loomisel.
Taavi Lepmets
Taavi Lepmets tegutseb investorina. Taavi on omandanud kogemusi varajases faasis tehnoloogia investeeringute tegemisel alates eelmisest sajandist, ning üritab selles vallas uusi elamusi otsida ka tänapäeval.
Taavet Hinrikus
Taavet Hinrikus on Wise’i asutaja. Taavet usub lihtsatesse, selgetesse ja läbipaistvatesse lahendustesse, ning aitab igapäevaselt muuta raha liikumist ja valuutavahetust kõikidele paremaks ja mugavamaks.
Loit Linnupõld
Loit Linnupõld on Crowdestate’i asutaja. Loit omab pikaajalist kogemust finantssektoris ning aitab läbi ühisrahastuse viia kokku investoreid ning kinnisvaraarendajaid, et selle läbi arendada eesti investorkultuuri ja arendada ligipääsu kapitalile.
Veljo Otsason
Veljo Otsason on Fortumo ja Mobi kaasasutaja ning ingelinvestor rohkem kui 15 ettevõttes. Veljo kireks on uued tehnoloogilised lahendused, ning tema ettevõtted aitavad luua paremaid mobiilseid teenuseid, nii maksesüsteeme kui autentimist.
Rain Rannu
Rain Rannu on tehnoloogiaettevõtja ja investor, Fortumo ja Mobi asutaja. Raini kireks on ettevõtlus ja uute ideede välja töötamine, talle meeldivad projektid, mida ilma temata ei oleks.
Sandor Liive
Sandor Liive kirg on energiasektoris. Sandor on pikaajaliselt juhtinud Eesti Energiat ning tegeleb uute lahenduste toomisega energiasektorisse.
Heikko Mäe
Heikko Mäe on audiitor. Tema kireks on, et asjad saaksid tehtud õigesti ja täpselt. Heikko jagas oma teadmisi ja kogemusi Tuleva fondide loomisel
Gerd Laub
Gerd Laub on Funderbeami juriidiline nõustaja. Gerdi taust on õiguse valdkonnas, ta on spetsialiseerunud finantsettevõtete nõustamisele ning aitab lahendada keerukaid probleeme finantstehnoloogia vallas.
Triinu Tombak
Triinu Tombak tegeleb finants- ja ärinõustamisega. Praegusel hetkel võib teda leida AS-i Harju Elekter nõukogust ning mõttekoja Praxis nõukogust.
Kadi Lambot
Kadi Lambot on arst, kes on olnud mitmete suurettevõtete juht. Kadi usub, et meditsiinisüsteem vajab terviklikke ning kliendisõbralikke lahendusi ning töötab selle nimel olles Vähiliidu, Terve Eesti SA, Tartu Ülikooli SA nõukogu liige.
Allan Kaldoja
Allan Kaldoja tegeleb ettevõtlusega. Allani kireks on kodanikuühenduste arendamine, olles aidanud käivitada nõukogu esimehena SA Vaba Lava.
Jaak Roosaare
Jaak Roosaare on investor ja Rikkaks Saamise Õpiku autor. Jaak pühendab oma aega sellele, et arendada eestlaste finantsteadlikkust, et inimesed teeksid paremaid finantsotsuseid ja läbi selle saaksid nautida paremat elu.
Mis on Tuleva liikmete põhikirjalised õigused ja kohustused?
Igal ühistu liikmel on õigus:
- tutvuda Tuleva põhikirja ja teiste oluliste dokumentidega ning saada teavet ühistu tegevuse tulemuste ja plaanide kohta
- osaleda üldkoosolekul ja muudel Tuleva üritustel
- valida Tuleva juhtimis- ja kontrollorganeid ning neisse kandideerida
- osaleda Tuleva kasumi jaotamisel vastavalt põhikirjas kokku lepitule
- kasutada Tuleva teenuseid ja osaleda liikmete infovahetuses (näiteks e-mailitsi ja Tuleva liikmete kinnises facebook-i grupis)
- astuda ühistust välja (5 aasta möödumisel liikmeks astumisest)
- pärandada surma korral ühistusse kogunenud vara
Tuleva liige kohustub:
- täitma seadusi ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite seaduslikke ja ühistu põhikirjaga kooskõlas olevaid otsuseid
- tasuma ühekordse liitumistasu
- hoidma Tuleva ärisaladust
- tasuma muid sihtotstarbelisi makseid vastavalt üldkoosoleku otsustele.*
* Sellise otsuse võimalus on ette nähtud vähetõenäoliseks juhuks, kui ühistul peaks tekkima ootamatu lisakapitali vajadus. Kui liige sel juhul keeldub üldkoosoleku otsusega kokku lepitud sihtotstarbelise makse tegemisest, arvatakse ta lihtsalt ühistust välja.
Kuidas pensionikalkulaator töötab?
Oodatav summa sõltub tegelikult kujunevast tootluse määrast ja meie ega keegi teine ei saa sulle tagada fondide tootlust.
2024. aastal on tulumaksumäär 20%.
2024. aastal aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu aastas 7848 eurot; aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 7848 – 7848 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400); aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.
Mudeli eeldused
2025. a tulumaksumäär
22%
2025. a maksuvaba tulu kuus
700 €
Pensioniiga
65 a