fondijuht
“Lähtun Vanguardi indeksifondide asutaja Jack Bogle’i põhimõttest: hoia pensionivara madalate kuludega fondis ja “ära piilu”, ehk keskendu lõppeesmärgile ja ära kuluta raha ega aega lühiajaliste kõikumiste pärast muretsemisele. Ootasin kaua, et keegi ka Eestis sellise fondi teeks. Lõpuks tuli ise teha.”
Tõnu on investeerimisalal tegutsenud üle 20 aasta. Enne Tuleva asutamist juhtis ta oma kaasosalusega investeerimisettevõtet Karu Capital. Varem on Tõnu muuhulgas vedanud Euroopa Rekonstruktsiooni- ning Arengupangas Ida-Euroopa finantssektori arendusprojekte ning töötanud Hansapangas investeerimispanganduse juhina. Tõnu sai finantsteaduste magistriks London Business School-is ja omandas finantsteaduste bakalaureuse kraadi Tartu Ülikoolis.
Esiteks, Tuleva pensionifondide valitseja kuulub inimestele, kes ka ise neis oma tuleviku jaoks raha koguvad. See tähendab, et omanike poolt on alati surve hoida kulud võimalikult madalal. Nii jääb meile, pensionikogujatele, rohkem raha pensioniks. Vanade fondivalitsejate eesmärgiks on teenida pensionikogujate pealt võimalikult palju valitsemistasu, sest nende omanikud – pangad, soovivad teenida võimalikult suurt kasumit.
Teiseks, Tuleva tõi Eestisse kaasaegsed, madalate kuludega indeksifondid. Täna läheb maailmas enamus rahast just sellistesse pensionifondidesse, sest ajalugu on tõestanud, et mida madalamad kulud, seda parem pikaajaline tootlus. Pankade müügimehed ja tellerid meile seda ei ütle, sest nende tööandjatele on kasulikum, kui inimesed jätkavad pensioni kogumist vanades, kõrge valitsemistasuga fondides.
Meie Tulevas usume passiivsesse investeerimisse. See tähendab lihtsalt, et jagad oma raha maailma suurimate ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjade vahel. Nii on riskid kenasti hajutatud. Edasi on tarvis eelkõige kannatust, et kursil püsida ja mitte kuulata pangatellerite hirmutusi ega müügimeeste meelitusi. Investeerimisfonde, mis investeerivad passiivselt, nimetatakse indeksifondideks.
Kunagi oli see radikaalne idee, mis sai mitmele autonoomselt mõtlevale rahanduseksperdile elutööks: näiteks Burton Malkiel, Jack Bogle ja Nobeli preemia laureaat William Sharpe. Tänaseks on maailma juhtivate majandusteadlaste uuringud ja väärtpaberiturgude ajalugu näidanud, et see toimib. Sellepärast valib enamik inimesi maailmas täna just passiivse investeerimisstrateegia.
Jah. Sinu raha turvalise hoidmise tagavad lisaks Tuleva oma sisereeglitele ja riskihalduse protseduuridele veel kolm asja:
Kui sul on pensionieani jäänud rohkem kümme aastat, siis me soovitame järgida kogumisel kahte põhimõtet:
Kui sul on jäänud pensionini vähem kui kümme aastat, oleks sul mõistlik kaaluda võlakirjafondi, mille oodatav pikaajaline tulu on küll väiksem, aga mille osakute väärtus kõigub samuti vähem.
Ei. See ei ole hea idee. Maailmas on seda küsimust palju uuritud ja on leitud, et need inimesed, kes püüavad turgu ajastada, kipuvad ostma just siis, kui turud on tipus ja müüma siis, kui turud on põhjas.
Paljud püüavad turgude kõikumisi ette ennustada, aga enamasti see ei õnnestu – ka mitte professionaalsetel investoritel. See on üks põhjus, miks ka Eesti pensionifondide tulemused on seni maailmaturgude keskmisele alla jäänud.
Pea meeles, et turgude langus ei ole sinu jaoks tingimata halb uudis. Enamik meist on veel mitukümmend aastat pensionifondi osakute ostjad, mitte müüjad. Sinu palgast läheb iga kuu väike summa pensionifondi ja kui turul on parasjagu halvad ajad, saad selle eest rohkem fondiosakuid kui headel aegadel. Ja kui turgudel tulevad jälle paremad ajad, siis on sul rohkem osakuid, mille väärtus kasvab. Seda nimetatakse ostude ajas hajutamiseks (dollar-cost-averaging). See töötab sinu kasuks, aga ainult eeldusel, et sa ei hüple pensionifondidest sisse-välja, püüdes “gaasi anda” ja “pidurit vajutada”.
Tee omale selgeks pikaajalise kogumise põhitõed ja otsusta, milline on sinu strateegia. Pensionifondi tuleks vahetada kohe kui selgub, et sinu fondi investeerimisstrateegia on vastuolus sinu pikaajalise kogumise põhimõtetega. Meie (ja enamik eksperte, näiteks investeerimisguru Warren Buffett) soovitame järgida pensioniks kogumisel kahte põhimõtet:
Kindlasti ei tohiks fondi vahetada sellepärast, et panga müügimees haaras sul kaubanduskeskuses varrukast või et sa ei jaksanud aja kokkuhoiu mõttes pealetükkivale pangatellerile vastu vaielda.
Kõige paremini kaitsed ennast siis, kui sa ei teegi midagi, vaid püsid kindlalt madalate kuludega fondis läbi turgude tõusude ja languste.
Maailma suurima fondivalitseja Vanguard-i asutaja Jack Bogle soovitab: “Pane raha madalate kuludega indeksifondi ja ära piilu.” Maailma üks edukamaid investoreid Warren Buffett soovitab: “Indeksifondis tuleb püsida nii headel kui halbadel aegadel, eriti halbadel. Kui turgudel on madalseis ja sa näed ajalehtedes hirmutavaid pealkirju, võib tekkida kiusatus pidurit tõmmata, aga sel ajal on eriti tähtis järjekindlalt indeksifondis jätkata.”
Miks?
Turud on tsüklilised – tõusule järgneb alati langus ja langusele tõus. Vähemalt minevikus on alati nii olnud. Pensioni kogudes oled sa pikaajaline investor. Minevik pole tuleviku garantiiks, aga vähemalt seni on ajalugu näidanud, et pikaajaline investor ei pea turgude tõusu- ja langustsüklite pärast muretsema.
Vaata asjale niipidi: maailmaturgude langus tuleb. See on kindel. Ja kindel on ka see, et mitte keegi ei tea, millal see juhtub. Kui selles kahtled, siis vaata, kas leiad fondijuhi või analüütiku, kes ennustas täpselt ette nii 2000. aasta alguse, 2007. aasta sügise kui ka 2011. aasta suvise maailma aktsiaturgude languse ja kes languste vahelistel tõusuperioodidel soovitas aktsiaid osta? Sellised inimesi ei ole – ühed kaotasid raha, sest olid liiga optimistlikud; teistel jäi tulu teenimata, sest nad olid liiga pessimistlikud. Kõigi Eesti pensionifondide tulemused on jäänud seni turu keskmisele alla, sest fondijuhid on olnud mõnikord liiga julged või teinekord liiga ettevaatlikud.
Kui suudad hoiduda kiusatusest lühiajaliste kõikumiste põhjal otsuseid teha ja kõrvale põigelda sind peibutavate müügimeeste ja manitsevate pangatellerite eest, saavutad maailmaturu keskmise tootluse. Pika aja vältel on see igal ajaloo perioodil osutunud paremaks kui valdava osa fondijuhtide turu ajastamisega saadud tulemused.
Kõigi Eesti pensionifondide riskid on seaduse nõudeid järgides hästi hajutatud. Pensionikoguja ise ei pea riski maandamiseks raha mitme fondi vahel laiali jagama. Lisaks on pensionikoguja kõigis pensionifondides kaitstud fondivalitseja äririski eest. Seetõttu ei vähenda vara jagamine mitme fondi vahel sinu riski.
Ainus viis, kuidas oma valitud pensionifondi riski sisuliselt vähendada, on suunata osa rahast või kogu raha konservatiivse strateegiaga fondi – näiteks Tuleva Maailma Võlakirjade Fondi või Swedbank K1 fondi.
See võib olla otstarbekas juhul, kui sul on pensionini jäänud vaid loetud aastad. Võlakirjafondi valimist võid kaaluda ka juhul, kui sa oled väga tundliku närvikavaga inimene ja turgude lühiajalised kõikumised valmistavad sulle elu häirivaid kannatusi. Aga pead arvestama sellega, et riskivabu investeeringuid pole ja riski vähendada ilma ilma tootlusest loobumata pole kahjuks võimalik.
Fondide tulemusi saad võrrelda Pensionikeskuse leheküljel – selleks ei pea investeerima mitmesse fondi.
Kui valid Tuleva pensionifondi, saad Tuleva kliendiks. Kui astud ka Tuleva liikmeks, saad Tuleva kaasomanikuks. Tuleva on nimelt ühistuline ettevõte, mille omanikud on Tuleva liikmed. Meie käivitasime Tuleva fondivalitseja, mis juhib Tuleva pensionifonde. Kõik Eesti inimesed võivad saada Tuleva pensionifondi kliendiks – selleks ei pea liikmeks astuma.
Et valida Tuleva pensionifond, ei pea sa midagi maksma – hakkad hoopis kohe tänu madalale valitsemistasule raha kokku hoidma. Fondivahetus on tasuta ja võtab netipangas 5 minutit.
Et saada Tuleva liikmeks, tuleb maksta liitumistasu (100 eur). Liitumistasu on maksnud kõik Tuleva liikmed – see on iga omaniku panus meie ühise ettevõtte arenduskulude katteks. Liitumistasu on ühekordne – edasi midagi maksta pole vaja.
Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, jättes kõrvale nii palju vahemehi ja lisakulusid kui võimalik – mida rohkem meid on, seda soodsam on meil tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele koos investeerida.
1. Tuleva liikmeks astudes toetad meie ühiste eesmärkide teostamist:
Esiteks, me plaanime tulevikus teha ka parema vabatahtliku pensionifondi ja luua muid võimalusi pikaajaliseks investeerimiseks, et koos oma tuleviku jaoks raha koguda.
Teiseks, me võitleme selle eest, et Eesti pensionisüsteem saaks tulevikus kasulikum eelkõige meile, Eesti inimestele, mitte pankadele ja kindlustusseltsidele. Teeme koostööd rahandusministeeriumi, riigikogu rahanduskomisjoni ja Uue eakuse rahvakoguga, et aidata teha paremaid seadusi.
2. Liikmed saavad omanikutulu
Igal aastal arvestame liikmeboonust kõigile liikmetele, kes on oma II samba vara toonud Tuleva pensionifondidesse. Boonus kantakse liikme isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab tema osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu. Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud. Nagu ettevõtlustuluga ikka – see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Tuleva asutajad on ise veendunud, et 100 euro suurune liitumistasu tasub ennast kuhjaga – aga lubadustest hoidume.
Jah. Kui sa ei ole täna veel otsustanud, kas tahad Tuleva liikmeks saada, võid lihtsalt valida Tuleva pensionifondi. See on tasuta ja võtab netipangas vähem kui 5 minutit. Kui soovid, võid hiljem liikmeks astuda. Kui ei soovi, siis seda kohustust kellelgi pole. (Tulevikus liitumistasu tõuseb, aga oma fondide klientidele anname sellest aegsasti teada).
Ei. Kui sa ei ole juba netipangas fondi vahetanud, saad pärast liikmeks astumist kohe Tuleva veebikoju ID-kaardi või mobiil-ID abil sisse logida ja suunata oma II samba Tuleva pensionifondi. Kui oled otsuse teinud, võtab kõik kokku 5 minutit.
Tundub uskumatu, aga tõsiasi on, et keskmiselt ainult veerand pankade fondide valitsemistasust läheb pensionifondi vara eest hoolitsemisele. Ülejäänud raha maksavad pankade fondivalitsejad emafirmale müügikulude katteks ja kasumiks (viide). Need kulutused meile, pensionikogujatele, väärtust ei loo. Kui need kulud miinimumi viia, siis ei olegi tegelikult raske nii palju soodsamate kuludega fondi teha.
Tuleva alustas 3000 inimese pensionivara valitsemisega. Iga pensionifondi valitsemisel on püsikulud, mis fondi mahu kasvades proportsionaalselt kahanevad. Seega, mida rohkem inimesi toob oma vara Tuleva pensionifondi, seda odavamalt saame oma vara eest hoolitseda. Teisisõnu: kui Tuleva fondid kasvavad, langeb valitsemistasu veelgi.
Kui sul jäi midagi pensionifondi valikuga seoses arusaamatuks, võta julgelt ühendust Tuleva fondijuht Tõnuga või Tuleva kogukonnajuht Kristiga: helista 644 5100 või kirjuta [email protected]. Pensioniks kogumine on sinu tuleviku jaoks üks tähtsamaid asju ja pensionisüsteem on kahjuks päris keeruliseks tehtud – ära kõhkle küsimast.
Kui sul on küsimusi Tuleva laiemate eesmärkide, ühistu toimimise või liikmeks saamise kohta, vaata siia.
Liitumistasusid kasutame meie ühise ettevõtte arenduseks ja liikmete huvide eest seismiseks. Esimeste liikmete tasudest tegime vajalikud kulutused, et koguda Tuleva algkapital, tutvustada Tulevat laiemale avalikkusele ning ette valmistada kõik vajalik meie ühise fondivalitseja käivitamiseks ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotluseks. Edasi katame liikmetasudest kulud järgmisteks tegevusteks:
Iga säästetud euro annab Rootsi inimestele umbes kolmandiku võrra rohkem pensionit kui sama raha meie inimestele. Eesti vajab targemat, mõõdetavate eesmärkidega pensionistrateegiat.
Laua taga, kus varem oli lisaks ametnikele ja poliitikutele kohta vaid pankade ja kindlustusseltside esindajatel, on Tuleva Eesti esimese pensionikogujate ühendusena tõsiseks partneriks nii Rahandusministeeriumile kui teistele riigiasutustele.
Aitame teha seadused paremaks, et need kaitseks eelkõige meie, inimeste huve. Et igast täna säästetud eurost saaksime tulevikus maksimaalse kasu meie ise, mitte pankade omanikud.
Esimesed võidud on käes. Näiteks:
Me ei korralda pikette ega loobi tühja kriitikat. Oleme otsekohesed, analüüsime probleeme ja pakume konstruktiivseid lahendusi.
Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ja jättes kõrvale nii palju vahemehi ning lisakulusid kui võimalik.
Igal aastal arvestame liikmeboonust kõigile liikmetele, kes on oma II ja/või III samba vara toonud Tuleva pensionifondi. Liikmeboonus on algul hästi tilluke, aga kasvab koos pensionivara kasvuga. Boonus kantakse sinu isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab sinu osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu.
Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud.
Nagu ettevõtlustuluga ikka – see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Tuleva asutajad on ise veendunud, et 125 euro suurune liitumistasu tasub ennast kuhjaga – aga lubadustest hoidume.
Aasta lõppedes
Igal ühistu liikmel on õigus hääletada üldkoosolekul ja valida Tuleva juhtimis- ja kontrollorganeid ning neisse kandideerida. See on ametlik osa ja väga tähtis.
Igapäevaselt jagame Tuleva liikmete vahel teadmisi ja vahetame mõtteid Tuleva liikmete facebook-i grupis, e-maili ja telefoni teel ning töögruppides. Meie kogukonnas on ühiskondliku närviga erinevate eluvaldkondade tippspetsialiste ja tavalisi inimesi, kes on valmis võtma vastutuse, et leida paremaid võimalusi oma tuleviku kindlustamiseks.
Tuleva tiim kuulab liikmete tagasisidet ja ettepanekuid väga tõsiselt. Me oleme alles alguses ja usume, et mitme tuhande ärksa inimese tarkuses on jõud, mida me alles õpime meie ühise kasu ja Eesti arengu nimel rakendama.
Tulumaksusoodustus on lihtne: riik maksab sulle kolmandasse sambasse pandud rahalt varem kinnipeetud tulumaksu tagasi. Tulumaksutagastus kehtib sissemaksetele, mis ei ületa 15% sinu aastatulust või 6000 eurot, kumb iganes on väiksem number.
Sinu maksimaalne sissemakse kolmandasse sambasse on seega 15% x bruto aastapalk. Kui sinu palk on üle 3333 euro kuus (bruto), siis pead arvestama, et maksimaalselt saad kolmandasse sambasse panna aastas 6000 eurot.
Tulumaksutagastus võrdub 20% x sinu kolmandasse sambasse sissemakstud summa.
NB! Sinu tulumaksusoodustus ei saa olla suurem kui sinu tulu pealt makstud tulumaks. Seega: kui sinu bruto kuupalk on alla 614 euro kuus, siis sinu maksimaalne tulumaksusoodustus on väiksem kui 15%. Täpsemalt on sinu maksimaalne tulumaksusoodustusega kolmanda samba sissemakse kuus: kuupalk*0,964 – 500.
Alla 519-eurose kuupalga pealt ei maksa sa tõenäoliselt tulumaksu ja seetõttu ei ole sul kolmandasse sambasse investeerimisel ka tulumaksusoodustust.
Kui sul on III samba valikuavaldus tehtud, siis logi sisse oma internetipanka ning tee makse järgmiste makserekvisiitidega:
NB! Kui maksad välispangast, siis viitenumbri väli jäta tühjaks ning kirjuta selgituse väljale: 30101119828,IK:sinu isikukood (Näiteks: 30101119828,IK:37012112333)
Vali vasakul menüüs Registrid ja päringud ➔ Minu sissetulekud. Näed sel aastal teenitud brutotulu nende andmete alusel, mida väljamaksjad tänaseks maksuametile esitanud on.
Kontrolli väljamakse tegija lõikes, kas väljamakse summalt on kinni peetud tulumaks või mitte. Selleks kliki väljamakse tegija nimel ning koondinfo viimases tulbas näed infot kinni peetud tulumaksu kohta.
Pane tähele, et aasta lõpus brutotulu arvutades ei pea pea jälgima oma töötasult igakuist tulumaksu kinni pidamist, vaid brutosummat aastas kokku ja seda, kas see jääb üle või alla tulumaksuvaba piiri. Küll aga on oluline jälgida tulumaksu kinni pidamist iga tulurea kohta eraldi näiteks dividendide jm tulude lõikes.
Võimalik, et aasta viimaste kuude palgaandmeid pole sinu tööandja veel deklareerinud. Seda saad kontrollida, klõpsates iga väljamaksja nimel. Liida puuduolevad andmed brutotulule juurde.
Kui tead, et sinu arvele on tänavu veel tulu laekumas, liida see ise juurde. Ise võid veel juurde liita tulud, mida sa plaanid selle aasta tuludeklaratsioonis lisaks deklareerida: dividendid, üüritulu, ühisrahastuse portaalide makstud intressid, tulu väärtpaberite või muu vara võõrandamisest. Loe arvestuse pidamise kohta Kristi Saare artiklit.
Pane tähele, et selle aasta arvestusse lähevad kõik tulud, mis jõuavad sinu kontole sel aastal (kui detsembripalk laekub jaanuaris, läheb see järgmise aasta tulude arvestusse).
Ära muretse, kui sa täna päris täpselt oma aasta brutotulu suurust ei teagi. Arvuta välja umbkaudne summa ja siis leia kalkulaatoriga optimaalne kolmanda samba rahapaigutus. Kui tegelik aasta sissetulek kujuneb oodatust suuremaks, jääb sinu sissemakse lihtsalt natuke alla tulumaksusoodustuse limiidi. Midagi hirmsat ei juhtu ka siis, kui paigutad kolmandasse sambasse natuke üle maksusoodustuse limiidi. Seadus seda ei keela – limiiti ületavalt summalt ei saa sa lihtsalt tulumaksu tagasi.
Kui kulutus on ühekordne, arvutab kalkulaator tuleviku väärtuse kasutades valemit:
FV=PV * (1+r)n, kus:
Kui kulutus on korduv, leitakse iga perioodi (päev, kuu, kvartal või aasta) tuleviku väärtus eraldi kasutades sama valemit. Kõigi perioodide tulevikuväärtused liidetakse kokku.
Kalkulaatoris kulutatav tootlus ei ole kindlalt tagatud ega põhine tegelikul turutootlusel, vaid kasutaja valikul. Investeerimisel tuleb arvestada ka kaasnevate riskidega. Investeeringu väärtus võib ajas nii suureneda kui ka väheneda.
Tulumaksutagastuse arvutuse aluseks on tulumaksumäär 20%. Tulumaksu saab tagasi sissemaksetelt, mis on kuni 15% brutosissetulekust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Tulumaksu saab tagasi juhul, kui oled tulumaksu maksnud. Eeldame, et suunad saadud tulumaksutagastuse tagasi III sambasse.