Betterfinance.eu: Eesti pensionisüsteem on läbipaistmatu ja tasud kõrged

Hiljuti FinanceEstonia üritusel “Baltic Capital Markets Forum 2016” esinenud Euroopa investorite ja finantsteenuste kasutajate föderatsiooni Betterfinance tegevdirektor Guillaume Prache tutvustas muuhulgas Betterfinance.eu iga-aastast ülevaadet Euroopa Liidu liikmesriikide pensionisüsteemide tulususe ning tegevuskulude kohta.

Eesti pensionisüsteem jääb raportist silma mitme negatiivse asjaoluga:

Kui II samba pensionifondide tulusust on omavahel väga lihtne võrrelda, siis erinevate pensionilahenduste kulutasemete võrdluse jaoks vajalik info ei ole avalik. Eriti halb on olukord III pensionikindlustustoodete puhul, kus kindlustusseltsid ei avalikusta ei toodete tulusust ega ka toodetega kaasnevaid kulusid.

Algselt otseinvesteeringuid teinud pensionifondid on üha rohkem kasutamas kolmandate osapoolte poolt struktureeritud tooteid ning nende toodete kasutamisega seotud lisakulud seavad kahtluse alla võime tulevikus investoritele tulu teenida.

Kuigi II samba pensionifondid avaldavad andmeid valitsemistasude (hetkel keskmiselt 1,4% aastas) järgse netotulususe kohta, on tegelike kogukulude (total expense ratio) tase teadmata. Betterfinance.eu analüüsi kohaselt on II samba pensionifondide kogukulud pigem 3% aastas, mis seab kahtluse alla fondide võime teenida võrdlusindeksitest kõrgemat tulu.

Vaatamata riigipoolsele täiendavale regulatsioonile ei ole keskmised valitsemistasud märkimisväärselt muutunud: kui 2002 aastal oli kõikide II samba pensionifondide keskmiseks valitsemistasuks 1,42% aastas, siis 14 aastat hiljem on keskmine valitsemistasu 1,36% aastas ehk vaid 0,06% vähem.

Kõrged tasud on ka üheks põhjuseks, miks II samba pensionifondide reaaltootlus perioodil 2002 – 2015 on 0,13% ulatuses negatiivne. Teisisõnu, vaatamata aktiivsele investeerimistegevusele on II samba pensionifondidesse kogunenud raha tänane ostujõud mõnevõrra madalam kui sinna algselt paigutatud rahal.

Täismahus raport.

Küsi Kristilt!